Tööõnnetuste statistika (1)

2007 aasta tööõnnetuste statistika
Tööinspektsioon registreeris 2007. aastal
3707 tööõnnetust, millest töösurmasid oli 21, raskeid
tööõnnetusi 1082 ning kergeid tööõnnetusi 2604.
Tööõnnetusi registreeriti rohkem I ja II kv ning vähem
III ja IV kvartalis kui 2006. aastal, kuid aasta lõikes
tõusis registreeritud tööõnnetuste arv võrreldes 2006.
aastaga 1,5% ehk 54 tööõnnetuse võrra. Aasta lõikes
toimus enim tööõnnetusi I kvartalis, kõige vähem III
kvartalis, mis on seotud üldise puhkusteperioodiga.
Tööõnnetuste suhtarv 100 000 töötaja
kohta on seotud 15-74. aastaste tööga hõivatute
arvuga maakonnas ning tegevusvaldkonnas. Keskmiselt
registreeriti 2007. a maakondades 423 kerget
ning 159 rasket tööõnnetust 100 000 töötaja kohta.
100 000 töötaja kohta registreeriti
tööõnnetusi jätkuvalt enim Lääne-Virumaal, kus
absoluutarvudes kasvas tööõnnetuste arv ligi 6%, kuid
100 000 töötaja kohta üle 9%. Lääne-Virumaa
registreeritud tööõnnetuste arvu iseloomustab
muuhulgas heal tasemel tööõnnetustest teatamine
arstide ja tööandjate poolt ning tööga hõivatute arvu
muutus. Lääne-Virumaa on maakond, kus heal
tasemel teatamine ja hõivatute arvu pidev
vähenemine annab maakondade võrdluses kõige
suurema erinevuse. Võrreldes teiste maakondadega
registreeritakse Lääne-Virumaal ka poole rohkem
kergeid tööõnnetusi (920).
Võrreldes aastaga 2006 on tööõnnetuste arv
100 000 töötaja kohta enim kasvanud Viljandi-, Valgaja
Jõgevamaal. Viljandi- ja Valgamaal on registreeritud
rohkem just kergeid tööõnnetusi. Raskete
tööõnnetuste arv on aga Viljandimaal vähenenud 14%.
Jõgevamaal on 2007.a võrreldes 2006. aastaga
registreeritud rohkem nii kergeid kui raskeid
tööõnnetusi. Jõgevamaal on toimus 2 surmaga
lõppenud tööõnnetust.
Märkimisväärselt on langenud Hiiumaal
tööõnnetuste arv 100 000 töötaja kohta, ligi poole
võrra. Kuigi Hiiumaal kasvas hõivatute arv 6% on
tööõnnetusi registreeritud 11 (2006. a 20).
Väljaspool Eesti Vabariiki toimunud
tööõnnetusi registreeriti 104. Enim neist on toimunud
Soome Vabariigis 40, 28 väljaspool EL riike ning 13
Rootsis. Eesti töötajatega rohkem kui üks tööõnnetust
on toimunud veel Hollandis, Norras, Lätis, Poolas ja
Leedus. Soomes on enim tööõnnetusi toimunud
ehitajatega, personali otsingu ettevõtete töötajatega
ning jae- ja hulgikaubanduse töötajatega. Väljaspool
EL riike on enim tööõnnetusi registreeritud meie
relvajõudude rahuvalvajatega, teine suurem
tegevusvaldkond oli transpordisektor .
Surmaga lõppenud tööõnnetusi
registreeriti 21 (2006.a - 27; 2005.a - 24). Uurimise
tulemusena selgus, et 7 tööõnnetust 21-st ei toimunud
töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise
tagajärjel.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest
tulevate nõuete rikkumisega seotult toimus 12
surmaga lõppenud tööõnnetust:
- kukkumise tagajärjel – 6 juhtumit (kaubalaevas,
karjääris, ehitusplatsil);
- kukkuva eseme või varingu alla jäämisel – 3
juhtumit (tõstukit remontides, kaevetöödel, palkide
laadimisel);
- mehaaniline lämbus – 2 juhtumit (tsemendi- ja
killustikupunkris);
- rünnak looma poolt – 1 juhtumit.
Ülalnimetatud surmaga lõppenud tööõnnetuste
kohta alustas politsei kriminaalmenetluse,
v.a loomaga kokkupuutumise juhul. 21-st surmaga
lõppenud tööõnnetusest toimusid 4 välismaal, neist 2
riigikaitse sektoris.
Tegevusalade lõikes on Eestis enim
tööõnnetusi ehituse valdkonnas (422). Töötleva
tööstuse harudest metalli- ning puidutööstuses ning
lisaks jae- ja hulgikaubanduses, kus toimus 369
tööõnnetust. 100 000 töötaja kohta registreeriti enim
õnnetusi töötleva tööstuse harudest puidu- (1831),
toiduainete- (1535) ning mööblitööstuse (1363)
valdkondades. Rohkem kui 2006. aastal toimus
100 000 töötaja kohta õnnetusi transpordisektoris
(+52%) ning töötleva tööstuse valdkonnas (+45%).
Töötleva tööstuse harudest on tõus kõige suurem
olnud mööbli- ja toiduainetöötuses.
Kergete tööõnnetuste registreerimine on
üheks näitajaks, mille põhjal saab järeldada, kas
nende toimumisest Tööinspektsioonile teatatakse või
mitte. Kui surmaga lõppenud tööõnnetusi on Eestis
pea võimatu varjata, siis kergete tööõnnetuste arv on
Eestis oluliselt väiksem kui EL riikides. Seega on
Tööinspektsioonil alust arvata, et tegemist on olulise
tööõnnetuste alaraporteerimisega, seda just kergete
tööõnnetuste osas. Enim on tööõnnetuste arv
võrreldes möödunud aastaga 100 000 töötaja kohta
langenud Pärnu- ja Läänemaal.
Raskeid tööõnnetusi võrreldes aastaga
2006 registreeriti 11 võrra rohkem. Raskete
tööõnnetuste arv võrreldes möödunud aastaga on
enim tõusnud Rapla - ja Harjumaal , pea poole võrra
vähenenud aga Võru-, Saare- ning Hiiumaal.
Tegevusalade lõikes oli raskeid õnnetusi enim jätkuvalt
ehituses. Võrreldes möödunud aastaga on raskete
tööõnnetuste arv suurenenud metsamajanduses,
paberitööstuses ning maismaatranspordi ettevõtetes.
Läbi aastate on vähenemise tendentsi märgata hulgija
jaekaubanduse sektoris ning mäetööstuses.
Tööandjatelt laekunud raportite põhjal selgus,
et tööandjad peavad ettevõttes toimunud
tööõnnetuste peamisteks põhjusteks 46%
juhtudel - muid põhjuseid, mida ei osatud määratleda
ning 26% juhtudel, oli tegemist töötaja poolse
ohutusnõuete rikkumisega.
Tööinspektorite poolt uuritud raskete
tööõnnetuste uurimiskokkuvõtete põhjal on aga
tööõnnetuste peamisteks põhjusteks 21% juhul -
töötajate puudulik väljaõpe ja juhendamine, 16%
vastavalt töökoha mittevastavus tööohutusnõuetele
või puudulik töökeskkonna sisekontroll ning 14%
juhul- töövahendite mittevastavus tööohutusnõuetele.
Põhjuste nii erinevast käsitlusest võib
järeldada, et tööandjad kas ei oska või ei soovi välja
selgitada tööõnnetuste tegelikke põhjuseid ning
seetõttu on ka raportitel märgitud põhjused väga üldised.
Tõnu Teder
EL108