FIBERGUMF
Kiudtugevdusega hüdroisolatsioonimastiks
KASUTAMIS Kiudtugevdatud, vesialusel hüdroisolatsioonimastiks
vannitoa, sauna-,
OBJEKTID pesuruumide ja teiste niiskete ruumide seina- ja
põrandapindade veeisolatsiooniks
enne plaatide paigaldamist. Ei soovitata pidevalt vee all olevatele pindadele (näit.
basseinid ) ning ruumidesse, kus temperatuur ületab 60°C (näiteks
lavaruumi seinad).
ALUSPIND Betoon , tellispind, tsemendibaasiline pahtel ning niiskesse
ruumi sobivad
ehitusplaadid. Aluspind peab olema kuiv, imamisvõimeline, tolmuvaba
ja sile. Kõik
veetõkke naket halvendavad materjalid tuleb eemaldada. Nõrgad aluspinnad
tugevdatakse enne töö alustamist. Kontrolli konstruktsiooni ja
aluspinna sobivust
veetõkke ning plaatide paigaldamiseks. Põrandaküte tuleb alati
paigaldada allapoole
veetõket vastavalt tootja juhistele. Fibergum sobib kasutamiseks
kõikide levinumate
põrandatrappidega. Kontrolli kokkusobivust trapiga Kiilto tehnilisest nõustamisest
või põrandatrapi maaletoojalt.
OMADUSED * Pinnakonstruktsioonisertifikaat VTT-C-1848-07
* madala emissiooniklassiga, vastab M1 klassi nõuetele
* kiudtugevdatud
* veebaasiline
* 1-komponentne, kohe kasutusvalmis
* lahustivaba, mitte tuleohtlik
* moodustab veekindla kile
* head tööomadused
* värvimuutus kuivades
TEHNILISED Sideaine sünteetiline SBR-kautshuk
ANDMED Vedeldi vesi
Erikaal 1,4 kg / l
Tuleohtlikkus mitte tuleohtlik
Külmumiskindlus jäätub
Temperatuurikindlus 1.5 mm
KULU Põrandad: u. 1 kg / m2 (kahekordsel katmisel),
Seinad: u. 0,8 kg / m2 (kahekordsel katmisel)
TÖÖVAHEND Värvirull või pintsel
TÖÖ- Ruumi ja aluspinna temperatuur +15...25°C
TINGIMUSED Aluspinna niiskus KASUTUSJUHIS
Seinad: Ebatasased aluspinnad lihvitakse ja/või pahteldatakse
vajadusel Kestonit TT
JUHIS seinapahtliga. Krundi tasandatud või betoonpind enne
isolatsioonitööga
alustamist suhtes 1:1 veega vedeldatud Kiilto Keraprimeriga. Enne
kasutamist sega
veetõke hoolikalt. Seinapindadel kata Fibergumiga esmalt püstnurgad,
kruvipead,
ehitusplaatide ja teiste aluspinnamaterjalide vuugid. Aseta värskele
Fibergumile
Kiilto Nurgatugevduslint (20 cm laiune nurkadesse ja 10 cm laiune
vuukide kohale)
ja hõõru hoolikalt kinni. Kontrolli, et nurgatugevduslint on
Fibergumiga hästi läbi
imendunud. Toruläbiviikude jaoks kasuta Kiilto valmis läbiviigutükke
läbimõõduga
55 mm ja 110 mm või lõika u. 10x10 cm suurune tükk tugevduskangast
Plaatimine Sein: Tööd tehes kasutatakse Kiilto Fibergum hüdroisolatsioonimastiksit. Esmalt valmistatakse sein ette. Seejärel krunditakse seinad Kiilto Fibergum Primeriga. Kui on tegemist kipsplaadiga ei ole kruntimine vajalik. Peale krundi kuivamist kantakse hüdroisolatsioonimastiks nurkadesse, vuukidesse, läbiviikudesse ja teistesse erinevate materjalide liitekohtadesse ning pannakse peale Kiilto nurgatugevdus lint. Läbiviikudesse ning kanalisatsioonitorudele on olemas 55mm ja 110mm kanga tükid, kui on suurus erinev tuleb see ise välja lõigata. Kui on tugevduslindid paigaldatud kantakse tervele seinale üks kiht hüdroisolatsioonimastiksit, mis kuivab normaaltingimustes umbes 2 tundi. Kui pind on kuivanud kantakse seinale teine kiht Fibergum-i. Põrand: Esmalt eemaldatakse põrandalt tolm tolmuimejaga. Seejärel krunditakse põrand Start Primeriga segatuna veega 1:4. Põrandapinda kruntides võib kasutada rulli, valades väike kogus krun
betoonikihti. Põrandaküttekaablid peavad jääma igast küljest tasandusseguga ümbritsetuna tervenisti tasandussegu sisse. Mida sügavamal on kaablid, seda ühtlasemalt soojeneb põrand. Soovitatav segukihi paksus kaablite peal on ca. 3 cm. Kallete valamiseks ja põrandaküttekaablite uputamiseks sobib Kiilto Põrandakütte tasandussegu. Peale kallete valamist peab trapp ja põrand olema täpselt samas tasapinnas, et trapi ja hüdroisolatsiooni liitekoht tuleks kvaliteetne. Seinad märjas ruumis Kõik märgades ruumides kasutatavad materjalid peavad olema niiskus/veekindlad. Seda peab meeles pidama ka seinamaterjali valimisel. Parim seinamaterjal on kivimaterjalist seinaplokid. Kui niiskus peakski pääsema seinapindadesse, ei suuda ta deformeerida kivist konstruktsioone. Kiviplokkidest sein on vaja seejärel siledaks pahteldada. Piisavalt hea tulemuse saab, kui sein
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl
EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite liigid ja omadused. On kahte li
Tartu Kutsehariduskeskus Puidu- ja ehitusosakond Hannes Haav LASTETUBA Lõputöö Juhendaja: Erna Urm Tartu 2008 1 ÜLESANNE Ülesanne on viimistleda vabalt valitud tuba. Valitud toaks sai lastetuba. Eesmärk on viimistleda see võimalikult lapsesõbralikult ehk siis võimalikult looduslike materjalidega. Lisaks tahan seinale teha seinamaalingu ja lakke pimedas helendavad tähed. Need peaks muutma lapse elu toas rõõmsamaks ja lõbusamaks. Püüan kirjeldada tehtavaid töid võimalikult detailselt. Järgin kõiki tööohutusnõudeid ja materjalide kasutusnõudeid. 2 SISUKORD ÜLESANNE..............................................................................................
Tsementkrohv on liiga kapitaalne. Aga kui ruumis on suurem niiskuseoht, siis peaks ikka olema tsemendibaasil krohvisegu parem 45. Võrdle: kips- ja puitkiudplaati Puitkiudplaat on tugevam kui kipskiudplaat 46. Võrdle: tsement- ja kips- põrandatasandussegu Tsementsegud kannatavad tugevamat koormust ja on krobedamad. 47. Võrdle: silikoonid ja aküülmassid Silikooni kasutatakse liikuvates osades. Silikoon on kiht mis ei lase niiskusel läbi pääseda 48. Võrdle: hüdroisolatsiooni ja niiskustõket Hüdroisolatsioon kaitseb konstruktsiooni otsese vee eest, aga niiskustõke niiskuse eest. 49. Võrdle: kivi- e. klinkerplaadid ja poorsed plaadid Klinkerplaadid on valmistamisel põletatud üle 1000oC, aga poorsed plaaid alla 1000oC Klinkerplaadid on vähem poorsed, külma ja happekindlad 50. Võrdle: välis- ja sisetöödevärve Välistöövärvid on suurema vee- ja kriimustuste kindlamad. 51. Võrdle: silikaat- ja lubivärvi
Mart Krais E3 Ehitus materjalid Penosil Niisketes ruumides tuleb ehituse või remondi käigus kasutada spetsiaalseid hüdroisolatsioonivahendeid, et vältida niiskuse sattumist konstruktsioonidesse ning hallituse tekkimist. Hüdroisolatsioonivahendid kantakse otse põrandale ja seinale (näiteks kivi-, betoon-, veekindlast vineerist vms aluspinnale) viimistluskihi (näiteks keraamilised plaadid, värv, rullmaterjalid) alla. Enne hüdroisolatsiooni- ja viimistlustöödega alustamist peavad seinaja põrandapinnad olema tasandatud, kuivad ning puhtad tolmust ning lahtistest osadest. Hüdroisolatsioonivahendid saab jagada pinna kasutusala järgi: Pinnad, mis satuvad otsesesse kokkupuutesse veega, tuleb katta nakkedispersiooniga PENOSIL Premium BetPrimer ja veetõkkevahendiga PENOSIL Premium Aquabrake Fiber. Pinnad, mis on küll niiskes ruumis, kuid mitte osteses kokkupuutes veega, kaetakse niiskustõkkega PE
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS PAHTLID, PLAATIMISSEGUD JA PÕRANDAVALAMISSEGUD Essee Juhendaja: Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 PAHTLID....................................................................................................................................4 1.1 Vetonit siloite........................................................................................................................4 1.2 Vetonit L...............................................................................................................................4 1.3 Vetonit VH............................................................................................................................5 PLAATIMISSEGUD..........
Kõik kommentaarid