Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik (0)

1 Hindamata
Punktid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
Infotehnoloogia teaduskond 
Informaatika  instituut 
 
 
 
 
 
 KODUKINDLUSTUSE VALIK 
Iseseisev töö aines „ Täppismeetodid  otsuste vastuvõtmisel“ 
 
 
 
 
 
 
Autor:  
Õpperühm: IABM10 
Esitatud: 29.12.2014 
Juhendaja : PhD  Tarmo  Veskioja 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2014 
 
SISUKORD 
 
 
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 
1. PROBLEEM JA ÜLESANNE ............................................................................................... 5 
1.1. Probleemi püsitus ............................................................................................................ 5 
1.2. Ülesande püstitus ............................................................................................................. 5 
2. MEETOD ............................................................................................................................... 6 
2.1. Meetodi kirjeldus ............................................................................................................. 6 
3. OTSUSTUSMUDEL 
3.1. Stsenaariumid .................................................................................................................. 8 
3.2. Kriteeriumid .................................................................................................................... 8 
3.2.1 Korteri taastamise  ulatus ........................................................................................... 8 
3.2.2 Kahju hüvitamise  aeg ................................................................................................ 9 
3.2.3 Omavastutus  .............................................................................................................. 9 
3.2.4 Koduse vara  kindlustuse  määr ................................................................................... 9 
3.2.5 Kindlustusmakse ....................................................................................................... 9 
3.2.6 Lepingu sõlmimise mugavus ..................................................................................... 9 
3.3. Alternatiivid .................................................................................................................. 10 
3.4. Kriteeriumite võrdlus .................................................................................................... 11 
3.5. Stsenaarium „Normaalne olukord“ ............................................................................... 14 
3.6. Stsenaarium „Tulekahju“ .............................................................................................. 15 
3.7. Mudeli kirjeldus ............................................................................................................ 16 
4. OTSUSTUSMUDELI  TESTIMINE  .................................................................................... 17 
4.1. Kriteeriumite arvulised näitajad .................................................................................... 17 
4.2. Korteri taastamise ulatus ............................................................................................... 18 
4.3. Kahju hüvitamise aeg .................................................................................................... 18 
4.4. Omavastutus .................................................................................................................. 19 

 
4.5. Koduse vara  kindlustus  ................................................................................................. 19 
4.6. Kindlustusmakse ........................................................................................................... 20 
4.7. Lepingu sõlmimise mugavus ......................................................................................... 20 
5. LÕPPTULEMUSED ............................................................................................................ 23 
5.1. Lõpptulemuse  graafilised esitlused ............................................................................... 23 
5.2. Lõpptulemuse tekstiline esitlus ..................................................................................... 24 
5.3. Lõpptulemus tabeli kujul ............................................................................................... 25 
6. TUNDLIKKUSE ANALÜÜS .............................................................................................. 26 
6.1.1 Tundlikkuse  graafik taastamise  ulatuse  suhtes (normaalne stsenaarium) ................... 26 
6.1.2 Tundlikkuse graafik taastamise ulatuse suhtes (tulekahju stsenaarium) ..................... 27 
6.2.1 Tundlikkuse graafik hüvitamise aja suhtes (normaalne stsenaarium) ......................... 27 
6.2.2 Tundlikkuse graafik hüvitamise aja suhtes (tulekahju stsenaarium) ........................... 28 
6.3.1 Tundlikkuse graafik omavastutuse suhtes (normaalne stsenaarium) .......................... 28 
6.3.2 Tundlikkuse graafik omavastutuse suhtes (tulekahju stsenaarium) ............................ 29 
6.4 Tundlikkuse graafik vara kindlustuse suhtes (normaalne stsenaarium) ......................... 29 
6.5 Tundlikkuse graafik kindlustusmakse suhtes (normaalne stsenaarium) ........................ 30 
6.6 Tundlikkuse graafik lepingu sõlmimise  mugavuse  suhtes (normaalne stsenaarium) .... 31 
6.7 Kindlustusmakse kriteeriumi muutmine (normaalne stsenaarium) ................................ 31 
6.8 Hüvitamise aja kriteeriumi eemaldamine ....................................................................... 32 
6.9 Tulekahju tundlikkuse analüüs ....................................................................................... 33 
6.10 Tundlikkuse analüüsi kokkuvõte .................................................................................. 34 
7. TULEMUSTE KOKKUVÕTE ............................................................................................ 35 
8. ARENDUSVAADE  ............................................................................................................. 35 
KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 36 
 
 
 

 
SISSEJUHATUS 
Käesolev  töö on koostatud aines „Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel“. Töö eesmärgiks on 
koostada  otsustusmudel,    mille  abil  saab  leida  kahetoalisele  korterile  kõige  sobilikum 
kodukindlustuse   pakkuja .   Eesmärgini   jõudmiseks  kasutatakse  T.  L.   Saaty   analüütiliste 
hierarhiate meetodit (AHM).  
 
Töö  esimene  peatükk  annab  ülevaate  probleemist  ning  sõnastab  töö  eesmärgi.  Töö  teine 
peatükk  kirjeldab  töös  kasutatavat  AHM  meetodit.  Kolmas  peatükk  sisaldab  endas 
alternatiive,  kriteeriume  ning  kriteeriumite  võrdlust,  stsenaariume  ja  mudeli  kirjeldust.  Töö 
neljas  peatükk  keskendub  otsustusmudeli  testimisele.  Viies  peatükk  kirjeldab  töö 
lõpptulemusi ning kuues peatükk  tundlikkuse analüüsi. Töö seitsmes peatükk  hõlmab endas 
tulemuste kokkuvõtet ning kaheksas peatükk arendusvaadet. 
 
Töös on analüüsi  koostamiseks  kasutatud WEB-Hipre keskkonda. 
 
 
 
 

 
1. PROBLEEM JA ÜLESANNE 
1.1. Probleemi püsitus 
Tänapäeval  on  igal  inimesel  oluline  enda  kodu   omamine .  Standardiks  on  saanud,  et 
elamispinna   ostmisel ,  see  ka  kindlustatakse.   Kodukindlustus   korvab  õnnetustega  kaasnevad 
kahjud  ning  aitab  taastada  õnnetusele   eelnenud   kodu  seisukorra.  Üldiselt  katab 
kodukindlustus  kõik koduga seotud  enimlevinud  riskid   alates  tulekahjust  ja torustike lekkest 
kuni  vandalismi  ja  murdvargusega  tekkinud  kahjustuseni.  Kodu  kindlustamisel  on  erinevate 
teenusepakkujate  valik  küllaltki  lai  ning  esmapilgul  sarnane,  mistõttu  on  keeruline  otsust 
koheselt  ja  kergekäeliselt  teha.  Seetõttu  tuleb  erinevaid  kindlustuse  pakkujaid  omavahel 
võrrelda ja analüüsida, seda eesmärgiga leida kõige sobilikum  kindlustusfirma ning - pakett
 
1.2. Ülesande püstitus 
Antud  töö  eesmärk  on  leida  kahetoalisele  korterile  kriteeriumitele  vastav  kodukindlustuse 
pakkuja  nelja  erineva  alternatiivi  (kindlustusfirma)  vahel.  Eesmärgini  saavutamiseks 
kasutatakse T. L. Saaty meetodit ning WEB-Hipre  tarkvara .  
 
 
 
 
 

 
2. MEETOD 
Käesolevas  töös  kasutatakse  analüütiliste  hierarhiate  meetodit  (AHM)  ehk  Saaty  meetodit. 
AHM töötati välja USA-s 1970ndatel, selle autori  Thomas  L. Saaty poolt ning see on eeskätt 
mõeldud  subjektiivsete  hinnangute  alusel  tegutsevate  süsteemide  korrastamiseks  ( Võhandu  
1998: 6). 
 
2.1. Meetodi kirjeldus 
Saaty  meetod  võimaldab  keerukat  otsustusprobleemi  modelleerida  hierarhilise  struktuuri 
kaudu,  mille  moodustavad  eesmärk,  kriteeriumid,  alamkriteeriumid,  ja  alternatiivid.  Selle 
eelis seisneb võimaluses käsitleda nii kvalitatiivseid, kui ka kvantitatiivseid objekte; meetodi 
väljundiks  on  matemaatiliselt  korrektne,   kvantitatiivne   hinnang  analüüsitavatele  alterna-
tiividele. ( Forman 2002: 43). 
 
  
Joonis 1. Analüütiliste hierarhiate meetodi põhimõtteline skeem (Konsa 2012: 24). 
 
Esimeses   etapis   konstrueeritakse   hierarhiline   struktuur,  mis  esitab  lahendamist  vajavat 
probleemi.  Lihtsamal  juhul  koosneb  see  hierarhiline  struktuur  ainult  kolmest  tasemest: 
eesmärk, kriteeriumid ja alternatiivid (vt Joonis 1). Eesmärgiks on  lahendust  vajav probleem, 
antud  juhul  sobiliku  kodukindlustuse  leidmine.  Erinevateks  alternatiivideks  objektid  või 
kogud mida hinnatakse vastavalt kehtestatud kriteeriumidele. ( Ibid .,) 
 
 

 
Teise sammuna hinnatakse kriteeriumeid omavahel paarikaupa. Võrdluse aluseks on nn Staaty 
fundamentaalskaala  (Tabel  1).  Hinnetest  koostatakse   hinnete -  ehk  hinnangutemaatriks,  kus 
iga tunnuse jaoks arvestatakse välja tema kaal. (Ibid.,) 
 
Tabel 1. Saaty hinnangute skaala. 
INTENSIIVSUS  DEFINITSIOON 
SELGITUS 

Võrdtähtis 
Kaks tegevust ei ole mõjus eristatavad 

Mõõdukas paremus 
Kogemus ja hinnang annavad ühele eelise 

Oluline paremus 
Tugev  eelistus  

Väga tugev paremus 
Tugev eelistus, praktikas kinnitatud 

Ekstreemne paremus 
Tugevaim võimalik paremus või eelistus 
 
 
Kolmas  hindamise  etapp  tähendab  alternatiivide  hindamist  üksteise  suhtes,  erinevate 
kriteeriumide  korral.  Alternatiivide  kaalud  korrutatakse  kriteeriumide  kaaludega  ning 
summeeritakse,  alustatakse  kõige  madalamast  tasemest  järjest  ülespoole  liikudes  ja  lõpuks 
saadakse iga alternatiivi jaoks kogukaal , mis otsustabki paremusjärjestuse. (Ibid.,) 
 
Paarilisel võrdlusel tekkinud hinnangud moodustavad maatriksi ja iga maatriksi kohta tuleb 
arvutada  Web-Hipres  kooskõla  määr CM. Kui  kooskõla  määr (CM) on: 
>= 0,1, siis leida suurima ebakõlaga hinnangud;  
Vasakule Paremale
Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #1 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #2 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #3 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #4 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #5 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #6 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #7 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #8 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #9 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #10 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #11 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #12 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #13 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #14 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #15 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #16 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #17 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #18 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #19 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #20 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #21 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #22 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #23 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #24 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #25 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #26 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #27 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #28 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #29 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #30 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #31 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #32 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #33 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #34 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #35 Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik #36
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maktub Õppematerjali autor
Käesolev töö on koostatud aines „Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel“. Töö eesmärgiks on koostada otsustusmudel, mille abil saab leida kahetoalisele korterile kõige sobilikum kodukindlustuse pakkuja. Eesmärgini jõudmiseks kasutatakse T. L. Saaty analüütiliste hierarhiate meetodit (AHM).

Sarnased õppematerjalid

Kindlustus
14
doc

Kindlustus

töövõimetus, invaliidsus. Kahjukindlustuses kindlustatakse isiku vara ja kindlustatavad 1 riskid on tavalised tulekahju, loodusjõud (torm, rahe, maalihe, üleujutus), veeavariid, murvargus, vandalism, muu ootamatu risk ja kulud. Riskihindamine on riski teadvustamine ja määratlemine, ning nende kaardistamine. Riski hindamine tehakse selleks, et · määrata kindlustuse õiglane ja mõistlik hind · püüda vältida olukorda, kus sooviavaldaja püüab rikastuda kinslustusandja kulul · jälgida, et eeldatav kahju, mille alusel arvutatakse hinnad, oleks vastavuses tegelikku kahjuga · kindlustada võimalikult palju sooviavaldajat, suurendada firma kasumit · hoiduda ebameeldiva reputatsiooni · määrata edasikindlustamisvajadus ja maht 5. Kindlustustoodete müük (olemus ja põhimõtte)

Rahandus ja pangandus
RIIGIKOHUS
65
docx

RIIGIKOHUS

müüja kohustus võõrandada kinnisasi tulevikus ostjale. Kinnisasja broneerimislepingu 15 sisuks on aga müüja kohustus jätta teatud aja vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja broneerimise eest.” SEMINAR III RKTKo 3-2-1-76-07 tüüptingimuste kontrolli eeldused, üllatuslikud autovõtmed Asjaolud:  Citygraaf OÜ (hageja) hagi Salva Kindlustuse AS-i (kostja) vastu kindlustushüvitise 278 800 krooni ja viivise saamiseks.  Hansa Liising Eesti ja hageja sõlmisid sõiduauto liisingulepingu, samal päeval sõlmisid hageja ja kostja sõiduauto kindlustamiseks kindlustuslepingu. Kindlustuslepingu osadeks olid kindlustuse üldtingimused ja sõidukindlustuse üldtingimused. Auto varastati ja võtmed taskust ka. Hagejale teatas kostjale kindlustusjuhtumist

Õiguskaitseasutuste süsteem
KINNISVARA HALDAMINE
214
doc

KINNISVARA HALDAMINE

5. KINNISVARA HALDAMINE 5.1. Kinnisvara haldamise mõiste 5.2. Omanikukohustused 5.3. Tarbimisteenused 5.4. Tugiteenus 6. KINNISVARA HOOLDAMINE 6.1. Kinnisvara hooldamise mõiste 6.2. Tehnohooldus 6.3. Heakorratööd 6.4. Remonditööd 7. KINNISVARA MAJANDUSKAVA 7.1. Majanduskava koostamise alused 7.2. Majanduskava ülesehitus 7.3. Majanduskava kasutamine 8. KINNISVARAGA SEOTUD LEPINGUD 8.1. Üürilepingud 8.2. Rendilepingud 8.3. Kindlustuslepingud 8.3.1. Kindlustuse olemus 8.3.2. Kahjukindlustus 8.3.3. Korteriomanike kaasomandi kindlustamine 8.3.4. Tsiviilvastutuskindlustus 9. KINNISVARA HALDAJATE- JA HOOLDAJATE KUTSEKVALIFIKATSIOONID 9.1. Kinnisvara halduri kutsed 9.2. Kinnisvara hoolduse kutsed 9.3. Sertifitseerimine Kasutatud kirjandus Lisa 1 – Iseseisev töö – Korterelamu korrashoid Lisa 2 – Kinnistu ja hoone toimikpass Lisa 3 - Hooldusraamat Kordamisküsimused 1. ELUASEMEPOLIITIKA Kährik A

Kinnisvara haldamine
Võlaõiguslikke riigikohtulahendite vihik
71
docx

Võlaõiguslikke riigikohtulahendite vihik

kindlustusvõtjale sedavõrd ootamatu, et sellist tüüptingimust ei saa VÕS § 37 lg 3 järgi lugeda kindlustuslepingu osaks? 2. Kas VÕS § 37 lg 3 järgi saavad kindlustuslepingu osaks olla üksnes tüüptingimused, mis on mõistlikule kindlustusvõtjale nii sisult, väljendusviisilt kui ka esituslaadilt eeldatavasti arusaadavad? 3. Kas kindlustusriski oluliselt kitsendav tüüptingimus on iseenesest vastuolus hea usu põhimõttega? Auto vargus eelnevalt võtmete kadumisega. Salva kindlustus loobus hüvitada kahju. 20. Ringkonnakohus kohaldas hagi rahuldamisel õigesti VÕS § 37 lg-t 3, mille kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Viidatud säte välistab

Võlaõigus
Ehitushanke juhtimise eksamiküsimused ja vastused
22
pdf

Ehitushanke juhtimise eksamiküsimused ja vastused

ehituse valdkonna ja ehituslepingute sõlmimise head tava. 28.Ehituse töövõtulepingu ülesehitus ja koostisosad Ehituse töövõtulepingu ülesehitus: - Üldsätted, kus on ära märgitud kehtiva õiguse rakendamine ja kasutatavad mõisted - Lepingu objekt - Töövõtja kohustused, õigused ja vastutus - Tellija kohustused, õigused ja vastutus - Alltöövõtjate ja tarnijate määramine - Töövõtja ning tellija tagatised ja kindlustus - Arveldustega seotud aspektid - Tööde üleandmine-vastuvõtmine - Muudatustööd ja lisatööd - Lepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise tingimused, dokumendid - Koostöö toimimine - Vaidluste lahendamine 29.Tööde eest arveldamise tüüp-protseduur Protseduur – kokkuleppes/lepingus määratakse hinna kehtivuse tingimused (osapoolte kohustused) – hind on kokkuleppest tulenev ostja kohustus teha kulutus talle võimaldatud toote ja kaasneva teenuse eest

Ehitusjuhtimine
LEPINGUTE-KOGUMIK
202
rtf

LEPINGUTE KOGUMIK

LS paragrahvide 902 lg.3 ja 125 sätetele. Kui enampakkumise läbiviimine võib kahju suurendada, on hoidjal õigus kaupade müük teostada ilma enampakkumiseta, hoidja asukoha turuhindade alusel. 4.5. Hoidjal on õigus kohaldada pandiõigust, vastavalt LS paragrahv 907 sätetele. Pandiõigus realiseeritakse vastava märkega laokirjal, milles näidatakse ära pandiga tagatavad nõuded. 4.6. Kui hoidjale saadetud kaup on vastuvõtmisel väliselt äratuntavalt kahjustunud või puudulikus seisundis, peab hoidja hoiuleandjat sellest viivitamata teavitama ja tagama hoiuleandja kahju hüvitamise nõuded, juhindudes LS paragrahvist 901. Kahju hüvitamise tagamiseks koostab Hoidja koos kauba saatja või vedaja esindajaga kahepoolse akti kauba puuduste kohta. 5. Hoiuleandja kohustused ja õigused 5.1. Hoiuleandja kohustub Kaubad nõuetekohaselt markeerima ning pakkima pakendisse, mis

Õigus
Asjaõigus
53
doc

Asjaõigus

I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. ­ 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 ­ 6 (lk 29 ­ 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus ­ õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus ­ õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus ­ õiguslik seisund, mida konkreetne isik oma

Õigus
ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020
67
docx

ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020

Reinsonile, 6/12 mõttelist osa I. Reinsonile, 1/12 mõttelist osa L. Mändojale ning 2/12 mõttelist osa M. Timmuskile. o Kinnistusraamatusse kandmata ei ole kaasomanike kokkulepped uue kaasomaniku jaoks kohustuslikud. Erandiks on üldõigusjärglus (esmajoones pärimine), mille korral seovad üldõigusjärglast ka tema õiguseelnejale kohustuslikud olnud kokkulepped. Kuna AÕS § 79 ei näe ette otsuste kohustuslikkust kaasomanike õigusjärglaste suhtes, kehtivad kaasomanike enamuse otsused üksnes otsuse vastuvõtmise ajal kaasomanikeks olnud isikute suhtes. o Kaasomanike enamuse otsustele ei kohaldu AÕS § 79 lg 2. o Kasutuskorraga ei koormata kaasomanike mõttelisi osasid. Kolleegium selgitab, et kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda

Asjaõigus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun