Vase liig Väga oluline on , et vaske ei doseeriks üle, kuna vask on kumulatiivse toimega mikroelement. Kui liigselt sööta, koguneb ülejääk maksa ja kudedesse ning sealt edasi satub vereringesse, mis omakorda põhjustab neerude haigestumist, hemolüüsi ning hemoglobinuuriat. Vasemürgituse suhtes on lambad tundlikumad. Neil on vase toksilisuse piirik ratsioonis 15mg ratsiooni kuivaine kg kohta. Veised on aga vasele liigsusele vastuvõtlikumad ning taluvad konsentratsiooni kuni 100mg/kg kuivaines. Vasemürgistuse tunnused loomadel on: isutus, janu, apaatia, sagenenud hingamine, südame löögisageduse kiirenemine. Vasemürgistus põhjustab loomadel maksarakkude nekroosi, Vase toksilisust vähendab suuremate tsingikoguste lisamine ratsiooni. Vasetarve Vasetarve põllumajandusloomadel sõltub söödaga saadud molübdeeni, väävli, tsingi ja kaltsiumi kogustest. Peaks arvestama sellega, et loomade tsingi ja väävlitarve oleks
Pärast pardi-, hane- ja vutimunade käitlemist tuleb puhastada ja desifitseerida kõik vahendid enne kana-, kalkuni- või pärlkanamunade käitlemise alustamist Munatoodete kõik osad tuleb kuumtöödelda pärast purustamist nii kiiresti kui võimalik Ettevõttes peab olema välistatud inimesele söögiks kõlbmatu toidutoorme kasutamine ja sellest munatoodete valmistamine Munatoodetele esitatavad nõuded Piimahappe sisaldus munatoote kuivaines võib olla kuni 1000 milligrammi kilogrammis Merevaikhappe sisaldus munatoote kuivaines võib olla kuni 25 milligrammi kilogrammis Munakoorte, munakilede ja teiste osade jääkide kogus võib olla kuni 100 milligrammi kilogrammis munatoote kohta 3-hüdroksüvõihappe konsentratsioon modifitseerimata munatoote kuivaines võib olla kuni 10 milligrammi kilogrammis Munatoodete pakendamise nõuded Munatoodete saastumise vältimiseks tuleb
proteiinikoguseid, ei ole selline söötmine proteiinisöötade kalliduse tõttu kasulik. Söötade proteiinisisaldus varieerub suuresti. Nii näiteks on juurviljades ainult u. 1% proteiini, verejahus aga 80%. Üldiselt on taimsed söödad proteiinivaesed, sisaldades rohkesti süsivesikuid - tärklist, suhkruid, toorkiudu. Proteiinirikkad on kaunviljad, liblikõielised ja enamus loomsetest söötadest. Söötade võrdlemisel on õigem võrrelda söötade proteiinisisaldust kuivaines või õhukuivas söödas (õhu niiskusesisalduseni kuivatatud söödad), kuna naturaalses söödas oleneb proteiinisisaldus veesisaldusest. Nii näiteks on naturaalses täispiimas vähem proteiini kui põhus (vastavalt 3,3% ja 3,7%, veesisaldus vastavalt 87,5% ja 17%). Ometi ei peeta põhku täispiimast proteiinirikkamaks. Vahe saab selgeks, kui arvestada põhu ja piima proteiinisisaldus kuivaine kohta. Täispiima kuivaines on 26,4% proteiini, põhu kuivaines ainult 4...4,5%.
• Arutleme antud teema üle • Kogume teadmisi • Anname teadmisi edasi 2 Ajalugu • Eestis hakati kasvatama 2001. • Hübriid nisu-st (triticum) ja rukkis-t (secale). • Kahe sordi omapärased tugevused said kokku- nisult kõrge saagipotensiaal ja hea kvaliteet ning rukkilt vähenõudlikuse kasvutingimustes ja hea haiguskindluse. • Levinud eelkõige USA-s (väike kiudainesisaldus-kuivaines 2,7 % ) • Kasvuala 6000-8000 ha, saagikusega 2,5- 3,5 t/ha. 3 Kasutamine/iseärasused • Nii tali- kui suvivormid. • Kasutatakse söödaviljana ( asendamatud aminohapped ja hea pealeminek loomadele, hoiab ära kõhulahtisuse). • Söögiviljana ( nuudlid, küpsised ja pudrud). • Pea on tihe ja tugevate ohetega. • Kahe sordi omapärased tugevused said kokku- nisult kõrge saagipotensiaal ja hea kvaliteet ning rukkilt
a) valklämmastik jaguneb lahustumise järgi nalja fraktsiooni : albumiinid, globuliinid, gluteliinid, prolamiinid b) mittevalguline lämmastik jaguneb 5 rühma : nitraat lämmastik, NH4-N, amiidne lämmastik, amiin lämmastik, aluselised lämmastiku ühendid (solaniin) Taimed omastavad lämmastikku mullast nitraatidena ja amooniumlämmastikuna. NH4-N ühineb taimekudedes mingi dikarboonhappega ja moodustub primaarne aminohape. NO3-lämmastik on loomadele ohtlik kui kuivaines on 0,07% , surmav 0,2%.taimedele ohtlik kui taime kuivaines on 0,1 %. Vees olev NO3-lämmastik on inimesele ohtlik kui on 22mg/l, loomadele ohtlik 45mg/l. Lämmastiku varu muldades 1,5-15t/ha, sellest omastatav 5-10%. Väetistest omastatav lämmastik 40-70%. N- väetiste liigid : NH3NO3 kiiretoimeline, kõikidele kultuuridele sobiv Amooniumsulfaat happeline, kartulile Amooniumkloriid happeline . Cl rikas, kõrrelistele taimedele Na salpeter (NO3) aiakultuuridele
emasloomade söötmisel. Tsink on vajalik paljude ensüümide tööks, osaleb hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses (soodustab B-kompleks vitamiinide ainevahetust). Tsink osaleb ka vereloomeprotsessis, kuuludes vere erütrotsüütides leiduva ensüümi koostisse, mis kiirendab süsihappegaasi eraldumist verest ja kopsu allveoolidest. Tsink söötades Taimede tsingisisaldus varieerub suurtes piirides (10-130 mg/kg kuivaines) ning sõltub taime liigist (liblikõielistes mõnevõrra rohkem kui kõrrelistes) ja arengufaasist (varases arengufaasis rohkem), kõige rohkem aga mulla pH-st, Katseandmetel oli taimede tsingisisaldus kõige suurem mulla pH 5,5 juures, pH suurenedes tsingi kontsentratsioon järsult vähenes. Muldade lupjamine ja suured fosforiväetiste kogused halvendavad mulla tsingiga varustatust, mis mõjutab ka taimede tsingisisaldust.
Keemilistest ainetest võivad mürgitusi põhjustada toidusse sattunud tsingi-, vase- ja pliiühendid. Tsink lahustub kergesti piima- ja äädikahappes ning toidusse tekivad tsingisoolad. Seepärast ei tohi toitu valmistada ega säilitada tsingitud nõudes. Tsingimürgituse tunnused on oksendamine ja kõhulahtisus. Vajalik on esmaabi ja pöördumine arsti poole. Tsink söötades Taimede tsingisisaldus varieerub suurtes piirides (10-130 mg/kg kuivaines) ning sõltub taime liigist (liblikõielistes mõnevõrra rohkem kui kõrrelistes) ja arengufaasist (varases arengufaasis rohkem), kõige rohkem aga mulla pH-st, Katseandmetel oli taimede tsingisisaldus kõige suurem mulla pH 5,5 juures, pH suurenedes tsingi kontsentratsioon järsult vähenes. Muldade lupjamine ja suured fosforiväetiste kogused halvendavad mulla tsingiga varustatust, mis mõjutab ka taimede tsingisisaldust.
· kapillaarne vesi- eraldub temperatuuri toimel · keemiliselt seotud vesi- jääb toote koostisse, 5% tootemassist( n. piimapulber) 2. Kuivaine Nim. jääbki, mis jääb järele piima kuivatamisel püsiva kaaluni temp.-ril 102-105C. Siia kuuluvad kõik piima koostisosad peale vee ja lenduvate ainete. Kõike muutuvamaks koostisosaks on piimarasv, seetõttu kasutatakse sageli mõistet " piima rasvata kuivaine e. rasvata kuivaine". Selle leidmiseks lahustatakse kuivaines maha rasvasisaldus. 2.1 Lipiidid Lipiidid on üldmõiste, mille alla kuuluvad ka neutraalrasvad. Lipiidide molekulid koosnevad alkholist ja rasvahapete jäägist, s.t on vähemalt kahekomponendilised. Piimandusalases terminoloogias on rasvad siiani võrdsustatud lipiididega, s.t piimas sisalduvaid lipiide nimetakse piimarasvaks. Põhilise osa piimarasvast moodustavad triglütseriidid. Glütrserool on triglütseriide moodustav alkohol
sislduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu ja puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid. Katsetavaks puiduks on männipuu. Laiemas mõttes mõistetakse puidu all lignifitseerunud (polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse) (puitunud) taimekudet(1). Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Männi kuivaines on tselluloosi 40…45%, hemitselluloosi 25…40%. Ligniini sisaldus okaspuude kuivaines on 24…33%. 3. Katsevahendid Immutusvann, kuivatuskapp, kaal, nihik, joonlaud, press. 4. Katsemetoodikad 4.1. Niiskusesisalduse määramiseks kaalutakse niisked proovikehad ning asetatakse kuivatuskappi ning kuivatatakse kuivatuskapil temperatuuril 105C. Peale kuivatamist kaalutakse katsekehad uuesti ning tulemused kantakse valemisse nr 1. 4.2
Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Saadakse järvevee settimisel järvesool Kaevandatakse mere põhjast või aurustatakse mereveest meresool Kivisool, kaevandustest Sool e. Keedusool koosneb 40% naatriumis ja 60% kloorist Nende sisaldus ei tohi olla vähem kui 97% kuivaines Keedusoolas sisalduv naatrium ja kloor on inimorganismile vajalikud, see tasakaalustab vee ja happeleelise tasakaalu organismis Lauasool Peeneteraline, rafineeritud sool Kivisool Meresool Mineraalsool Keedusool Jodeeritud sool Koostisesse on hulka lisatud joodi Fluori ja joodiga meresool Koshersool Lisandivaba, jämedateraline sool Nitrisool Lihatööstuses kasutatav keedusool Saadakse peamiselt Kuna tooraine ja
Täiskasvanud loomadest vajavad proteiinirikkaid söötasid suuretoodanguga piimalehmad, munakanad, kuna nad eraldavad toodanguga kehast palju valku. Seevastu rasvasead, nuumveised, kes võtavad kaalus juurde peamiselt rasvkoe arvel, vajavad vähe proteiini. Neid tuleks sööta süsivesikuterikaste söötadega. Üldiselt on taimsed söödad proteiinivaesed, sisaldades rohkesti süsivesikuid –tärklist, suhkruid, toorkiudu. Keskmise looma proteiinitarve saab kaetud kui sööda kuivaines on 15% või rohkem proteiini. Väga proteiinirikkad söödad (üle 40% proteiini kuivaines): verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, sojasrott, maapähklisrott, rapsisrott, puuvillasrott, söödapärm. Proteiinirikkad (20...40% proteiini kuivaines): kaunviljad ja nende jahud, vikk, hernes, uba, lõssipulber. Keskmise proteiinisisaldusega söödad (15...20% proteiini kuivaines): hea karjamaarohi, heina silod (sees liblikõielised), ristik-ja lutsernhein, kapsas,
ma põhjust, miks see ei võiks seal olemata olla. Sellegipoolest kasutan margariini edasi, kuna see on pehmem ning näiteks Taluvõist mugavam leivale määrida. Maitse poolest jääb muidugi viimasele alla. Antud toode on vähemalt pakendi järgi kõige vitamiinirikkam, kuna sisaldab A, D ja E vitamiine. Eesti juust Light (150 g) Koostis: pastöriseeritud piim, juuretis, laap, keedusool 1,7%, tardaine kaltsiumkloriid, säilitusaine kaaliumnitraat. Rasva kuivaines 26%. 100g toodet sisaldab keskmiselt - energiat 267 kcal / 1116 kJ - valke 33 g - süsivesikuid 0 g - rasva 15 g Analüüs: Tundub suhteliselt ohutu toode, kuid nina võtab krimpsu säilitusainena kasutatav kaaliumnitraat. Näiteks nitraadirikaste taimede kasutamine imikute ja väikelaste toitudes on keelatud, sest imiku hemoglobiin on aldis nitraatide mõjule ja see tekitab organismis hapnikupuudust. Võrreldes ülejäänud nelja tootega on Eesti
Arengu iseärasused: 14)Taimede koristusaegse arengufaasi mju rohukvaliteedile (eriti : toorproteiini ja kiudainete 1) Vegetatiivne paljunemine on nõrgem kui kõrrelistel. sisaldusele.) 2) Võrsumislaad on erinev - puhmikuline, võsundiline, juurevõrseline, maapealsete Toorproteiini isaludus mis peaks olema kuivaines vähemalt 14 % on kõrge varajastes arengufaasides- lamavate vartega kõrreliste võrsumisel ja kõrsumisel, tugevamal väetamisel ka loomise faasis, liblikõielistel õiepungade 3) Võrsumisel on kahte tüüpi võrseid: moodustumisel ja õitemise alguses, samuti on nendes arengufaasides rohi puitumata, mille kinnitusek on
Kalibrimisgraafik: X- glükoosi kontsentratsioon (mg/ml) Y- optiline tihedus (ABS) Seda graafikut kasutades võime leida mahla proovi glükoosi kontsentratssiooni. Lisame mahla proovide keskmine optilise tiheduse väärtust meie graafikule. (0,1229 ABS) · Saame niisugust pildi... Siin näeme et meie mahla proovi glükoosi kontsentratsioon on 0,217 mg/ml · Nüüd otsime glüükoosisisaldus massiprotsentides proovi kuivaines. (X %) Kasutame seda valemi: Kus: C-glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgrafilkule D- mahla tihedus (mandariinil on 1,038 g/cm3) L mahla lahendustegur (100 korda) X= 0,217*100*100*0,001*1,038= 2,25% Apelsiini mahl sisaldab kopkku 2,34 g glükoosi 100g mahla kohta. Olime lahjendanud mahla 100 korda. Leidnud 100 korda lahjendanud mahla kontsentratsioon on
6. glükoos 0,062 0,053-0,031 = 0,022 Kaliibrimisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine Minu uuritava meelahuse kahe paralleelkatse optilised tihedused tulid 0,062 ja 0,064, seega keskmine optiline tihedus on 0,063. Kaliibrimisgraafikul vastab sellisele optilisele tihedusele kontsentratsioon C = 0,1675 mg/ml. Glükoosisisaldus massiprotsentides (X,%) proovi kuivaines arvutatakse vastavalt valemile: C - glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kaliibrimissirge järgi (mg/ml) V1 - uuritava lahuse üldmaht (ml) L - lahjendustegur 10-3 - tegur üleminekuks grammidele V2 - värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht (ml) G - uuritava materjali kaalutis (g) W - uuritava materjali niiskusesisaldus massiosana Minu andmed: C = 0,1675 V1 = 200 ml L=1 V2 = 1 ml G = 0,1033
vastav ABS). Graafik peaks olema koordinaatide alguspunkti läbiv sirge (korrektne katse). ABS C Sirge ei läbi lineaarselt kõiki nelja punkti katsevea tõttu. Glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine: Glükoosi kontsentratsiooni uuritavas lahuses leian kaliibrimisgraafikult vastavalt paralleelproovide keskmisele optilise tiheduse väärtusele (0,085). Valem: X= X glükoosisisaldus uuritava proovi kuivaines ? % (kaliibrimissirge järgi) mg/ml C glükoosi konts. uuritavas lahuses 0,21 mg/ml V1 uuritava lahuse üldmaht ml 200 ml L lahjendustegur 1 10-3 tegur üleminekuks grammidele 10-3 V2 värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud 1 ml uuritava lahuse üldmaht ml G uuritava materjali (mesi) kaalutis 0,11 g W uuritava materjali niiskusesisaldus (mees 17 % tavaliselt 17%) %
Tegelik Läbi tõmmatud sirge Glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine Glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses leitakse kaliibrimisgraafikult vastavalt paralleelproovide keskmisele optilise tiheduse väärtusele. Proov D Korrigeeritud D 0 0,032 0 Mesi 1 0,110 0,078 Mesi 2 0,112 0,08 Keskmine Korrigeeritud D: 0,079 Glükoosi sisaldus uuritava proovi kuivaines (X, %) arvutatakse vastavalt valemile: C glükoosi konts. mee lahuses (kaliibrimissirge järgi), mg/ml 0,168 V1 mee lahuse üldmaht, ml 251 L lahjendustegur 1 10-3 tegur üleminekuks grammidele V2 värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht, ml 4
+8 °C Kasvuaeg varieerub olenevalt sordist 70-210 päeva Sobivad soojapõhjalised mullad reljeefi kõrgemal osal Põllu madalamad osad ja lohud maisile ei sobi, tihendatud mullaga maisi saagikadu kuni 25% Muld huumusrikas, hea struktuursusega, vähese umbrohu sisaldusega viljakas mineraalmuld, liivakas, mille pH on 6-7,5 Sordivalikut mõjutavad tegurid Külmataluvus Tõlvikute osatähtsus kogumassist Kiudaine ja kogu massi seeduvus Tärklise osa kuivaines Kiire algareng Hea seisukindlus Külvamine Enne künd või sügavkobestamine Sobiv külvisügavus on 4-6 cm, sõltuvalt seemne suurusest ja mulla lõimisest, reavahe 70-80 cm Pilt 3. Pöördader Maschio UNICO M Soovituslikult külvatakse kui mulla temperatuur on 8-10°C, varaseim külvamine 6 °C juures Põimkülvik Väderstad Rapid 300-400C/S „… ühe töökorraga valmistab ette külvipinna, tasandab põllu, külvab seemne ja kõige
enam kui tarbivad. Reaalselt piirab mikroobse proteiini sünteesi mikroorganismidele kättesaadava energia hulk. NH3- sisaldus sõltub: · Ratsiooni toorproteiini sisaldusest September-detsember 2008. a. · Proteiini lõhustuvusest vatsas · Ratsiooni energiasisaldusest Jne Mikrobiaalse proteiini sünteesi seisukohalt on optimaalne vatsavedeliku NH3-N sisaldus 3...5 mg/100ml 13% TP/kg kuivaines => NH3-N/ 100 ml Vatsas kasutamata ammoniaak imendub verre, see on väga mürgine aine. Verest liigub see maksa, kus see sünteesitakse karbamiidiks. Ammoniaak muudetakse karbamiidiks maksas, kulutades selleks ainevahetusenergiat. Vatsavedeliku NH3-N sisaldust stabiliseerib vatsa-maksa ringe. Kuidas satub karbamiid piima? Virts satub piima??? Liigne karbamiid väljutatakse organismist uriiniga Osa veres olevast karbamiidist satub vatsa tagasi kas sülje kaudu või imendub tagasi verest.
..19,5 % Väävel 0,3...2,5 % Peale loetletud komponentide sisaldavad mõned looduslikud valgud P, Fe, I, Cu, Zn, Br, Mn, Ca jt. elemente. Mainitud elementide sisaldus on tavaliselt madal (0,00001...0,3%), kuid nende juuresolek võimalab asjaomastel valkudel täita mitmesuguseid spetsiifilisi funktsioone (Fe - hemoglobiinis, I - kilpnäärme hormoonides jne.) Valgusisaldus % Kude, organ Värskes koes Kuivaines Lihased 18...23 80 Maks 18...19 57 Põrn 17...18 84 Neerud 16...17 72 Süda 16...18 60 Peaaju 7...9 45 Tabel 1. Mõnede kudede ja organite valgusisaldus
a) valklämmastik jaguneb lahustumise järgi nalja fraktsiooni : albumiinid, globuliinid, gluteliinid, prolamiinid b) mittevalguline lämmastik jaguneb 5 rühma : nitraat lämmastik, NH4-N, amiidne lämmastik, amiin lämmastik, aluselised lämmastiku ühendid (solaniin) Taimed omastavad lämmastikku mullast nitraatidena ja amooniumlämmastikuna. NH4-N ühineb taimekudedes mingi dikarboonhappega ja moodustub primaarne aminohape. NO3-lämmastik on loomadele ohtlik kui kuivaines on 0,07% , surmav 0,2%.taimedele ohtlik kui taime kuivaines on 0,1 %. Vees olev NO3-lämmastik on inimesele ohtlik kui on 22mg/l, loomadele ohtlik 45mg/l. Lämmastiku varu muldades 1,5-15t/ha, sellest omastatav 5-10%. Väetistest omastatav lämmastik 40-70%. N- väetiste liigid : NH3NO3 kiiretoimeline, kõikidele kultuuridele sobiv Amooniumsulfaat happeline, kartulile Amooniumkloriid happeline . Cl rikas, kõrrelistele taimedele Na salpeter (NO3) aiakultuuridele
Rohusöötade Ksisaldus, mis ületab 15 g/kg katab mäletsejaliste Ktarbe. Üleliigne kogus K väljutatakse uriiniga. K intensiivistab taimede rakukesta puitumist, sest ta aktiviseerib süsivesikute sünteesi ja selle kaudu ligniini teket. Katseandmetel suurenes mõõdukale väetiseannusele (P20 K60) lisaks antud P30 K100 mõjul KA saak 17%. Kiusisaldus muutus usutavalt. Mõõdukal väetamisel oli hübriidlutserni ´Karlu´ ja hariliku lutserni ´WL326HQ´ kuivaines NDFsisaldus 388 ja 434, lisaväetamisel aga vastavalt 425 ja 492 g kg -1. ADFsisaldus suurenes ´Karlul´ 300-lt 345-le ja ´WL326HQ´l 333-lt 361-le g kg-1.Ühekülgne K väetamine võib suurendada rohusööda Ksisaldust, kuid tasakaalustatud väetamise katses Ksisalduse usutavat tõusu ei olnud. Kasvuperioodi arvestades oli üldiselt I niite KA Ksisaldus kõige suurem. Analüüsiandmete alusel oli kompleksväetise kasutamisel usutav seos K ja P sisalduse vahel kõrrelistes ja
sulamise karakteristikad ning mehaaniliste lisandite, tolmu ja seeneeoste olemasolu. Hakkpuitu tehakse sageli erinevat liiki puudest ja puu erinevatest osadest, mistõttu seda- laadi kütuste omadustes võib olla suuri erinevusi. Tabel 3. Puidu elementaarkoostis Element, Värskelt langetatud puust moodustab Puit Koor umbes poole vesi (Joonis 1). Teise poole % kuivaines moodustab kuivaine, milles sisaldub C 48 50 51 66 keskmiselt 85% lendainet, 14,5% koksi H 6,0 6,5 5,9 8,4 (süsinikku) ja 0,5% tuhka. O 38 42 24,3 40,2 Kui puu põleb, muutuvad ta koostisosad N 0,5 2,3 0,3 0,8 veeauruks (H2O), süsinikdioksiidiks
määrata taimedele kahjulikult mõjuva pliisisalduse taset mullas, kuid enamasti varieerub see 100 ja 500 mg/kg vahel. Pliisisalduse lubatud piirkontsentratsioonid (LPK) taimedes on määratud taimekasvu seisukohalt. Sel juhul näitab LPK taimes sellist pliisisaldust, millest suurema sisalduse puhul pidurdub taime kasv. Orienteeruvaks pliisisalduse toksilisuse alampiiriks kaera- ja ristikutaimedes loetakse 50 mg/kg kuivaines. Seejuures ei ole plii kontsentratsiooni toksilisuse piir taimedes kindel ega muutumatu suurus, vaid sõltub taime bioloogilistest iseärasustest, kasvukoha mulla omadustest ja mitmetest teistest teguritest. Nii on pliisisalduse toksilisuse piir raiheinas varieerunud 61-2000 mg/kg, aruheinal aga 25-420 mg/kg. Enamikus maades on toiduna kasutatavate taimsete produktide kuivaine pliisisalduse LPK-ks 2-3 mg/kg. Kuid lubatakse ka 10- ja isegi 30-milligrammist pliisisaldust.
Laktatsiooni algul annab piima 15-20l. Töö tegemine - lihas töötab 30% kasutegurina. Energiabilausi lähteaineks on glükogeen, mis anaeroobes faasis muutub piimhappeeks. Piimhappe tekkel tekib ATP (lihastöö allikas). Toitefaktorite konsendratsioonimäärad. Eergia pole eraldi välja toodud. Hobuse ratsioon ei võ oll liiga mahukas. Töö - ja suguhobuse jaoks - 1kg kuivaine kohta 9mj. Proteiin- tööhobusel kuivaines 7% , imetavatel ja tiinetel märadel 10-15%. Tööhobusete söötmine Vaja palju enegiat - süsivesikuterikas sööt. Juurviljad. Raske töö korral anda süüa iga 4tunni järel, kergel tööl 6tunni järel. Hobust söödetakse pikka aega ühe ratsiooniga. Sugutäkkude söötmine Üle sööta ei tohi
eraldub kütusest lendosiseid, kui palju on analüüsitavas kütuses koksi. Tehnilise analüüsi tulemusena saame teada kütuse niiskuse, tuhasuse ja kütteväärtuse. Kütuse elementaaranalüüsi tulemusena määratakse põlevaine süsiniku, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli (üldväävli) sisaldus. Tarbijale saabuvat kütust nimetatakse tarbimiskütuseks. Kütuse tarbimisaine koostis: Ct Ht Ot Nt Sto Stp At W t 100% Kütuse kuivaines puudub niiskus. Kütuse kuivaine koostis: Ck Hk Ok Nk Sok Skp Ak 100% Niiskuseta ja tuhavaba kütust nimetatakse kütuse põlevaineks. Kütuse põlevaine koostis: C H O N S S 100% p p p p o p p p
väljaheidete näol keskkonda. Söötade proteiinisisaldus. Söötade proteiinisisaldus varieerub suuresti. Üldiselt on taimsed söödad proteiinivaesed, sisaldades rohkesti süsivesikuid - tärklist, suhkruid, toorkiudu. Proteiinirikkad on kaunviljad, liblikõielised ja enamus loomsetest söötadest. Söötade hindamisel proteiinisisalduse järgi tuleks lähtuda loomade keskmisest proteiinitarbest. Keskmise looma proteiinitarve saab kaetud kui sööda kuivaines on 15% või rohkem proteiini. Mäletsejate seede Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Vats kujutab endast suurt fermenterit e käärimistõrt, kus seedenäärmed puuduvad,
Summa 99,5 99,5 99,5 Põhilised keemilised elemendid on: · Süsinik 50% · Hapnik 44% · Vesinik 6% · Lämmastik 0,1 % Samuti esineb puus mineraalseid aineid (tuhk), mida on 0,1 1,2% [1.] Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Männi, kuuse ja kasepuidu kuivaines on tselluloosi 40...45%, hemitselluloosi 25...40%. Ligniini sisaldus okaspuude kuivaines on 24...33%, lehtpuudes 16...25%. Puidu kütteväärtusest langeb ca. 40% ligniinile. Metsas kasvava puu kogumahust saadakse puitu 66...75%, oksad, kännud ja koor 8 moodustavad 25...33%. Puu biomassi jagunemine tüve, koore, okste ja lehtede (okaste) vahel sõltub suuresti puu liigist ja vanusest.
määrava tähtsusega on looma tõug. Kas loom on villa-, piima- või lihasuunaline. Loomale on oluline saada toitaineid. Organismi normaalse töötamise jaoks on kindlasti ka vesi oluline. Söötadas leiduvad mitmesugused toitefaktorid. Toitefaktoritest on peale teiste ka olulisel kohal toorkiu sisaldus. Toorkiudu on loomal vaja normaalseks seedimiseks ning see tagab loomal täiskõhutunde. Kõige toorkiurikkamad söödad on kore- ja rohusöödad. Toorkiu sisaldus sööda kuivaines ei tohiks olla suur, kuna mida rohkem toorkiudu seda väiksem on looma seeduv energia. Tehtud tööst võib järeldada, et kiul on suur tähtsus põllumajandusloomade söötmisel. Toorkiud on hea looma söötmisel, kuna parandab seeduvust. Kuid meeles tuleb pidada, et toorkiurikaste söötadega üle pingutada ei tohi. Seda seetõttu, et toorkiurikkad söödad on energiavaesed. Loomapidajad peavad väga suurt tähelepanu pöörama loomade söötmisel toorkiusisaldusele söödas.
teised teadlased ei ole suutnud paljundada neid tulemusi. Ei ole tõendeid, et hemovanadini kannab Loomkatsed näitavad, et vanaadiumi võib kaitsta hapnikku. Vanaadiumi sisaldavad vanabina käärsoolevähki. Kuid vaja on rohkem teadusuuringuid. mantelloomad ja mere pritsed. Vanaadium toidus Kärbseseende koguneb vanaadiumi (kuni 500 mg / kg kuivaines). Vanaadium põhjustab koordineerimise raskusi. Keha absorbeerib ainult umbes 5% vanaadiumi toidust. Parimad allikad on seened, karbid, musta pipart, petersell, Rotid ja kanad vajavad arenguks vanaadiumi väga till, õlu, vein, teravili ja teraviljatooted ja kunstlikult väikestes kogustes. Selle puuduste tõttu väheneb kasv
Keldrites on ettenähtud igale juustuliigile kindel käärimistemperatuur, mis võib kõikuda +18ºC...+30ºC. Juustu klassifikatsioon veesisalduse järgi Nimetus Rasvata osa niiskus% Eriti kõva mitte üle 51% (parmesani tüüp) Kõva 49-56%(emmentali) Poolkõva 54-63%(edami tüüp) Poolpehme 61-69% Pehmed 67-70%(valgehallit) Juustu klassifikatsioon rasvasisalduse järgi Nimetus Rasva kuivaines% Kõrgrasvane mitte alla 60% Täisrasvane 45-60% Väherasvane 25-45% Lahja 10-25% Pehme alla 10% Juustu klassifikatsioon soolasisalduse järgi Soolane soolasisaldus 1,4% Mõõdukaltsoolane 0,7-1,4 Vähesoolane alla 0,7 Juustu klassifikatsioon valmimise järgi Valmimata juustud Toorjuustud ja kohupiimalaadsed tooted millel ei toimu järelvalmimist Valminud juustud Piimhappebakterite, hallitusseente või
suve teisel poolel, või siis kui on kuiv suvi ja valge ristiku osa tähtsu jääb madalaks. Valge ristik leevendab põua mõju. Vanadel rohumaadel kus ristikuid alla 15%, see peaks saama lämmastiku 3x suve jooksul, kokku 120 kg/ha. Kõrreliste rohumaad- vajalik suuremaid lämmastiku norme, suureneb kuivaine saak tõuseb ka toorproteeini saak. Optimumi alampiiriks loetakse lämmastiku koguseid, mis tagavad vähemalt 14% toorproteeiini sisalduse rohu kuivaines, 180 kg/ha karjamaale ja 250kg/ha mitme niitelisele heinamaale. Toorproteiini sisaldus läheb üle 50 % siis loomadele kahjulik. Turvasmuld- sõltub turba lagunemisest, siis taimel parem toitaineid omastada. Lämmastiku jaotamine suve jooksul, niidul võrdne arv, igal niidukorral anda lämmastiku, karjamaal 3-5 korda. Segu karjamaa ja heinamaa seemned. Paljude heintaimede eluiga segus kasvatamisel on pikem, kui seda liiki puhtalt kasvatades. Seda eriti soomuldadel
..19,5 % Väävel 0,3...2,5 % Peale loetletud komponentide sisaldavad mõned looduslikud valgud P, Fe, I, Cu, Zn, Br, Mn, Ca jt. elemente. Mainitud elementide sisaldus on tavaliselt madal (0,00001...0,3%), kuid nende juuresolek võimalab asjaomastel valkudel täita mitmesuguseid spetsiifilisi funktsioone (Fe - hemoglobiinis, I - kilpnäärme hormoonides jne.) Valgusisaldus % Kude, organ Värskes koes Kuivaines Lihased 18...23 80 Maks 18...19 57 Põrn 17...18 84 Neerud 16...17 72 Süda 16...18 60 Peaaju 7...9 45 Tabel 1. Mõnede kudede ja organite valgusisaldus
piimale, aga saab kalgendada ka happe toimel (kohupiim või sõir) või happe lisamise ja piima kuumutamisega sadestamist (Ricotta). 7. Mis on väärinduskoefitsent ja millised on toitainete väärinduskoefitsendid? Väärinduskoefitsent on piimast juustu üleminevate koostisosade protsent. Selle suurus on juustuliigiti erinev. Traditsioonilised kalgendamisel on poolkõva 45% rasvasusega kuivaines juustu rasva väärinduskoefitsent 92%, valgul 75% ja mineraalainetel 35%. 8. Millised on 5 põhilist juustu liiki? Piimhappebakterite toimel valmivad; piimhappe- ja propioonhappebakterite toimel valmivad; hallitusseente osalusel valmivad; limamikrofloora osalusel valmivad; toorjuustud. 9. Mis liiki juustud valmivad piimhappebakterite ensüümide toimel?
Tõestatud on ammoniaagi negatiivne mõju söömusele, kuigi see mõju võib olla kaudne. Söömust otseselt mõjutavateks teguriteks peetakse mitmesuguseid amiine, mis tekivad silos valkude lagunemise käigus samaaegselt ammoniaagiga. Tugevalt negatiivne müju silo kuivaine söömusele on piimhappel ja lenduvatel rasvhapetel. Silo kuivaine söömus väheneb iga grammi piimhappe sisalduse suurenemise korral silo kuivaines 13,0 g võrra päevas ja iga grammi lenduvate rasvhapete sisalduse suurenemisel 25,6 g võrra päevas. Lenduvatest rasvhapetest mõjutab söömust kõige negatiivsemalt propioonhape. Silo kuivaine sööömus on suurem siis, kui valmistamisel kasutatakse keemilisi kindlustuslisandeid, sest need vähenadavad fermentatsiooniprotsessi käigus orgaanilise aine lagunemist ja laguproduktide teket. (Silo söömust mõjutavad tegurid) 9 2.5 Vesi
ressursside ning kapitaalmahutuste efektiivsust konkreetse kultuuri viljelemisel. Põllukultuuride efektiivsuse hindamise näitajad: Saagikuse ja kulutuste tase- saagikuse hindamisel lähtutakse peamiselt saagi toiteväärtusest, s.o. söötühikute hulgast ühe hektari kohta. Kulutuste tasemele hinnangu andmisel arvestatakse saagi omahinda ja töömahukust. Põllumajanduskultuuride efektiivsuse põhinäitajateks on: Hektarisaak (söötühikutes, energiaühikutes, kuivaines). Töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta). Omahind (/kg; /t). Söötade kontsentratsioon näitab, mitu söötühikut sisaldab üks tonn kuivainet. Mida rohkem on kuivaines söötühikuid, seda väärtuslikum ehk toitvam on vastava söödakultuuri saak. Põllukultuuride hindamine tasuvuse järgi on erinev kaubalistel ja söödakultuuridel. Kaubalistel kultuuridel (köögivili, viljapuud, marjapõõsad) leitakse kasum toodangu
Kuuluvus:Propionbacteriaceae suguk, ja propionbacterium perek. Tähtsus: Kõvade juustude valmistamisel. Fermenteerivad piimhapet ja karbohüdraate ning moodustavad juustudesse porpioonhapet, äädikhapet ja süsihappegaasi. 28. Keefiri seened ja keefiri juuretis keefiri juuretist valmistatakse keefiri seente valmimisel lõssis, piimas. Seened on ebakorrapärase kujuga, kurrulised, valge, nõrk kollased.elastsed.sisaldavad 90 %vett, kuivaines-karbohüdraadid, proteiinid, rasv, mineraalained. Tekib suures koguses polüsahhariide, kefiraani, mis sisaldab glükoosi ja galaktoosi. Laktobatsille 66%, kokikujulisi piimhappebaktereid 16%,pärmseeni 18%. Mikrooranismid on sümbioosetes suhetes.Uusi seeni saab vanade paljundamisel-kasvatatakse pastöriseeritud piimas , peab erladama-saadakse filtraat-kefir. Keefiri juuretise mikrofloora: mesofiilsed homofermentatiivsed laktokokid, laktobatsillid,mesofiilsed heterofermentatiivsed
10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid – taime toiteelementideks nim keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtki ei ole võimalik talle omaste funktsioonide tõttu võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga. Neid jaotatakse kvantitatiivsetest vajadustest lähtudes: *Makroelemendid: C; O; H; N; P; K; Ca; Mg; S(nende sisaldus taime kuivaines on mõni kümnendik kuni mitukümmend %). *Poolmikroelemendid: Fe; Mn; (Si; Al) on makro-ja mikroelementide vahelüliks, sest neid esineb taimedes vähem kui makrosid ja rohkem kui mikrosid. *Mikroelemendid: B; Cu; Mo; Zn; Co(Na; Cl), mille sisaldus taimedes kõigub vaid 10-5...10-3%. *Ultraelemendid: Sr; Cd; Cs; Rb jmt, mis esinevad taimedes üliväikestes kogustes (10-12...10-6 %)ja ka taimede vajadus nende järel on üliväike
Kahes esimeses söödaratsioonide näites on põhisöödaks silo. Kahes järgnevas on põhisöödana kasutusel kõrreliste hein. Rohusööjate loomade, sealhulgas ka kitsede, söötmise strateegia seisukohalt on äärmiselt oluline silo kvaliteet. Eelkõige selle toiteväärtus ja silo proteiini sisaldus. Näidisratsioonide koostamisel on valitud hea toiteväärtusega ja keskpärase, rahuldava proteiini sisaldusega põldheina silo, (metaboliseeruva energiat 9,9 MJ/kg, proteiini sisaldus 12,5% kuivaines). Sellise silo kasutamisel on proteiinitarbe rahuldamiseks vaja lakteerivate kitsede ratsioonidesse lülitada kaerajahu kõrval ka hernejahu (tabel 3). Kui aga silo proteiinisisaldus ulatub 16 % piiresse, siis rahuldataks proteiini tarbe ka vaid kaerajahu või odrajahuga. Heinatüübilise söötmise puhul on lisaks heinale ja teraviljajahule (meie näidetes kaerajahule) vajalik suurematoodanguliste kitsede ratsioonidesse lisada hernejahu (mahetootjad) või mõnda muud proteiinisööta
Roquefort, Gorgonzola ja Stilton. Pehmeid juuste eristatakse hallituse järgi, nt Kamambäär ja Brie. 3.2 Juustude liigitamine veesisalduse järgi Nimetus Juustu rasvata osa veesisaldus % Eriti kõva mitte üle 51 Kõva 49-56 Poolkõva 54-63 Poolpehme 61-69 Pehme 67-7 3.3 Juustude liigitamine rasvasisalduse järgi Nimetus Rasvasisaldus kuivaines% Kõrgrasvane mitte alla 60 Täisrasvane 45-60 Väherasvane 25-45 Lahja 10-25 Pehme alla 10 3.4 Juustude liigitamine soolasisalduse järgi Soolane üle 1,4 Mõõdukalt soolane 0,7-1,4 Vähesoolane kuni 0,7 3.5 Juustu liigitamine valmimise järgi Toorjuustud (kohupiimalaadsed tooted,millel valmimist ei toimu)
põhikomponentideks on valk ja rasv.Valminud juustudes on suur osa valkudest ensümaatiliselt hüdrolüüsitud lühemaahelalisteks ühenditeks, nagu polüpeptiidid, oligopeptiidid ja aminohapped. Juustu võib nimetada valgukonsentraadiks. J.sisaldab kõiki asendamatuid AH ja on hea omastatavusega (95-97%) 2. Iseloomustada juustu põhikomponente Juustuvalgud 17 27% Piimarasv , sisaldus kuivaines 14-32%, ei tekita depoorasva Ca P Vitamiine A, B, D Lenduvad rasvhapped Bioaktiivsed ühendid 3. Iseloomusta juustude klassifikatsiooni Traditsiooniliselt on juuste kvalifitseeritud 3 kategooria alusel: · Kõvaduse · Rasvasisalduse · Valmistamisviisi alusel Süstemaatilise klassifitseerimise alused: · Laabijuustud 1. Bakteriaalselt valmivad juustud
· Moodne logistika võimaldab transporti teistesse maailmajagudesse · Eeskätt immigrandid Somaaliast on levitamas arenenud riikidesse · Küllap suurim khat'ismugeldamise juhtum - 2006 DEA tabas 25 tonni Somaaliast teel USA- sse 7. loeng närviergutid (tubakas ja kohv) Nicotiana tabacum · Pärit Ameerika troopilistelt aladelt, nüüd kultiveeritakse mitmetest kliimavööndites · Jean Nicot de Villemain, prantsuse diplomaat, soovitas kasutadameditsiinis · Tubakalehtede kuivaines on 0,6-9% nikotiini. Atsetüülkoliiniretseptorid jagunevad muskariinitundlikeks ja nikotiinitundlikeks. Nikotiini psühhofarmakoloogiline profiil · Nikotiin parendab infotöötlust eksperimentides - kiirendab reaktsiooniaega ja sooritust, vähendab vigu nii nikotiinivõõrutuses suitsetajatel kui ka mittesuitsetajatel · Nikotiini kognitiivsed efektid on seotud aju atsetüülkoliinisüsteemiga - sama toime on kaudsetel agonistidel, vastupidine antagonistidel
ainete sisaldusega kui varem. Seetõttu sobib uusi sorte kasvatada nii toiduõli kui ka söödaproteiini tootmiseks. Sorte eristatakse vastavalt 0-, 00-ja 000-tüüpi sortideks: 0-sortide seemnete õlis on vähendatud eruukahapete sisaldust 50%-lt 0,2...1%-ni. Esimesed sellised sordid saadi Kanadas 1968. Aastal, suvirüpsil 1971. Aastal. 00-sortide seemnetes on lisaks sellele alandatud ka glükosinolaatide sisaldust 8%-lt (kuivaines) 0,5...1%-ni. Esimesed seda tüüpi sordid registreeriti Kanadas rapsil 1974. aastal ja rüpsil 1977.aastal. 23. Hernes sobib kasvatamiseks eelkõige suviteraviljade järel. Vältida tuleks eelviljaks rapsi/rüpsi, millega on neil ühine haigus valgemädanik. Samuti ei sobi rikkalikult väetatud rühvelkultuurid või taliviljad, liblikõielised heintaimed või muud liblikõielised kultuurid. Ka ei talu ta iseendale järgnemist. 4. Taliraps ei ole nii talvekindel
98. toiterežiim - mulla omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega. 99. taimetoiteelemendid - nimetatakse keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik talle omaste funktsioonide tõttu asendada. 100. makroelemendid - C, O, H, N, P, K, Ca, Mg ja S, mida taim vajab taim suures koguses. 101. mikroelemendid - Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se, mida on kuivaines 10-10% 102. lenduvad elemendid - eraldumisviis orgaanilise aine põlemisel; C, O, H, S 103. tuhaelemendid - eraldumisviis orgaanilise aine põlemisel; Ca, Mg, K, P, Fe 104. taimetoitained - molekulid, anioonid ja katioone, millena toiteelemndid taime sisenevad. (Co2, H2O, O2) 105. mügarbakter - 106. mükoriisa - on kõrgemate taimede ja seente kooseluvorm, mille korral taim saab seenelt vett, mineraalaineid (P, N, Zn, Cu) ja vitamiine ning seen taimelt süsivesikuid.
Olenevalt mullas leiduvatest kättesaadavatest toitainetest saak võib tõusta 10-30%. Samas kui lämmastik võib tõsta 5 korda(500%) saaki. PK väetised tagavd teiste toitainete parema omastamise. Liblikõielised heintaimed vajavad rohkesti fosforit. Kõrrelised akumuleerivad saagis enam kaaliumi, fosforit kasutavad taimed vastavalt vajadusele. Kaalium võib koguneda taimerakumahla väga suurtes kogustes. Soovitavaks peetakse kaaliumisisaldust 0,9-1% kuivaines. Üle 3% kutsub esile üle 3 %. Loomad vajavad fosforit 0,3-0,5 % kuivaines. Kuna PK väetised on aeglase toimega, siis antakse nad rohumaadele sügisel või varakevadel isegi külmunud mullale. Traktorijäljed lõmastavad valge ristiku roomavad varred, kui maa on jääs. Võib anda ka kaks korda aastas, nii sügisel kui ka suvel. PK väetisi võib anda ka kaheks- kolmeks aastaks ette. Orgaanilised väetised. Kuuluvad perioodiliselt antavate väetiste hulka
Saagikuse hindamisel lähtutakse peamiselt saagi toiteväärtusest, so söötühikute hulgast ühe hektari kohta Kulutuste tasemel hinnangu andmisel arvestatakse saagi omahinda ja töömahukust Seega põllumajanduskultuuride efektiivsuse põhinäitajateks on: 1.hektarisaak (söötühikutes, energiaühikutes) 2. töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta) 3.omahind (kr/kg) Söötade kontsentratsioon näitab mitu söötühikut sisaldab 1 t kuivainet. Mida rohkem on kuivaines SÜ-d seda väärtuslikum on söödakultuuri saak. 40. Maakasutuse ja põllukultuuride majanduslikule hindamisele lähenemine 1.Anda viljelevatele kultuuridele hinnang tegelike tulemuste järgi, mis on saadud maaviljeluse kultuuri ( tehnoloogia) konkreetse taseme puhul. Sisuliselt tähendab see hinnangu andmist mitte niivõrd kultuurile kui selle viljelemisele. 2.Selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste
assimilatsiooniprotsessis kus lämmastik Kerge jätkub. Vanade orgude põhjad 120-140 m allpool praegust saab osaks orgaanilistes molekulides nt. aminohapetes ja DNA-s meretaset Taimede kuivaines ca 0,5...4% See tekitab poolsaari ja saari. Loomad nitraate otse kasutada ei saa. Saavad vajaliku lämmastiku Jää taandus 13000-11000 14C a.t. taimi või taimtoidulisi loomi tarbides. 14C poolestusaeg 5570 aastat
orgaanilise ainega. Pärast organismide elutegevuse lõppu ladestub pinnale või pindmistesse kihtidesse. Algab orgaanilise aine lagundamine, mis on vastupidine fotosünteesile. Mille tulemusel tekivad samad ained, mis algul võtsid osa: vesi, CO 2, mineraalsoolad ja mingil määral soojusenergiat. Orgaanilise aine koostises võib eristada süsivesikuid, N-ühendeid, rasva, valku, vahasid, parkaineid ja vett. Erinevate organismide puhul on nende komponentide osatähtsus väga erinev. Seente kuivaines 50% valku, bakterite massis 80% valku. Rasvad rohkem seentes. Vahad, vaigud, parkained on kaitseaineteks. Ca 5% on mineraalained. Orgaanilise aine lagunemisega toimub ka humifikatsiooni protsess, mille käigus tekib poollagunenud orgaanilise aine molekulide ja ...................valkude liitmine ja tihkestamine, tekib huumus. Orgaanilise aine lagunemine sõltub keskkonnast: 1) aeroobne lagunemine hapniku rikkas keskkonnas leiab aset aeroobne org. aine lagunemine
elementi moodustavad üle 90% taime massist. Toiteelementide jaotus: 1. Kvantitatiivsest vajadusest lähtudes. makroelemendid C, O, H N, P, K - esmajärgulised makroelemendid, jaotus tinglik. Ca puudus on ainult happelistes muldades, lupjamine ka Mg. Kui on S puudus tuleb anda orgaanilist väetist. Ca, Mg, S - teisejärgulised makroelemendid. Sisaldus taimede kuivaines võib kõikuda 10%-40%. poolmikroelemendid Fe, Mn, (Si, Al). mikroelemendid B, Cu, Mo, Zn, Co, (Na, Cl). Parandavad saagi kvaliteeti (10 3 10-5). ultramikroelemendid Sr, Cd, Cs, Rb jt. Taim vajab üliväikestes kogustes (10 -6 10- 12 %). 2. Mengeli järgi, lähtuvalt elementide füsioloogilisest olemusest taimes. Füsioloogiliste funktsioonide alusel. mittemetallid C, O, H; N, S, P; B, Si neid kasutab taim orgaanilise aine
Oma elutegevuseks vajavad taimed vett suures koguses, millest vaid väike osa (0,2%) läheb orgaanilise aine moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse tagamiseks. - Suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse. Ühe tonni kuivaine moodustamiseks kasutavad puittaimed 170-340 tonni vett (põllumajanduskultuurid 300-900 tonni). Ühe tonni tüvepuidu (kuivaines) moodustamiseks kulub vett 900-1100 tonni. Puude jaotus niiskusreziimi järgi: 1) hügrofüüdid need puuliigid suudavad kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Kõige tüüpilisemad hügrofüüdid on Eestis harilik mänd ning sookask. Sellesse rühma kuuluvad veel ka sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar ja mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.)
annaabi.ee 
