Plaanimine ja teed (0)

Sarnased õppematerjalid

6

pdf

Maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt elamukruntide moodustamiseks

Planeeringuala on suurusega 60 ha muutuva reljeefiga hoonestamate maa-ala, millel ei paikne tehnovõrke. Planeeritav ala külgneb Tallinn-Tartu maanteega ja kohaliku tänavaga Hallhundi tee. Planeeritavataval alal on kõrghaljastus põhjaosas, mis üritatakse säilitada võimaluste piires. Planeerimislahendus Kinnistu on planeeritud jagada elamumaa kruntideks. Kinnistu põhjaosas asub haljastus-männimets, mis kuulub säilitamisele ja sinna rajatakse kergliiklusteede võrgustik. Fikseeritakse teed tänavad ja parkimisalad; ehitusõigus kruntidele kui ka ehituskeele tsoonid; juurdepääsud sõidukitele ja kergliiklejatele ning moodustatavad krundid. Ühistrantspordi peatus ühele lühikesele bussile on planeeritud Hallhundi teele. Kruntide hoonestusnõuded Pos Krundi Max Max Max Max Hoonete Sihtotstarve nr suurus ehitusalune parkimis- korruselisus kõrgus arv krundil

Plaanimine ja teed

12

pdf

Detailplaneeringu eskiis

Nigli tänava sadeveed kogutakse tee äärtes paiknevatesse madalamatesse kraavidesse. 1.6. Elektrivarustus Elektrivarustus krundil 1 paiknevatele hoonetele on tagatud Kakumäe tee olevast õhuliinist lähtuva madalpingekaabli kaudu. Nigli tänaval oleva krundil elektrivarustus on tagatud madalpingekaabli kaudu, mis kulgeb piki tänavat. 5  1.7. Sidevarustus Sidevarustus on mõlemal krundil tagatud piki Kakumäe teed ja Nigli tänavat kulgeva sidekaabli abil. Piirkonnas on levib ka juhtmevaba sidesüsteem. 1.8. Soojusvarustus Hoonestuse soojusvarustust on võimalik lahendada lokaalselt väikekatelde (tahkeküte, gaasimahutid) või soojuspumpade baasil. Samuti võib küttevarustuse tagada ahjuküttega. Krundil 2 on võimalik kasutada pikki Nigli tänavat kulgeva gaasitrassi olemasolul kütteallikana maagaasi. 1.9. Keskkonnakaitse Praegusel ajal planeeritaval alal hoonestus puudub

Plaanimine ja teed

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

15. Osaliselt raiskav ja juhitamatu maakasutus  Põllumaad jäävad kasutusest välja, sööti ja võsastuvad. Osa metsastuvad ka looduslikult.  Tööstusalade läheduses olevad põllumassiivid on kasutuseta.  Kaevandustega seotud maa on n.ö raisus.  Osa ei tee ise ja teistel ka ei lase.  Elamualade ja tööstusalade tekkimine põllumaade ja metsamaade arvel, samuti karjäärid.  Teed ja hoonestatud alad tükeldavad põlde ja metsaalasid olulisel määral. 16. Ehitatud keskkonna tasakaalustamatus ja kohatine halb kvaliteet  Linnade suurus pole alati tagamaaga tasakaalus (nt. Kohtla-Järve), vajaka jääb linnaümbruse haljasvööndeist.  Tootmistegevuse tagajärjel on välja kujunenud ulatuslikud tehisalad. Neist olulisemad on põlevkivi kaevandamisega looduslikust seisundist väljaviidud

Keskkonnakaitse ja säästev areng

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011  EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika

Meedia

Kommentaarid (0)