Hormoonid ja närvisüsteem (0)

Hormoonide ülesanne?   
reguleerida ainevahetusprotsesse, organismi kasvu ja arengut, sugulisest arengut ja käitumist, 
instinktide  väljakujunemist.​ Hormoonid ei algata uusi protsesse, vaid reguleerivad rakkudes 
olemasolevaid.​  ​Samuti koostöös närvisüsteemiga tagavad nad organismis toimuvate protsesside 
regulatsiooni​. ​Igal hormoonil on oma kindel ülesanne ehk nad mõjutavad ainult kindlat elundit või 
kudet. 
 
Hormonaalse regulatsiooni eripärad võrreldes närvisüsteemi regulatsiooniga? 
Hormoonid kannavad infot aeglasemini edasi, kui närvid. 
  
Hormoonide omadused:  
lühiealised, üliaktiivsed, spetsiifilise toimega ning  toimivad  läbi ensüümide. 
  
Tea kus on järgmised sisenõrenäärmed ja millist hormooni seal toodetakse ja mis on selle 
hormooni põhi ülesanne:  
●
neerupealised- ​ toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi 
ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. 
●
kõhunääre- ​ toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab 
kõhunääre glükagooni. 
●
ajuripats- ​herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete 
tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib 
suguelundite ja luustiku arengut.   
●
kilpnääre- ​on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. 
Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi 
kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust. 
  
Närvisüsteemi ülesanded:   
vastu võtta ning töödelda väliskeskkonnast kui ka organismi enesest saadud informatsiooni ning 
selle põhjal juhtida ning kooskõlastada kõikide elundite talitlust.  
 
Kesknärvisüsteem, selle osad ja ülesanded(õp.lk.84):​  ​juhib kogu organismi talitust. Koosneb pea- 
ja  seljaajust .​kogub ja töötleb välis- ja sisekeskkonnast  saadud infot. Lisaks toimuvad 
kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid.  
 
Piirdenärvisüsteem, osad ja ülesanded:  
moodustavad väljaspool selja- ja  peaaju  paiknevad närvid. Tema ülesanne on vahendada infot 
kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel.  
 
Närviraku ehitus(õp.lk.85) 
dendriit ​-​ on enamasti närviraku lühikesed jätked. Neid mööda liiguvad teistelt rakkudelt vastu 
võetud närviimpulsid närviraku kehasse. 
akson ​- ​on närviraku üks pikk jätke. Mööda seda liiguvad närviimpulsid närvirakust välja. 
 
Suuraju  ajukoore olulisus​.Suuraju​  koorega  on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, 
kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms  tahtlik  tegutsemine.(​ Ajukoor  juhib inimese  kehalist  ja 
vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni.) 
 
 
 ​Millised keskused seal asuvad? 
●
kuklasagara​ nägemiskeskus, 
●
oimusagara​ välispinnal kuulmiskeskus, 
sisepinnal​  maitsmis - ja haistmiskeskus, 
●
laubasagaras ​mõtlemis- ja kõnelemiskeskus, 
●
tsentraalvao piirkonnas​ tunde- ja liigutuskeskus. 
 
 
Seljaaju  ülesanded:   
 ​juhib tingimatuid reflekse ehk lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida 
hädaolukorras. Samuti vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. 
 
Kuidas tekib sõltuvus narkootilistest ainetest?  
Enamik uimasteid mõjutavad närviimpulsside ülekannet ühest teise.  Uimastid  matkivad 
aineid, mida organism ise toodab ja mis osalevad närvisignaalide ülekandes. Kui tarvitada 
uimasteid, hakkab keha neid aineid ise vähem  tootma . Lõpuks võib tootmine täielikult lakata 
ja närvisüsteem ei saa enam normaalselt töödata. Tekib vastupandamatu soov uuesti 
uimasteid proovida. 
 
Kuidas info närvisüsteemis liigub?  
Keskkonnast saadud informatsioon liigub mööda närvirakke (Info antakse edasi ühe närviraku 
aksonilt teise närviraku dendriitidele)  kesknärvisüsteemi seljaajju ja sealt peaajju, kus toimub 
info töötlemine.  
Vastu võetud otsus  saadetakse  järgmistele närvirakkudeni kuni see jõuab vajaliku organini mis 
otsuse täide viib 
.  
Refleksikaare osad ja selle toimimise põhimõte. ( Lk 91 triikrauaga pilt) 
 
Refleks  on kiire tahtmatult toimuv vastusreaktsioon ärritusele. Refleksid jagunevad 
kaasasündinud ehk tingimatuteks refleksideks ja omandatud ehk tingitud refleksideks​. 
 
●
Kaasasündinud  refleks ​ on näiteks  neelamisrefleks  
●
Omandatud refleks​ on näiteks liigutuste vilumus.