AJALUGU - Kodutöö nr 2 (0)

KATRIN LANG RA 51/61  1. Antiik-Kreeka linnaehitus. Milline oli arhailisel ajastul, mis iseloomustab klassikalist  perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline)  Arhaika periood(8.-6.saj.eKr.). 
Kreekas hakkas välja kujunema uus poliitiline struktuur linnriik ehk “polis”, mis haaras enda 
alla nii linna kui ka selle umber asunud territooriumi. Poliste suurus oli erinev, varieerudes 
väga suurtest, ligi 9000 ruutkilomeetristest üksustest kuni üsna väikeste, vähem kui 100 
ruutkilomeetriste linnriikideni.  
Varajane poliste tüüp koosnes: kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist, 
ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Tavaliselt 
paiknes see turukvartalite vahetus läheduses ning seda ümbritsesid mitmesugused 
ametiasutuste hooned(nt. buleteerion ehk linnavalitsushoone, kohtuhoone) ja templid. Lisaks 
sellele oli arhailistes kreeka linnades: teater, odeion e. lauluteater ning sportimiseks mõeldud 
rajatised (staadion, palestra, gümnaasium).  
Arhailiste linnade kvartalid olid enamasti maaliliselt paikneva tänavastikuga, mis oli välja 
kasvanud linnade stiihilisest arengust. Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavatele 
pööratud umbseintega, tänavad kitsad ja sillutamata. Linnad olid ebaregulaarse 
plaaniskeemiga. 
 
Klassikalise perioodi linnaehitust iseloomustab polis ehk linnriik regulaarse 
plaanistruktuuriga ja demokraatlik riigivõim. Linnad muutusid suuremaks ja nt. Ateenas 
tekkis linnadesse kaubandused ja sadamad. Klassikalises linnas olid kõik antiiklinnale 
omased komponendid: jumalate templite asukoht akropol, turuplats agoraa seda ümbritsevate 
ametiasutustega, teatrid, harjutusväljakud, staadionid ning kitsaste tänavate ääres 
umbseintega kvartalid. 
Hilisklassitsislik linn: linna tänavad 4-5 meetri laiused ning sillutatud, kesklinnas paiknesid 
enamus templeid, neid ümbritsesid elurajoonid, mida jaotati 85x35 m suurusteks kvartaliteks, 
neist igaüks omakorda 17x17 m kruntideks. Selliselt tsoneeritud linn sai eeskujuks 
hellenistlikele linnadele. 
 
Hellenistliku perioodi linnad erinesid eelmistest järgmiselt:  ● polis minetas oma tähtsuse (demokraatliku institutsiooni asemel riiki hakkas  valitsema üks persoon)  ● linnades tekkis ühiskondlik hierarhia 
● akropolid muutusid valitseva kildkonna linnusteks, kus jumalatele pühendatud  templite kõrvale kerkisid ka valitsejate eluhooned   ● akropol oli kui linna dominant, ligipääsmatu 
● valitsejatel oli oma turg, kauplused, raamatukogud ja pidusaalid 
● linnades hakati ehitama terasse, mis moodustasid suure sümmeetrilise kaare  
● hellenistlikus linnaehituses kujunes teatri ja kaubanduse toomine linnusesse 


● pöörati palju tähelepanu sammasehitistele (selline ümberehitamise viis andis  efektsema väljanägemise hoonetele)  Hellenistliku linnaehitamise eesmärhiks oli luua kaitstud, õnnelik, sümmeetriline ja efektne 
linn, milles peegelduks võimu hierarhia. 
  2. Mida võtsid roomlased etruskidelt üle linnaehituses?  Roomlased võtsid etruskidelt üle oma linnaehituse aluseks nende korrapärast linnaplaani, 
mida ise kutsusid estruski riituseks. Samuti kasutasid ka üle võetud templide kavandeid. 
Templid muutusid lihtsamateks ja olid rangemate joontega.  Tugipunktide rajamisel kasutasid roomlased etruskidelt üle võetud kavatisi ja eelistasid 
rangelt geomeetrilist linnaplaani.  3. Antiik-Rooma linnaehitus. Tooge välja iseloomulikud tunnused.  Roomas oli mitut tüüpi linnu:   1. Urbs - esimene ja kõige tähtsam. Kõigega seonduv linn, kus tekkiski suurlinnakultuuri  mõiste.  2. Colonia - teine ja enamlevinud. See oli kodanikuõigusega sõjaväeline asula. 
3. Municipium oli munitsipaalne ehk omavalitsuslik linn, mille elanike kodanikeõigused  olid piiratud.  4. Oppidum - kindlustatud paik, kus elasid ja leidsid värju hädaolukorral  talupojad ja  karjased. Oppidum oli kraavivalli või müüriga ümbritsetud maa-ala.  5. Canabae - esialgselt müügiputkade read, millst arenesid omavalitsistlikud  kogukonnad kohaliku elanikkonnaga ja vabakslastud sõduritega.  6. Vicus - küla. Tekkisid kindluse kõrvale.   Antiik-Rooma linnaehituse iseloomulikud jooned on:  ● väiksemates linnades korrapärane plaanistruktuur, suurlinnades - vabam plaanering 
● regulaarne tänavavõrk 
● olulisem Rooma linnade tunnus on kaks ristuvat peatänavat 
● igas linnas oli: üks amfiteater, üks triumfikaar, üks basiilika, ühed termid, üks foorum  ning varjulised sammaskojad, mis iga foorumi juurde kuulusid  ● enamik linnu pürgis geomeetrilise põhiplaani suunas  Rooma väikelinnadele ja sõjaväelaagritele oli iseloomulik unifitseeritud plaanilahendus, 
enamasti ruudu- või ristkülikukujuline. Linnas oli kaks T-kujuliselt paigutatud peatänavat, 
mis loogiliselt jätkusid linna suunduvale peateele.