Raskemetallide sisaldus eestimaa muldades (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Plii

leidude hulgast plii helme, mille vanus on umbes 85 sajandit. See on teadaolevalt vanim pliieseme leid. Tetraetüülplii oli varem üks peamisi ohtliku loodusreostuse allikaid maailmas (tootmine ja kasutamine vähenesid järsult 1990. aastate alguses). Veel plii'st : Plii on mürkmetall, ainult elavhõbe ja kaadmium on pliist mürgisemad. Plii on ammutuntud ja laialdaselt kasutatav metall, kuigi tema sisaldus maakoores on suhteliselt väike. Plii on keskmise levimusega element. Üldjuhul on elemendi hulk või mass maakeral püsiv, aga plii kuulub nende elementide hulka, mille mass Maal kogu aeg suureneb. See on tingitud radioaktiivsusest. Plii tootmise tooraineks on polümetalsed maagid (tavaliselt 1-5 % pliid), mida rikastatakse flotatsiooniga ning kuumutatakse õhu juurdepääsul. Plii on lihtainena hõbevalge,

Keemia

23

doc

Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.

võib olla inimese tervisele ohtlik või halvendada toidu kvaliteeti Saasteainete hulka kuuluvad: hallitusseente (Aspergillus jt.) mükotoksiinid, põllumajandusväetiste komponendid, pestitsiidide e. taimekaitsevahendite jäägid, veterinaarravimite ja kasvustimulaatorite jäägid, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), 3- monokloorpropaan-1,2-diool (MPCD), raskemetallid (Hg, MeHg, Cd, Pb), orgaanilised ühendid (PCB-d, dioksiinid) jt. Saasteainete sisaldusele on kehtestatud piirnormid, mõne sisaldumine toidus pole üldse lubatud (nt. mõned veterinaarravimid). Järelvalve käigus võetakse proove erinevatest toidugruppidest, eesmärgiga kontrollida saasteainete sisalduse vastavust piirnormidele. Saasteainete järelvalvet loomses toidus korraldab Veterinaar- ja Toiduamet ­ seireplaanid, proovide võtmine ja analüüs

Toitumise alused

38

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

Asjaolud, mis võivad mõjutada teatud liigi levikut ja arvukust uuritaval alal: 1. Liigi levimisvõime 2. Liigi käitumine 3. Biootilised (eluskeskkonna) tingimused 4. Abiootilised (elutu keskkonna) tingimused 5. Inimene võib mõjutada nii elus- kui ka eluta keskkonda. ABIOOTILISED TINGIMUSED on füüsikaline ja keemiline keskkond. Füüsikalised tingimused · valgus · temperatuur · gravitatsioon · rõhk · muld · tuli · hoovused (tuul ja vee hoovused) Keemilised tingimused · niiskus · atmosfääri gaasid · soolsus · toitained · happelisus Sünergism - Erinevad liigid taluvad keskkonna muutusi erinevalt. Seadusi ökoloogias · Liebigi miinimumseadus: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem;

Keskkonnakaitse ja säästev areng

226

pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

lk.105 10.2. Kasvupinnaste ja multšide nõudlus …………………………………………………...lk.105 LISAD 3 EESSÕNA Ei ole kahtlust, et kõige paremini kasvavad taimed oma loodusliku kasvukoha mullas. Paraku meeldib meile näha neid ka seal, kus pole nende kodu: väljaspool areaali, linnakeskkonnas, anumates, katustel jm. Kui muld ei vasta nõuetele, siis on seda vaja parandada. Mõnel juhul ei piisa ka parandamisest - taimejuurtele on vaja luua tehiskeskkond ehk kasvupinnas, mis peaks võimalikult kaua vastu tallamiskoormusele ja vibratsioonile ning säilitaks seejuures head taimekasvatuslikud omadused. Kasvupinnas on taimejuurtele kinnitumis-, toetumis- ja levimiskeskkonnaks ning vee-, toitainete ja õhu reservuaariks. Eriti täpselt peaks kasvupinnas vastama erinevate puuliikide

Aiandus

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Termini roheline revolutsioon võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas lühikõrrelise nisu. Toiduprobleemid maakeral on seotud põllumajanduspoliitikaga ja põllumajanduse arenguga. Arenenud riikides on ületootmine ja piiratakse tootmist. Arengumaades on toidupuudus. Arenenud maades istutatakse viljakale maale metsa, energiavõsa. Arengumaades võetakse maha vihmametsasid, mille tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon ­ viljakas muld uhutakse ära, kuni 1000 tonni/m2. Vihmametsades sajab üle 1500 mm aastas. Erosiooni kõrval põhjustab metsade maharaie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. Endla Reintam, 2008/2009 2  Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

86

pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Eesti keskkonnaseisund paranes peale Nõukogude aega oluliselt. Põlevkivist toodetakse 80-90% elektri- ja soojusenergiat, suurimaks saasteallikaks, selle kahjuliku mõju vähendamiseks on kasutusele võetud taastuvenergiaallikaid (ligi 10%). Kasvuhoonegaaside tekitaja, mis tekitab kliimamuutuseid, õhutemp, ja sademed on tõusnud. Autode hulk on kasvanud, samas kütuse kvaliteedi paranemine, autode ökonoomsem kütusetarbimine on aidanud kaasa heitgaaside ja raskemetallide vähenemisele. Mahepõllumajandus kogub hoogu. Viimasel kümnendil kasvanud metsauuendustööde maht (istutamine). Üks suuremaid probleeme on vee reostumine, kuid selle ohtu on vähendanud saastemaksude kõrge hind ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepuhastite rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus, paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Kommentaarid (0)