Puidu katsetamine (0)

1 Hindamata

Töö nr 7
Puidu katsetamine

Töö eesmärk
Puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu ning niiskuse sislduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu ja puidu survetugevuse määramine risti kiudu.

Katsetatavad ehitusmaterjalid .
Katsetavaks puiduks on männipuu. Laiemas mõttes mõistetakse puidu all lignifitseerunud (polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse) (puitunud) taimekudet(1). Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Männi kuivaines on tselluloosi 40…45%, hemitselluloosi 25…40%. Ligniini sisaldus okaspuude kuivaines on 24…33%.

Katsevahendid
Immutusvann , kuivatuskapp, kaal, nihik, joonlaud , press.

Katsemetoodikad

Niiskusesisalduse määramiseks kaalutakse niisked proovikehad ning asetatakse kuivatuskappi ning kuivatatakse kuivatuskapil temperatuuril 105C. Peale kuivatamist kaalutakse katsekehad uuesti ning tulemused kantakse valemisse nr 1.

Tiheduse määramiseks kaalutakse ja mõõdetakse teatud niiskussisaldusel katsekehad ning saadud tulemused kantakse valemisse nr 2. Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3.

Puidu survetugevugevuse määramiseks koormatakse erinevad proovikehad ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 minuti jooksul. Jäädvustatakse purustav jõud ja arvutatakse survetugevus valemiga nr 4. Pelae katsetamist arvutatakse saadud survetugevused ümber standartniiskusele vastavalt ealnevale niiskussisaldusele. Kui proovikeha niiskus on alla hügroskoopsuse piiri (30%) siis kasutatakse valemit nr 5. Kui niiskussisaldus on üle hügroskoopsuse piiri siis kasutati valemit nr 6.

Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil, nii et survepind on 20x20 mm, koormamise kiirus 100 kgf/min (981 N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm-tes. Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Vastav survetugevus määratakse valemi nr 7 ja graafiku abil.

Tabel 4‑1 Puidu niiskus sisaldus, tihedus antud niiskusel, tihedus 12% niiskusel, survetugevus, survetugevus niiskusel 12%, aastarõngad

Proovi-keha nr.

Puidu olek

Proovikeha mass, g

Mõõtmed, cm

Tihedus antud niiskusel [kg/m³]

Tihedus niiskusel 12% [kg/m³]

Purustav jõud [kN]

Surve-tugevus [N/mm²]

Keskmine surve-tugevus [N/mm²]

Surve-tugevus niiskusel 12% [N/mm²]

Keskmine survetugevus niiskusel 12% [N/mm²]

Aasta-ringide arv

enne kuivatamist

pärast kuivatamist

Niiskus sisaldus [%]

Kuivatus -kapp

5,8

0,0

1,90

2,10

3,10

469

492,6

30,1

75,4

70,9

39,2

36,9

1,90

2,10

3,10

1,90

2,10

3,10

5,8

0,0

1,90

2,10

3,10

469

492,6

29,9

75,0

39,0

1,90

2,10

3,10

1,90

2,10

3,10

5,2

0,0

1,90

2,10

3,10

420

441,6

24,8

62,3

32,4

1,90

2,10

3,10

1,90

2,10

3,10

Toa temperatuur

5,4

8,0

2,10

1,98

3,10

419

425,3

21,9

52,7

50,2

44,2

41,3

2,10

1,98

3,10

2,10

1,98

3,10

5,4

8,0

2,70

1,97

3,10

327

332,5

20,8

39,0

32,8

2,70

1,97

3,10

2,70

1,97

3,10

6,2

5,8

6,9

2,15

1,94

3,10

480

488,8

24,5

58,8

46,8

2,15

1,94

3,10

2,15

1,94

3,10

Immutatud

8,6

5,4

59,3

2,06

2,18

3,09

620

604,0

7,6

17,0

17,2

37,9

38,2

2,06

2,18

3,09

2,06

2,18

3,09

9,4

5,6

67,9

2,06

2,29

3,08

647

630,6

8,5

18,1

40,2

2,06

2,29

3,08

2,06

2,29

3,08

8,6

5,3

62,3

2,17

2,06

3,14

613

597,2

7,4

16,5

36,6

2,17

2,06

3,14

2,17

2,06

3,14

Keskmine survetugevus 33,8 N/mm²

Valemid

6.1 Valem nr.1

W - niiskussisaldus

m – proovikeha mass peale kuivatamist [g]

m1 – proovikeha mass enne kuivatamist [g]

6.2 Valem nr.2

– puidu tihedus antud niiskusel [kg/]

– proovikeha mass [g]

– proovikeha mõõtmed [

6.3 Valem nr.3

– puidu tihedus niiskussisaldusel 12% [kg/]

– puidu tihedus antud niiskusel [kg/]

- redutseerimiskonstant

6.4 Valem nr. 4

– survetugevus [N/mm²]

– purustav jõud [N]

a,b – ristlõike mõõtmed [mm]

6.4 Valem nr.5

– katsekeha survetugevus standartniiskusel, kui niiskussisaldus on alla 30%[N/mm²]

– Survetugevus antud niiskusel [N/mm²]

– parandustegur

w – antud niiskussisaldus [%]

6.5 Valem nr.6

– katsekeha survetugevus standartniiskusel, kui niiskussisaldus on üle 30%[N/mm²]

– redutseerimiskoefitsent

6.6 Valem nr.7

P – graafikust määratav jõud [kgf]

a, b – survepinna mõõtmed [mm]

Järeldused

Mänd, mis on kuivatus kapis olnud, selle niiskus on 0% ja immutatud puidul on ~60 %. Katse andmetest tuleb ka välja, et mida niiskem on puit seda tihedam see on. Täiesti kuiva puu (0% niiskust) tihedus on ~450 kg/m³ ja immutatud puu (niiskust ~60%) tihedus on üle 600 kg/m³. Katseandmetest järeldub, mida kuivem on puit seda tugevam see on. Kuiva puidu survetugevus on 70,9 N/mm² ja immutatul 17,2 N/mm².

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 37 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sanderland Õppematerjali autor

Töö eesmärk
Puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu ning niiskuse sislduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu ja puidu survetugevuse määramine risti kiudu.

survetugevus niiskussisaldus proovikeha kuivatus proovikeha mass puidu tihedus puidu niiskus katsekehad

Sarnased õppematerjalid

docx

Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu.

mändi. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. [2] 3. Kasutatud töövahendid Kaal katsekehade kaalumiseks, joonlaud katsekehade mõõtmiseks, hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4. Töökäik 4.1 Niisukusessisalduse määramine

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalid - 7. töö - PUIT

1.EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskusisalduse, tiheduse, piki kiudu survetugevuse määramine. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning kuivatatud männi puitu. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g.; joonlaud; hüdrauliline press. 4.KATSETULEMUSED 4.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaaluti proovikehad enne kuivatamis. Seejärel pandi

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid labor 7.

Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. [2] 3. Kasutatud töövahendid Kaal katsekehade kaalumiseks, joonlaud katsekehade mõõtmiseks, hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4.Katsemetoodikad 4.1 Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid labor 7

Töö eesmärk Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. Kasutatud materjalid  puit; Antud labortitöös oli katsetatavaks puiduks mänd. Kasutatud töövahendid  nihik;  digitaalne kaal;  kuivatuskapp;  seade survetuevuse määramiseks;  seade paindetugevuse määramiseks; Töö käik 1. Veesisalduse määramine

Ehitusmaterjalid

doc

Puit

1. Töö eesmärk Katsetatava puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Materjalide kirljeldus Katsetatav puit oli mänd. Katsekehade mõõdmed olid ümmarguselt 20 x 20 x 30 mm. Katsekehad 1, 2 ja 3 olid kuivatuskapis; 4, 5 ja 6 olid õhkkuivad (proovikehad 4,5,6 pandi peale survetugevuse määramist kuivatuskappi); 7, 8 ja 9 olid immutatud. 3.Töö käik 3.1. Puidu niiskussisalduse määramine. Katse alguses proovikeha kaalutakse täpsusega 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 103 ± 2 oC püsiva massini. Katse arvutuste tulemused on üles märgitud tabelis 1. Vaigurikka puidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: W = 100 * (m1 m) / m W proovikeha niiskussisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g]

Ehitusmaterjalid

docx

Puit

1. 16. DECEMBER 2021TÖÖ EESMÄRK Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. 2. KATSETATUD MATERJALID  Puit, männi 3. KASUTATUD VAHENDID  digitaalne kaal;  nihik;  seade survetuevuse määramiseks;  kuivatuskapp:  seade paindetugevuse määramiseks. 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaalutakse puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning

Kategoriseerimata

docx

Puidu uurimine

1. Töö eesmärk Puidu katsetamine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Puit puidu elementaarkoostise peamised komponendid on süsinik, vesinik ja hapnik. Ehitusmaterjalina kasutatakse puitu tema tugevuse tõttu, ehkki kaalult on ta kerge. 2.1 Kasutatud töövahendid Kaal täpsusega 0,01g proovikehade kaalumiseks Kuivatuskapp proovikehade kuivatamiseks Nihik proovikehade mõõtmiseks Survepink proovikehade survetugevuste mõõtmiseks (nii piki ja ristkiudu) 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Niiskussisalduse määramine

Ehitusmaterjalid

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 6 PUIT

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 6 2021 Puidu katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu ja niiskussisalduse mõju sellele ning puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati puitu. Katsetatavaks puiduks oli mänd. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g;  Nihik – täpsus 0,02 mm;  Hüdrauliline press.

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid