Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sool ehk naatriumkloriid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Sool ehk naatriumkloriid #1 Sool ehk naatriumkloriid #2 Sool ehk naatriumkloriid #3 Sool ehk naatriumkloriid #4 Sool ehk naatriumkloriid #5 Sool ehk naatriumkloriid #6 Sool ehk naatriumkloriid #7 Sool ehk naatriumkloriid #8 Sool ehk naatriumkloriid #9 Sool ehk naatriumkloriid #10 Sool ehk naatriumkloriid #11 Sool ehk naatriumkloriid #12 Sool ehk naatriumkloriid #13 Sool ehk naatriumkloriid #14 Sool ehk naatriumkloriid #15 Sool ehk naatriumkloriid #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor linzyyy Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
docx

Sool ja suhkur toidus

SOOL JA SUHKUR TOIDUS Sool Soola vajame selleks, et reguleerida vee hulka kudedes, säilitada happetasakaalu organismis ning võimaldada närviimpulssidel edasi kanduda. Naatriumi on organismile kindlasti vaja, kuid reeglina saadakse seda soovitatavast palju rohkem ja soola tarbimist tuleb piirata. Soola kahjulik toime tuleneb naatriumi liigtarbimisest. Naatriumi pikaajaline liigtarbimine võib tõsta vererõhku ja suurendada südamehaiguste riski. Mis on sool? Sool ehk keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Triiki teelusikatäis soola kaalub umbes 5 g ja sisaldab ligikaudu 2 g naatriumi. Naatrium Naatriumi leidub peaaegu kõikides toitudes, kuid enim sisaldab seda sool. Toiduga saame naatriumi kolmest allikast:  looduslikest toiduainetest, nt kartul, köögiviljad; taimedest on mõnevõrra suurema naatriumisisaldusega maitsetaimed;  töödeldud toiduainetest ja väljas söömas käies;

Toiduained
thumbnail
48
docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud ­ leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,iidsete veekogude põhjas Soola toodetakse: Kaevandustes Looduslikku vett külmutades ja aurutades Soola koostis Soola põhiliseks koostisosaks on naatriumkloriid

Toiduaineõpetus
thumbnail
80
docx

Toidukauba õpimapp

Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina, likööri, siirupi, äädika jt valmistamiseks. Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete

toiduainete sensoorse hindamise alused
thumbnail
26
docx

Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused

· kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid ­ glükoos, fruktoos oligosahhariidid ­ sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid ­ taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor jt; · mikroelemendid - tsink, jood, vask mangaan, broom. Muud koostisosad · orgaanilised happed ­ õunhape, salitsüülhape, bensoehape, oblikhape, sidrunhape, piimhape · park-, lõhna-, värv- ja pektiinained; · fermendid; · fütontsiidid, alkoloidid. Vitaminid - ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks, Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine

Toit ja toitumine
thumbnail
62
doc

Toiduained

realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaja. Toitumisalane teave peab andma infot selle kohta mida toit sisaldab ja kui palju sisaldab. Teave ei tohi tarbijat eksitada. Teave võib sisaldada eraldi andmeid süsivesikute liikide ­ suhkrud, tärklis, kiudained, polüoolid ning rasvade liikide ­ küllastunud, monoküllastumata, polüküllastumata rasvhapped, kolesterool kohta. Toitainete ­ vesi, valgud, rasvad, süsivesikud, kiudained, naatrium, sisaldus tuuakse grammides, vitamiinide ja mineraalainete peale naatriumi ning kolesterooli sisaldus milligrammides või mikrogrammides 100 g toote kohta. Võib olla toodud ka ühe pakendi või portsjoni kohta. Mineraalvees leiduvate mineraalainete sisaldus on toodud ühe liitri mineraalvee kohta. Teave vitamiinide ja mineraalainete kohta võib olla väljendatud protsentides toitumissoovitustes toodud täiskasvanud inimese päevasest kogusest.

Toitumisõpetus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun