TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
TARTU KOLLEDŽ
Kaarel Grünberg
Ämari alevikus asuva maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt elamukruntide moodustamiseks Õppeaines
Plaanimine ja teed
Ehitiste restaureerimise eriala III-
kursus Üliõpilane: „ „
2012. a .......................Kaarel Grünberg
Juhendaja : „ „
2012. a ..................................Ülo Amor
Tartu 2012
PROJEKTI KOOSSEIS
I
LÄHTEÜLESANNE
II
SELETUSKIRI III
JOONISED
Nimetus
Mõõtkava
1.
Asukoha skeem
1:5000
2.
Detailplaneering 1:1000
3.
Tänava ristlõige 1
1:150
4.
Tänava ristlõige 2
1:150
5.
Tänava ristlõige 3
1:100
2
TTÜ
Üliõpilane : Kaarel Grünberg
Õpperühm : ER III Detailplaneeringu eskiisprojekti lähteülesanne
Koostada Harju maakonnas,
Vasalemma vallas Ämari alevikus maa-ala detailplaneeringu
eskiisprojekt eramukruntide moodustamiseks koos juurdepääsude lahendusega.
1. Lähteandmed
Maa-ala plaan M 1:500
2. Olemasoleva olukorra kirjeldus
Planeeringuala suurusega 7,6ha paikneb Ämari alevikus muutuva reljeefiga ja osaliselt
hoonestatud maa-alal. Maa-alal paikneb tehnovõrke.
Planeeritav ala külgneb valla
kahe teega, kohaliku juurdesõiduteega Ämari ja kvartalisisese teega Ämari põik.
Planeeringuala keskel asub säilitatav puurkaev. Olemasolev
haljastus asub
planeeringuala kaguosas,
kasemets ja üksikud leht ja oksapuud. Säilitamisele kuulub 2
eraldi kasvavat mändi.
3. Nõuded detailplaneeringu eskiisprojektile:
Esitada asukoha skeem.
Asendiplaanil esitada ettepanekud maa-ala
kruntide elamumaa kruntide
moodustamiseks, s.h. määrata kahele olevale korrusmajale krundipiirid.
Planeerida juurdepääsud sõidukitele ja kergliiklejatele moodustatavatele kruntidele.
Määrata ehitusõigus moodustatavatele kruntidele ja ehituskeelu
tsoonid . Hoonestatav
ala ei tohi sattuda oleva puurkaevu sanitaarkaitsetsooni.
Eramute kruntide pindala
1400 kuni 1700m2, erandkorras üksik muu pindalaga krunt,
viimase
lahendust sel juhul põhjendada seletuskirjas.
Asendiplaanil kujundada ja anda seletus tingmärkides:
· hoonestusala
· tee- ja tänavamaa
· haljasmaa
· ehituskeeluala
Arvestada olemasolevate hoonete kujaga ja insolatsiooninõuetega.
Detailplaneeringu eskiisi põhijoonisel M 1:1000 näidata tänava maa-ala piirid,
krundipiirid, kruntide nr, teede, s.h jalg-ja jalgrattateed koos ülekäiguga.
Ämari teel planeerida ühistranspordi peatus ühele lühikesele bussile ja ülekäik ning
ühendus
jalgtee näol planeeringuala jalgteedega
Parkimine korraldada kruntidel, vastavalt uue elamu parkimise normatiivile.
Joonistel A4 formaadil näidata 2 oleva tee ja planeeritud kvartalisisese teede
ristprofiilid tee-elementide mõõtmetega ja katte
materjaliga (asfalt,
betoon - või
loodusliku (graniit-) kiviga. Lisada valgustusmasti asukoht ristlõikes.
3
Asendiplaanil näidata teekattemärgistus sõidutee ja parkla katetele.
Esitada lühike seletuskiri kuni 3 lk.
Eskiisprojekti esitamise tähtaeg 21.12.2012
Käesolev LÜ lisada planeeringu köitesse.
Töö võib esitada digitaalselt pdf
failina ja või paberkandjal köidetuna kiirköitjasse.
Koostas: Ülo Amor
Tel. 5067268
[email protected] 4
II SELETUSKIRI SISUKORD
1. Üldosa ................................................................................................................................. 6
2. Lähteolukord ....................................................................................................................... 6
3. Planeerimislahendus ........................................................................................................... 6
3.1
Kruntide hoonestusnõuded .......................................................................................... 7
4. Tänavavõrk ja liikluskorraldus............................................................................................ 8
5. Tehnovõrgud ....................................................................................................................... 8
5.1
Veevarustus ................................................................................................................. 8
5.2
Elektrivarustus ............................................................................................................. 8
5.3
Kanalisatsioon ............................................................................................................. 8
5.4
Soojusvarustus ............................................................................................................. 8
5.5
Sidevarustus ................................................................................................................. 9
6.
Keskkonnakaitse ................................................................................................................. 9
7.
Tuleohutus ........................................................................................................................... 9
5
1. Üldosa
Antud detailplaneeringu
eskiis on koostatud Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledži ehitiste
restaureerimise eriala kursuse „Plaanimine ja teed“ kursusetöö raames. Planeeringu
koostamise aluseks on õppejõu poolt
edastatud lähteülesanne ja alusplaan.
Detailplaneeringu eesmärgiks on elamumaa kruntide moodustamine ja määrata nende
ehitusõigus ning ehituskeelu tsoonid.
2. Lähteolukord Planeeringuala on suurusega 7,5ha muutuva reljeefiga osaliselt hoonestatud maa-ala, millel
paikneb tehnovõrke. Planeeritav ala külgneb valla kahe teega- kohaliku juurdesõiduteega
Ämari tee ja kvartalisisese teega Ämari põik. Planeeringuala keskel asub säilitatav puurkaev.
Olemasolev haljastus asub planeeringuala kaguosas- kasemets ja üksikud leht ja
okaspuud .
Säilimisele kuulub kaks eraldi kasvavat mändi.
3. Planeerimislahendus Kinnistu on planeeritud jagada elamumaa kruntideks. Kinnistu keskel asub puurkaev, mille
sanitaarkaitsetsooni ei tohi sattuda hoonestatav ala. Planeeringu kaguosas asub haljastus-
kasemets ja üksikud leht ja okaspuud ning kaks eraldi kasvavat mändi, mis kuuluvad
säilitamisele.
Määratakse ära antud maa-alal kahe olemasoleva kortermaja kruntide piirid ning selle
sisesed parkimisalad. Fikseeritakse teed, tänavad ja parkimisalad; ehitusõigus kruntidele kui ka
ehituskeelu tsoonid; ülekäigurajad ning juurdepääsud sõidukitele ja kergliiklejatele
moodustatavad krundid. Ühistranspordi peatus ühele lühikesele bussile on planeeritud Ämari
teele.
Elamukrundid number 6 ja 7 on alla 1400ଶ, kuna asuvad haljastusala kõrval ning sealsete
mändide säilitamiseks, on need krundid paarkümmend ruutmeetrit väiksemad.
Kortermaja
krundile number 18
rajatakse universaalne jalg- ja korvpalliväljak mõõtmetega
20x33m, mida saavad kasutada kõik aleviku inimesed.
Olemasolev tee Ämari põik rajada 5m laiuseks.
6
3.1 Kruntide hoonestusnõuded Pos
Krundi
Max
Max
Max
Max
Hoonete
Siht-
nr
suurus
ehitusalune
parkimis -
korruselisus
kõrgus
arv
otstarve
(ଶ)
pind (m3)
kohtade arv
hoonel krundil
(m)
1
1667
250
2
2
8
2
EP
2
1608 250
2
2
8
2
EP
3
1564
250
2
2
8
2
EP
4
1500
250
2
2
8
2
EP
5
1500
250
2
2
8
2
EP
6
1390 250
2
2
8
2
EP
7
1380 250
2
2
8
2
EP
8
1500
250
2
2
8
2
EP
9
1462
250
2
2
8
2
EP
10
1539 250
2
2
8
2
EP
11
1499 250
2
2
8
2
EP
12
1499
250
2
2
8
2
EP
13
1612
250
2
2
8
2
EP
14
1576 250
2
2
8
2
EP
15
1400
250
2
2
8
2
EP
16
1402 250
2
2
8
2
EP
17
3221
735
34
3
15
-
EK
18
6785 1600
34
2
15
-
EK70%
PS30%
19
4248
-
-
-
-
-
HP
20
7372
-
-
-
-
-
HP
21
4373
-
-
-
-
-
OV65%
HP35%
LT1
11385
-
-
-
-
-
LT
LT2
2562
-
-
-
-
-
LT
LT3
883
-
-
-
-
-
LT
LT4
3766
-
-
-
-
-
LT
LT5
3309
-
-
-
-
-
LT
7
LT6
885
-
-
-
-
-
LT
4. Tänavavõrk ja liikluskorraldus Juurdepääsud kruntidele toimuvad tänavatelt.
Liiklus kõikidel tänavatel on kahesuunaline.
Ämari tee projektkiirus antud lõigul on kuni 50 km/h, sõidutee laius 7m, ja kvartalisisesel
Ämari põigul 30 km/h, sõidutee laius 5m. Mõlema nimetatud tänava ja nendega paralleelselt
minevate 1,5m laiuste kergliiklusteede vahel on 4,4m haljastusriba. Ämari teed külgnev
kergliiklustee lahkneb risti kinnistu kagu osas, hargnedes põhja suunas haljastusalale,
luues parema võimaluse aja veetmiseks pargis ja alternatiivi liigelda
jalgsi elamukruntidele ka läbi
haljastusala. Tupiktänavate LT6 ja LT3 projektkiirus on 30km/h, laius 5m, tänavate lõppudes
ümberpöörde kohad 10x10m. LT6 tänavalt rajatakse uus juurdepääs puurkaevuni, vana
killustikust tee puurkaevuni eemaldatakse,
andes kortermaja krundile positsiooninumbriga 17
rohkem ruumi. Tänavate LT2 ja LT4 projektkiirus on samuti 30km/h ning laius 5m. LT4
ühendab tänavat LT2 ning Ämari põiku. Tänava LT2 lõppu ümberpöördekohta ei
projekteerita, kuna tulevikus elamupiirkonna laienedes on otstarbekas tänavat pikendada.
Ülekäigurajad paiknevad kergliiklustee ja tänava LT2 ristumiskohas; edelas bussipeatuse
juurde viival kergliiklusraja ja sellega ristuva Ämari tee juures. Samuti on ülekäigurajad
Ämari põiguga paralleelsel kergliiklusteel, mis ristuvad tänavaga LT4, tupiktänavaga LT6 ja
kortermaja parkimisalale
viiva teega.
5. Tehnovõrgud 5.1 Veevarustus
Ämari aleviku veevarustus baseerub kahel puurkaevul, mis
pumpade ja hüdrofoori vahendusel
varustavad aleviku elamuid. Planeeritavate pereelamute
tarbevee jaoks tuleb laiendada
olemasolevat veevarustussüsteemi. Aleviku veevarustusobjektide planeerimisel tuleb
arvestada Eesti Õhuväele kuuluva Ämari lennuvälja koormusega.
5.2 Elektrivarustus
Elektriga varustab Eesti Energia AS läbi Ämari alajaama.
5.3 Kanalisatsioon
Reovesi ühendatakse Vasalemma valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga.
Ämari kanalisatsioonisüsteemi
osana tuleb arvestada Kaitseministeeriumi haldusalas olevate
Eesti Õhuväele kuuluva Ämari lennuvälja ja Õhuseirekeskuse heitvee koguseid ja trasse.
5.4 Soojusvarustus
Ämari aleviku mitmekorruselisi elamuid köetakse aleviku optimaalse asukohaga
keskkatlamajast.
Katlamaja ja soojatrasse hooldab, renoveerib ja majandab AS Vasur VR.
8
Soojatrasside paiknemises ja ümberehituses järgitakse trassikadude minimiseerimise
põhimõtet. Gaasivarustus puudub.
5.5 Sidevarustus Sidevarustus toimub sidekaablite kaudu.
6. Keskkonnakaitse Planeeritavad
elamud rajatakse looduskaunisse keskkonda ja rajatavad elamud ei kujuta
endast ohtu keskkonnale. Reovee suunamiseks on korralikud puhastusseadmed, veevarustust
tagavad puurkaevud ja
veetorustik . Kinnistule tuleb paigutada igale krundile olmejäätmete
kogumiseks konteinerid ning äraveo tagamine tuleb vastavalt Ämari aleviku eeskirjadele.
Üldkasutatavate hoonete maa-alal tuleb tagada hoonete ümber olemasolevate haljasalade
säilitamine ja heakorrastatud haljasalade rajamine.
7. Tuleohutus Detailplaneeringuga lubatud madalaim tulepüsivusklass elamutel on TP3. Samas on lubatud
ehitada kõrgema tulepüsivusklassiga
hooneid . Planeeritavad elamud on kuni 2 korruselised,
TP3 tulepüsivusklassiga. Ehitistevahelised tuleohutuskujad on
lahendatud vastavalt Eesti
Vabariigi Valitsuse 27.oktoobri 2004.a. määrusele nr. 315 – „Ehitisele ja selle osale esitatavad
tuleohutusnõuded“, mille järgi peaks hoonetevaheline minimaalne 8 meetrine
kuja laius
takistama tule levikut teistele hoonetele.
9
Kõik kommentaarid