Sissejuhatus Geomaatikasse (5)

Q: Mis tundus kõige huvitavam?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus Geomaatikasse

Q: Mis tundus minu jaoks kõige keerulisem selles töös?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus Geomaatikasse

Eesti Maaülikool - Geograafia - Sissejuhatus geomaatikasse

4 HEA

Esitatud küsimused

Mis tundus kõige huvitavam?
Mis tundus minu jaoks kõige keerulisem selles töös?

Eesti Maaülikool
Metsandus - ja maaehitustituut
Iseseisvad tööd
Tartu 2008

Sisukord

1. Essee. 3
2. Teedevõrgu skemaatiline planeerimine . 6
3. Elektriliinide skemaatiline planeerimine. 9
4. Dokumentide vormistamine. 11
5. Tutvumine lõpputööga. 15
6. Maa jagamine kruntideks . 16

Essee.

Nagu paljud nüüdisaegsed inimesed ajaga ka mina muutun, kasvan mitte ainult füüsiliselt, vaid ka hingeliselt, samuti muutub minu elu kuju. On mitu tegurit mille mõju all meie muutume. See võib olla seiklus ja uute kohtade uurimine , tutvumine erinevate inimesega ja muidugi on selleks raamat. Raamat annab võimalust tutvuda terve maailmaga , erinevate inimeste ja nende traditsioonidega, haaravas seikluses osa võtta, millest enne üldse ei mõelnud ja teha seda kõike istudes diivani peal kodus või raamatukogus. Raamat, mis muutis väga palju minu elus on „Ameerika tragöödia“, mille autor on Theodor Dreiser.
Sündmused millest jutustab Theodor Dreiser oma romaanis „Ameerika tragöödia“ toimuvad Ameerikas. Peakangelane romaanis on noormees Clayde Griffits kelle elu eesmärgid olid rikkus, kuulsus ja sõltumatus. Ühel palaval suveõhtul Kansassitis kaks täiskasvanud ja neli last laulsid salme ja jagasid laiali religioose sisuga brošüüre. Vanemale poisile , just tema oli Clayde Griffits, ei meeldi seda teha, eriti avalikult tänavatel. Ikkagi vanemad ohverdavad teda palvega , et päästavad eksinud hingad. Aga selline tegevus toob perele ainult moraalset naudingut, sest pere elab vaesuses .
Noor Clayde Griffits püüab põgeneda perest. Ta läheb tööle apteeki ning töötab seal abimehena ja peale seda hotellis „ Green Davidson“ samuti abimehena. Töö hotellis ei nõua erilisi tööoskusi ja osavust, samal ajal toob head jootraha. Clyde toob oma raha pere eelarvesse ja ise ostab endale riideid . Samal ajal tema töökaaslased kiiresti võtavad teda oma seltskonda. Ta tutvub hea tüdrukuga, kelle nimi on Gorteesia Brigs. Calyde aga saab aru, et see tüdruk ei ole nii hea nagu talle tundub. Vaatamata sellele nüüd tahab tema teha nii, et tema saaks ta tüdrukuks, mis maksab Cladyle päris palju. Clayde, kes on armunud eimesest korda, pimestanud oma armastatusest raiskab Gorteesia peale liiga palju raha. Tema omakorda varsti saab seda aru ja kasutab olukorda. Talle väga meeldis üks jakk , mis oli liiga kallis. Clayde jaoks seda tähendab see, et tema peab koguma raha, et olla Gorteensiaga heades suhetes. Peale jaki ostmist Clayde sõidab oma seltsiga puhakama ja võtab kaasa ka Gorteesia. Nad sõidavad uuel autol, mille võtis Spenser , poiss nende seltsist. Oli aga üks probleem, nimelt see auto kuulus ühele rikkale mehele, kes oli Spenseri isa juhataja. Kui nad tulevad kohale Gorteesia hakkab flirtima ühe teise poisiga, mille peale Clyde solvub ja lõpuks saab aru, et Gorteesia ei armasta teda ning kõik oli ainult raha pärast. Kui nad sõitsid tagasi ilm riknes ja neil oli vaja sõita aeglaselt. Poisid aga kiirustavad tööle ja paluvad, et Spenser sõidaks kiiremini. Spenser teeb nagu poisid paluvad ja kahjuks ajab tüdruku alla, kes sureb kohal. Nemad proovivad ära sõita, aga see ei õnnestu ja varastatud auto kummutub. Spenser ja veel üks tüdruk on teadvuseta, teised jooksevad ära. Järgmisel päeval ajaleht kirtjutas õnnetusest. Spenser oli vahialune ja tema loendas kõike inimesti tema seltskonnast. Clayde kartis , et tema ka läheb arestile ja jookseb Kansassitist minema. Peale seda elab 3 aasta jooksul kodust kaugel teise nime all ning teeb musta tööd ja saab vähe palka. Õnneks kohtab tema ühe poisi Kansassitist, kes aitab tal normaalset tööd leida. Clayde hakkab „Union Clubis“ töötama. Seal „Union Clubis“ kohtubki Clayde oma onuga, kelle nimi on Samuel Griffits. Onul on oma tehas ja ta on väga kuulus ja rikas mees oma linnas. Pärast temaga suhtlemist kolib Clayde Likurgisse, kus onu annab talle tööd oma tehases. Onupoeg, kellele kohe algusest ei meeldi Clayde, leiab talle väga rasket tööd. Kuu möödas ning onule pakub huvi Clayde saatus ja ta annab talle natuke parema tööd. Peale seda kutsub ta Clayde lõunale. Seal saab Clayde tuttavaks tüdrukutega linna eliidist, üks neist oli Sondra Finchli. Tüdrukud leivad, et tema on väga sarnane oma onupojaga, aga leiavad, et ta on ilusam. Uuel töö kohal peab Clyde töötama naistega, kuigi ta ei tohi unustada, et tal ei ole lubatud teha romantilisi kontakte. Varsti tööle tuleb noor kena naine – Roberta Olden. Clayde ei suuda enam Raberta tähelepanu ignoreerida ja nad hakkavad kohtuma peale tööd. Samal ajal Clayde läheneb Sandraga ning ta kutsub teda oma seltsi. Clyde veedab nendega aega ja unustab hetkeks Roberta. Samas Clayde jätkab Robertaga kohtumist ning tuleb kõige dramaatiline hetk romaanis. Roberta saab teada, et ta on rase ning teatab sellest Claydile. Roberta tahab last, Clyde mitte. Nad leiavad arsti, kes on läbi viinud mitu aborti , aga arst loobub sellest, sest arvab , et nad võivad olla õnnelikud koos. See tähendab, et Clyde peab abielluma Robertaga, mis tähendab, et ta võib unustada õnnelikust rikkast elust Sondraga. Peale seda leiab Clayde ise probleemile lahenduse: ta kutsub Robertat järvele ja uputab ta ära. Politsei leiab Roberta keha kiiresti ja Clayd läheb vangi. Griffits leiab head advokaadid kuid see ei aita ning kohtuniku lahendiks oli surma otsus. Kõik tema „parimad sõbrad“ unustasid ta kiiresti ära ja ainult ema proovis oma poega aidata. Kahjuks tema saatus oli juba määratud. Niimodi lõpeb Theodor Dreiseri romaan „Ameerika tragöödia“.
See raamat muutis minu maailmapilti väga, sest mina lugesin seda romaan just sellel elu periiodil, kui mul lihtsalt oli vaja muutuda ja see raamat aitas mind väga. Kohe seletan miks ja mida muutis Theodor Dreiseri romaan. Selles raamatus mina tutvusin ühe noormehega, kelle ambitsioonid ja mõtted olid sarnased minu mõtetega tol ajal, kui ma alustasin selle raamatu lugemist. See romaan avas mu silmad erinevatele asjadele erinevatelt poolt ning sain aru, mida ei tohi teha ja mis tagajärjed saabuvad kui sa tegutsed amoraalselt nagu antud juhul tegi romaani peakangelane. „Ameerika tragöödia“ annab võimaluse näha kui sihiteadlikud, julmad, nurjatud inimesed võivad olla. Küll ei ole kõik nii halb. Romaanis on ka positiivsed kangelased. Selles raamatus on näidatud erinevaid iseloomusid. Seal on toredad, puhtad inimesed nagu Clayde ema, kes aitavad ja teevad võimatut. On ka alatud inimesi nagu Clayde onupoeg, kes ei näe mitte kedagi ja mõtleb ainult endast. On romaanis õnnetu inimesi, näiteks Clayde isa ja Clayde õde. Vot just selline asi, nagu erinevate inimeste iseloomi vaade, muutus minu meel maailmast. Muidugi kõige tähtsam asi selles romaanis, mis annab mulle nõu, on Clayde tegevused, mis näitasid mulle mis on hea ja mis on halb ning mis sellelt kõigest tuleb ja kas see on seda väärt või mitte.

Teedevõrgu skemaatiline planeerimine.

Sissejuhatus.
Selles töös planeerin teedevõrgu skeemi ning näitan, kuidas võib teha sellist teedevõrku nii, et see oleks lühem ja ökonoomsem. Alustasin selle töö valmistamine mõõtega, kuidas võib paigutada majad nii, et need ei maksa liiga palju ning teha teed mugavad, et kõik maa liikmed võiksid neid kasutada kogu aeg. Mul tuli niisugune idee, et siduda kõik majad ühe teega, sest minu meelest on see kõige optimaalsem variant. Arvan et see variant on kõige mugavam nii raha, kui ka kasutamise poolt, sest selle teedevõrguga pole vaja kasutada peateed, kui tahad oma maal liikuda majast majani. Allpool on tabel, kus võib leida teedevõrgu arvutuskäigu ning ka allpool asub teedevõrgu skeem. Selle tabel näitab teedevõrgu kogumaksumust, kogupikkust ning majapidamiste keskmist kaugust teeni . Joonis näitab majade asukohati ning teedevõrgu plaani.
Tabel 2.1 Teedevõrgu skemaatiline planeerimine.
Punkt
(a - b)
Tee pikkus
(m)
Tee laius
(m)
1 – peatee
180
6
1 – 2
550
2
2 – 3
250
2
1 – 4
250
6
4 – 5
420
4
5 – 6
220
2
6 – 7
180
2
7 – 8
250
2
4 – 9
320
6
9 – 10
270
4
10 – 11
250
2
11 – 12
200
2
10 – 13
320
2
13 – 14
200
2
14 – 15
210
2
9 – 16
480
2
16 – 17
180
2
17 – 18
260
2
Kogumaksumus (eek) 304 420.-
Asfalttee: 0,75*100000= 75000
Kruusatee : 0,69*75000= 51750 Pinnastee: 3,55* 50000 = 177500
Kogupikkus (m) 4990
Asfalttee: 0,32+0,25+0,18= 0,75
Kruusatee: 0,27+0,42= 0,69
Pinnastee: 0,21+0,20+0,32+0,20+0,25+0,26+0,18+
0,48+0,25+0,18+0,22+0,25+0,55= 3,55-
Majapidamiste keskmine kaugus teeni (m) 280
Joonis 2.1 Teedevõrgu skeemtaatiline planeerimine.

Elektriliinide skemaatiline planeerimine.

Sissejuhatus.
Sellel tööl on mul tehtud elektriliinide skemaatiline planeerimine, selle töö eesmärk on planeerida elektriliinid nii, et selle maksus oli väike ja igal majal oli elekterit. Tabelis on näha arvutuskäik ja joonis näitab elektriliinide skeemi.
Tabel 3.2 Elektriliinide skemaatiline planeerimine.
Punkt
(a – b)
Elektriliini pikkus
(m)
Elektriliini maksumus
(eek)
Liini väljaviimine (eek)
1 – 2
230
46 000.-
2 – 3
140
28 000.-
3 – 4
200
40 000.-
4 – 5
435
87 000.-
5 – 6
140
28 000.-
6 – 7
230
46 000.-
7 – A
330
66 000.-
30 000.-
A – 8
270
54 000.-
30 000.-
8 – 9
180
36 000.-
9 – 10
170
34 000.-
10 – 11
380
76 000.-
11 – 12
180
36 000.-
12 – 13
220
44 000.-
13 – 14
240
48 000.-
14 – 15
295
59 000.-
15 – 16
230
46 000.-
16 – 17
520
104 000.-
17 – 18
240
48 000.-
18 – B
240
48 000.-
30 000.-
Kogumaksumus : 1 064 000.-
Kogupikkus : 4 870m
Joonis 3.2 Elektriliinide skemaatiline planeerimine.

Dokumentide vormistamine.

Eesti Vabariigis haldusdokumentide vormistamise põhinõuded peavad vastama EV-ST 3-92-le. Sellest tulenevalt on avalduse ja ametliku kirja kirjutamiseks omad reeglid.
Kirja kirjutamise reeglid:
Kirja alustatakse saaja rekvisiitidega: saaja nimi ja aadress.
Rekvisiitidega kohakuti paremasse serva kirjutatakse kuupäev. Kasutatakse numbrilist või sõnalisnumbrilist järjestust: kuupäev, kuu, aasta. Kuupäev ja kuu märgitakse kahekohalistena, aasta neljakohalisena. Rekvisiitidest paar rida alla poole kirjutatakse kirja pealkiri, mis peab olema võimalikult lühike ja avama üldistatavalt dokumendi põhisisu. Märgitakse nimetavas käändes ja punktita.
Pealkirjale järgneb kirja sisu. Tekst peab olema lühike, täpne, keeleliselt ja stiililt korrektne . Ei tohi võimaldada erinevaid tõlgendusi. Kui kirjale on lisatud lisaleht siis see märgitakse ära kohe peale kirja sisu. Järgmisena kirjutatakse tervitusvormel. Kiri lõpeb lugupidamisavaldusega või komplimendiga.
Peale viisakusavaldust on koostaja allkiri , millele järgneb koostaja nimi. Nimi võib olla täisnimi või viisakustiitel koos perekonnanimega.
Juhul kui kirjale on lisaleht lisatud, siis kirja lõpetab teade lisade asukoha kohta.
Valmis kiri tuleb paigutada lehe keskele , üla- ja alaserva peaks jääma võrdselt ruumi. Kogu kirja sisu, välja arvatud kuupäev, reastatakse vasakule, kuupäev reastatakse paremale.
Avalduse kirjutamise reeglid:
Avaldus paigutatakse lehe keskele. Kogu avalduse sisu, peale saatja rekvisiitide ja kuupäeva, reastatakse vasakule, saatja rekvisiidid ja kuupäev reastatakse paremale.
Saatja rekvisiitideks märgitakse üksteise alla saatja nimi, asutus/asutuse struktuuriüksus, tävan ja maja number, sihtnumber ja linn, telefon ja e-mail.
Peale saatja rekvisiitle kirjutatakse saaja andmed: nimi, tänav ja maja number, sihtnumber ja linn.
Saaja rekvisiitidega kohakuti kirjutatakse kuupäev. Kasutatakse numbrilist või sõnalisnumbrilist järjestust: kuupäev, kuu, aasta. Kuupäev ja kuu märgitakse kahekohalistena, aasta neljakohelisena.
Avalduse pealkirjaks kirjutatakse sõna „avaldus“ trükitähtedega.
Peakirjale järgneb avalduse sisu, mis peab olema lühike, täpne, keeleliselt ja stiililt korrektne. Sisu ei tohi võimaldada erinevaid tõlgendusi.
Järgmisena kirjutatakse tervitusvormel. Avaldus lõpeb lugupidamisavaldusega või komplimendiga.
Peale viisakusavaldust kirjutatakse koostaja allkiri ja nimi. Nimi võib olla täisnimi või viisakustiitel koos perekonnanimega.
Avalduse näidis.
Lp.Katrin Must
G4S
Tammede pst 143
101202 Tallinn
Avaldus
Lugesin Infopressi tööpakkumiskuulutusest, et seoses töömahu suurenemisega vajate vetelpäästjat.
Olen töötanud erinevatel rannadel. Viimases hooajas töötasin Toila rannas ning oman väärtuslikke erialaseid teadmisi ja praktilisi oskusi. Käesoleva aasta veebruaris läbisin kutseeksamid ja omandasin vetelpäästja kutsetunnistuse.
Soovin kasutada oma teadmisi ja oskusi Teie meeskonnas, töötades vetelpäästjana.
(allkiri)
Tarmo Tugev
Näituse 237
10102 Narva
10.12.08
Ametikirja näidis.
G4S
Tammede pst 143
101202 Tallinn 15.01.09
Kondideerimine osakonnjuhi kohale.
Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud osakonnajuhi kohale. Informatsiooni Teie pakkumise kohta sain G4S koduleheküljelt.
Kirjale on lisatud ka minu CV. Kui minu kandidatuur Teis huvi äratas, siis olen meeleldi nõus vastama täiendavatele küsimustele.
Lugupidamisega,
/allkiri/
Tarmo Tugev
Lisa: CV 1 eks 2 lehel

Tutvumine lõpputööga.

Mis tundus kõige huvitavam?
Mina sain kätte Jüri Aleksandri Pertmani töö ja tema bakalauruse töö teema oli : „Tartu linna geodeetilise põhivõrgu 2. ja 3. jargu täpsuse hindamine“ . Kuna olen praegu esimesel kursusel ja õpin ainult topograafiat, siis see teema tundub mulle keeruline. Aga on üks asi selles töös, mis on praegu väga huvitav minu jaoks. See on bakalauruse töö teema valik. Sest juba ammu pakub mulle huvi valida endale sobiv teema, sest on see kõige raskem minu meelest. Autor kirjutas selles töös miks tema valis just selle teema.
Tema esimene kriteerium oli teha endale selgeks mõõtmise- hindamise põhimõtted ning kasutada neid reaalselt mõõdetud tulemuste interpreteerimiseks. Tema valiku teiseks kriteeriumiks oli reaalne väljund Tartu linnavalitsuse poolt tellitud 2. ja 3. Järgu kvaliteedi hindamine. Kolmandaks põhjuseks teema valikul sai põhjalik töö geodeesia alaste instrumentide ja programmidega ning lõpptulemuse(osaline) kontrollitavus. Arvan, et kui tuleb minu kord koostada niisugune töö, siis leian endale ka erinevad põhjused miks valida just seda teemat, mis sobib mulle kõige rohkem. Minu meelest on see juba hea tulemus, kui valid endale teema mis on enda jaoks väga huvitav.
Mis tundus minu jaoks kõige keerulisem selles töös?
Arvan, et väga keeruline oli selle töö teemat avada, sest teema on tõesti raske. Ausalt mulle kõik tundub selles töös raske, nii teema valik kui ka üldse selle töö koostamine. Minu meelest see töö on hea osutaja , kas tudeng on juba bakalauruse tasemel või mitte, sest kui ma nägin sellist tööd, siis kõik oli kirjutanud nii ideaalselt ja korrektselt ning on tõesti näha, et selle töö koostaja juba bakalaureus.

Maa jagamine kruntideks.

Sellel tööl jagasin maa kruntideks. Minu meelest see töö oli väga oluline ja raskem kui eelmised, sest see ülesanne oli seotud meie erialaga ja maa jagamine on tõesti raske töö. Kui tegin selle tööga siis mul tekkinud palju küsimusi. Näiteks kui tegin teedevõrku sellel maal, siis küsimus oli selline, et kuidas teha nii, et kõigil oli võimalus vabalt sõita sellel maal. Ja teine probleem oli sellel, et jagada kõik kruntid piirides 1200-1600. Üldselt see ülesanne meeldis mulle väga, sest ise tegeled maa planeerimisega, ja pead planeerima kuidas inimesed võiksid siin elada, liikuda ja kui suur on krunti pindala.
Tabel 6.3 Maa jagamine kruntideks
Krunti number
Krunti pindala ()
1
1275
2
1280
3
1300
4
1400
5
1380
6
1300
7
1250
8
1250
9
1270
10
1320
11
1280
12
1250
13
1250
14
1300
15
1350
16
1350
17
1300
18
1360
19
1580
20
1550
Teede pikkus(m) 463
Kruntide pindalad kokku () 26595
Joonis 6.3 Maa jagamine kruntideks.

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 67 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

67 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Dju Õppematerjali autor

Esimese kursuse iseseisvad tööd aines Sissejuhatus Geomaatikasse, õppejõud Siim Maasikamäe

maasikamäe sissejuhatus geomaatikasse eesti maaülikool esimene kursus geodeesia maakorraldus kinnisvara planeerimine geomaatika metsandus maaehitustituut

Sarnased õppematerjalid

docx

Põhimõisted asjaajamises

Akt Dokument, mis tehakse hetkeseisu tuvastamiseks (laoseis- inventuur, dokumentide üleandmine ja vastuvõtmine). Vorminguelemendid: · Dokumendi liigi nimetus · Koostamise kuupäev- kirjutatakse sõnalis-numbriliselt (kuupäev on numbriga, kuu on sõnaga); paremale äärde, kui akt ei kuulu kinnitamisele · Viit · Koostamise koht · Kinnitamise väli- kirjutatakse kuupäeva reale (kuupäev läheb allapoole) · Pealkiri · Tekst- sissejuhatus, mille kohta akt on tehtud · Allkirjad · Viisa- dokumendi organisatsioonisisene kooskõlastamine · Kui kellelgi on akti osas eriarvamusi, siis vormistatakse need lisadena · All on kirjas mitmes eksemplaris akt on (tavaliselt kahes) ja kellele need teised lähevad E-kiri ja etikett Enne kirjutamist mõtlen: · kellele kirjutan (arvestan inimese sugu, vanust, eelnevat kirjavahetust, suhteid)

Sekretäritöö

pdf

Asjaajamise alused

Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine......................................................................................................

Asjaajamise alused

doc

Klienditeenindus

6. Kontakti alustamine ja lõpetamine KONTAKTI KONTAKTI TEENUSE KONTAKTI JÄREL- ETTEVALMIS- LOOMINE OSUTAMINE LÕPETA- TEGEVUSED TAMINE MINE Teeninduskeskkond Teenindaja häälestatus Teenindaja välimus Oluline on leida aega nii sissejuhatuse kui ka kontakti lõpetamise jaoks. Mida põhjalikum on sissejuhatus, seda kiiremini sooritatakse tehing. Oluline on teretada ja pakkuda vajadusel abi, et kontakt jätkuks. Kontakti etappide lühikirjeldus: Kontakti ettevalmistamine: ................................................................................ ................................................................................ Kontakti loomine: ................................................................................ ........................................................

Kommunikatsioon

pdf

Lõputöö koostamise ja vormistamise juhend

.................................................................... 11 2.2. Lõputöö kirjaliku osa struktuur ..................................................................................... 11 2.2.1. Tiitelleht ................................................................................................................. 12 2.2.2. Sisukord .................................................................................................................. 12 2.2.3. Sissejuhatus ............................................................................................................ 12 2.2.4. Töö põhiosa ............................................................................................................ 12 2.2.5. Kokkuvõte .............................................................................................................. 13 2.2.6. Kasutatud allikad ..............................................................................

Ainetöö

doc

Uurimistöö vormistamine

Töö ülesehitus ja koostamine Õpilase teadusliku töö struktuur koosneb järgmistest osadest: · tiitelleht; · sisukord; · sissejuhatus; · lühendite ja terminite loetelu (vajadusel); · töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid); · arutelu; · kokkuvõte; · tänusõnad; · kasutatud kirjanduse loetelu; · registrid (vajadusel); · lisad (vajadusel). Sissejuhatus Sissejuhatus on põhiteksti osa, millel on järgmised peamised ülesanded: · teema valiku argumenteeritud põhjendus; · teema aktuaalsuse, tähtsuse, uudsuse selgitus; · töö eesmärk ja ülesanded (mida tööga tõestatakse või kummutatakse, kuivõrd ja kelle poolt on antud teemat uuritud); · valdkond ja uurimisobjekt (uurimisülesannete piiritlemine); · töö ülesehituse selgitamine ja meetodite tutvustus; · peamiste lähtematerjalide ja allikate tutvustus.

Uurimistöö

doc

Loo KK uurimistöö koostamise juhend

....7 1.4 Kirjanduse valik ja läbitöötamine............................................................................7 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS..................................................................8 2.1 Tiitelleht...................................................................................................................9 2.2 Sisukord.................................................................................................................10 2.3 Sissejuhatus...........................................................................................................10 2.4 Sisu peatükkidena..................................................................................................10 2.5 Kokkuvõte.............................................................................................................11 2.6 Kasutatud kirjandus...............................................................................................11 2

Eesti keel

doc

CV online

CV CV eesmärk Koostades oma CV-d on teie eesmärgiks veenda tulevast tööandjat selles, et just teie olete sobiv kandidaat antud ametikohale. Seetõttu analüüsige, millised on just antud ametikohale esitatavad nõudmised. Lisaks konkreetsele kuulutusele või informatsiooniallikale on kasulik otsida täiendavat informatsiooni antud firma kohta kas interneti vahendusel, ajakirjandusest või muudest allikatest. Järgmise sammuna analüüsige enda senist kogemust, omandatud teadmisi ja oskusi ning hinnake, millised teie omadused vastavad kõige paremini esitatud nõudmistele. CV põhilised alajaotused on: ISIKUANDMED  Nimi  Sünniaeg ja –koht  Rahvus  Aadress, telefoninumbrid – märkige need telefoninumbrid, millelt teid on kõige lihtsam ja kiirem kätte saada; soovitav on lisada ka e-maili aadress  Perekonnaseis, laste arv ja soovitavalt ka nende vanus HARIDUS  Hariduskäik (keskharidus, kõrgkoolid, omand

Ainetöö

pdf

ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND

......................................... 9 2.1. Tiitelleht .................................................................................................................................. 9 2.2. Sisukord................................................................................................................................. 10 2.3. Kasutatud lühendite loetelu ................................................................................................... 10 2.4. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 10 2.5. Kirjanduse ülevaade .............................................................................................................. 11 2.6. Metoodika ............................................................................................................................. 11 2.7. Tulemused ...........................................................

Eesti keel

Rohkem sarnaseid