AJALUGU - Kodutöö nr 2 (0)

KATRIN LANG RA 51/61 
1. Antiik-Kreeka linnaehitus . Milline oli arhailisel ajastul, mis iseloomustab klassikalist 
perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline) 
Arhaika periood(8.-6.saj.eKr.). 
Kreekas hakkas välja kujunema uus poliitiline struktuur linnriik ehk “ polis ”, mis haaras enda 
alla nii linna kui ka selle umber asunud territooriumi. Poliste suurus oli erinev, varieerudes 
väga suurtest, ligi 9000 ruutkilomeetristest üksustest kuni üsna väikeste, vähem kui 100 
ruutkilomeetriste linnriikideni.  
Varajane poliste tüüp koosnes: kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist, 
ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Tavaliselt 
paiknes see turukvartalite vahetus läheduses ning seda ümbritsesid mitmesugused 
ametiasutuste hooned(nt. buleteerion ehk linnavalitsushoone, kohtuhoone) ja templid. Lisaks 
sellele oli arhailistes kreeka linnades: teater, odeion e. lauluteater ning sportimiseks mõeldud 
rajatised ( staadion , palestra, gümnaasium).  
Arhailiste linnade kvartalid olid enamasti maaliliselt paikneva tänavastikuga, mis oli välja 
kasvanud linnade stiihilisest arengust. Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavatele 
pööratud umbseintega, tänavad kitsad ja sillutamata. Linnad olid ebaregulaarse 
plaaniskeemiga. 
 
Klassikalise perioodi linnaehitust iseloomustab polis ehk linnriik regulaarse 
plaanistruktuuriga ja demokraatlik riigivõim . Linnad muutusid suuremaks ja nt. Ateenas 
tekkis linnadesse kaubandused ja sadamad. Klassikalises linnas olid kõik antiiklinnale 
omased komponendid: jumalate templite asukoht akropol, turuplats agoraa seda ümbritsevate 
ametiasutustega, teatrid, harjutusväljakud, staadionid ning kitsaste tänavate ääres 
umbseintega kvartalid. 
Hilisklassitsislik linn: linna tänavad 4-5 meetri laiused ning sillutatud, kesklinnas paiknesid 
enamus templeid, neid ümbritsesid elurajoonid, mida jaotati 85x35 m suurusteks kvartaliteks, 
neist igaüks omakorda 17x17 m kruntideks. Selliselt tsoneeritud linn sai eeskujuks 
hellenistlikele linnadele. 
 
Hellenistliku perioodi linnad erinesid eelmistest järgmiselt: 
● polis minetas oma tähtsuse (demokraatliku institutsiooni asemel riiki hakkas 
valitsema üks persoon ) 
● linnades tekkis ühiskondlik hierarhia  
● akropolid muutusid valitseva kildkonna linnusteks, kus jumalatele pühendatud 
templite kõrvale kerkisid ka valitsejate eluhooned  
● akropol oli kui linna dominant, ligipääsmatu 
● valitsejatel oli oma turg, kauplused, raamatukogud ja pidusaalid 
● linnades hakati ehitama terasse, mis moodustasid suure sümmeetrilise kaare  
● hellenistlikus linnaehituses kujunes teatri ja kaubanduse toomine linnusesse 
● pöörati palju tähelepanu sammasehitistele (selline ümberehitamise viis andis 
efektsema väljanägemise hoonetele) 
Hellenistliku linnaehitamise eesmärhiks oli luua kaitstud, õnnelik, sümmeetriline ja efektne  
linn, milles peegelduks võimu hierarhia. 
 
2. Mida võtsid roomlased etruskidelt üle linnaehituses?