Paberi tootmise tehnoloogilised protsessid (0)

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž
Keskkonnakaitse õppetool
Paberi tootmise tehnoloogilised protsessid
Referaat
Juhendaja
Tartu
Sissejuhatus
Paberi tootmise juures on palju erinevaid protsesse, kuid üheks probleemiks protsesside kirjeldamisel on see, kust maalt algab paberi tootmine. Kas algab puu istutamisest, ideega toota paberit või hoopiski metsa langetamisel tekkinud sobivate puude paberitootmisesse laskmisel. Käesolevas referaadis alustasime paberi tootmise uurimist puude langetamisest, kuna samast kohast alustasid ka paljud kasutatud allikad ning ilmselgelt oleks referaat liialtki pikaks läinud kui oleks alustanud puu istutamisest. Käsitleme teemat kuni paberi valmimiseni.
Teema valimise juures mängis rolli huvi metsatööstuse vastu, kuid arutelu käigus jõudsime selleni, et paberitootmine on ka huvitav, kuna selle kohta puuduvad eelnevad täpsed teadmised. Samas hõlmab ka paberi tootmine mõningaid metsatööstuse protsesse, mis oli hea viis ühendada algne huvi teise huvitava teemaga .
Leht ja okaspuu langetamine
Raielangitöödest on langetamine efektiivsuse seisukohast kõige kaalukam, samas kõige ohtlikum tööohutuse mõttes.
Langetamistehnika ja -suuna valikul tuleb arvesse võtta järgmisi tegureid: puu liik, tüvemaht ja tüve kuju, võra mass ja kuju, tuule suund ning maapinna reljeef. Langetamine koosneb järgmistest operatsioonidest:

• Etteraie(langetussälk) määrab puu langemissuuna. Etteraie sügavus peaks olema u 1/5 kännu läbimõõdust ning etteraie nurk 60-90 kraadi. Suur etteraie nurk on vajalik selleks, et puu langetamine oleks võimalikult kaua kontrolli all.
  
• Langetuslõige tehakse ühe või mitme võttega sõltuvalt puu jämedusest, ilmastikust ja puu kaldest. Langetuslõige tehakse etteraiega samale tasapinnale või kuni 2 cm kõrgemale. Väike tasapindade vahe vähendab pideriba läbilõikamise ohtu.
  
• Pideriba jätmine. Pideriba võib nimetada metsuri elukindlustamiseks. Õige pideriba tagab , et langetatud puu kukub soovitud suunas. Pideriba jäetakse langetuslõike ja etteraie vahele. Pideriba paksus peaks olema 1/10 kännu läbimõõdust. See seaduspärasus kehtib kuni 40cm jämeduste puude puhul. Jämedamate puude korral peaks pideriba paksus olema 4-5cm.
  

Olulisemad langetusvõtted:

• Alusmetsa puud ja peenemad II rinde puud. Langetussuuna valikul ei mängi tuul, puu kalle ja võra mass erilist rolli, kuna neid puid on võimalik käega või õlaga suunata; sellest tulenevalt tehakse etteraie soovitud suunas ning langetuslõige ühe võttega.
  
• Suuremad puud. Kõigepealt tehakse etteraie, seejärel viiakse sae juhtplaat langetatava puu küljelt sisse, tasapindade vahe etteraie ja langetuslõike vahel peaks olema kuni 2cm, lõigatakse soovitud paksusega pideriba. Seejärel teostatakse langetuslõige ühe või mitme võttega. Selline viis tagab puu soovimatu langetamise kas kalde või tuule mõjul.
  

Kvaliteedinõuded paberipuule

• Läbimõõt. Lubatud diameetrid vahemikus 6-60 cm, mõõdetuna koore alt. Kui diameeter ei mahu antud vahemikku, loetakse puu praagiks.

• Pikkused. Standardpikkused paberipuidule on 3,0m ja 4,0m (+/- 10 cm). Mõõtmisel ümardatakse väiksema detsimeetrini.

• Oksad ja laasimine. Oks peab olema laasitud tüvega paralleelselt, võimalikult tüve lähedalt nii, et oksa ja tüve vahele ei jääks tühimikku, mis takistaks koorimist. Harupuud ei ole lubatud.
  Kui laasimine ei vasta esitatud nõuetele, loetakse palk praagiks.

• Kõverus. Lubatud max 10% pikkusest. (3m – 30cm; 4m – 40cm). Palk peab mahtuma silindrisse diam.-ga 70 cm.

• Võõrad puuliigid ei ole lubatud.

• Mädanik. Pehme- ja kõvamädanikku on lubatud kuni 1/3 noti otsa läbimõõdust. Mahaarvestus tehakse mädaniku kahju osa ulatuses. Metsakuiv ja laomädanik ei ole ühelgi juhul lubatud! Koorem (virn), milles on rohkem kui 10% praaki (mädanik, diameeter, kõverus, laasimine jne.), mõõtmisele ei kuulu ja vastu ei võeta.

• Paberipuit ei tohi sisaldada: põlenud puitu, tahma, plastikut, metalli, kemikaale, kive ega muid võõrkehi.

http://www.hmpk.ee/kokkuost/paberipuu-palk/paberipuu-nouded.html
Kokkuvedu põllumajandustraktoritele mõeldud haagistel
Suuremahulisema metsatöö tegemiseks on mõttekas osta tõstukiga metsaveokäru, mis on mõeldud ainult sortimendina metsamaterjali kokkuveoks. Kandejõu poolest on võimalik valida haagist 4-12 tonnini, olenevalt sortimendist on koorma maht 3-10 m2 ja noole ulatus 5-8,5 meetrit. Vedavate ratastega haagised on kallimad tavalistest metsaveohaagistest, kuid neil on oluliselt parem läbivus- ja veovõime. Vedu kantakse traktorilt haagisele hüdrauliliselt, mehhaaniliselt või hüdromehaaniliselt.
Nii metsuri- kui masinlõikuse puhul peavad olema sisse raiutud kokkuveoteed. Nende planeerimisel tuleb arvestada langi reljeefiga ning valida kokkuveoteede suunad selliselt , et oleks võimalikult vähe külgkallet ning ummikteid.
Metsuriraie puhul on oluline, et metsamaterjal oleks ladustatud traktori sõidukinoole ulatusse ja paigutatud selliselt, et oleks ligipääs hüdrotõstukiga. Sellest tulenevalt ei ladustata materjali puude ja põõsaste najale ega taha. Materjal ei tohi paikneda kokkuveoteel nii, et see takistaks masina liikumist. Lühike metsamaterjal peaks metsuri poolt olema virnastatud 0,2-0,5 m3 virnadesse ja paigutatud võimalikult risti kokkuveotee suunaga – nii on metsaveomasina ja ka metsuri tootlus suurem.
Tooraine ettevalmistuse tehnoloogiline skeem
Joonisel on kujutatud tooraine ettevalmistuse põhimõttelist tehnoloogilist skeemi. Ettevõttesse võib tooraine saabuda mujal põhiliselt jääkpuidust valmistatud laastuna või ümarpuiduna, mis kooritakse ja laastustatakse raiemasinates e. hakkurites. Kasutusel on peamiselt ketasraiemasinad, mis on trummelraiemasinatest tootlikumad ja võimaldavad paremat laastu kvaliteeti.
Joonis. Puittooraine ettevalmistuse skeem
1 – autolaadur 2 – põikkonveier 4 – koorimispink 5 – koorepunker 6 – ketasraiemasin 7,8,10 – laastupunkrid 9 – vagun laastuga
Protsess jätkub paberimasinas. Spetsiaalses kastis lahjendatakse paberimass 0,8-1,5% paberikiu sisalduseni ning valatakse liikuvale sõelale paberikangaks. Järgneb massi raputamine sõelal, et saavutada ühtlane tugevus. Sõela all paiknevate vaakumimurite abil eraldatakse paberimassist vesi, kuni paberikangas saavutab ligi 20% kuivainesisalduse.
Sel moel saadud paberikangas pressitakse kahes jaos. Esmalt toimub vee väljapressimine paberikangast esimeses pressis. Siis pressitakse paberikangast pöördpressis, et saavutada ligi 40% kuivainesisaldus . ( http://www.rappin.ee/est/tehnoloogia )
SULFAATKEEDU TEHNOLOOGIA
Sulfaattselluloosi tootmise tehnoloogiline skeem
Pleegitamata sulfaattselluloosi tootmise tehnoloogiline skeem
1 – keedukatel 2 – väljapuhumismahuti 3 – oksapüüdur 4 – pesufilter 5 – musta leelise mahuti 6 – sõelsorter 7 – keerissorter 8 – massitihendaja 9 – massibassein 10 – valge leelise mahuti 11 – meesa 12 – kaustisaator 13 – rohelise leelise mahuti - 14 – soodaagregaat 15 – aurutusseade
Tselluloosi pesemine
Pesuprotsessi üldiseloomustus
Pesul toimub leelise eraldamine tselluloosist ja seetõttu võib pesu lugeda leelise regenereerimise esimeseks staadiumiks. Mass sisaldab 4 - 6,5 m3 musta leelist 1 t õhkkuiva tselluloosi kohta. Väike osa sellest ( 0,3 - 0,4 m3 1 t kohta e. 5% üldkogusest ) paikneb rakuseina kapillaarides. 1 - 1,5 m3 1 t kohta e. 15 – 20% paikneb rakuõõntes. Ülejäänud 75 - 80% on vaba leelis , mis ümbritseb kiude ja
kiukimpe. Pesu ülesandeks on eraldada leelis võimalikult täielikult ja võimalikult kontsentreeritult. Teisest küljest - pestud mass peab olema võimalikult puhas, et garanteerida kvaliteetne toodang.
Pesemisel toimuvad suurelt osalt mehaanilised protsessid: väljasurumine, pressimine, filtratsioon . Leelist püütakse tavaliselt võimalikult palju massist ilma lahjendamata välja tõrjuda. Paratamatult toimub aga ka veega lahjenemine. Teoreetilises plaanis eristatakse pesumeetodeid, mis põhinevad väljatõrjumisel ja meetodeid , mis põhinevad segunemisel veega koos järgneva väljapressimisega või filtratsiooniga. Esimesse gruppi kuuluvad pesu sõelpõhjaga basseinides, keedukateldes ja difusöörides. Teise gruppi mitmeastmeline pesu trummelfiltritel, lintfiltritel, pressfiltritel, tigu - ja ketaspressides.
Pesul toimuvad protsessid

• Pressimine
  

Pressimine võimaldab leelist mehaaniliselt eemaldada teda lahjendamata, kuid kogu leelist selliselt kätte ei saa. Ei ole võimalik tekitada nii suurt survet , et saaks eemaldada leelist täielikult kiudude kapillaarsüsteemist. Vedeliku eemaldamist takistab kapillaarrõhk. Kapillaarrõhu kasv kapillaaride läbimõõdu kahanemise tulemusena tasakaalustab välise surve. Laboratoorsed katsed survel 15 MPa andsid massi maksimaalseks kuivuseks 60%.

• Filtratsioon
  

Filtratsiooniprotsess toimub trummel - ja lintfiltrites, sõelpõhjaga basseinides, kateldes ja difusöörides. Filtratsioonikiirus on isloomustatav Poiseuille võrrandiga, mis määrab ajaühikus läbi pinnaühiku filtreeruva vedeliku koguse. Õhukese filtreeriva kihi puhul ( trummelfilter ) on kihi kokkusurutuse aste kihi paksuses peaaegu ühesugune. Läbi paksu kihi filtreerimisel tiheneb eelistatult vaid filtreeriva pinna vastas paiknev massikiht, kuhu koondub peaaegu kogu filtratsioonitakistus.

• Difusioon
  

Difusiooni teel väljuvad kiudude seest lahustunud ained. Difusiooniteooria võrrandeid kasutades on võimalik arvutada, et üksikust tselluloosikiust eraldub leelis 1 sek jooksul, 1 cm3 suurusest kiukimbust aga rohkem kui tunni jooksul.

• Adsorptsioon
  

Tselluloosikiul on märgatav adsorptsioonivõime metalliioonide suhtes. Leeliselises keskkonnas on adsorptsioonitsentriteks tselluloosi karboksüülrühmad. Ioonide valentsuse suurenemisel adsorptsioon kasvab. Pesul omab praktilist tähtsust Na+- ioonide adsorptsioon, sest see toob kaasa leelise kadu pestud massiga.

• Vahutamine
  

Vahutamine tekitab pesul suuri raskusi ( eriti trummelfiltritel ). On tingitud pindaktiivsetest ainetest, esmajärjekorras seebistunud vaik - ja rasvhapetest. Seebid vähendavad vee pindpinevust leelise ja õhu kokkupuutepinnal ja seetõttu adsorbeeruvad pinnakihis, moodustades tugevaid kilesid, mis ümbritsevad õhumulle. Musta leelise vaht on erakordselt püsiv. Isekustumine võib kesta ööpäeva ja isegi auruga töödeldud vaht võib seista veel 6 - 8 tundi. Vahuga võitlemise efektiivseks mooduseks on selliste pindaktiivsete ainete sisseviimine, mis on seebist suurema pindaktiivsusega, kuid moodustavad väiksema tugevusega kilesid. Selliste ainete hulka kuuluvad näit. silikoonühendid ja kõrgmolekulaarsed alkoholid. Nii näiteks annab hea tulemuse 0,1 kg siloksaani lisamine 1 t tselluloosi kohta.
Puitmassi pleegitamine
Puitmassi valgesust mõjutavad tegurid
Valgesusus sõltub puidu keemiliste komponentide valgusneeldumise ja valgushajumise teguritest. Tselluloos ja hemitselluloosid puidus on praktiliselt värvusetud. Värvus on tingitud peamiselt ligniinist, mille molekulis on kromofoorsed grupid.
Puitmassi valgesust mõjutavad:

• töötlustemperatuur (kromofoorsete gruppide sisaldust mõjutavad reaktsioonid)
  
• kooresisaldus (laastust saadud puitmass )
  
• kemikaalid võivad põhjustada kerget pleegitusefekti (NaHSO3) või tumenemist ( NaOH )
  
• valgushajumisteguri mõju (CMP omab väikest valgushajumistegurit)
  

Pleegituse põhimõtted
Pleegitusel on lisaks valgesuse tõstmisele ka kõrvalmõjud:

• ekstraktiivainete vähenemine
  
• tugevuse kasv
  

Puitmassi pleegitamine põhineb ligniini kromofoorsete gruppide lõhkumisel. Täielikult aga ei ole võimalik neid eemaldada. Seetõttu ei ole võimalik saavutada sama kõrget valgesust kui tselluloosi pleegitamisel. Pleegitus põhineb oksüdatsiooni- või taandamisreaktsioonidel. Efektiivsemalt toimivad oksüdatsioonireaktsioonid
Pleegitustehnoloogia
Pleegitus toimub tavaliselt pleegitustornis. Enne pleegitamist mass tihendatakse, massi hulka lisatakse kelaati, kuumutatakse ja segatakse pleegituslahusega. Lisaks värskele pleegituslahusele kasutatakse sageli ka töötanud pleegituslahuse retsirkuleerimist.
Pleegitus võib toimuda ühe- või kaheastmeliselt keskmisel kontsentratsioonil (15 –20%) või kõrgel kontsentratsioonil (30 – 40%). Kõrgel kontsentratsioonil pleegituseks on vajalikud spetsiaalsed massi tihendusseadmed (topeltsõeltihendid, topelttrummeltihendid või kruvipressid ) ja spetsiaalsed segistid .
Pleegituslahuse retsirkulatsiooni kasutatakse tavaliselt suure peroksiidi kulu puhul (kuni 4%). Sel juhul võib jääkperoksiidi kogus lahuses ulatuda 50%-ni doseeritust. Kasutusel on ka järgmised tehnoloogilised variandid:

• pleegitus jahvatusel
  
• pleegitus helveskuivatusel
  

Tselluloosi kuivatamine
Kui tselluloos ei suunata tselluloositehasest vedela massina paberivabrikusse, vaid väljastatakse kaubatoodanguna, siis kuivatatakse ta kuivatussilindritel ja turustatakse lehttselluloosina või kasutatakse helveskuivatuse tehnoloogiat ja turustatakse kokkupressituna pallides. Enne kuivatust tuleb tselluloosimassist eraldada enamik vett kas spetsiaalses kõrgsurvepressis või paberimasina sõelaosa taolises seadmes nagu näidatud joonisel 60.
Pressformerilt suunatakse tihendatud kiuvaip kuivatussilindritele. Helveskuivatuse tehnoloogia kasutamisel tihendatakse kiuvaip tavaliselt kõrgsurvepressis ja suunatakse seejärel purustisse. Purustist väljunud massitükid liiguvad pneumotranspordiga helvestisse, kus moodustuvad väga väikesed massiosakesed (kiud, kiukimbud). Helvesti töö efektiivsusest sõltub oluliselt kuivatuskvaliteet, kuivatusseadme tootlikkus ja kuivatusprotsessi ökonoomsus. Mida suurem on massiosakeste eripind, seda efektiivsemalt kuivatus kulgeb. Kuivatus toimub tavaliselt kaheastmeliselt. Helvestatud mass juhitakse inžektorisse, kus ta seguneb kuuma õhuga ja liigub edasi õhuvoolus 1. astme kuivatustorni. Värsket kuuma õhku antakse tavaliselt 2. astme kuivatustorni, millest väljuvat töötanud õhku kuumutatakse uuesti ja suunatakse kuivatuse 1. astmesse. See võimaldab vähendada õhukulu miinimumini, hoida kokku soojust ja vähendada tolmu
emissiooni. Õhu kuumutamine toimub soojusvahetis kas auruga või gaasi põletamisel saadavate suitsugaasidega. Kuivatuse esimesel perioodil aurustub intensiivselt massiosakeste pindmine niiskus, kuivatuskiirus on suur ja määratud ainult kuivatuskeskkonna parameetritega. Kuivatuse teisel perioodil sõltub kuivatuskiirus seotud niiskuse difusioonikiirusest kiuseina sisemusest välispinnale, mida mõjutavad kiudude omadused.
Kuivatamine
Kirjeldatud kaheastmelise kuivatusskeemi korral on soojuse kulu kuivatuseks 2800 kJ aurustatud vee 1 kg kohta. Õhu retsirkulatsiooni kasutamata oleks see 4000 kJ/kg. Kuivatuse läbinud tselluloos suunatakse ventilaatoriga tsüklonisse, kus temast eraldatakse kuivatusõhk. Kuivatatud massi lõppniiskuseks on 12%. Pärast kuivatust 1. astme tsüklonis eraldatavat kuivatusõhku, mis sisaldab kiutolmu ja veeauru, kasutatakse osaliselt põletusõhuna küttekoldes ning ülejääk suunatakse läbi puhastusseadmete välisõhku. Kuivatusõhu temperatuur kuivatuse 1. staadiumis on 250 – 270 °C ja kuivatuse 2. staadiumis 180 °C.
Peale vee eemaldamist märgpressidel jääb paberisse 60-70% vett: rasvase massi ja kiirekäiguliste masinate juures- enam, sõreda massi ja tasakäiguliste masinate puhul- vähem; näiteks ajalehepaberil, mida valmistatakse kiirusega 360-420m minutis , on normaalne niiskus kuivatusosa ees 69-70%; paksu suulisepaberi või pakkimispaberi valmistamisel, kus kiirus ei ületa 100m minutis, võib veehulk paberilaias pärast märgpresse olla 60% ja vähem. Peale mehhaanilist surumist paberisse jäänud vesi eemaldatakse paberimasina kuivatusosa aurutamise abil. Tuleb korras hoida kogu pressiosa, et võimalikult palju vett mehaanilise pressimise käigus eemaldada, eriti kummiga kaetud alumised valtsid. Vaja perioodiliselt lihvida valtse, hoida sarnane bombeerimine, mis tegab pressvaltside normaalse kokkupuutumise, jälgida märglihvide seisukorda, õigeaegselt neid vahetada ja perioodiliselt kontrollida presside tööd, kontrollides paberi niiskust kuivatusosa eel.
Kuivatusosa praegusel paberimasinal koosneb tavaliselt kahest horisontaalsest reast, kuivatussilindreist, mida kuumendatakse seest auruga. Silindrid on paigutatud malekorras. Parerilaid satub pöördepressilt nn juhtimissilindrile, mis on tavaliselt vähema läbimõõduga kui kuivatussilindrid. Juhtimissilindri ümber käinud paberilaid liigub edasi kuivatusosa esimesele alumisele silindrile. Siit ta tõuseb esimesele ülemisele silindrile, edasi langeb alla teisele alumisele silindrile jne., ümber haarates siksakiliselt kõik silindrid. Paberi läbiviimise hõlbustamiseks masina käikulaskmiselja paberilaia rebenemisel, samuti ka tihedamaks paberi ligisurumiseks kuivatussilindrite kuumale pinnale kasutatakse nn kuivatusvilte. Tehakse vahet ülemiste viltide – silindrite ülemise rea jaoks- ja alumiste viltide vahel- alumise rea jaoks. Vilt hõlmab kuivatussilindreid umbes poole ringi ulatuses, liigub koos nende grupi viimase silindrini ja tuleb tagasi esimese silindri juurde. Kuivatussulindrite arv grupis , mis on ümber haaratud ühest vildist, on väga mitmesugune: alates ühest kuivatussilindrist masinatel , mis valmistavad eripaberite sorte , kuni 20 ja enam silindrini kiirekäigulistel ajalehemasina. Kuivatusvildid niiskuvad kokkupuutumisest märja paberiga, samuti ka vildi poorides kondenseeruvatest vee aurudest, mida paberist eemaldatakse. Seepärast tagasiteel grupi esimese silindri juurde kuivatatakse kuivatusvilti vildikuivatussilindril. Kuivatusvildid, samuti kui pressivildid, hoitakse ülal ja suunatakse vildivaltsidega, mille hulgas on vilti pinguldav ja vilti juhtiv valts . Esimesel liiguvad mõlema otsa laagrid edasi üheaegselt kahe pika kruvi abil, teisel on liikumatu ja üks liikuv laager. Vildi vetruva pingutuse otstarbel omab üks vildi valtse laagreid, mis asuvad raskustega varustatud kangidel või vedrudel.
Kalandrimine
Jahutajas jahtunud paberilaid juhitakse kalandritele, mida teisiti nimetatakse silujateks. Paber saab seejuures nn masina-sileduse või läike. Kalander kujutab endast vertikaalset patereid, mis koosneb 3-8 malmist valatud valtsist ja mis asuvad üksteise peal. Kalandri valtse paneb pöörlema alumise valtsi hõõrdumine; viimane on ühendatud ajamiga . Alumine valts, läbimõõdult kõige suurem, on bombeeritud, et vältida paindumist sellel lamavate ülemiste valtside raskusest. Ta on asetatud liikumatuile laagritele ja on ühendatud ajamiga. Teistel valtsidel, mis pannakse liikuma alumise valtsi kaudu on laagrid, mis libisevad kalandri vertikaalses raamistikus. Tasakäigulistel masinatel juhitakse paber käsitsi ülemistest valtsist läbi. Kiirekäigulistel masinatel juhitakse ta kokkusurutud õhu joa abil kallak-renni kaudu kahe ülemise valtsi vahele. Paber haarab järgmised kalandri valtsid ülalt alla, alistudes üha suuremale rõhumisele, ja tuleb soovitud tasemeni silutuna kahe alumise valtsi vahelt välja. Valtside enda survet on võimalik suurendada raskustega, mis mõjuvad kangide kaudu ülemise valtsi laagritele. Paberi sileduse tõstmiseks seatakse vahel üksteise kõrvale üles kaks kalandrit. Paber, mis on esimesest kalandrist läbi käinud, juhitakse teise.
Kalandri valtsidel on terasest šaabird, mis puhastavad valtside pinda ja takistavad paberi kerimist nendele. Hõõrumisest valtsid soojenevad. Alumisi valtse võib jahutada düüsidest juhitud külma õhuga. Seda kasutatakse mitmes kohas valtsi paksuse reguleerimiseks. Eriti tähtis on see rullpaberi valmistamisel, nende rullid peavad olema keritud laitmatult ja ühtlaselt, ilma pehmete ja kõvemate vöönditeta. Pehme vöönd rullis tekib selles kohas, kus paber on õhem. Kui kalandri valtse jahutada õhuga selles kohas, nende paksus veidi väheneb, vastavalt väheneb valtsi rõhumine paberile, viimase paksus suureneb ja pehme vöönd rullil kaob. Kalandri valtse on aeg-ajalt vaja reguleerida ja lihvimispingil lihvida.
Rullimine
Paberilaid, läbinud kalendrid, keritakse rulli rullapaaadil.Rullija on kuivataja abi ja töötab tema järelvalve all. Ta jälgib rullimisaparaadi tööd ja korrashoidu, reguleerib paberi pingsust ja kerimist hülssidele või tambuuridele. Kaasaegsetel paberimasinatel kautatakse sagetasit väga lihtsa kontstruktsiooniga rullaparaati. See koosneb malmist trumlist läbimõõduga umbes 1,5 m, mis pöörleb alalise ringkiirusega ajami kaugu; selle kiirus on võrdne paberilaia kiirusega. Trumli ülemisel silindrisel pinnal asub raske raudvalts, nõndanimetatud tambuur , läbimõõduga 350-600mm. Paberilaid juhitakse õhudüüsliga kalandrilt trumli ja tambuuri vahele ja hõõrdumise tagajärjel kergitatakse tambuurile. Saadakse tihe ja ühtlaselt keritud rull. Töötava tambuuri kõrvale on rulliapaaraddid trumblile paigutatud tagavaratambuur.Sellele juhitakse paber pärast esimese rulli kerimise lõppemist. Keritud rull võetakse kraana abil rulliaparaadilt maha ja suunatakse viimistlemismasinnaile dasiseks töötlemiseks. Rullija võtab ära paberirullid rullaparaadilt ja paigutab määratud kohale.
Lõikamine
Lõikamisaparaat seatakse üles kohe pärast paberimasina rullmasinat. See peab jõudma töödelda kogu paberi, mis on valmistatudpaberimasinal.Kuid lõikemasinat tuleb tihti peatada, et vahetada tambuure, ära võtta keritud värtnad, ära tõmmata praakpaberit ja kinni liimida otsi. Seepärast peab lõikemasina kiirus olema 2-2,2 korda suurem kui paberimasina kiirus. Ajalehepaberi jaoks on see 800-1200 ja enam meetrit minutis. Masin käivitatakse reguleeritava arvu tiirudega alalisvoolu mootori abil. Paber keritakse paberist hülssidele,millede pikkus vastab värtna laiusele; hülsid asetatakse nuudetava pikkusega vardale. Rullide otstest lõigatakse ära kaks kitsast riba, et äärmisel värtnal oleksid tasased otsad .
Lõikamine poognateks
Paberi lõikamiseks poognateks tarvitatakse kahte tüüpi käärimasinaid: giljotiin - ja trummel - tüüpi. Mõlemal käärimasinal toimub paberi pikkuti lõikamine ühesuguse aparaadiga, mis koosneb kahest võllist, milledele on asetatud ümmargused noad . Rullidelt läheb paber, korraga 6-12 laida, nugade vaheli läbi ja lõigatakse pikuti läbi.
Seade pikkuti lõikamiseks on mõlemat tüüpi käärimasinad hoopis erinevad. Giljotiin-käärimasinal on liikumatu nuga , millele perioodiliselt laskub kääride sarnaselt eine, liikuv nuga. Paber kandub nugadevahelisse vahemikku samuti perioodiliselt erilise konstruktsioonilise isehaaraja abil 15 kuni 30 korda minutis. Rotatsioonilisel käärimasinal on põigiti liikuv nuga kinnitatud pöörlevale trumlile. Paber 6-12 laiases koguses läheb liikumatu noa ja pöörleva trumli vahelt läbi pidevalt ja lõigatakse iga trumli tiiruga põigiti läbi.
Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus:
S., Fotijev, 1948, Paberi tehnoloogia lühikursus,
R., Reiska, Keemilise puitmassitehnoloogia
R., Reiska, Tselluloosi tehnoloogia
http://www.rappin.ee/est/tehnoloogia
http://www.hmpk.ee/kokkuost/paberipuu-palk/paberipuu-nouded.html