Kriminaalmenetlus 1. Kriminaalmenetlus on kuritegude kohtueelne menetlus. Fikseerib, kuidas toimub tõendite kontrollimine, et tuvastada isiku süü. Kriminaalmenetluses on välja kujunenud kohtueelne menetlus kohtumenetluse ettevalmistus. 2. Printsiibid väljendavad kriminaalmenetluse üldist iseloomu: isikupuutumatus inimese füüsiline puutumatus; õigusemõistmine ainult kohtu poolt isikult võib vabaduse võtta/süüdi mõista üksnes kohus. Isik ei pea oma süütust tõestama; võrdõiguslikkus kõik on kohtu ees võrdsed; kollegiaalsus I astme kuritegude puhul ainuisikuliselt või 2 rahvakohtunikuga II astme kuritegude puhul. Ringkonnakohtus vähemalt 3 kohtunikku; menetluse keel eesti keel
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2
liikmesriikide konkurentsiametid ja Euroopa Komisjon hakanud kasutama nn leniency- ehk leebusprogramme.Selle põhjuseks on muu hulgas asjaolu ,et ühiskonna huvi keelatud kokkulepete tuvastamise ja koostöö lõpetamise vastu on oluliselt suurema tähtsusega kui üksiku ettevõtja karistamine. 4 2. LEEBUSPROGRAMMI RAKENDAMINE EESTIS Eesti Vabariigis sisaldab õiguslikku raamistikku immuniteedi- ja leebuspõhimõtete rakendamiseks kriminaalmenetluse seadustik.Kriminaalmenetluse seaduse paragrahv 205 sätestab kriminaalmenetluse lõpetamise seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga.Antud menetluse peatamise etapid on järgmised: · riigi peaprokurör võtab vastu otsuse,et menetluse võib lõpetada · menetluse lõpetamiseks peab olema kahtlustatava või süüditatava nõusolek · riigi peaprokurör väljastab määruse menetluse lõpetamiseks
kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine eesmärgiga, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei võetaks süütuna kriminaalvastutusele ega mõistetaks süüdi. 2. Kriminaalmenetlust kõrvaldavad asjaolud (1) Kriminaalmenetlust ei alustata ja kriminaalmenetlus lõpetatakse: 1) kui puudub kuriteosündmus; 2) kui teos puudub kuriteokoosseis;
1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda.
et kriminaaltoimikus toodud asjaolud on ebaõiged. Näiteks tihti ei vastanud kirjeldatav tegu toimikul olevale kuriteo kvalifikatsioonile. Toimikust avastatud nö vead arutasin läbi oma praktikajuhendajaga prokuröriga, kellele tegin ka ettepanekuid, mis konkreetsel kirjeldatul juhul seisnes ettepanekus muuta kuriteo kvalifikatsiooni. Seejärel panin toimikust saadud andmetest kokku süüdistusakti. Viimase koostamisel pidin lähemalt tutvuma ka kriminaalmenetluse seadustikuga ja karistusseadustikuga, milledest lähtuvad ka prokurörid oma igapäevases töös. Iga süüdistusakti juurde pidin koostama ka riigi õigusabi andmise ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määruse. (lisa 3) Samuti koostasin määruseid siis, kui prokurör leidis, et kriminaalasjad tuleb ühendada kriminaalasjade ühendamise määrus (lisa 4) või hoopis lõpetada kriminaalasjade lõpetamise määrus (lisa 5). Määruste koostamine oli sarnane
Miks peab kohtulahend olema kirjalik ja põhjendatud. Kohtuotsus on kohtulahend millegsa otsustatakse kellel on õigus ja kuidas probleem tuleb lahendada. Kouhtuotsus vormistatakse kirjalikult ja sellest võib lugeda, milline kohus otsuse tegi , millal toimus kohtuistund js kes sellest osa võtsid, milline oli hageja nõue ja millised olid kostja vastuväited, millist seadust kohus asja lahendamisel kohaldas. Põhjus: ei tekiks kaksipidimõtlemist ega arutelu. 6. Mis on kriminaalmenetluse eesmärk? Kriminaalmenetluse käigus kogutakse tõendeid selgitamaks välja, kas toimepandud tegu on kuritegu ja kes on selle toimepanemises süüdi. Samuti toimub kriminaalmenetluse käigus süüdlase karistamine. 7. Missugused on põhinõuded kriminaalmenetlusele? · Keegi ei ole kohustatud oma süütust tõendama. Süü peab tõendama riiklik süüdistaja. Kui süüd tõendada ei suudeta, tuleb isik õigeks mõista.
(1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2. Legaliteedi- ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199 (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud; Oportuniteet on otstarbekohustus. Oportuniteedi printsiip - otstarbekuse printsiip, mille kohaselt on prokuroril oigus lopetada kriminaa lasja. Kriminaalmenetluse lopetamine oportuniteedi pohimottel (prokurori poolt). Aluseks on prokurori ett
......................69 SUMMARY.............................................................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5. Õigusteenistuse eriala lõputöö. Tallinna Majanduskool, Tallinn 2013, 55 lehekülge, 2 lisa, 91 allikat, eesti keeles.
kiiremini ja tõhusamalt riigisiseses menetluses. 2. Velleste ja Andrejevi poolt ammendamata tõhusad riigisisesed õiguskaitsevahendid kriminaalmenetluses Velleste ja Andrejevi asjades tehtud vastuvõetamatuks tunnistamise otsused on subsidiaarsuspõhimõtte järgimise kohustuse sisustamisel eriti olulised, sest EIK on nendes sõnaselgelt öelnud, millised Eesti riigi- sisesed õiguskaitsevahendid tuleb kriminaalmenetluse pikkuse vaidlustamisel esmalt läbida. EIK kordas esmalt kohtupraktikaga välja kujundatud seisukohta, et tõhus õiguskaitsevahend menet- luse pikkusega seotud kaebuse korral peaks suutma kas kiirendada pooleliolevat menetlust või pakkuda menetlusosalisele piisavat hüvitust juba toimunud viivituse eest. Kriminaalmenetluses võivad EIK sõnul võimalikud hüvitusvahendid olla ka karistuse vähendamine, menetluse lõpetamine või hüvitise määra- mine.*11
ning intellektuaalne omand (nt autoriõigus). Väärtegu on see, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või arest. Rahatrahvi võib määrata kohtuväline menetleja või mõista kohus. Aresti ehk lühiajalise vabadusekaotuse võib mõista vaid kohus. Kohtuvälisel menetlejal seda õigust pole, küll on tal aga valikuõigus, kas määrata ise väärteo eest rahatrahv või taotleda kohtult süüdlasele aresti kohaldamist. Väärteomenetluse põhimõtted 1. kriminaalmenetluse analoogia põhimõte – aluseks on väärteomenetluse sarnasus kriminaalmenetlusega Neid õhendavaks tunnuseks on see, et mõlemad on suunatud küsimusele, kas teatud isik on antud süüteo toime pannud või ei. 2. Süütuse presumptsioon - on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei saa rääkida kriminaalvastutusest enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. 3. Seaduslikkuse ehk legaliteedi põhimõte 4. Väärteo isikuline, ruumiline ja ajaline kehtivus
Romaani- germaani ja anglo-ameerika õiguse perekondi eristas eelkõige see, milline õiguse allikas oli peamine õiguse tekkimise viis. Romaani-germaani õiguse perekonnas oli selleks seadus ehk abstraktne õigustloov üldakt. Anglo-ameerika õiguse perekonnas oli selleks kohtulahend ehk konkreetne õigustmõistev üksikakt. 5 2. ROMAANI-GERMAANI MÕJUTUSED EESTI ÕIGUSELE Eestis võeti 13. mail 1998 vastu seadus, millega kriminaalmenetluse koodeksi §1 sõnastust täiendades loeti Riigikohtu teatud lahendid kriminaalmenetlusõiguse allikaks (Kriminaalmenetluse koodeks, 1995). Selle seaduse kaudu astus Eesti seadusandja sammu, mis kontinentaal-euroopaliku õigustraditsiooni kontekstis ei ole ehk kõige tavapärasem. Kohtupretsedenti õigusallikana tavatsetakse teatavasti eelkõige seostada anglo-ameerika õigussüsteemiga, kuid siiski on Eesti õiguskord kuulunud ja kuulub endiselt kontinentaal-
Menetlusrollid - § 16, § 17, § 14. Uurimisasutus - § 31, § 212. Prokuratuur § 213: Prokuratuur on pädev: - Tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muud materjali; - Andma uurimisasutusele korraldusi; - Tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; - Kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest. Prokuröri roll – prokuratuuri seadus § 1, § 2. Asjaolu, et kriminaalmenetluse üldine eesmärk on tõe tuvastamine, väljendub ka KrMS §-s 21: „kohtueelse menetluse eesmärk“, millest nähtub, et kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused ning uurimisasutus ja prokuratuur peavad selgitama kohtueelses menetluses välja nii kahtlustatavat ja süüdistatavat ... Kaebused ja taotlused - § 207, § 228. Eeluurimiskohtunik, § 21
Kohtu- ja protsessiõigus (ehk menetlusõigus) Mis see on ? · avaliku õiguse haru · reguleerib tsiviil-, haldus- ja kriminaalmenetluse korda, sealhulgas kohtu- ja kohtueelset menetlust · Menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. · See tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. · Menetlusõiguse normid on üldjuhul üpriski keerulised ja neid tuleb väga hoolikalt järgida. · annab nii menetluspädevuse piirid kui ka menetlusosalise õigused ja kohustused. · menetlusosalise õiguste tagamiseks: 1)selgitatakse menetlustoimingut
kolmandaks astmeks on Riigikohus. Kohtukorraldus ja kohtuteenistuse õiguslikud alused on sätestatud. III. Selgitage mõisted: Hagi.... kohtule esitatud avaldus. Hageja... osapool, kes esitas kohtule avalduse. Kostja... peab kostma, vastama hageja pretensioonile. Prokurör... Prokurör - süüdistaja, tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest. Advokaat... juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide kaitsmine. Süütuse presumptsioon... on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Õiguskantsler teeb Riigikogule põhiseaduse §-des 76, 85, 101, 138, 153 ettenähtud juhtudel ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks. 3. Prokuröri ülesanded: Siia ma muud ei leidnud vbl võiks siis otsida veel kuskilt PROKURATUURI PÕHIMÄÄRUS Par6 Prokuratuuri ülesandeks on: 1) kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamine; 2) seaduslikkuse järelevalve kohtueelse uurimise asutuseks olevate jälitusametkondade jälitustegevuse üle kuritegude avastamisel või kriminaalasjade kohtueelses menetluses; 3) riikliku süüdistuse esindamine kohtus; 4) rahvusvahelisest koostööst tulenevate ülesannete täitmine, osalemine Eurojusti töös; 5) teised seadusega prokuratuurile pandud ülesanded. 4. Jälitustegevuse nn. erandmeetmed (näit. kuriteo matkimine jt.), kes annab nende
Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. 5. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maa- ja linnakohtud 6. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohtus arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. 7. Milliseid kohtuasju lahendavad halduskohtud? Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. 8. Nimeta kohtuasjade liigid, mida kohtus arutatakse? Vastavalt kohtuasjade liikidele on
takistada tema tulevaste kuritegude toimepanemist. Tänaseks on ka Eesti kriminaalpoliitikas tehtud oluline muudatus eespool nimetatud eesmärkide täitmiseks. Nimelt täiendati 2009. aasta juulis karistusseadustikku4 (edaspidi KarS) uue meetmega karistusjärgne kinnipidamine, mille õiguspärasust ja vajalikkust Eesti õigussüsteemis autor käesolevas töös ka analüüsib. Kursusetöö eesmärkideks on: · analüüsida karistusseadustikus, kriminaalmenetluse seadustikus ja vangistusseaduses kajastuvat instituuti karistusjärgne kinnipidamine; 1 Raska, E. Eesti kriminaalpoliitika riigiteoreetilistest alustest. Artiklite kogumikus: Vaateid õiguspoliitikale. 2008, lk 16. 2 Sootak, J. Karistusõiguse alused. Tallinn: Kirjastus Juura, 2003, lk 18-19. 3 Sootak, J. Kriminaalpoliitika. Tallinn: Juura Õigusteabe AS, 1997. 4 Karistusseadustik. 06.06.2001.-RT I 2001, 61, 364; RT I 2009, 39, 261.
(KsMS). Teada õigust vaidlustada kinnipidamine (AskE). Informeerituse printsiip EIK on informeerimiskohustust sisustanud nii, et inimesele tuleb öelda lihtsas, mittetehnilises keeles, mida ta on võimeline mõistma, millised on temalt vabaduse võtmise olulisemad õiguslikud ja faktilised alused, nii et tal oleks võimalik, kui ta seda vajalikuks peab pöörduma kohtusse kinnipidamise seaduslikkuse vaidlustamiseks. Kaitse õiguse printsiip Õigusest kaitsele räägitakse kõige sagedamini kriminaalmenetluse kontekstis. PS § 21 lõike 1 teine lause näeb ette kuriteos kahtlustatava õiguse viivitamatult valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Õigusabi põhimõtte kohaselt on igaühel õigus saada õigusabi ja olla esindatud õigusabistaja (juristi/advokaadi) poolt. Advokaadil on õigus tutvuda kõigi asjakohaste kaitseks vajalike materjalidega, kohtuda vabalt ja segamatult kliendiga ning selline suhtlemine on konfidentsiaalne. Kaitse õiguse printsiip
uurimispõhimõte HKMS-s 7. Informeerituse printsiip Asjaosaliste informeeritus käimasolevast menetlusest (JTS) Õigus teatada oma kinnipidamisest lähedastele (ASkE) Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel Teada õigust vaidlustada kinnipidamine (ASkE) 8. Kaitse õiguse printsiip Õigusest kaitsele räägitakse kõige sagedamini kriminaalmenetluse kontekstis. Põhiseaduse § 21 lõike 1 teine lause näeb ette kuriteos kahtlustatava õiguse viivitamatult valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Õigusabi põhimõtte kohaselt on igaühel õigus saada õigusabi ja olla esindatud õigusabistaja (juristi/advokaadi) poolt. Advokaadil on õigus tutvuda kõigi asjakohaste kaitseks vajalike materjalidega,kohtuda vabalt ja segamatult kliendiga ning selline suhtlemine on konfidentsiaalne
1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma vastavalt seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. 2) Oportuniteedi e otstarbekuse printsiip kui puudub asja vastu avalik huvi ja süü ei ole suur, siis lõpetatakse asi ära. (maksab kahju ära ja kõik) (kriminaalmenetluse seadustik §202) 3) Ökonoomsusprintsiip Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega. Kõigepealt vaadelgem, milliste kulutustega tuleb arvestada. Kindlasti tuleb arvestada õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimise otseste kulutustega. Need jagunevad a) riigi ja omavalitsuste kulutusteks kohtunike,
jne. Olenemata sellest, kas maksumaksja suhtes on algatatud väärteo- või kriminaalasi, on maksumaksjal ka revisjoni või üksikjuhtumi kontrolli ajal õigus keelduda tõendite ja teabe esitamisest seoses enese mitte süüstamise põhimõttega, mis tuleneb põhiseaduse § 22 lg 3. Maksuhalduril on kohustus isikut teavitada sellest, kui maksumenetluse kaasaaitamiskohustus enam ei kehti ning isikul on õigus tõnedite esitamisest ning selgituste andmisest keelduda seoses kriminaalmenetluse asjaolude ilmnemisega. Kui aga kohtupraktikat uurida, siis selgub, et maksumaksja poolt maksuhaldurile viimase poolt nõutud tõendite mitteesitamine ei keela maksuhalduril iseenesest maksuotsuse tegemist ega muuda maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusest tulenevat võimalikku tõendamiskoormust (Haldusasi nr 3- 09-1248). Maksu määramise ega maksuotsuse täitmise edasilükkamine ei ole Põhiseaduse § 22 lg 3 eesmärgiks
õigused (abielulahutus, lapsendamine, üürilepingu lõpetamine jne). Osapool, kes esitas avalduse (hagi) kohtule asja arutamiseks, on hageja, vastaspool aga kostja. Kostja peab kostma, vastama hageja pretensioonile. Kohtuotsuse teeb kohtunik kirjalikult, selles on öeldud, kummal osapoolel on õigus ja kuidas probleem tuleb lahendada(kuidas vara jagada, palju tuleb maksta üüri, viivist jne..) . tuleb ka põhjendada, mille alusel niimoodi otsustati. Kriminaalmenetluse käigus kogutakse tõendeid, et selgitada välja, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane (arvutikahjurlus, piraatlus, vargus, avaliku korra rikkumine vägivallaga jne.). sellest tulenevalt on krim.men'es ka kohtueelne staadium, kus toimubki materjalide kogumine. Kõik saadud tõendid saadetakse prokuratuuri, seal otsustatakse, kas alustada kohtumenetlust. Kui juhtub nii, siis suunatakse materjalid mõnda maa- või linnakohtusse, kus algab protsessi
muude nõuete eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kuidas peaks tegutsema, et tegevus oleks kooskõlas seadusega? Enne laskmist tuleb olla kindel, et inimest pole jahitava looma lähedal ning sihitakse ainult looma. Tõsielu juhtum Saaremaa hirvelaskmise juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakond alustas Saaremaal jaanuari lõpus aset leidnud hirvelehma ebaseadusliku laskmise uurimiseks kriminaalmenetluse. Kuna spetsialisti poolt tehtud ülevaatus näitas, et tegemist oli tiine loomaga, mille puhul hinnatakse keskkonnakahju suuruseks 36000 krooni, kuulub juhtum kriminaalkorras menetlemisele. Hirvelehm lasti 28. jaanuaril Leisi vallas Metsaküla jahiseltsi maadel toimunud ühisjahi käigus. Kasutatud materjalid https://www.riigiteataja.ee/akt/12766181 http://www.kki.ee/est/index.php?part=news&id=313&PHPSESSID=ce152f2e4d575b13b649c34 Tänan kuulamast!
2) kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 207 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. TMS §-st 210 tulenevalt kohaldatakse kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele muuhulgas TMS §-s 207 sätestatut. Väärteo- ja kriminaalasjade täitmise aegumise puhul on tegemist õigust lõpetava tähtajaga st pärast KarS §-s 82 sätestatud tähtaja saabumist ei ole täitetoimingute tegemine enam lubatud. Viimasest tulenevalt peab kohtutäitur ise (ilma täiendava võlgniku avalduseta) lõpetama
lõplikult süüdi või õigeks (ne bis in idem), on seotud õigusriikliku õigusemõistmise kahe olulise põhimõttega: 1) õiguskindluse põhimõttega; 2) põhimõttega, et konfliktisituatsioonis on esmatähtis materiaalne õigus. Ne bis in idem põhimõte on kohtuotsuse seadusjõudu vääristav ja selle kaudu ka kohtuvõimu reguleeriv põhimõte. Kohtuotsuse formaalne seadusjõud tähendab seda, et: 1) seadus jõustunud kohtuotsus ei ole sama kriminaalmenetluse raames enam vaidlustatav; 2) see kohtuotsus on täidetav (ja et seda peab täitma asuma); 3) loodud on eeldused kohtuotsuse materiaalseks seadusjõustamiseks. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine PS § 23 lg 1 Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise asjal. §23 lg 2 kohaselt ei tohi kellelegi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. Kui
1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip – Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma vastavalt seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. 2) Oportuniteedi e otstarbekuse printsiip – kui puudub asja vastu avalik huvi ja süü ei ole suur, siis lõpetatakse asi ära. (maksab kahju ära ja kõik) (kriminaalmenetluse seadustik §202) 3) Ökonoomsusprintsiip – Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega. Kõigepealt vaadelgem, milliste kulutustega tuleb arvestada. Kindlasti tuleb arvestada õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimise otseste kulutustega. Need jagunevad a) riigi ja
päevamäära. (2) Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. (3) Keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. (4) Päevamäära suurus väljendatakse kümne sendi täpsusega. (5) Teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse kolmekümmend kuni kakssada viiskümmend päevamäära.
Kolmas isik, kes esitab iseseisva nõude vaidluseseme suhtes, võib hagi (3) Kohus hindab avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse arvamust esitamisega protsessi astuda kuni sisulise arutamise lõpetamiseni koos asjas kogutud tõenditega. esimese astme kohtus. Tal on kõik hageja õigused ja kohustused. Kriminaalmenetluses räägitakse kriminaalmenetluse osalistest (KrMK). § 80. Iseseisva nõudeta kolmas isik (1) Kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet vaidluseseme suhtes, võib § 34. Menetlusosalised protsessi astuda hageja või kostja poolel kuni asja sisulise arutamise (1) Kriminaalmenetluse osalised on: lõpetamiseni esimese astme kohtus, kui asjas tuvastamisele kuuluvad - kahtlustatav,
esitamisega protsessi astuda kuni sisulise arutamise lõpetamiseni (3) Kohus hindab avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse arvamust esimese astme kohtus. Tal on kõik hageja õigused ja kohustused. koos asjas kogutud tõenditega. § 80. Iseseisva nõudeta kolmas isik Kriminaalmenetluses räägitakse kriminaalmenetluse osalistest (KrMK). (1) Kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet vaidluseseme suhtes, võib protsessi astuda hageja või kostja poolel kuni asja sisulise arutamise § 34. Menetlusosalised lõpetamiseni esimese astme kohtus, kui asjas tuvastamisele kuuluvad (1) Kriminaalmenetluse osalised on: asjaolud ja õigussuhted võivad mõjuda tema õigustele või kohustustele - kahtlustatav, ühe poole suhtes
Kuidas aitab tõhus bürokraatia kaasa ühiskonna paremale toimimisele? Leidke iga eespool nimetatud bürokraatia tunnuse juurde vastav põhjendus. 19.Kuidas erineb maa- ja halduskohtu roll I astme kohtupidamises? 20.Nimetage Riigikohtu kaks peamist ülesannet. Näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelevalve valitsuse tegevuse üle, 21.Andke ülevaade Eesti kohtusüsteemist. 22.Prokuratuuri ülesanded. 1) kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamine 3)riikliku süüdistuse esindamine kohtus; 4) rahvusvahelisest koostööst tulenevate ülesannete täitmine, osalemine Eurojusti töös; 5) teised seadusega prokuratuurile pandud ülesanded. 23.Kellel ja miks on õigus pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu poole? 24.Millega tegeleb ombudsman? Kaitseb inimeste või gruppide õigusi suhetes riigiasutuste,kohaliku omavalitsuse asutuste ja teiste avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja sutustega. 25
Tallinnas- Vahipataljon, Staabi- ja sidepataljon, Mereväebaas ja laevastik, Toetuse väejuhatuse logistikapataljon Paldiskis- Kalevi jalaväepataljon Võrus- Kuperjanovi jalaväepataljon Kutsealust ei kutsuta ajateenistusse, kui: · Kutsealuse terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele · Kutsealune ei ole läbi teinud vähemalt põhikooli II kooliastet · Kutsealune on kriminaalasjas kahtlustav või süüdistatav, kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni · Kutsealune kannab vabadusekaotuslikku karistust (vangla) · Kutsealune on tudeng, kes on asunud kõrgharidust omandama arsti või õe erialal Ajateenistusest vabastatakse isik, kes: · On asunud asendusteenistusse. · On saanud 28-aastaseks. · On vanglas. · On läbi teinud kohustusliku sõjaväeteenistuse välisriigi relvajõududes või teeninud sõjaväelasena välisriigi relvajõududes vähemalt 12 kuud.
päevamäära. (2) Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. (3) Keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta 13 andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. (4) Päevamäära suurus väljendatakse täiskroonides. (5) Teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni kakssada viiskümmend päevamäära.
karjääris, ehitusplatsil); - kukkuva eseme või varingu alla jäämisel 3 juhtumit (tõstukit remontides, kaevetöödel, palkide laadimisel); - mehaaniline lämbus 2 juhtumit (tsemendi- ja killustikupunkris); - rünnak looma poolt 1 juhtumit. Ülalnimetatud surmaga lõppenud tööõnnetuste kohta alustas politsei kriminaalmenetluse, v.a loomaga kokkupuutumise juhul. 21-st surmaga lõppenud tööõnnetusest toimusid 4 välismaal, neist 2 riigikaitse sektoris. Tegevusalade lõikes on Eestis enim tööõnnetusi ehituse valdkonnas (422). Töötleva tööstuse harudest metalli- ning puidutööstuses ning lisaks jae- ja hulgikaubanduses, kus toimus 369 tööõnnetust. 100 000 töötaja kohta registreeriti enim
Algab kohtulik uurimine, kus uuritakse kirjalikke tõendeid, kuulatakse tunnistajaid, eksperte, kannatanuid ja süüdistatavat. Kui kohtulik uurimine on lõppenud, algavad kohtuvaidlused. Kohtuvaidlustes esitab prokurör kõne süüdistatava tegudest ja sellest, kui suurt karistust prokurör nõuab. Kannatanu, tsiviilkostja ja kaitsja esitavad oma seisukohad. Enne kui kohus läheb otsust tegema, saab viimast korda sõna süüdistatav. Kriminaalasjade menetlemist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik. Võistlevuse printsiip. Uurimisprintsiip. Süütuse presumptsioon Võistlevuse printsiibi kohaselt on erinevatel isikutel kohtumenetluses erinevad rollid ning seda ka tõendite esitamise ning hindamise raames. Kohtul, võistlevuse printsiibi kohaselt, ei ole kohustust ega õigustki ise tõendeid koguda. Antud printsiip on kantud ideest, et ainult selliselt on võimalik tagada kohtute sõltumatus. Võistlevuse printsiip on Eestis leidnud laialdast rakendamist kriminaalmenetluses
Laste õigused Riigid peavad võtma meetmeid, et vältida alla 15 aastaste laste otsest osavõttu sõjategevusest. Riigid peavad hoiduma alla 15 aastaste värbamisest relvajõududesse. Art. 38 34 Laste õigused Riigid peavad kaasa aitama ohvriks langenud lapse paranemisele ja ühiskonda tagasipöördumisele. Art. 39 35 Laste õigused Kriminaalmenetluse alla sattunud lapsel on õigus kohtlemisele, mis arvestab tema väärikustunnet ja väärtushinnanguid. Art. 40 36 Naiste õigused Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta. ÜRO, jõustus 3.09.1981 EV ühines 29.09.1991 37 Naiste õigused Naiste diskrimineerimine on mis tahes vahede, erandite või piirangute tegemine soo
nagu ka mitmed teised Kagu-Aasia maad, tuntud või teatud kui... teadagi. "Kuldne kolmnurk" jne. Yaba (amfetamiini) tablette müüdi isegi bensiinijaamades, et kaugsõidujuhid ärkvel saaksid püsida. Alles 1970. aastal keelati see ära. "Narkokaubitsejad ei halasta meie lastele. Ja meie ei halasta neile." teatas Tai peaminister. Väärteod ja kuriteod Seadustes sätestatud narkosüüteod on jagatud kaheks: väärteod (väiksema ühiskonnaohtlikkusega süüteod); kuriteod (kriminaalmenetluse korras menetletavad teod). Millised etapid sellele eelnevad? Sõltuvusele eelnevad uimasti proovimine, tarvitamine ning kuritarvitamine. Proovimine tähendab uimastiga eksperimenteerimist: inimene tarvitab uimastit üsna harva ning teeb seda enamasti uudishimust. Tarvitamine tähendab, et on tekkinud kindlad uimastitarvitamise viisid (kindel aeg, koht, seltskond), suurenenud on uimastitaluvus, järgmine tarvitamiskord on ette
CCC ajalooline käekäik ja kehtivusaeg Alates 15 sajandist tekkisid püüdlused impeeriumi ametkondade algatusel vastukaaluks partikulaarsele õigusseadusandlusele koostada ka unifitseeritud seadustikke mis kehtiksid kogu impeeriumi ulatuses. Selle ajendiks olid mitmed kaebused, kus kirjeldati süütute vastutuselevõtmist ja laialdaselt surmanuhtluse kasutamist. Selle tulemusena võeti 1498 aastal Reichstagi poolt Freiburgis vastu resolutsioon mille sisuks oli tervet impeeriumi katva ühtse kriminaalmenetluse koostamine. Samasiulise resolutsioon koostati ka Reichstagi poolt Augsburgis 1500 aastal. 1507 aastal nägi ilmavalgust normide kogu üldnimetusega Bambergische Halsgerichtordnung, ka Bambergensis, ka Constitutio Criminalis Bambergensis, ka mater Carolinae. Seadustiku autoriks oli CCC autor Johann Freiherr von Schwarzenberg kes koostas selle reformimeelse peapiiskop Georg III nimel. On kindel, et von Schwarzenberg ei kirjutanud seda seadustikku üksi
Norman Aas Prokuratuuri põhiseaduslik asend. Funktsionaal-organisatoorne analüüs Funk tsionaal-organisatoorne analüüs Käimasoleva karistusõiguse ja kriminaalmenetluse reformi käigus on prokuröride menetlusfunktsioonide määratlemise kõrval samavõrd tähtis ka prokuratuuri kui organisatsiooni muutmine kaasaegse demokraat- liku riigi nõuetele ja eesmärkidele ning Eesti põhiseadusele vastavaks õiguskaitseorganiks. Suurimaks ohuks seejuures on suhtumine prokuratuuri kui konkreetsest põhiseaduslikust korrast eemalseisvasse järelevalveorganisse, millel on ajaloo vältel välja kujunenud kindel funktsioon ja struktuur, mis tuleb igal
ainult karistusmäärad. Kõige suurem erinevus ehk narkootikumide karistusmäär Hollandis ja abordikeeld Poolas. Selge on aga see, et üksi ei saa riik avatud piiride puhul hakkama, üksi ei jõua kuritegevusega sammu pidada, koostöö on vajalik – see on odavam, lihtsam ja mõjuvam. Kokku on lepitud kuritegudes, milles toimub ühtlustamine – terrorism, narkokuriteod jne, lisaks finantskuriteod. Seni on keskendutud karistusõiguse poolele ja koostööle, kriminaalmenetluse pool on uus. On tekkinud ka vajadus ühtlustada kriminaalmenetlust, sest muidu üks riik ei usalda teist läbiviimaks menetlust esimese riigi kodaniku üle. Kõige vastuolulisem on EL vahistamismäärus (ühe õigusasutuse taotlus teisele ühe isiku kinni pidamiseks), mis võeti vastu pärast 9/11 terrorirünnakuid. Vastu võeti see rutuga ja vähese diskussiooniga. Nüüd ilmnevad probleemid ja kitsaskohad (tagantjärgi). Põhijoontes on see jäänud samaks
eesmärk on tõendite kogumine või taotleva riigi kohtuvõimude kogutud tõendusmaterjalide vahendamine. Konventsioon täpsustab ka nõudeid, millele peavad vastama vastastikuse abi taotlused ja nõudekirjad (edastavad asutused, keeled, vastastikusest abist keeldumine). Protokolliga tühistatakse konventsioonis antud võimalus keelduda abist ainult sel põhjusel, et taotlus käsitleb süütegu, mida riik, kellele taotlus esitati, peab finantssüüteoks. Kriminaalmenetluse ülevõtmise Euroopa konventsioon - konventsiooni kohaselt võib osalisriik paluda teisel osalisriigil algatada menetlus kahtlusaluse suhtes. Sellise taotluse võib esitada juhul, kui: kahtlusalune elab alaliselt taotluse saanud riigis või on selle riigi kodanik; kahtlusalune kannab selles riigis vanglakaristust või osaleb muus menetluses; menetluse ülevõtmine on õiglase kohtumõistmise huvides; kohtuotsuse täitmine taotluse saanud riigis tõenäoliselt
(2) Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. (3) Keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. (4) Päevamäära suurus väljendatakse täiskroonides. (5) Teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni kakssada viiskümmend päevamäära. Rahalist karistust ei
asjaosaliste suhtes tagada maksimaalne informeeritus. Õiguskaitse süsteemi tegevus peab tagama isikutele maksimaalse informeerituse ühe või teise toimingu õiguslikust alusest ja vajalikkusest. Õigus teada, milliseid menetluslikke võtteid tema suhtes kohaldatakse. Nt . Kohtueelse uurimise lõpus on süüdistataval õigus tutvuda tema kohta kogutud kriminaaltoimiku materjaliga; õigus telefonikõnele jne. 8.Kaitse õiguse printsiip- Õigus kaitsele. Ennekõike kriminaalmenetluse küsimus, aga põhimõtteliselt on igal isikul õigus kaitsele. Profesionaalsed kaitsmise spetsailistid on advokaadid, kes raha eest osutavad õigusabi. Kaitse teostatakse kokkuleppel kliendiga või on riigi poolt määratud kaitse. Kaitse õiguse rikkumise küsimuse tõstatamine on üks advokaatide levinum relv ja selle küsimuse suhtes on kohtud väga tundlikud. Kas isikul on õigus ise ennast kaitsta?- kui soovib, siis jah. 9
suhtes. · Võidakse kohaldada aresti. 4.6 Ajutine pankrotihaldur · Annab kohtule info, mis on talle vastava isiku suhtes teatavaks saanud. Täidab kohtupoolt määratus ülesandeid. Ta peab olema asjas erapoolik. 4.7 Kuritegu ja raske juhtimisviga · Kui ilmneb et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnusega teo teatab halfur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. · Rakse juhtimisviga on kohustuste rikkumine tahtlikult või hooletuse tõttu. Koheselt vastutatakse ka oma isikliku varaga.
Prokuratuur · Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Prokuratuuriseaduse alusel osaleb prokuratuur kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises; juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse; esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. · Kriminaalmenetluse juhina suunab prokurör uurijat tõendite kogumisel ja vastavalt tuvastatud asjaoludele otsustab isikule süüdistuse esitamise. · Prokuratuur menetleb kuritegusid koostöös järgmiste uurimisasutustega: Politseiamet, Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Piirivalveamet, Konkurentsiamet ja Kaitsejõudude Peastaap. Prokuratuur on kaheastmeline koosnedes Riigiprokuratuurist kui kõrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast ringkonnaprokuratuurist.
abistamine ja nõustamine advokaatide kutse-eetika nõuete ja advokaaditegevuse metoodika osas kantsler juhatus nimetab viieks aastaks ametisse kantselri, kes korraldab advokatuuri asjajamist, juhib advokatuuri kantselei tööd, edastab organite teateid ja otsuseid jne Prokuratuur: prokuratuuri tegevust reguleerib KrMS ja KarMS, töökorraldust aga prokuratuuriseadus. 2 ül : kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimine ja riikliku süüdistuse esitamine kohtus kahe astmeline riigiprokuratuurist (peaprokurör) ja neljast ringkonnaprokuratuurist (juhtiv prokurör) Prokurörid on : prokuröri abi, ringkonnaprokurör, vanemprokurör, juhtivprokurör, riigiprokurör, juhtiv riigiprokurör, riigi peaprokurör Eristada tuleb prokuröri abi , sest tal võibolla ükskõik mis kõrgharidus Õiguskantsler: Ei allu ühelegi riigiametnikule
mida haldur kavatseb veel esitada; • kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused; • muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Kolmas isik, sealhulgas juhatuse liige või likvideerija võib küll vabatahtlikult maksta kulude ja halduri tasu katteks summa kohtu deposiiti. Samuti peab haldur aruandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (PankrS § 162 lg 3). Pankrotimenetluse praktika Kuna antud valdkonnas ei jõua enamus lahendeid isegi mitte teise astmesse, siis on pankrotimenetluse raugemist käsitlev Riigikohtu praktika vähene 20. juuni 2005. a. määruses nr 3-2-1-68-05 lahendati küsimus sellest, kas raugemine on võimalik ka füüsilisest isikust võlgniku pankroti korral. Pankrotihaldur Uno Feldschmidt esitas 8. septembril 2004
3.9 Surmanuhtlusel on tänini ka Eestis oma pooldajad ja vastased. Mis on nende peamised argumendid? Surmanuhtluse keelustamise pooldajad: 1) Oluline on see, et enam ei saa inimesele elu tagasi anda ta võttis teise elu. 2) Osa on veendunud, et tsiviliseeritud inimühiskonnas ei ole kohta surmanuhtlustele. Surmanuhtluse keelustamise vastased: 1) Tapjatest ei saa inimesi (sinna hulka ei kuulu enesekaitsena tapmine). 2) Erijuhtudel tuleb surmanuhtlus säilitada. Süütuse presumptsioon kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi käsitleda kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Pärnu Maakohus Maakohtusse pöördumise õigus Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. Halduskohtud Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks halduskohut, milles on kokku 27 kohtunikukohta. Ringkonnakohtud Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa ning halduskohtute
mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg. (7) Süüteo aegumine peatub: 1) kahtlustatava, süüdistatava või menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde; 2) väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni; 3) seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo toimepanemisel noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes kuni kannatanu kaheksateistaastaseks saamiseni, kui kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud enne tema poolt nimetatud vanuse saavutamist. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel ei uuene aegumine, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud viisteist aastat või väärteo toimepanemisest on möödunud kolm aastat.
annaabi.ee 
