Tööõnnetuste statistika (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Kutsehaigused ja tööõnnetused

TÖÖÕNNETUS.........................................................................................3 KUTSEHAIGUS JA TÖÖGA SEOTUD HAIGUS...................................3 Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad : ............................................3 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTUMISE UURIMINE JA REGISTREERIMINE................................................................................ 8 STATISTIKA.............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS :................................................................ 14  Kutsehaigused ja tööõnnetused SISSEJUHATUS : Käesolevas töös on kirjeldatud peamised tööõnnetuse põhjustajad, ning erinevad kutsehaigused. Samuti on ära toodud viisid kuidas neid ennetada ning vältida.

Tööohutus ja tervishoid

27

doc

Tööõnnetus ja keskkond

...........................................13 3 SISSEJUHATUS Aina enam hakatakse arenenud lääne ühiskonnas väärtustama iga inimelu. Seoses sellega nõuded muutuvad tööohutusele aina karmimaks. Kuna Eesti pürib Euroopa Liitu, peame ka meie hakkama tõsisemalt mõtlema tööohutuse alase olukorra parandamise peale. Üheks tööohutuse olukorra indikaatoriks on töökohtadel aset leidvate tööõnnetuste hulk ning iseloom. Seega on antud iseseisva töö eesmärgiks anda lühike ülevaade peamistest tööõnnetusi esile kutsuvatest teguritest, nende hulgast nii Eestis, Euroopas kui ka maailmas ning tuua välja olulisemad õnnetuste vältimise võimalused, sealhulgas sööklas ette tulevate õnnetuste vältimise täpsed meetodid. 4  Töökeskkond Ülevaade õigusaktidest

Tööohutus ja tervishoid

17

docx

Kutsehaigused ja tööõnnetused

Tallinna Polütehnikum Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja Ott Merila Kutsehaigused ja tööõnnetused Referaat Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus 1 Kutsehaigused 1.1 Definitsioon 1.2 Kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid 1.3 Kutsehaigestumise statistika Eesti Vabariigis 1.4 Kutsehaigestumisest teatamise ning uurimise ja registreerimise kord 1.5 Kutsehaiguste ennetamine 2 Tööõnnetused 2.1 Definitsioon ja liigitamine 2.2 Tööõnnetuse teatamise, registreerimise ja uurimise kord 2.3 Tööõnnetuste statistika Eesti Vabariigis 2.4 Tööõnnetuste ennetamine ja riskianalüüs Kokkuvõte Lisad Kasutatud materjalid Sissejuhatus Käesoleva referaadiga soovitakse lühidalt edasi anda kutsehaiguste ja tööõnnetuste

Tööohutus ja tervishoid

41

doc

Tööõiguse kordamisküsimused-vastuse d

2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; RISKIANALÜÜS ­selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutustest/asendist tingitud kutsehaigused. Tegema töötajatele tervisekontrolli. Kontrollima töötaja füüsilist ja psühholoogilist sobivust tööle. 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus;

Tööõigus

53

docx

1 kursus tööohutus ja töökeskond

lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. (2) Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kaks aastat. Töötajate esindajad valitakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 kehtestatud korras. (3) Sõltuvalt ettevõtte ohuteguritest ning ettevõttes asetleidnud tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust on Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes. (4) Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel. [Lõike 5 sõnastus kuni 30. 06. 2003] (5) Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest Tööinspektsiooni kohalikku asutust

Tööohutus ja tervishoid

74

docx

TÖÖOHUTUS

Elektriohutuse tagamine   Ohusildid ja plakatid ajutised alalised  Kaitsepiirded ajutised alalised Elektriseadmete ohutusklassid  0 – klass - tavalise pistikuga elektriseadmed  I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga  II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega  III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. Elektriõnnetused Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Tunnused  Lihasevalu;  Juhtmetesse kinnijäämine;  Põletus;  Teadvusekadu;  Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale  Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga.  Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et:  niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit,

Ergonoomika

35

docx

Tookeskkonnaohutuse alused

isoleerivad remondiseadeldised Ohusildid ja plakatid ajutised alalised Kaitsepiirded ajutised alalised Elektriseadmete ohutusklassid 0 ­ klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. ELEKTRIÕNNETUSED Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Tunnused:  Lihasevalu; Juhtmetesse kinnijäämine; Põletus; Teadvusekadu; Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et: niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit,

Pangandus

116

pdf

Eesti arve ja fakte 2013

  maist 2004. Alates 9. detsembrist 2010 on Eesti Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) täisliige. Eesti võttis 1.  jaanuarist 2011 kasutusele euro. Sellega sai Eestist Euroopa Liidu 17. liikmesriik, kus on kasutusel ühisraha euro. Eesti riigikeel on eesti keel. Rahvuslipp on sinimustvalge trikoloor. Eesti rahvuslill on rukkilill, rahvuslind suitsupääsuke ja rahvuskivi paekivi. Eesti riigivapil on kolme sinise lõvi kujutis kuldsel kilbil. Eesti Statistika 3  Loodus Eesti loodus on mitmekesine, sest asub mandrilise ja merelise kliima piirialal. Iseloomulikud on poollooduslikud kooslused, sood, ulatuslikud metsaalad, jõed ja järved. Eesti asub lindude Ida-Atlandi rändeteel, märgala Matsalu rahvuspark on rändlindudele üheks tähtsaimaks peatuspaigaks. Eestis on kombeks valida aasta puu, lind ja loom. Algatuse eesmärk on

Geograafia

Kommentaarid (1)