..................................................................... 8 5.2 Weibulli jaotuse tabel.............................................................................................. 8 5.3 Weibulli jaotuse graafik...........................................................................................9 5.4 Eeldades diameetri Weibulli jaotust........................................................................9 6. Teoreetilise ja empiirilise jaotuse võrdlemine Pearsoni 2-kriteeriumiga .................10 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Tegin kodusetöö ,,prt815" kohta, Andmed pärinevad Maaülikooli kohalikust võrgust ja Külliki Kiviste kodulehelt, dokumentidest: prt815.xls, yld12.xls ja mkkt.xls. Töö
peaks olema õiglane; Maksude administreerimine peaks olema võimalikult lihtne Maksusüsteem peaks olema paindlik; Maksusüsteem peaks olema läbipaistev ja poliitiliselt vastutav maksumaksjate ees (l6p52-57); Maksude kehtestamisel peab analüüsima: Kogutavust- Kui kerge on makse koguda ja missugune on maksude võime genereerida soovitavat tulu. Tegemist on eelkõige administratiivse teostatavuse ja efektiivsuse kriteeriumiga. fiskaalset neutraalsust- Kas süsteem eelistab ühte tulu või kulu ilma mõjuva põhjuseta. Maksud, mille puhul eksisteerib kõrvalehiilimise võimalus, ei ole fiskaalselt neutraalsed. Tegemist on võrdsuse kriteeriumiga. Ujuvust- Kas süsteem eelistab ühte tulu või kulu ilma mõjuva põhjuseta. Maksud, mille puhul eksisteerib kõrvalehiilimise võimalus, ei ole fiskaalselt neutraalsed. Tegemist on võrdsuse kriteeriumiga. Jaotuvuse efekti- Maksu mõju erinevatele elanikkonna gruppidele
Probleemi tunnused ilmnevad meid häirivate teguritena. Liigid: Hästi-määratletavad probleemid. Probleem selge, otsustajale tuttav, eesmärk on selge. Saab lahendada ratsionaalselt Raskesti-määratletavad on uued või ebatüüpilised, informatsioon on ebamäärane või seda ei piisa. 2. Otsuse kriteeriumite kindlaksmääramine. 3. Kriteeriumite hindamine. 4. Alternatiivide väljaselgitamine. 5. Alternatiivide analüüs. Iga alternatiivi võrreldakse kriteeriumiga. Kui hinded on erinevad, tuleb arvutada kaalutud hinne = kriteeriumi osatähtsus x vastava kriteeriumi hinne. 8. Koosolekute läbiviimise viisid. Rühmaotsustamine (eelised, puudused). 9. Plaanide liigid. 10. Planeerimist mõjutavad tegurid.(Juhtimistase, org. elutsükkel, keskkond, tulevikku panustamine). 11. Kvaliteedijuhtimine. TQM. 12. Võrdle traditsioonilist eesmärgi püstitamist juhtimisega eesmärkide kaudu (MBO- ga). 13. Strateegiline juhtimine
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1 1. Finantsaruandluse analuusi 7 etappi jarjekorras. Definitsioon Valem Arvutused. Arvtulemus (tabelis) Arvu interpreteerimine Võrdlus (Üldtunnustatud kriteeriumiga + hinnang; Statistikaametiga + hinnang) Dunaamika ja dunaamika põhjused Parandusettepanekud kõige tahtsam punkt! See miks me analuusi teeme. 2. Selgitage, millised suhtarvude grupid pakuvad enim huvi omanikele, juhtkonnale ja pankadele. Miks? 3. Selgitage, millised on erisused erinevate finantsaruannete analuusile lahtudes ajalisest dimensioonist. Bilansi puhul ei saa teha jareldusi terve aasta kohta ning jareldus tuleks anda kuupaevaga.
epitoorse võlgnevuse käibevälde 5.19 6.29 . Ligviidsus iire maksevalmiduse kordaja 0.02 0.03 . Maksevõime õlakordaja 0.44 0.76 . Rentaablus äiberentaablus -99% -57% -99% -111% 2 3 1. Definitsioon 2. Valem us (tabelis) 4. Arvu interpreteerimine 5. Võrdlus Üldtunnustatud kriteeriumiga + hinnang Statistikaametiga + hinnang 6. Dünaamika ja dünaamika põhjused on toimunud väike langus 0,55 st 0,47 peale 7. Parandusettepanekud ·Suhtarvud võiks rühmitada järgmiselt: Efektiivsus ehk aktiivsussuhtarvud Likviidsussuhtarvud Maksevõime suhtarvud Rentaabluse suhtarvud Omakapitaliga seotud suhtarvud 0,47 peale
Kvalentne loogika kas otsus on tõene või väär. Otsus on absoluutne. 3. Dialektiline loogika eitav loogika. Otsus ei ole absoluutne. Kaks tõde: 1. Faktitõde mõtlemise vastavus tegelikkusele, kontrollitav meeltega. Seisneb tegelikkuse adekvaatses peegelduses. 2. Loogiline tõde annab mõtlemise vastavus kehtivale loogika reeglitele. Konstruktsioon peab vastama reeglile (a=b)...(b=c) --- a=c Tõde abstraktsioon. Tõde on teadmise omadus. Tõde on seotud kriteeriumiga. Tõe kaks peegeldust: 1. Ratsionaalne mõistuspärane 2. Meeleline Kuidas oletus võib olla TÕENE? 1. faktitõde 2. arutluse loogika on korrektne Kokkuleppe liigid: 1. vaikiv leping 2. verbaalne ( mitte sõnastatud, kuid olemas) 3. juriidiliselt kinnistatud verbaalne kokkulepe Kaks lauset, sama mõte: (PRINCIPUM IDENTITATIS) 1. Kodanik N pani toime varguse. 2. Kodanik N omastas salaja võõra vara.
1. Kas testiküsimused on seotud mõõdetava omadusega? 2. Millist tahku sellest omadusest iga küsimus mõõdab? 3. Testi struktuuri võrdlemine mõõdetava omaduse struktuuriga. Otsustamisega seotud valiidsus ehk kriteeriumivaliidsus Uurimistöö meetodid- konspekt Selleks, et selgitada, kas testi saab kasutada otsustamiseks, tuleks võrrelda testitulemusi: · mingi näitajaga (kriteeriumiga) tegelikkuses- kas testitulemused peegeldavad hästi tegelikkust · otsuste tagajärgedega Kriteeriumivaliidsuse hindamine ennustava valiidsuse ja samaaegse valiidsuse meetodil. Ennustav valiidsus: Võrreldakse enne otsustamist läbi viidud testi tulemusi peale otsustamist mõõdetud kriteeriumiga. Kas test suudab mingit kriteeriumit ennustada? Kuna tavaliselt tahetakse uurida seoseid testitulemuste ja kõigi kandidaatide edukuse vahel, siis tehakse otsus ilma testitulemuste abita
palutakse kandidaadil kirjeldada, kuidas ta mingit probleemi on varem lahendanud. STRESSIINTERVJUUS püütakse selgitada kandidaadi iseärasusi stressisituatsioonis. JÄRJESTIKUNE e PANEELNTERVJUU kandidaati intervjueerib mitu intervjueerijat eraldi. KOMISJONIINTERVJUU - intervjuud viib läbi mitu inimest korraga. 25. Kirjeldage valiku tegemise meetodit? MITME REGRESSIOONI MUDEL -kõik kandidaadid läbivad kõik etapid ja etapi tulemused summeeritakse. MITME VÄLJALÜLITAMISE KRITEERIUMIGA MUDEL-igale konkursi etapile on välja töötatud kriitiline piir. Kõik konkurendid läbivad kõik etapid aga valik tehakse nende vahel kes kõigis etappides ületasid kriitilise piiri. MITME TÕKKEGA MUDEL-iga valikuetapi järgi lühendatakse kandidaatide nimekirja ning arvatakse välja need kes saavutasid halvimad tulemused. 26. Kirjeldage töötajate hindamise meetodeid? TÖÖ STANDARDISEERIMISE MEETOD -põhineb töötulemuste ja tööstandardite võrdlemisel.
Argumenteerimine on kommunikatsioon, kus kasutatakse loogilist suhtlemist, mille eesmärk on kedagi veenda. Väitleja argument kuulajaskond Logos loogiline ülesehitus Ethos Pathos mäng teiste inimeste tunnetele ehk demagoogia Argument on eraldiseisev mõte, mis toetab mõnda seisukohta ehk näitab, miks see on tõsi. · Toulmini mudel Väide, tõestus, loogiline seos · EVS-i teooria Väide, seletus, tõestus, järeldus (eesmärk siduda kriteeriumiga) Ameerika parlamentaarne väitlus Valitsus jah Opositsioon - ei Peaminister 7, valitsuse liige 8 opositsiooni liider 8, opositsiooni liige 8 Vahemärkused (alates peaministri 2. minutist kuni vaibakõnedeni) Mõtlemisaega ei ole 30 minutit enne väitluse algust antakse teema 1. Probleem Venemaa keeras gaasitrassi kinni 2. Plaan teeme igasse liikmesriiki jaama (konkreetne, lühike, peab tulenema probleemist) 3
Karl Popperi väitlusfomraat Popperi väitlusformaat kujutab endast kesk- ja põhikooliõpilastele mõeldud väitlust kolmeliikmelistes võistkondades reeglina varem ettevalmistatud teemadel. Definitsioonid Defineerida tuleb nii vähe kuivõimalik ja nii palju, kui väitluse mõttes vaja. Mõisted tuleb defineerida auslat. Jäta oponendile ka ruumi väidelda. Definitsioonid ei ole teemast eraldi seisvad. Kriteerium Kriteeriumiga lepitakse kokku väitluse üldises eesmärgis, mille poole mõlemad võistkonnad oma argumentidega püüdlevad. Kriteerium peab olema kooskõlas teema mõttega ning olema piisavalt lai, et kõik argumendid selle alla ära mahuksid. Argumendid Eitav kaasus Eitava poole ülesanne väitluses on tõestada, et teema ei ole tõsi. Selle tõestamiseks peavad eitajad lükkama ümber jaatava poole väited, mis tõestavad, et teema on tõsi.
heaolumärgid: auto, arvutid, telefonid. Heaolu erinevat taset nätavad kõrge migratsioon ning kindlad sotsiaalsed garantiid töötuse ja eelpensioni puhul. Inimeste toimetulek tööd mittetehes on kadestusväärne. Elatustaseme eest võitlevad pidevalt ka väga tugevad ametiühingud, üldjuhul tehakse tööandjatega 3.aastased lepingud, mis määravad töötajate palga- ja mud töötingimused. 3) pool avaliku sektori kulutustest sotsiaalsfäärile - Eesti ei täida selle kriteeriumiga heaoluriigi tingimusi, suudame suunata sotsiaalsfäärile umbes 1/3 kriteeriumist. Siin väljendub meie hetke õpetajate võitlus parema palga eest, arstide massiline siirdumine tööle välismaale. Riik ei suuda maksta neile ametitele konkurentsivõimelist palka. - Soome sotsiaalsfääri iseloomustab solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. See on põhjus miks teadlased ründavad
kui 1,5% võrra. - Intressimäärad – riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2% võrra - Õiguslik lähenemine – hinnatakse keskpanga iseseisvust ja toimimist eurosüsteemiga SKT maht ei ole määratud Maastrichti kriteeriumiga Avaturuoperatsioonide teostamine tähendab, et avaturuoperatsioonide kaudu juhitakse mitmeid intressimäärasid ja likviidust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Üldjuhul teostavad avaturu operatsioone liikmesriikide keskpangad EKP algatusel ning tavaliselt rahaturul, kus tehingute tähtaeg on üldjuhul lühem kui aasta. Riiklikud keskpangad annavad
läbivaatuse niipea, kui jutt kaldus liiga ilmselt "sellele". Ajaloost tunneme kaht põhilist seksitõe produtseerimise moodust. Ühel pool seisavad ühiskonnad -ning neid on olnud palju: Hiina, Jaapan, India, Rooma ja ka araabia-moslemi ühiskonnad. Armukunstis tuletatakse tõde naudingust, millesse suhtutakse kui praktikasse ja mida kogutakse kui kogemusi. Naudingut ei suhestata lubatut ja keelatut reguleeriva absoluutse seadusega ega mingi kasulikkuse- kriteeriumiga, vaid ennekõike ikka naudingu endaga. Seda tuleb võtta kui naudingut, vastavalt tema intensiivsusele, konkreetsetele omadustele, kestusele ning vastukajale ihus ja hinges. Meie tsivilisatsioonis (nii tundub vähemalt esmapilgul) ars erotica't pole. Seevastu on see küllap ainus, kus tegeldakse scientia sexualis'ega. Või õigemini on siin sajandite jooksul välja arendatud seksist tõe rääkimise protseduurid, mis seonduvad
(Michael T. 2002:2011) Ümberplaneerimise kõnealuses kontekstis, põhineb samalmudel maailma täis situatsioonplaneerimine. Situatsiooniplaani vastuvõtmiseks oleks vaja väljatöötada erinevad 7 teooriad, kuid kalkulatsioonis tuleks vältida ülemäära arvutusi. Muidugi ümber planeerimisega on mitmeid riske seotud sooritusliku monitooringuga, kus hindamispoliitikat ei ole hinnatud ühe kriteeriumiga. (Michael T. 2002:1013) 8 4. TERVIKLIKKUSE MUDEL Kas meile teada olev mudel on täiuselik või oleme endiselt „tean ja ei tea“ variatsioonides. Otsides tõendeid täiuslikkusest ja jõulisusest. (Michael T. 2002:1015) Bioloogilised uuringule põhinevad tööd on avastanud , et järgnevas tabelis toodud näited vastavad tõele. (Michael T. 2002:1016) Optimeerimine Selektsionism Õppimine
See tähendab seda, et süstemaatiliste vigade puudumisel mõõtmisseerias peaks erimärgilisi vigu olema ligikaudu võrdselt. Märgikriteeriumi testi tegemiseks peab esmalt loendama valimis olevad nullist suuremad ja väiksemad vead. Exceli's on selleks käsklus (COUNTIF). Praktikumis loendasime kui palju on valimis nullist suuremaid vigu. Tulemuseks saime suuruse k, mis ühes valimi mahuga n, annab meile võimaluse arvutada statistik R (R= |2 k-n| ). Teststatistikut R võrreldakse kriteeriumiga 2 n . Süstemaatiliste vigade mitteesinemisel kehtib võrdus R<2 n . Meie arvutuste tulemusena saime etteantud valimi põhjal otsitavatele suurustele järgnevad väärtused: k= 11; n=12; R=10; 2 n =6,9. Vastavalt võrdusele R<2 n näeme, et statistik R on etteantud kriteeriumist suurem. See tähendab seda, et meie valimis esineb süstemaatilisi vigu. Teiseks süstemaatiliste vigade olemasolu kontrolli kriteeriumiks on vigade keskmise
Sellele lisandub veel nõue, et kõik liituda soovivad riigid peavad viima asjassepuutuvad siseriiklikud õigusaktid vastavusse Euroopa Liidu õigusega ( Vabariigi Valitsus juuni 2009, 6). Eestil on head võimalused liituda eurotsooniga 1. jaanuaril aastal 2011. Maastrichti kriteeriumite täitmisele on pööratud suurt tähelepanu ja see on toonud tulemusi. Senine murelaps inflatsioon on märgatavalt langenud ja peatselt on oodata selle jõudmist vastavusse Maastrichti hinnastabiilsuse kriteeriumiga. Kõigele ilusale vaatamata on ka ohu ilminguid, nagu seda on riigi rahanduse kriteerium. Valitsussektori eelarve senine ülejääk on majandustingimuste tõttu muutunud nüüd puudujäägiks ja ähvardab ületada Maastrichti kriteeriumis lubatud 3% SKPst. Kuigi Eesti Valitsus on võtnud ette vastumeetmeid eelarvekärbete näol, tuleb veel mitmeid raskeid otsuseid vastu võtta, et eurounistus säiliks. 4
uuringus peaks olema kuuluma kainete gruppi ainult need kellel kerge joove. Kahjuks ei ole teada millised punkiti olin skaalal. 8)Konstantsed peavad oleme kõik tingimused kogu eksperimendi vältel. Katsealuste valiku kriteeriume vanust, alkoholitarbimise harjumusi, seksuaalset aktiivsust, alla kahe aasta romantiline suhet, kondoomi sagedast kasutamist vahekorra ajal saab kontrollida ainult enesekohase küsimustiku abil. Minu asendaksin kriteeriumi- alla kahe aasta romantiline suhe, kriteeriumiga- olen olnud juhuslikus seksuaalvahekorras viimase aasta jooksul. Kuna katsealuste hulgas võib olla inimesi, kes põhimõtteliselt ei ole kunagi juhuslikus vahekorras ja neid kelle jaoks on see on eetiliselt vastuvõetamatu. Valiku kriteeriumiks võiks kasutada ka skaalat, mille abil saaks määratleda inimsete hoiakuid juhuvahekordadesse ning kaasata uuringutesse inimesi, kes kunagi ei ole olnud juhuvahekordades ning kellele on see põhimõtteliselt vastuvõetamatu. See on oluline, et
Mensa on suurim ja vanim highIQ ühiskond maailmas. Reliaablus. Valiidsus Reliaablus on tulemuste korratavus, skaala annab sama tulemuse järgmine kord. NB! Reliaablus (usaldusväärsus) ei ole testi, skaala omadus nagu mõnikord õpikutes kirjutatakse, vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine. Valiidsus näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne. Näiteks, kui IQ test korreleerub tuntud valiidse OQ testiga, siis on valiidne. Eksperimendi eesmärk Manipuleerimine ja mõõtmine. Sõltumatu ja sõltuv muutuja. Mõju mõõtmine. Segav muutuja. Eksperimentaal ja kontrollgrupp. Näit., uuritaks une mõju õppimisele. Exp. ei maga, kontrollgrupi liikmed magavad. Gruppidesse satuvad juhuslikult ehk vanus, sugu, võimekus, jne on ühesugused. Aschi ja Milgrami eksperimendi eesmärgid
omaduse erinevaid külgi • Väline valiidsus – mõõtmistulemuse seos mingi teise mõõtmistulemusega • Ennustav valiidsus – kui hästi mõõtmistulemus ennustab mingit tulemust • Kriteeriumi-‐valiidsus – kui hästi mõõtmistulemus on seotud mingi kriteeriumiga • Eristav valiidsus – kas mõõtmistulemus on sõltumatu asjadest millega peaks • Konstruktivaliidsus – mõõtmistulemuse seostemuster teiste mõõtmistulemuste, faktide ja sobivusteooriaga. • Kasulikksu – kas test annab infot kasuliku omaduse/tulemuste kohta
Emotsionaalseid nõudeid tööle esitatakse teenindusega seotud ettevõtetes, kus sotsiaalne suhtlemine ja positiivsete emotsioonide näitamine klientidele on oluline osa tööst. Tervishoiuteenuse osutamisel lisandub positiivsete emotsioonide näitamise kohustusele emotsioonide varjamise kohustus. Emotsioonide varjamise kohustus on oluline kohtunike töös. Emotsionaalsete nõudmiste täitmine ja sellest tulenev töö efektiivsus, on seotud olulise ja küllaltki raskesti täidetava kriteeriumiga: töötaja emotsionaalne väljendus peab olema kliendi poolt tajutud kui ehtne ja loomulik. Kui klient tajub emotsionaalset väljendust kui teeseldut, on kliendi reaktsioon negatiivne. Emotsionaalsete nõudmiste osas saab töö raskust hinnata järgmiste kriteeriumite alusel: (a) suhtlemisaktide (interaktsioonide) sagedus; (b) vajaliku tähelepanu hulk (emotsioonide intensiivsus, suhtlemisakti kestvus) (c) erinevate vajalike emotsioonide arv;
kirgi, mille puhul limbiline süsteem on täielikult rakkes ja teeb ületunde, siis raamat ,,Arenda võimeid" annab hulk küsimusi, millele vastata, toon mõned näited: Kas unistate sellest tegevusest? Kas torkate oma entusiasmiga teistele silma või tõmbate teisi kaasa? Kas olete hiljem tulvil energiast? Kas tunnete pärast tegutsemist suurt sisemist rahulolu? Osal inimestel on raske vastata sisemist rahulolu puudutavale küsimusele, sest tegemist on ülimalt subjektiivse kriteeriumiga. Laias laastus antud üldreegel kõlab: toimi samamoodi nagu armastuse puhul. Kui sa üht inimest tõeliselt armastad, siis tead seda. Ja kui sul on kahtlusi, kas sa seda inimest tõesti armastad, siis on need kahtlused õigustatud. Niisiis, kuni te kahtlete, kas üks või teine tegevus pakub teile tõepoolest sisemist rahuldust, on needki kahtlused põhjendatud. Soovid kui meie annete kuulutajad Juba Goethe teadis, et salajasimad ja sügavaimad soovid annavad sageli märku meie võimetest
annab uudisväärtuse – pankur varatas raha on parem kui ametnik varastas raha. Tähtis on see, mida teeb või ütleb prominent ning kelle teod-sõnad mõjutavad inimest. Prominentide seas on tähtsamaid ja vähemtähtsamaid esindajaid. Valdav osa, kes tegelevad uudistega, on prominentsed. Tavaline inimene muutub uudisväärtuseks kuriteo vms. niimoodi teatud inimrõhm jääb meediast välja, kuna nende seas on harva prominente. Ei tohiks aga sündmuste valimisel piirduda ainult prominentuse kriteeriumiga. Konflikt – konfliktid inimeste ja organisatsioonide vahel, aga nende seas ka välised ja sisemised konfliktid. Konfliktid ei ole ainult sõjad vms. inimesed võitlevad pidevalt kellegagi: tööandija ja töötaja; õpetaja ja õpilane; mehed ja naised jne. oluline pole ainult avalik ja riigi tasandil olev konflikt, vaid ka sisekonflikt inimeste ja üksikisikute kontliktid ühiskonnaga või organisatsioonidega. Uudisväärtuseks on ainult tõeline konflikt, mis pole suureks puhutud.
kehvad päikeseenergia kasutamiseks. Inimesed ei tea, et tasuvusaeg Eestis on nende eeldatust madalam. Seetõttu arvatakse, et päikesenergia kasutamine pole piisavalt ratsionaalne otsus. 31 4.9. Mis aastast alates peavad Eestis kõik uued rajatavad hooned Euroopa Parlamendi energiatõhususe direktiivist lähtuvalt olema ligi nullenergia või nullenergia kriteeriumiga? (Selliste hoonete peamine energiaallikas on päike) Kümnenda küsimuse puhul oli 6 vastusevarianti: ,,2020", ,,2019", ,,2025", ,,2029" ning avatud vastuse variant ehk ,,Muu". Aastat 2020 valis 32 vastajat, aastat 2025 27. 17 vastajat andis omapoolse vastuse, kus 15 inimest vastasid küsimusele lausega ,,Ei tea" ja ülejäänud kahe inimese vastus on lisades (vt lisa 4). Kõige vähem ja võrdselt valiti aastaid 2019 ja 2029, mõlemal juhul 12 vastajat. (Joonis 17.). Joonis 17
3.Individuaalsed vs grupitestid 23. Objektiivsed testid. Projektiivsed. Objektiivsed: võimaldavad saada vastuseid isiku omaduste kohta selliselt, et kolmandad isikud saavad seda kinnitada Projektiivsed: vastaja tõlgendab talle esitatud materjali; eeldatakse, et isik projitseerib sinna oma olemuse 24. Testi valiidsus ja reliaablus. Valiidsus- kas ikka mõõdetakse seda, mida soovitakse. Määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne Reliabiilsus- tulemuse korratavus nii et skaala annab iga kord sama tulemuse. Testi omadus teatud populatsioonis e kontekstipõhine 25. Eksperimendi eesmärk. Eksperimendi muutujad. 26. Mida mõõdeti Aschi ja Milgrami eksperimendid. Aschi konformismi ekseriment? Milgrami kuulekuse eksperiment- kästi õpeajal vale vastuse korral elektrilöök edasi anda, 80% olid valmis eluohtliku laengu andma, olid vaid käsutäitjad (minu meelest
Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi. 11. Põhiõiguse, kodanikuõiguse ja inimõiguse vahetegu Põhiõigused formaalses tähenduses on kõik Eesti Vabariigi põhiseaduses sisalduvad individuaalsed õigused. Otstarbekohasem on siduda põhiõiguse mõiste formaalse kriteeriumiga. Sellest lähtuvalt on põhiõigused kõik põhiseaduse teises peatükis sisalduvad õigused olenemata sisust. Lisaks nendele on põhiõigused ka muudes põhiseaduse peatükkides sisalduvad individuaalsed õigused. Kodanikuõigused on õigused, mis laienevad mingi riigi kodanikule. Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest.
3) muud huvitatud isikud Organi otsus on kehtetuks tunnistatav alljärgnevatel alustel (TsÜS §38 lg1): 1) vastuolu seadusega 2) vastuolu põhikirjaga 3) otsus võimaldab eeliseid osale hääleõigust omavatele liikmetele teiste liikmete või JI kahjuks Otsuse kehtetuse tunnistamiseks tuleb minna kohtusse JI organi kehtetuks tunnistamise hagi on kujundushagi; seda nõudeõigus piiratakse kahe kriteeriumiga: 1) aegumistähtaeg ja 2) puudustega otsuse kinnitamine sama organi uue otsusega Üldine aegumistähtaeg: 3 kuud arvates otsuse vastuvõtmisest (TsÜS §38 lg5 lause 1), möödunud peab olema nõude esitamise aegumistähtaeg (TsÜS §38 lg6 lause 2) Otsuse tühisuse tuvastamise hagi on tuvastuhagi ORGANI OTSUSE TÜHISUSE MATERIAALSED ALUSED (TSÜS § 38 LG 2): a) seadus näeb selle otseselt ette (nt vorminõude järgimata jätmine);
- vanuse põhjal - numbrilise väljundi ehk skaala omaduste põhjal - ülesande struktuur (valikvastus vs vaba vastus; verbaalne vastus vs tegevuse tulemus) - individuaal- vs grupitestid - testiskooride interpreteerimise alusel - normipõhised ja/või kriteeriumipõhised testid! Küsimus on järeldustes, mis testide põhjal tehakse – kas kuulub teatud normi jaotusesse. Võib olla normi jaotuses, aga nt eksamist läbi ei saa – siin tegemist siis mingi kriteeriumiga (nt liikluseksamitest, mille mitteületamisel eksmist läbi ei saa). 3. Peamised mõõtmisskaalad, mida andmete kogumiseks kasutatakse. Stevensi skaalad: 1) Nominaalskaala – mõõdab ainult erinevusi. Kõige nõrgem mõõteskaala. Nt sihtnumber, sugu (mees-naine), eriala. Ei saa kasutada kui aritmeetilist keskmist. 2) Järjestusskaala – mõõdab erinevusi ja suurusi. Objekte ja nende omadusi saab
Kaudse tahtluse puhul on teo tegija tulemust vaid võimalikuna ette kujutanud ja selle kättejõudmisega heakskiitvalt soostunud. Hooletus on käibes nõutava hoole järgimata jätmine, mis tähendab, et ei ole olemas üldist mõõdupuud hooletuse hindamiseks, vaid eeldatakse olukorrale vastavat hoolsust. VÕS § 1050 lg 2 kohaselt on hooletus subjektiivne, st arvestatakse kahju tekitanu mitmesuguseid isiklikke omadusi: vanust, haridust, teadmisi, võimeid jne. Seega on tegemist kriteeriumiga, mis arvestab konkreetset isikut ning on seega võlgnikule tema vastutust pehmendav. Võlgnik vabaneb vastutusest, kui just temalt, arvestades tema isiklikke omadusi, ei saanud oodata kohustuse rikkumisest hoidumist. Süü kriteerium on VÕS järgi erandiks seal, kus soovitakse võlgniku vastutus pehmendada. Vastavalt VÕS § 104 vastutab seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel isik ainult süü olemasolu korral oma kohustuste rikkumise eest.
kahtlust, et negatiivne mõju ala terviklikkusele puuduks. Kohus põhjendas oma seisukohta jällegi ettevaatusprintsiibiga ja märkis, et üksnes eelnimetatud range kriteerium (kahtluse puudumine negatiivse mõju osas) võimaldab tõhusalt vältida plaanis olevate kavade ja projektide tõttu Natura ala terviklikkusele avaldatavat negatiivset mõju. Kohus märkis veel, et "... sellest loa andmise kriteeriumist leebema kriteeriumiga pole võimalik sama tõhusalt tagada ... alade kaitse eesmärgi saavutamist. Peab olema eksperdi arvamus! Loeng Keskkonnameetmete proportsionaalsuse printsiip Nii Euroopa Kohtu kui ka Eesti Riigikohtu tõlgenduses tuleb meetme proportsionaalsuse hindamisel läbida kolmeastmeline test: Meede peab olema sobiv eesmärgi saavutamiseks; Meede peab olema vajalik selles mõttes, et puudub teine, vähemkoormav meede;
Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi. 13. Põhiõiguse, kodanikuõiguse ja inimõiguse vahetegu Põhiõigused formaalses tähenduses on kõik Eesti Vabariigi põhiseaduses sisalduvad individuaalsed õigused. Otstarbekohasem on siduda põhiõiguse mõiste formaalse kriteeriumiga. Sellest lähtuvalt on põhiõigused kõik põhiseaduse teises peatükis sisalduvad õigused olenemata sisust. Lisaks nendele on põhiõigused ka muudes põhiseaduse peatükkides sisalduvad individuaalsed õigused. Kodanikuõigused on õigused, mis laienevad mingi riigi kodanikule. Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. 14. Põhiõiguste kandja ja adressaat Kandja on üksikisik ja adressaat on riik. 15
kirjutatakse, vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine. Thus, IQ-test scores that are highly reliable in the general population, will be less reliable in a population of college students and even less reliable in a sample of sophomores. Valiidsus - näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada 6 valiidne. Näiteks, kui IQ test korreleerub tuntud valiidse OQ testiga, siis on valiidne. Valiidsus näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. Valiidsuse määramiseks võrreldakse testi tulemusi mingil muul viisil (nt kontrolltöö, ainehinded) mõõdetutega. Kõige lihtsam on võrdluseks kasutada
4. Õigustloovad tähtajad- möödumisel isik omandab õiguse 2. Menetlustähtajad 1. seadusest tulenevad tähtajad- taotluse, kaebuse esitamine, õigustlõpetava tähendusega 2. kohtu, haldusasutuse määratud tähtajad- nt riigilõivu tasumine Määramise võimalused: 1. Kalendriliselt- tähtaegade arvutamine aastate, päevadega, harvem kuude, nädalate, tundidega 2. Kindlalt saabuva sündmusega- nt surm 3. Hinnangulise kriteeriumiga- nt mõistlik tähtaeg, viivitamata- oleneb tõlgendamisest 4. Mitme kriteeriumiga määratud- nt ühe nädala jooksul kuid mitte varem kui 2 päeva pärast Tähtaja algus: seaduse järgi algab tähtaeg kulgema järgmisel päeval pärast selle tähtpäeva või sündmuse saabumist, millega määratleti tähtaja algus. Tähtaja lõpp, tähtpäeva määramine: sellega kaasneb õiguste lõppemine või selle teostamise rakendamine 1
Sõnatähendustena on prolepseis`el kõigepealt keeleline funktsioon, millest tuleb eristada nende kasutamist tõesuse kriteeriumina. Kui keegi midagi kirjeldab, kasutab ta paratamatult mõisteid, sõltumata sellest, kas kirjeldus on tõene või väär; ka siis kui kirjeldus on väär, võib mõiste selles kirjelduses olla tolles tähenduses ikkagi õigesti kasutatud, et on arusaadav, mida on silmas peetud. Niisiis pole mõistete keeleline kasutamine veel tõesuse kriteeriumiks. Tõesuse kriteeriumiga on tegemist alles siis, kui endalt küsida, kas kasutatud mõiste on käsitluse all oleva nähtusega kooskõlas või mitte – Diogenes Laertios toob näiteks juhtumi, kus tajuja püüab otsustada, kas kaugelt lähenev elusolend on hobune või härg, s.t. kas antud juhul on tajutule rakendatav mõiste “hobune” või mõiste “härg”. Mõiste siin tõepoolest justkui “haarab ette”, s.t. ennetab aktuaalset taju
kodukindlustuse eest. Kindlustusmakse on oluline kriteerium, kuna see on summa, mis tuleb tasuda, et sõlmida kindlustusleping. Kindlustusmakse on üks esimesi faktoreid, mis kliendi otsust mõjutab. Eelistus: mida väiksem on kindlustusmakse (võrdväärsete kindlustus- tingimustega võrreldes teiste kindlustusfirmadega), seda konkurentsivõimelisem on kindlustuse pakkumine. 3.2.6 Lepingu sõlmimise mugavus Kuna tegemist on subjektiivse kriteeriumiga, kasutatakse adekvaatsema hinnangu andmiseks grupiotsust. Selle tegemiseks kasutatakse kolme erineva eksperdi hinnangut. Kõik eksperdid omavad korterit, mida soovivad kindlustada, aga pole seda veel teinud. Otsustamiseks võrreldi lepingu sõlmimise ajakulu, lepingust arusaadavust ning lepingu sõlmimise asukohta. Ajakulu tähendab kindlustuslepingu sõlmimiseks kuluvat aega. Mida vähem aega lepingu sõlmiseks kulub, seda parem. Lepingu arusaadavus tähendab seda, et kui selgelt ja
A-korrigeeritud ja Ckorrigeeritud helirõhutaset (tähised vastavalt Lp,A ja Lp,C, dB). A-korrigeeritud müratase hindab müra vastavuses inimese kõrva sageduskarakteristikuga; C-korrigeeritud helirõhutase arvestab madalsageduslikku müra. Tehnoseadmete müra mõõtmisel ja hindamisel ühearvuliste kriteeriumitega kasutatakse müramõõtja A- ja C-skaalat (võimalikud on ka muud täpsemad mõõtemeetodid). Müra hindamine kahe kriteeriumiga võimaldab senisest paremini hinnata tehnoseadmete tööst põhjustatud madalsagedusliku müra osakaalu, samuti struktuurimüra levikut ehituskonstruktsioonides, kusjuures C-korrigeeritud mürataseme piirväärtuste ületamine võib osutada nii ehituskonstruktsioonide puudulikkusele madalsagedusliku müra isoleerimisel kui vibratsioonivastaste meetmete puudulikkusele. Elamusse paigaldatavad tehnoseadmed (pumbad, ventilaatorid) on kaasajal suhteliselt
eesmärgisüsteemi erinevaid suhteliselt iseseisvaid aspekte. · kriteeriumidele võrreldava tähtsuse kordajate (0) omistamine See toimub eesmärgisüsteemi väljatoodud suhteliselt iseseisvate aspektide tähtsuse kvalitatiivse analüüsi alusel lahendatava otsustusülesande olemust ja konkreetse juhi (otsustaja) immanentseid huvisid arvestades. 6.Selgitage, miks ei tohi näitajat samastada reaalse nähtusega ja konkreetselt kriteeriumnäitajat alternatiivikasulikkuse hindamise kriteeriumiga? Alternatiivide kasulikkuse kompleksse kvantitatiivse hinnangu väljatoomine ei tähenda, et parima tegutsemisvariandi valik toimub ainult sellest hinnangust lähtudes. Ettepanekud ja järeldused, mis selle hinnangu ning tema leidmise käigus saadud informatsiooni alusel tehakse, on siiski ainult juhti (otsustajat) orienteerivad ja nõustavad. Juht lisab sellele kvantitatiivsele informatsioonile oma kogemused ja intuitsiooni, formaliseerimata ja
viitavad tunnused või tagajärjed. Lahendamata probleemide tagajärjed on uute probleemise põhjusteks. 2. otsuse kriteeriumite kindlakstegemine- määratleda millisele nõudele peab vastama 3. kriteeriumite hindamine- paigutada kriteeriumid (nõuded) pingeritta 4. alternatiivide väljaselgitamine, ehk valikuvõimalsuete väljaselgitamine 5. alternatiivide analüüs. Iga alternatiivi võrreldakse kriteeriumiga. iga võimalust võrreldakse nõudega 6. parima alternatiivi valik-kasut.rühmatööd 7. otsuse rakendamine. Otsus tehakse teatavaks neile keda see puudutab, kasuta rühmatööd 8. otsuse efektiivsuse määramine. Kui probleem jäi püsima: probleem võis olla ebaõigesti määratletud, alternatiivide valik oli ebapiisav, hinnangud polnud õiged, rakendamise vead otsuste liigid
· ROA return on assets (varade tootlus) · ROE return on equity (omakapitali tootlus) · Puhaskasum/müügitulu (%) näitab kui tõhusalt on kaupu toodetud ja müüdud · Müügitulu/varad kui tõhusalt varasid kasutatakse Aeg logistikas Aja mõju ettevõtte/tarneahela tegevusele · Aeg on logistikas üheks põhiteguriks rahaliste kulude ja klienditeeninduse kõrval · Väärtust lisavat aega iseloomustatakse kolme kriteeriumiga: Kas protsess muudab füüsiliselt toote olemust?; Kas see lisab tarbijale lisandväärtust?; Kas protsess toimib korrektselt esimesel korra? · Väärtust mittelisavad tegevused on: o Viivitused o Transport ladustamine o Inspekteerimine · Väärtust mittelisava aja vähendamist tarneahelas nimetatakse aja kompressiooniks · Aja kompressioon võimaldab järgmist kasu: ettevõttele tarneahela kulude vähenemine,
Valiidsused Kas test mõõdab seda mida ta peaks mõõtma? - Valiidsusmulje - Sisuvaliidsus – kui hästi mõõtmisinstrumendi sisu kajastab mõõdetava omaduse erinevaid külgi - Väline valiidsus – mõõtmisutlemuse seos mingi teise mõõtmistulemusega Ennustatav valiidsus – kui hästi mõõtmstulemus ennustab mingit tulemust või saavutust või sündmuse tõenäosust Kriteeriumi valiidsus – kui hästi mõõtmistulemus on seotud mingi kriteeriumiga - Konstruktivaliidsus – mõõtmistulemuste seostemuster teiste mõõtmistulemustega ja muude teadaolevate faktidega nin selle seostemustri sobivus teooriaga - Kasulikkus – kas test ennustab v annab informatsiooni mingi kasuliku omdause või tulemuse kohta Operatsionaalne definitsioon - Boring – intelligentsus on see mida mõõdavad intelligentsustestid - Mõte: intelligentsus on psühholoogias kitsama ja spetsiifilisema tähendusega kui
and at the end to determine progress. 22. Reliaablus. Valiidsus. Reliaablus: Reliaablus on tulemuste korratavus, skaala annab sama tulemuse järgmine kord. NB! Reliaablus (usaldusväärsus) ei ole testi, skaala omadus nagu mõnikord õpikutes kirjutatakse, vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine. Valiidsus: Valiidsus näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust, mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne. Näiteks, kui IQ- test korreleerub tuntud valiidse OQ testiga, siis on valiidne. 23. Eksperimendi eesmärk. Eksperimendi eesmärgiks on hüpoteesi kontrollimine. 24. Aschi ja Milgrami eksperimendi eesmärgid. Aschi katse eesmärk oli mõista sotsiaalse organisatsiooni mõju inimesele. Milgrami eksperimendi eesmärk oli tõestada, et inimene muutub halvaks, kui temaga käitutakse halvasti
on ka mõnes kõnes välja toodud ,,oponendid tunnistasid ristküsitluses, et ,,..." ". Seetõttu pole ristküsitluseks valmistumiseks eriti mõtet mõtlemisaega kulutada, kõned on ristküsitlusest palju olulisemad. Esimene eitaja (E1) Esimese eitaja ülesandeks on esitada kogu oma poole kaasus. Vaatame seda järgnevalt osade kaupa. 1. Definitsioonid ja kriteerium Eitajad peavad ütlema, kas nad nõustuvad jaatajate definitsioonide ja kriteeriumiga või mitte. Nagu me enne rääkisime on definitsioonidega põhjust mitte nõustuda siis, kui need on ebaausad. Lihtsalt seetõttu, et jaatajate definitsioonid on teistsugused, kui eitajate omad, pole põhjust nende vastu vaielda. Kui eitajad siiski otsustavad jaatajate definitsioonide vastu vaielda, siis tuleb seda teha järgmiselt: 1. Öelda selgelt välja, et eitajad ei ole jaatajate definitsioonidega nõus 2. Seletada, miks jaatajate definitsioonid on eituse suhtes ebaausad 3
omadusi üles kaaluda. 6. Iseloomustage kunsti hindamise voorusteoreetilist mudelit. Voorusteoreetilise mudeli järgi on niihästi igal looduslikul kui ka inimese poolt tehtud asjal otstarve, mis ühtlasi tähendab, et neil asjadel on sisseehitatud väärtuse omistamise mehhanism: iga asi on hea vastavalt sellele, kui edukas on ta oma otstarbe täitmisel. Hea verepumpamise võime on vooruseks kõigi südamete jaoks ja seega on tegemist vastava üldise kriteeriumiga. Süda on liigimõiste, ja nõnda toimib ka kunstis mingi omadus heaks-tegeva tunnusena teatud liiki kunstiteoste puhul. Paljudel juhtudel kuuluvad kunstiteosed žanritesse, stilistilistesse vooludesse, kategooriatesse jms ning neid võib hinnata vastavalt sellele, kas ja kuidas nad seda liiki kunstiteoste eesmärke realiseerivad. Aga kui konkreetsel kunstiliigil on mitmeid eesmärke? Miks peaks kultuurihuvi eesmärkide taotlemise vahendid olema just nimelt esteetilised? 7
["Üks kordamine on väärt tuhat t-testi"] Valiidsus on seotud eelkõige tulemustest õigete (õigustatud) järelduste tegemisega konstrukti olemasolu (taseme) kohta. (meenutagem siin mõõtskaalade juures räägitut: ei tohi teha järeldusi, mis ei tulene kasutatud mõõtskaala omadustest!). Teisest küljest tähendab valiidsus ka seda, kas me oleme mõõtnud seda, mida me tahtsime mõõta. Liigid: A) Ennustav valiidsus. Valiidsuse leidmisel on üks protseduur võrrelda tulemusi mingi kriteeriumiga, (e.g võimetetesti tulemused vs. koolihinded, või mõni teine analoogne test). Kui korrelatsioon on suur, siis me võime ühe näitaja põhjal ennustada teise tulemusi, ja seega võib öelda, et antud meetodi (testi) ennustav valiidsus on kõrge. B) Konstruktivaliidsus mil määral uuringus kasutatud muutujad peegeldavad tegelikku käitumist. Suurendada aitab juhuslike
· protseduurilises mälus · Teadmine, kuidas asju teha, püsib heas seisus · Probleem siis, kui ülesanne on keeruline · semantilises mälus · Probleeme esineb enam verbaalses voolavuses, fakti meenutamises (kuid mitte sõnavaras) · prospektiivses mälus (tulevikus tehtavate asjade meeles pidamine) · Langus seotud pigem aja kriteeriumiga (millal), mitte sündmusega (mida) Vaimse võimekusega seotud probleemid: Seniilsus progresseeruv vaimsete võimete taandareng, mälukaotus, ajas ja kohas desorienteeritus jms · (hrl. kõrgest east tingitud) järjest kiirenev organismi taandareng, kehaliste ja vaimsete võimete langus Dementsus kognitiivsed düsfunktsioonid seoses (orgaanilise või traumaatilise) peaajukahjustusega Schaie kognitiivse arengu teooria · Omandamine - (lapsepõlv, murdeiga)
Reliaablus on tulemuste korratavus, skaala annab sama tulemuse järgmine kord. NB! Reliaablus (usaldusväärsus) ei ole testi, skaala omadus nagu mõnikord õpikutes kirjutatakse, vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine. Valiidsus näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust, mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne. Näiteks, kui IQ- test korreleerub tuntud valiidse OQ testiga, siis on valiidne. Valiidsus näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. Valiidsuse määramiseks võrreldakse testi tulemusi mingil muul viisil (nt kontrolltöö, ainehinded) mõõdetutega. Kõige lihtsam on võrdluseks kasutada järjestuskorrelatsiooni. Psühholoogia uurimismeetodid:
huvid on sarnased (commoditised finance). Kontinentaal-euroopa ja Jaapani majandusmudel Euroopa ja Jaapani süsteemi võib nimetada lühidalt panganduskeskseks majandusmudeliks. Euroopa süsteemis ei ole juhtkond pühendunud ainult ettevõtte aktsionäride rikkuse maksimeerimisele. Vähestes ettevõtetes oli teadvustatud ettevõtte peamise eesmärgina aktsionäri rikkuse maksimeerimine. Ettevõtted oma juhtimuslikkes strateegilistes otsustes ei arvesta vaid aktsionäri rikkuse suurendamise kriteeriumiga. Ettevõtte strateegiaid ei kujundata vaid lähtuvalt omanike vara väärtuse suurendamise motiivist. Seda põhjendatakse asjaoluga, et aktsiaturud ei ole efektiivsed ning seetõttu ei ole arukas hinnata ettevõtte juhtkonna tegevust ainuüksi aktsia hinna tulususe järgi. Ettevõtetele asetati ka muid sotsiaalseid eesmärke tööhõive tgamine, palgatase, konserni või grupi sisene stabiilsus, emapanga tegevuse edukus, emapanga intressitulude eest hoolitsemine, jne
siis tuleb mõelda, kas on tegemist tegevuse või tegevusetusega. Teooria pakub teatud kriteeriumeid: 1)isiku-kausaalsus: tuleb küsida, kas isik on selle tagajärjega põhjuslikult seotud ehk kas tagajärg oleks saabunud ka siis, kui see mittetegutsenud isik ärakaob (ehk sõltub mittetegutsenud isikust)? Kui vastus on jah, see tagajärg oleks saabunud ka sõltumata sellest isikust, siis selle isiku puhul saab rääkida vaid tegevusetusest. Üldjuhul selle kriteeriumiga saab kriteeriumi lahendatud. Nt tapmine, kus keegi on eluohtlikus olukorras ning grandiks olev isik jätab tegutsemata ning eluohtlikus olukorras isik sureb. Kui mõtleme mittetegutseja ära ja küsime, kas surm oleks saabunud või mitte? Sellisel juhul surm saabus sõltumata sellest, kas mittetegutseja oli seal või mitte. 2) teo raskuspunkti teeoria: tuleb küsida, et kumb kas isiku tegevus või tegevusetus oli sotsiaalselt määrav ehk kumb on
töökindlusest tuleneva tarbijaile andmata jäänud energia tõenäolise kogusega seotud katkestuskulu (katkestuskahjum). See tähendab, et töökindluse muu- tust käsitatakse ühe kulu liigina, mida arvestatakse planeerimise üldises ma- ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 41 janduslikus vähimkulu kriteeriumis. Seega rakendatakse mitme kriteeriumiga ülesande lahendamisel lähenemist, kus mitme kriteeriumiga ülesanne teisen- datakse optimeerimiseks ühe (majandusliku) kriteeriumi järgi. Sellise lähene- mise oluliseks eeliseks on võimalus optimeerida töökindlust. Seejuures on põhiprintsiibiks, et arvestatakse nii klientide kui elektriettevõtte kulusid. Kliendi kuluks on andmata jäänud toodangu, riknenud materjalide ja seadmete jms väärtus rahalises väljenduses ehk nn katkestuskahjum. Elekt-
vastuside tugevus F = 1 BK näitab sisuliselt meile seda, mitu korda on vastusidestatud võimendi võimendustegur Kvs väiksem vastusidestamata võimendi võimendustegurist K. Korrutist BK nimetatakse silmusvõimenduseks. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 37 Pikkov lk 81 Võimendi n.ö. absoluutne sagedusriba tagasiside mõjul ei laiene, vaid laieneb 3 dB languse kriteeriumiga määratletav osa sagedusribast. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 38 6.5.2 Vastuside mõju võimendi parameetritele 1. Võimendustegur väheneb igat liiki vastuside korral F = 1+BK kordselt. Seejuures vähendab jadavastuside pingevõimendustegurit Ku ja rööpvastuside vooluvõimendustegurit Ki. 2. Teguri F kordselt väheneb ühtlasi igasugune võimendusteguri muutus, mis võib
episoodilises mälus (sündmused) o Vanusega alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine protseduurilises mälus o Teadmine, kuidas asju teha, püsib heas seisus o Probleem siis, kui ülesanne on keeruline semantilises mälus o Probleeme esineb enam verbaalses voolavuses, fakti meenutamises (kuid mitte sõnavaras) prospektiivses mälus (tulevikus tehtavate asjade meeles pidamine) o Langus seotud pigem aja kriteeriumiga (millal), mitte sündmusega (mida) Sotsiaalsed suhted. Üksindus? Hõivamatuse teooria (Cumming & Henry, 1961) Sotsiaalse murdumise – rekonstruktsiooni teooria (Kuypers & Bengston, 1973) – vananemist soodustab negatiivne mina- kontseptsioon, tagasiside teistelt ja ühiskonnalt ning toimetulekuoskuste puudus. Abielu Vanaemadus, -isadus. Peck'i täisea konfliktid vanaduses Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine
annaabi.ee 
