Tsink - Zn (0)

Zn metall
Tsink
Aatomnumber : 30
Aatommass: 65,39
Klassifikatsioon : siirdemetallid, d-elemendid
Aatomi ehitus:
Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2
Elektronskeem : +30|2)8)18)2)
Elektronite arv: 30
Neutronite arv: 35
Prootonite arv: 30
Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II
Kristalli struktuur: heksagonaalne
Füüsikalised omadused:
Aatommass: 65,39
Sulamistemperatuur : 419,58 °C
Keemistemperatuur : 907 °C
Tihedus: 7,14 g/cm3
Värvus: hõbevalge, sinaka varjundiga
Agregaatolek toatemperatuuril: tahke
Kõvadus Mohsi järgi: 2,5
Isotoobid :
Keemilised omadused:
Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,65
Oksiidi tüüp: amfoteerne
Ühendid:
Fluoriidid: ZnF2
Kloriidid: ZnCl2
Bromiidid: ZnBr2
Jodiidid: ZnI2
Hüdriidid: ZnH2
Oksiidid: ZnO, ZnO2
Sulfiidid : ZnS
Seleniidid: ZnSe
Telluriidid: ZnTe
Nitriidid : Zn3N2
Avastaja (d), avastamisaeg, - koht: Marggraf, 1746 (?), keskajal
Elemendi, ühendite kasutusalad:
korrosioonikindlad pinnakatted
akud, veetorud
autodetailid
kosmeetika
valge pigment
Saamine
Tsink on maakoores suhteliselt levinud element, ei esine aga ehedal kujul vaid erinevate maakide koostises (sulfiidid, karbonaadid).
Tsink inimorganismis:
Ainult rauda on inimorganismis mikrobioelementidest rohkem kui tsinki . Tsink on vajalik paljude ensüümide tööks. Tsingita häirub organismi normaalne kasv ja paljunemine. Elementi on rohkesti spermatosoidides, sest Zn on vajalik eesnäärme talitluseks . Tsink osaleb vabade radikaalide taseme regulatsioonis, täites antioksüdantset rolli. Tsingita ei avaldu insuliini toime, teda vajab nukleiinhapete süntees. Zn soodustab B-kompleksi vitamiinide imendumist/omastamist ja tagab maitsmis-retseprorite normaalse arengu. Alkoholi dehüdrogenaasi komponendina on ta seotud alkoholi metabolismiga. Tsink on inimorganismis vajalik nii luude moodustumiseks kui ka normaalseks kasvuks. Nii on rinnapiimas tsinki rohkem võrreldes lehmapiimaga, sest tsink on areneva lapse üks kasvufaktor. Peamised Zn sisaldavad toiduained on molluskid, krabid , loomaliha ja maks, kala, muna, piim ja piimatooted (juust, jogurt ), kaunviljad (erinevad hernesordid), idandid , täisteraviljatooted, ( rukis , tatar, kaer ), tomat , sibul , salat, vetikad , kõrvitsaseemned, puuviljad ( pirn , õun, ploom ) ning pärm. Tsink osaleb valkude, hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses ning on paremini kättesaadav loomsest toidust. Tsingivaegus viib aju biokeemilise tasakaalu häireteni. Tsingivajadus on 7-15 mg ööpäevas. Kuna tsinki leidub toiduainetes väga väikestes kogustes , tuleb seda manustada ka täiendavalt. Lastel annab tsingipuudus tunda, kui lapsel on isupuudus, luude nõrkus. Täiskasvanutel võivad tsingipuuduse tõttu juuksed välja langeda või esineda luumurrud , nahahaigused, väsimus. Meestel esineb sel juhul sagedamini eesnäärmehaigusi. Tsink kuulub mitmete valkude ja süsivesikute ainevahetust stimuleerivate ensüümide ja hormoonide koostisse. Eriti oluline mõju on tsingil skeleti ja epiteelkudede arengule. Tsingi transport organismis toimub aeglaselt. Ülearune tsink eraldatakse organismist sapi , kõhunäärme sekreedi ja soolnõrega. Tsingi vaeguse korral tekib mahajäämus kasvus . Kasvava organismi luud muutuvad lühemaks ja hapramaks. Nahal tekib põletikulisi protsesse. Tsink- tsinkoksiid on pehme pulber , mille tera meenutab tugeval suurendamisel laialisirutatud jalgadega ämblikku. Nende jalgadega klammerdubki tsinkoksiid puuderdamisel naha külge. Tsinki kasutatakse ka raua kaitsmiseks kiire roostetamise ja hävimise eest- see kantakse õhukese kihina n. ämbri rauast seintele. Tsingiaurud süttivad õhus ja moodustavad tiheda valge suitsu- tsinkoksiidi. Tsinkoksiid kogutakse kokku, puhastatakse lisanditest ja kasutatakse puudri koostisosana (tegelikus tootmises on see palju kergem). Tsinkoksiid leiab veel kasutamist valge värvi valmistamisel. Vähesel hulgal on tsink vajalik taimede normaalseks arenguks. Mõnedel taimedel on tsinki aga eriti palju: teelehes(0,02%)ja kannikeses (0,05%). Mitmesuguste seente (sealhulgas pärmseente) arenemine kiireneb tsingi juuresolekul. Mõnedel selgrootutel loomadel on tsingil samasugune osa täita nagu loomadel raual. Inimorganismis on tsingi poolest eriti rikkad hambad (0,02%),närvikude ja maks.
Mürgitused:
Keemilistest ainetest võivad mürgitusi põhjustada toidusse sattunud tsingi-, vase- ja pliiühendid. Tsink lahustub kergesti piima- ja äädikahappes ning toidusse tekivad tsingisoolad. Seepärast ei tohi toitu valmistada ega säilitada tsingitud nõudes. Tsingimürgituse tunnused on oksendamine ja kõhulahtisus. Vajalik on esmaabi ja pöördumine arsti poole.
Tsink (Zn)
Tsink on elutähtis element kõikidele põllumajandusloomadele. Teda leidub organismis võrdlemisi palju, täiskasvanud lehma kehas ligikaudu 15 g. Ainult rauda on looma kehas mikroelementidest rohkem kui tsinki. Tsinki leidub kõikides kudedes: rohkem on ladestunud luudesse, lihastesse, maksa, looma karvadesse. Suur on tsingi kontsentratsioon silma soonkestas, eriti kiskjalistel. Suhteliselt palju tsinki on ka spermatosoidide sabaosas, mis annab alust arvata, et tsink on suguisasloomade söötmisel olulisema tähtsusega kui emasloomade söötmisel.
Tsink on vajalik paljude ensüümide tööks, osaleb hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses (soodustab B- kompleks vitamiinide ainevahetust). Tsink osaleb ka vereloomeprotsessis, kuuludes vere erütrotsüütides leiduva ensüümi koostisse, mis kiirendab süsihappegaasi eraldumist verest ja kopsu allveoolidest.
Tsink söötades
Taimede tsingisisaldus varieerub suurtes piirides (10-130 mg/kg kuivaines) ning sõltub taime liigist (liblikõielistes mõnevõrra rohkem kui kõrrelistes) ja arengufaasist (varases arengufaasis rohkem), kõige rohkem aga mulla pH-st, Katseandmetel oli taimede tsingisisaldus kõige suurem mulla pH 5,5 juures, pH suurenedes tsingi kontsentratsioon järsult vähenes. Muldade lupjamine ja suured fosforiväetiste kogused halvendavad mulla tsingiga varustatust, mis mõjutab ka taimede tsingisisaldust.
Rohusöötade kuivaines on keskmiselt 20-40 , maksimaalselt isegi 60 mg/kg tsinki. Teraviljades leidub tsinki mõnevõrra vähem kui rohusöötades (25-35 mg/kg KA-s), õlikookide ja srottide kuivaines on keskmiselt 50-70, linakoogis 80 mg/kg tsinki. Ka piimas on piisavalt tsinki, kõikidest mikroelementidest kõige rohkem (25-28 mg/kg KA-s).
Tsingitarve
Mäletsejaliste tsingivajadus saab kaetud kui ratsiooni kuivaines on 40-50 mg/kg tsinki, sugusigade kuivsööda kilogrammis peaks leiduma 50, põrsastel 80, kesikutel 60, nuumikutel 50 mg tsinki .
Tsingidefitsiit
Tsingidefitsiiti esineb sagedamini sigadel, kuid ka veised , lambad, kitsed võivad selle all kannatada (sagedamini 3-8 nädala vanused vasikad ja talled). Tsingi defitsiidi sümptomid on: söömuse vähenemine, noorloomadel aeglustub kasv. Emasloomadel on häiritud normaalsed sigimisfunktsioonid: suguküpsus hilineb, tiinusperiood pikeneb, järglased on väikese sünnimassiga. Isasloomadel aeglustub munandite arenemine, samuti spermatogenees, väheneb seksuaalne aktiivsus. Loomadel esineb immunsüsteemi häireid.
Kestva tsingivaeguse korral loomad lahjuvad, esineb jäsemete toruluude kasvuhäireid; jäsemete lühenemine, kääbuskasv. Spetsiifilisteks tsingivaeguse sümptomiteks on naha ainevahetuse häireid (parakeratoos), mida esineb sagedamini sigadel: naha pinnale (alul reite sisekülgedele, edasi jalgadele, alakehale, kaela piirkonda) tekivad mõne millimeetrise läbimõõduga ketendavad kuivad korbad (iseloomulik on just kuivade korpade teke, mis kattuvad sarvestunud koorikuga). Parakeratoosi põevad sead sagedamini siis, kui neid söödetakse kaltsiumirikaste kuivsöödasegudega. Söödale vee lisamine parandab tunduvalt tsingi imendumist.
Tsingiliig
Praktikas on tsingi ülesöötmisest põhjustatud toksikoosid vähetõenäolised, kuna loomad taluvad pikema perioodi jooksul suuri tsingikoguseid. Tsingi taluvus piirmääraks veistele on antud 500, sigadele isegi 1000 mg/kg sööda kuivaine kohta.
Toksikoose loomadel võib põhjustada tsingisoolade ekslik üledoseerimine Tsingi megadoosid võivad esile kutsuda teatud häireid raua ja vase ainevahetuses (nende varud maksas vähenevad). Ägeda tsingimürgistuse korral on loomad loiud, isutud, neil esineb kõhulahtisust, aneemiat (vaseainevahetuse häirumise tulemusena), piima (maksa) vasesisaldus suureneb. Mürgistus taandub kiiresti tsingisoolade väljalülitamisel ratsioonist ning vase ja rauapreparaatide täiendaval lisamisel.