Areng - hõlmab süstemaatilisi muutuseid alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Kasvamine füüsiline areng (nt. kasv, kaal) Küpsemine teatud väljakujunemine või täiuslikkuse saavutamine, võib olla nii füüsiline kui ka vaimne Genotüüp vanematelt saadud pärilike tegurite kogum Fenotüüp tegurite kogum, mis põhineb keskkonna ja genotüübi koosmõjul ja näitab, millised on tema seesmised ja välimised omadused. Fluiidne intelligentsus osa võimekusest, mis on kaasa sündinud ja seostub närvisüsteemi eripäraga (nt. mälu, liigutuste kiirus) Kristalliseerunud intelligentsus osa võimekusest, mida omandatakse nii hariduse kui ka igapäevaelu kaudu, seetähendab võimet leida seoseid, analüüsida, lahendada probleeme jms. 1. Sünnieelses arengus eristatakse kolme perioodi : eostumisperiood, embrüonaalperiood ja looteperiood. Eostumisperiood kestab kaks nädalat alates viljastumishetkest, selle perioodi lõpuks ki...
Tartu Raatuse Gümnaasium Annegret Nõgene Intelligentsus Referaat Juhendaja Külli Muug Tartu 2009 Sisukord Intelligentsus.................................................................................................................3 Emotsionaalne intelligentsus........................................................................................4 Viited.............................................................................................................................5 Intelligentsus Intelligentsus on üldi...
Isiksuse vaimsed võimed 12.kl 1.IQ mõiste, olemus IQ ehk Ratsionaalne intelligentsus - inimese võime konstruktiivselt mõtelda, arutleda ja probleeme lahendada. Intelligentsuskvoot (arukuskvoot) ehk IQ (inglise keeles intelligence quotient) on intelligentsustesti tulemus. Termini võttis kasutusele William Stern. Intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist, mitte aga absoluutset taset. Intelligentsuskvoot (IQ) on vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus. 2. Liikuv ja kristalliseerunud intelligentsus (näited) Muutliku intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi. Cattelli arvates on muutlik intelligentsus seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mõjudest, see saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema. Muutlikku intelligentsust mõõdetakse ülesannetega, mis on testi sooritajale uu...
Intelligentsus ja selle mõõtmine Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 1904.aastal pani inglise psühholoog Charles Spearman lapsi testides tähele, et nende tulemused olid eri testide puhul võrdlemisi sarnased. Nt. said need lapsed, kes sooritasid edukalt mälutesti, hea tulemuse ka loogilise põhjendamise ja taibukuse testidest. Ta jõudis seisukohale mille järgi võib intelligentsus sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. Fluiidne(voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20.eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus...
Miina Härma Gümnaasium 11.A klass INTELLIGENTSUS psühhloogia referaat Juhendaja: Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 1 Intelligentsuse definitsioonid..............................................................................4 2 Intelligentsuse teooriad.......................................................................................5 2.1 Mitmese intelligentsuse teooria...........................................................5 2.2 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus..........................................6 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria....................................6 3 Intelligentsuse mõõtmine...................................................................................7 3.1 Binet'-Simoni test......
1. INTELLIGENTSUS Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. 1994 kirjutasid 54 teadlast alla avaldusele, milles määratleti intelligentsuse definitsioon. Eestlane Rene Mõttus on seda intelligentsuse definitsiooni tõlkinud sedasi: ,,Intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muu hulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamatutarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Pigem peegeldab see laiemat ja sügavamat võimet mõista seda, mis meid ümbritseb-- asjadest arusaamist, taipamist või lahenduste väljanuputamist" ( Allik, Mõttus ja Realo 1997). 1.1. PS...
Rakvere Reaalgümnaasium Risto Toming 10.R klass INTELLIGENTSUS JA SELLE MÕÕTMINE psühhloogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID................................................................4 2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD............................................................................5 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus...........................................................5 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria............................................................................5 2.3 Kolmeko...
1. Aisting ja taju. Mis mõjutab taju, adaptatsioon, sensoome isolatsioon (kui taju on piiratud), tajuvead, taju antropomorfism. Taju omadused. Taju- püsivus (tajume järve järvena, vahet pole kas see on jääs või ei) Aisting- Adapatsioon- kahanemine või selle tulemusel ärritajaga kohanemine Sensoorne isaltsioon- pimedas kõnnid koju ja näed, et eemal tumedas seisab mees, tegelikult oli põõsas. Taju antropomorfism- Tajuvead- olukord, kus inimeste mõtlemine ja laused on vastuolus. Taju omadused- 2. Maitsmine, haistmine, kuulmine: ultra- ja infraheli. Maitsmine on oliuline ainete söögi ja joogikälblukuse hindamisel. (Magus, kibe, soolane, habu ja vürtsine) Haistmine on organismi võime tajuda erinevaid lõhun (Lõhn, haid, aroom, lehk) Kuulmine on arganismi võime eristada helilained nende amplituudi ja sageduse järgi. Võimaldab...
Intelligentsus Intelligentsus- võime käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler,1975) 1904.aastal testis Charles Spearman(1863-1945) lapsi, kus tulemused eri testides olid võrdlemisi sarnased. Spearman jõudis seisukohale, et intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. USA psühholoog Raymond Catell leidis on olemas 2 erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligents sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. A...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste teaduskond Referaat ,,Intelligentsuse areng" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2009 Sisukord. 1. Intelligentsuse mõiste................................................................................... 2. Intelligentsuse teooriad................................................................................. 3. Vaimne areng ja intelligentsuse areng........................................................... 4. Herrnsteini ja Murray kognitiivsete klasside teooria..................................... 5. Vaimselt intelligentne mida see tähendab.................................................. 6. IQ................................................................................................................... 7. EQ....................................................................................................
Vaimsed võimed Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Vaimsed võimed · Millest tuleb, et inimesed erinevad oma võime poolest mõista keerulisi ideid, kohaneda kiirelt keskkonna muutustega, õppida kogemustest, mõtelda üldistes kategooriates ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni? Intelligentsus · Rahvusvaheline sõna, mis tähistab vaimset võimekust · Ladina keeles intelligentia = taibukus, arukus, üldise vaimse arengu tase · Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid Tänase tunni küsimused · Testimine kui kõige levinum vaimsete võimete hindamise meetod · Mis on IQ? · Kas on olemas üldine vaimne võimekus või palju erinevaid võimekusi? · Kas ja millisel määral sõltub intelligentsusest inimese edukus ja toimetulek? Vaimsete võimete mõõtmin...
Kontrolltöö: vaimsed võimed - 1 katse Esita 1.R.Catelli kohaselt peegeldab see vaimne võimekus inimese üldist vaimset potentsiaali ning väljendub inimese võimes arutleda ja infot kasutada, toime tulla uute olukordadega ning koguda uusi teadmisi. Millise intelligentsusega tegemist on? Vali üks vastus. a. kristalliseerunud intelligentsus b. liikuv ehk voolav intelligentsus Õige 2. Mis asi on R.Sternbergi kohaselt praktiline intelligentsus? Vali üks vastus. a. Oskus mõelda välja midagi uut või regaeerida mingile olukorrale uudsel/leidlikul viisil. b. Võime mõista ja lahendada igapäevaelus esinevaid olukordi. c. Väljendab inimese võimet koguda uut infot. Õige 3. Voolav intelligentsus vanemas eas... Vali üks vastus. a. Väheneb meestel b. Tõuseb naistel ja meestel, aga seda eri vanuses c. Väheneb pisut nii naistel kui meestel d. Tõuseb nii meestel kui naistel Õige ...
Individuaalsete erinevuste psühholoogia I loeng - Kõigil on 1 pea – eksam valikvastustega Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused Definitsioonid - Isiksus: suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud regulaarsused käitumises, tunnetes ja mõtlemises o Iseloomulik: eristab teda teistest -> individuaalsed erinevused o Iseloomulik on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on -> unikaalsus - Intelligentsus: vaimne võimkus, võime lahendada keerulisi mõtlemisülesandeid - Seletus vs kirjeldus: o Struktuurid või ’mehhanismid’ : kuidas ja miks inimene käitub nii nagu ta käitub – kitumise seletamine o Mõõdetavad individuaalsed erinevused: mõned inimesed on näiteks ekstravertsemad kui teised; nendel erinevustel ei ole ühtainsat seletust Isiksuse mõõtmine Enesekohased...
Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Aktuaalne arengutase laps on võimeline ülesannet omapea lahendama Animism elutute objektide elustamine Areng kestab munaraku viljastamisest kuni surmani ning seda mõjutab nii pärilikkus kui ka keskkond. Assimilatsioon uus info püütakse sovitada olemasolevasse skeemi Egotsentrism olukord, kus laps ei suuda kohanduda teiste inimeste vaadetega. Kaob 4-5 aastaselt Emotsionaalne areng kõne areng, sotsiaalses keskkonnas toimetulek, õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritu...
BIOPSÜHHOLOOGIA 1 Punktid: 1/1 Informatsiooni ülekanne neuronite vahel toimub: Vali üks vastus. a. elektriliselt b. elektriliselt ja keemiliselt c. keemiliselt Question 2 Punktid: 1/1 Neuroni ülesanne on erutuslainete juhtimine. Vastus: Õige Vale Question 3 Punktid: 1/1 Virgatsainete ehk neurotransmitterite ülesanne ajus on? Vali üks vastus. A. Närvimürkide toime lõpetamine B. Vastutada selle eest, et toitained jõuaksid õigete ajurakkudeni C. Tagada erutavate või pidurdavate sõnumite edastamine naaberrakkude vahel D. Närvirakkude üksteisest isoleerimine Question 4 Punktid: 1/1 Keemilise infoülekande puhul vallandub närvilõpmest neurotransmitter, mis liigub sünaptilisse pilusse ning seondub neurotransmitterile reageerivate retseptoritega järgmise neuroni pinnal. Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. tem...
Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine tähendab talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist, ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Meeldejätmine on informatsiooni omandamine, meeldejätmine jaguneb tahtlikuks ja tahtmatuks. Sensoorsesse mällu salvestatakse automaatselt meeleelundite kaudu tulev informatsioon, mis vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Unustamine toimub info kustumise tõttu. Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järjestuses. Unustamine toimub uue info tõttu. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus säilib materjal kaua, kasvõi aastakümneid. Selle mälu maht on suur, kuid info kätte saamine aeglasem, kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub interferents...
MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID MOTIVATSIOON – üldine asjade kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab - vajadus - motiiv - eesmärk VAJADUSED - orgaanilised vajadused - funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus - sotsiaalsed - vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus - väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus MASLOW VAJADUSTE HIERAR...
Ptk 3 psühholoogias + konspekt Inimese areng areng- süstemaatilised muutused munaraku viljastumise hetkest surmani. sellega tegeleb arengupsühholoogia. genotüüp, fenotüüp, polügeensus sünnieelne areng (u 40 nädalat. kolm perioodi: I eostumisperiood u 2 nädalat II embrüonaalperiood 8 nädala lõpuni III looteperiood sünnini kaks esimest perioodi kõige tähtsamad, kõik kehaorganid kujunevad välja. kui emal punetised, siis laps sünnib väärarenguga. vastsündinu hakkab 26ndal rasedusnädalal emahäälele reageerima. ka ema lõhna tunneb laps ära. vastsùndinuid paeluvad inimnäod. vastsündinud on lühinägelikud. vastsùndinul on kaasasündinud refleksid, osa on sellised, mis jäävad alles, nt pupillrefleks, osa on sellised, mis kaovad ära, nt haaramisrefleks viiekuuselt ja ujumisrefleks kuue kuuselt. reflekside puudumine -> kns-i kahjustus lapsel on veel kõndimis, ehm...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool INTELLIGENTSUS JA ISIKSUS Tartu 2015 Sissejuhatus Intelligentsus on loomuomadus, mis seostub loogika, empaatiavõime, planeerimise, arutlemise, ülesannete lahendamise, keelte õppimisvõime, järelduste tegemise ning abstraktse mõtlemisega. Lisaks, see on võime käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning tulla sotsiaalselt edukalt toime. Intelligentsus on mõjutatud pärilikkuse, kasvukeskkonna, sünnijärjekorra ning varase lapsepõlvega (Wikipedia 2015). Isiksus tähendab neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse omapärasid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad (Rajaleidja 2015). Isiksus hõlmab kõiki isiku püsivaid omadusi - vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis (Wikipedia 2005). Intelligentsus Intelligentsuse kujunemisel on oluline roll nii geenidel, keskkonnal kui ka nende omav...
Intelligentsus ja intelligentsuse hindamine Rääkides intellingentsusest ja selle testimisest puudutakse kokku protestiga, et ,,Sa ei saa mõõta IQ", ,,Teie olete rasist", ,,Ei ole kindlat definitsiooni, mis on IQ" ja ,,Intelligentsus on erinev eri maades". Reeglina on kolme tüüpi reaktsiooni, kui küsida IQ-st: ühtele see meeldib (reeglina neile, kellel on kõrge IQ või kes usub, et saaks head tulemust), teised suhtuvad ükskõiksusega (keskmise tulemuse saavutajad) ja kolmandad, kes arvavad, et see on aja raiskamine (jah, õigesti nende IQ oli madal). James Flynn kirjutas: ,,intelligentsuse tulemused ühest põlvkonnast teisse näitavad, et IQ on kõrgelt tundlik keskkondlike faktorite suhtes, k.a. kultuuriliste faktorite suhtes nagu õppimise strateegiad või probleemide lahendamise viisid, mis said alguse koolist, kodust või mujalt". Noorest east peale suhtumine võib muuta meie edukuse taset kindel tu...
1. Millised on psühholoogia koolkonnad ja nende peamised seisukohad? * bioloogiline--käitumise aluseks bioloogiline funktsioneerimine; käit lammutatav elgseteks bioloogilisteks komponentideks; rõhuasetus isikul *psühhodünaamiline- käitumist tingivad seesmised teadvustamata psüühilised jõud e. instinktid.kultuuri ja isiksusepsühholoogiline süsteem, mis uurib unenägusid,usku,kunsti,kirjandust jne. Freudi järgi inimesel kaks instinkti: elu- ja surmainstinkt. *käitumuslik-seesmised psüühilised protsessid on kontrollimatud. *analüütiline psühholoogia-Jung. Määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Liikumapanevaks jõuks on allasurutud isikliku elu sündmused ja pärilik liigiomane alateadvus.kollektiivne alateadvus e mõjud, mis saime esivanematelt( usk, armastus) *kongnitiivne-rajaneb eksperimentaalpsühholoogial.õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb,muundab,säilitab ja kasutab informatsiooni. * gestaltpsühholoogia-lähtub ideest, et ...
ÄJ-1-P-E-Tar 1. EEG-elektroentsefalogramm(aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine) 2. Unestaadiumid: Vaine e rahuli(80%) ja kiire e paradoksaalne(20%) 3. Taju omadused: püsivus e konstantsus/valivus e selektiivsus/mõtestatus/kogemuste,hoiakute ja emotsioonide mõju. 4. Tunnetusprotsessid:aisting/taju/tähelepanu/mälu/mõtlemine/keel. 5. Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna. 6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9. Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. 10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11. Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ...
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
KASVAMINE FÜÜSILINE ARENG. ARENEMINE VAIMNE/EMOTSIONAALNE/FÜÜSILINE ARENG. GENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TEGURITE KOGUM. FENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TUNNUSTE AVALDUMINE. FLUIIDNE INTELLIGENTSUS KAASASÜNDINUD; SEOSTUB NÄRVISÜSTEEMI ERIPÄRAGA (LIIGUTUSTE KIIRUS, MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). KRISTALLISEERUNUD INTELLIGENTSUS OMANDATAKSE HARIDUSE JA IGAPÄEVAELU KAUDU (VÕIME LEIDA SEOSEID, ANALÜÜSIDA JA LAHENDADA PROBLEEME). ISELOOMUSTA INIMESE SÜNNIEELSET ARENGUT (ARENGU 3 PERIOODI) 1) EOSTUMISPERIOOD (VILJASTUMISEST KAKS NÄDALAT): 36H PÄRAST HAKKAB VILJASTATUD MUNARAKK E. SÜGOOT JAGUNEMA; ESIMESE NÄDALAGA MOODUSTUB ALGSEST RAKUST 100-RAKULINE KOGUM; PERIOODI LÕPUKS KINNITUB SÜGOOT EMAKA LIMASKESTA KÜLGE, 2) EMBÜRONAALPERIOOD (3.-8. NÄDAL): HAKKAVAD KUJUNEMA KNS, SÜDA JA KEHAOSAD (KÄED, JALAD, SILMAD, KÕRVAD ), 3) LOOTEPERIOOD (9. NÄDAL SÜND): ÜHEKSANDAKS NÄDALAKS ON EMBRÜOL OLEMAS KÕIK ORGANID JA KEHAOSAD NING TA MEEN...
Inimese arengu kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on arenguetapp? Kindla seesmise tendentsiga muutumine, mingil kindlal vaadeldaval perioodil. Uue kvalitatiivselt erineva oleku kujunemine. Astmete ja protsesside järgnevus, mis tekitavad muudatusi ja reorganiseerimist inimeses läbi elutsükli (kasv ja areng, reorganiseerumine mõtlemise ja tegutsemise strateegiates). Enamus muudatusi toimub lapseeas. Inimese arengut saab vaadelda kahes tähenduses: Fülogenees- inimese kui liigi areng Ontogenees- inimese areng elu jooksul 2. Mis toimub lapse mõtlemises väikelapseeas? Kiireneb kõne areng, eriti grammatilise struktuuri omandamine. Keel klassifitseerib maailma, areneb mõtlemine. Areneb ka esemeline tegevus, laps muutub tunduvalt osavamaks. Laps muutub tegevuse subjektiks. Arenevad mälu ja mõtlemine. Vaimne areng: • Kuulab ja paneb tähele • Vaatleb ja võrdleb sihipäraselt, eristab olulist ...
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutradit...
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nä...
Rakvere Reaalgümnaasium INTELLIGENTSUS Psühholoogia referaat Juhendaja: Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID........................................................................ 4 2 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA ................5 2.1 Mis mõjutab intelligentsust rohkem? Geenid või keskkond?...................................... 5 2.2 Pärilikkuse osakaal.......................................................................................................6 2.3 Keskkonna osakaal.........................................................
Psüühilised protsessid ja aju · Hakati kaardistama aju Aju asümmeetria Vasak Parem Paikneb aja taju Ruumi taju- kujundi ja vormi mälu Sõna mälu , kõne ja kiri (verbaalne asi) Nägude ära tundmine ja kujundline mõtlemine Nimed jäävad meelde, aga näod lähevad Sa oskad kirjeldad, aga teha ei oska sassi (vasaku ajupoolkera häire) Analüüs ja arvutamine, loogiline mõtlemine Loovus kirjanduses ja sõnalistes asjades Kujutava kunsti loovus (käsitöö, maal jne) Aisting ja taju · Taju on aistingute summa · Väline ärritaja (nõel) Mõjutab reptseptoreid (nahas) Liigub mööda närvikiude Liigub aju vastavasse keskusesse (naha tundlikkuse keskus) Analüüs ning tekib valuaisting Liigub tagasi reptseptorisse tagasi Tekib refleks ...
I mooduli kontrolltöö Inimese psüühilised protsessid toimivad paralleelselt ja sageli on niiimoodi korraga töös rohkem kui kolm protsessi. Õige 2. Psühholoogias uuritakse seda, millised on inimese psüühilised protsessid. Samuti seda, kuidas ümbritsev keskkond mõjutab inimese mõtlemist ja käitumist. Lisaks soovitakse teada saada, millised tegurid mõjutavad ühiskonnas ilmnevaid protsesse. õige 3. Inimese psüühiliste protsesside hulka ei kuulu: Vali üks: a. Determineeritud protsessid b. Emotsionaalsed protsessid c. Eksekutiivsed protsessid d. Kognitiivsed protsessid 4. Psühholoogia ajaloos on toodud välja, et kõige olulisemaks inimest loomast eristavaks tunnuseks on see, et inimesel on mõistus. Antud seisukohta peab enamus teadlastest tõeseks ka kaasajal. Selle seisukoha algseks esitajaks peetakse ajaloos.... : Vali üks: a. Wundti b. Platonit c. Aristotelest d. Sokratest 5. Millises psühholoogia k...
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitu...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. n...
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitu...
Hindamine Kursuse hinde saamiseks: • Käige tunnis kohal. Täiesti kindlasti on vaja kohal olla (ja kaasa töötada) kordadel, mille kohta on kavas on märgitud ’seminar’ või ’praktikum’. Neid ’järgi teha’ ei saa, välja arvatud juhul, kui te olete eelnevalt oma puudumisest teatanud. Vastasel korral saate mingi lisaülesande ja peate tegema ka suulise arvestuse (vt allpool) • Tuleb esitada üks kirjalik töö, essee (see tähendab arutluse, mitte referaadi) vormis, teemade loetelu saate kursuse käigus vastavalt läbitud materjalile. 2013 IV tsükli essee teemad:1) Kas (võimekuse) testimine inimese jaoks eluliste otsuste tegemiseks on õigustatud2) Kas inimese üle on võimalik kehtestada täielik käitumiskontroll? (Mõelge biheiviorismi ja Watsoni kuulsa 12 imiku väite peale)3) Päev skisofreenikuna (enesekohaselt, kasutades teadmisi selle häire olemusest)Essee tähtaeg on arvestuse päev • Vajalik on sooritada positiivselt (üle 45% õigeid vastuseid...
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 ...
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees – organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees – organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
Kordamisküsimused 1. Mis on vananemine? Primaarne ja sekundaarne. vananemine on kronoloogiline elutsükkel ja põhimõtteliselt algab vananemine sünnist alates. Primaarne vananemine See tähendab muutusi inimpopulatsioonis, mis on haigustest ja keskkonnategureist sõltumatud (puberteet, menopaus nägemise halvenemine, jne). Sekundaarne vananemine ehk "vananemise sündroom" tähendab keskkonnast ja haigustest tulenevaid tervise muutusi 2. Millest sõltub bioloogiline vanus? Kehalisest seisundist Psühholoogilisest seisundist Sotsiaalsest seisundist 3. Kuidas mõjub vananemine närvisüsteemile? Seoses närvirakkude mitte taastumisega,hakkab aju kaal 50.- 60.eluaastast langema. Ajumaht langeb ja suuraju koor õheneb. Raku vaheaines toimuvad muutused ning see vähendab võimet infot vahendada. Ajupotentsiaali pidev kasutamine aeglustab aju taandarenemist. 4. Kuidas mõjub vananemine meeleelunditele?Väheneb nägemisteravus....
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng-...
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest e...
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetat...
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust) Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja k...
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimalus...
1. loeng Aleksander LURIA neuropsühholoogia rajaja, afaasia, ajukahjustused SERESEVSKY mnemomist (võime mäletada suurel hulgal infot), raskusi unustamisega Daniel Tammet autist, mäletas 22,000 Pi kohta Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, ...
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagun...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
