50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
110 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Angela Põder
Õppematerjali autor
bakterite plasmolüüsi, mis on tingitud suuremast kuivainete kontsentratsioonist väljaspool baktereid. 7. Millel põhineb konserveerimine (konserveeriv efekt) kuivatamisel? Konserveerimine kuivatamisel põhineb vee täielikul eraldamisel tootest ja füsioloogilise kuivuse loomisel. 8. Millega on seletatav mõnede toorpiima vigade "võimendumine" piimakonservides? Piima happesus ei tohiks ületada 20 oTh kuna kõrgema happesusega valmistatud konservid on madalama kvaliteediga, näiteks kuivade piimakonservide tootmisel alandab happesuse tõus piimapulbrite lahustuvust. Eriti suurt mõju avaldab lahustuvusele värske piima segamine kõrge happesusega piimaga. 9. Nimetada piima pastöriseerimise eesmärgid piimakonservide tootmisel (vähemalt 2 traditsioonilist ja 2 eriülesannet)? Traditsiooniline ülesanne: · Patogeensete mikroorganismide täielik hävitamine · Mikroorganismide üldarvu vähendamine
27. Nimetada vabal valikul 2 suhkruga kondenspiima võimalikku viga ning tuua mõlemal juhul vähemalt 1 selle vea tekkepõhjus? Liiga suured laktoosikristallid- vale jahutusrežiim Pärmide olemasolu- hapniku juurdepääs 28. Milline kuivatusviis on piimatööstuses enimkasutatav ning miks? Nimetada vähemalt 2 põhjust. Pihustuskuivatamine, eeliseks on suur tootlikkus, kõrge mehhaniseerimise ja automatiseerimise tase ning saadava pulbri kõrge kvaliteet 29. Mis on pihustuskuivatusel pihustamise põhieesmärgiks? Suur kontaktpinna loomine toote ja õhu vahel, mis tagab kiire protsessi. 30. Mis põhjusel võeti kasutusele mitmeastmelised pihustuskuivatid? Nimetada vähemalt 2 põhjust. Soojusenergia kulu vähendamiseks ja pulbri kvaliteedi tõstmiseks- saame aglomereeritud pulbri. Annab energeetilise kokkuhoiu. 31. Miks kasutatakse täispiimapulbri tehnoloogias piima pastöriseerimisel suhteliselt kõrget
17. Millised on levinuimad mittepiimse päritoluga lisandid (peale sahharoosi muidugi), mida kasutatakse lisanditega suhkruga kondenspiima tootmisel? Nimetada vähemalt 2. Kakao 7--8% ja kohv (5--6% kohvi ekstraktiivaineid) 18. Milline kuivatusviis on piimatööstuses enimkasutatav ning miks? Nimetada vähemalt 2 põhjust. Pihustuskuivatamine eelisteks on suur tootlikkus (aurustusvõimsus), kõrge mehhaniseerimise ja automatiseerimise tase ning saadava pulbri kõrge kvaliteet (Puudusteks on pihustuskuivatite kallidus, suure tootmispinna ja kõrgete tootmisruumide vajadus ning suur soojusenergia kulu.) 19. Mis on pihustuskuivatusel pihustamise põhieesmärgiks? kuuma õhku pihustatakse kuivatatav kondenstoode, Suureneb märgatavalt kontaktpind toote ja kuuma õhu vahel, vee aurustumine on intensiivne ning osakesed kuivavad kümmekonna sekundi jooksul. 20. Mis põhjusel võeti kasutusele mitmeastmelised pihustuskuivatid?
1 Katrin Laikoja Jäätise tehnoloogia 6. JÄÄTIS Eestis toodeti 1998 aastal 4 577 tonni jäätist [Statistikaamet, 1999]. 6.1. Jäätise liigid Eestis toodetavad jäätised võib tinglikult jaotada kahte gruppi: piima ja piimatoodete ning puuvilja- ja marjamahlade baasil valmistatud jäätised. Jäätise liigitamine rasvasisalduse põhjal on toodud tabelites 1 ja 2. Külmutatud desserte, sh jäätist võib liigitada ka kalestatud ja pehmetoodeteks. Tabel 1. Jäätiste liigid ja koostis [Olkonen, 1971] Jäätise liik rasv (%) suhkur (%) kuivaine (%) energiasisaldus (kcal/kg) Piimajäätis 3,5 15,5 29 1390 Koorejäätis 10
Kakaopulber peab sisaldama vähemalt 20% kakaovõid väljendatud kuivainena. Kakaopulbri niiskusesisaldus võib olla kuni 9%. Vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber peab sisaldama alla 20% kakaovõid väljendatud kuivainena. Sokolaadipulber koosneb kakaopulbri ja suhkru segust, milles kakaopulbrit on vähemalt 32%. Sokolaadijoogi pulber koosneb kakaopulbri ja suhkru segust, milles kakaopulbrit on vähemalt 25%. Vähendatud rasvasisaldusega sokolaadijoogi pulbri koostises kasutatav kakaopulber peab vastama lõikes 3 sätestatud nõudele. 1.9.2 Sokolaadi koostis- ja kvaliteedinõuded Sokolaad koosneb kakaoubade tuumadest saadud toodetest ja suhkrust. Sokolaadis peab kakaokuivaine üldkogus olema vähemalt 35%, sealhulgas kakaovõid vähemalt 18% ja kakao rasvata kuivainet vähemalt 14%. Kui toote nimetuses sõnaga «Sokolaad» kaasnevad sõnad: 1) «vermisell», «graanul» või «helbed», peab vastavalt nuudli-, graanuli- või helbekujulises
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR..................................................................................................8
1. kMis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Pidevate protsesside korral toimud toote sisse- ja väljavool pidevalt (kogu aeg). Perioodiliste protsesside korral toimub toote sisse- ja välja vool mingi kindla aja jooksul. 2. Mis eristab statsionaarseid protsesse mittestatsionaarsetest? Statsionaarsed protsessid on ajas muutumatud. Mittestatsionaarsed protsessid on ajas muutuvad, nt: veeanum kraaniga, algul voolab vett kiiresti, kui anum hakkab tühjenema väheneb vee voolamise kiirus. 3. Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid / massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, takistusteks on viskoossus (mida viskoossem toode on seda aeglasemalt ta voolab), liini pikkus
Protsesside kordamine Üldosa 1. Mis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Perioodiline protsess toimub tsüklitena ja viiakse teatud aja möödudes lõpule, siis see kordub uuesti, aeganõudvam. Pidev protsess toimub kogu aeg ning ei lõppe ära, sest materjali tuleb koguaeg juurde jne, need on tootlikud ja kiired. 2. Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid /massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, vähemalt 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1 oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid – jõud: rõhkude vahe; kaastegurid: mõõtmed/voolu ristlõike pind (mida suuremad mõõtmed, seda kiirem), temp (mida kõrgem, seda kiiremad protsessid), viskoossus (mida viskoossem, seda aeglasem), vedelik ja selle omadused/olek; olulisus: voolukiirus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid