Vastus: Esitada kaebuse I astme kohtu peale saab teha ringkonnakohtusse. 5. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Vastus: Esitada kaebuse II astme kohtu otsuse peale saab teha riigikohtusse. 6. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Vastus: Kinnistusosakond asub maa- ja linnakohtudes. 7. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud? Vastus: Maa- ja linnakohtud arutavad/lahendavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. 8. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad halduskohtud? Vastus: Halduskohtud arutavad/lahendavad kõiki haldusõiguserikkumise asju, mis on antud seadusega nende pädevusse. Halduskohtud arutavad/lahendavad esimese astme kohtuna haldusasju.
Neid on vaja, et lahendada kodanikevahelisi probleeme, tüliküsimusi, et seadusest ülesastujaid korrale kutsuda või karistada. 3. Milline organ mõistab Eestis õigust? Õigust mõistab kohus. 4. Mitme astmeline on Eesti kohtusüsteem? Eesti kohtusüsteem on III-astmeline. 5. Nimetage ja selgitage astmed. Selgita mõisted apellatsioon ja kassatsioon. I Maa(4)- ja halduskohtud(2) kohtud, mis arutavad absoluutselt kõiki kohtuasju nii tsiviil- kui kriminaalasju. II Ringkonnakohtud(2) vaatab läbi apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendeid. Ringkonnakohtud ei algata ise uusi kohtuasju, vaid kontrollib esimese astme otsuseid kirjaliku edasikaebuse alusel. III Riigikohus(1) tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras ehk kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Riigikohus tegeleb kohtuasjadega, mille otsusega apellant nõus pole. Riigikohtul on õigus tühistada alama astme
perekonnaõigus, tööõigus)(tsiviilasi: abielulahutus, pärandiasjad, lapsendamine, võlanõu) Avalik õigus- hooldusõigus, finantsõigus, riigiõigus, kriminaalne õigus. (kriminaalasi: vargus, rööv, mõrv, seksuaalkuritegu, küberkuritegu) EESTI KOHTUSÜSTEEM Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides. Eesti presidendil on õigus anda karistuse kandjale armu. I aste. Maa- ja halduskohus Maakohtud: (Harju, Viru, Tartu)- arutavad tsiviil- ja kriminaalasju Halduskohtud: (Tallinn, Tartu)- arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu(samuti heakorraeeskirja rikkumisi) II aste. Ringkonnakohus. Apellatsioon-edasikaevamine Ringkonnakohtud: Tallinn, Tartu- esimesest astmest edasi kaevatud, esimese astme kohtu otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste. Riigikohus Riigikohtu: Tartus, Toomemäel- edasikaevamine II astmest, riigikohus vaatab üle II astme
Eesti kohtusüsteem ja kohtute tegevus Eestis mõistab õigust ainult kohus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kohtumõistmist korraldavad kohtunikud, kelle nimetab ametisse Vabariigi President. Kohtunikuks saavad kandideerida juriidilise kõrgharidusega inimesed. Kohtunikuamet on eluaegne. Esimese astme moodustavad maakohtud ning halduskohtud. Maakohtud arutavad tsiviilhagisid ja kriminaalasju. Halduskohtutes arutatakse seevastu riigi ja kodaniku vahelisi konflikte. Maakohtuid on neli: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu maakohus. Halduskohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu halduskohus. Teiseks astmeks on ringkonnakohtus. Ringkonnakohtud vaatavad läbi esimese astme kohtuotsustele esitatud edasikaebusi. Ringkonnakohtus uusi kohtuasju ei algatata. Ringkonnakohtud asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Kui kaebaja (apellant) pole
moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis. Fraktsioon – Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liit, kus sünnivad olulised kollektiivsed seisukohad. Kohaliku omavalitsuse tuluallikad: osa üksikisiku tulumaksust, maamaks, riigi toetus, kohalikud maksud, laenud, laekumised teistelt omavalitsustelt, trahvid, riigilõivud, kaupade ja teenuste müük jne. Eesti kohtusüsteem: I aste. Maa-ja halduskohus = Maakohtud arutavad küiki tsiviil-ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja inikute vastu. II aste. Ringkonnakohus = Esimese astme kohtu otsuse saab siia edasi kaevata apellatsiooni käigus. Otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste. Riigikohus = II astme kohtuotsuse saab siia edasi kaevata kassatsiooni korras. Otsus võib saada muudetud kui ka tagasi saadetud. Riigikohtu otsus on lõplik!
maakonnas, linnakohtu asub 6-s linnas, nad tegelevad tsiviil- ja kriminaalasjadega. Halduskohus käsitleb kodaniku ja riigi vahelisi kohtuasju. Teise astme kohtud on riigikohtud Tallinnas, Tartus ja Jõhvis Appellatsioon edasikaebus kõrgema astme kohtu poole, Eestis kõrgeim Riigikohus Kassatsioon kohtuotsuse ülevaatamine olemasolevate dokumentide ja materiaalide põhjal Advokaat kaitsja, juriidilise haridusega spetsialist Prokulör süüdistaja Kaasistuja kriminaalasju lahendav kohtu liige, kohtunikuga võrdsed õigused 10)Eestis on 3 liiki kaitseväge: maavägi reservi väljaõpetamine ; õhuvägi õhuruumikontroll ja õhukaitse ; merevägi: miinitõrje ja teritoorjalvete kaitsmine. 11) KAPO on siseministeeriumi haldusalastegutsev valitsusasutus, mille ülesandeks on riigi sisejulgeoleku tagamine, teabe kogumise ja süütegevuse uurimine 12)Erakond e partei sarnase ilmavaatetega inimeste ühendus, mis taotleb riigijuhtimise
Majandus-ja kommunikatsiooniminister: Juhan Parts(IRL) Põllumajandusminister: Helir-Valdor Seeder(IRL) Rahandusminister: Jürgen Ligi(Eesti Reformierakond) Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler(IRL) Siseminister: Marko Pomerants(IRL) Sotsiaalminister: Hanno Pevkur(Eesti Reformierakond) Välisminister: Urmas Paet(Eesti Reformierakond) Eesti kohtu süsteemid: 1.astme kohus: Maa-ja halduskohus Maakohtud: Harju,Viru,Tartu,Pärnu Maakohus Arutlevad kõiki tsiviil ja kriminaalasju. Halduskohtud:Tallinnas ja Tartus Kaebused ametiasutuste ja isikute vastu ja haldusõigusrikkumised. 2.astme kohus: Ringkonnakohus Tallinnas ja Tartus Edasikaebamine 1.astmest teise : apellatsioon. Võimalused: Otsus:tühistatakse , muudetakse, jäetakse samaks. Kui pole rahul otsusega saab edasi kaevata. 3.astme kohus: Riigikohus Tartus Toomemäel. Edasikaebamist nimetatakse kassatsiooniks. Võib: muuta,tühistada jätta samaks. Eu kuulu edasi kaebamisele!
riigiametnik. õigusmõistjad (vandekohus ) · Kaasusi lahendatakse seadustest lähtuvalt(Inglismaa, · Kaasuste lahendamine tugineb pretsedendil USA) (varem juhtunud juhtumid) · Milline on Eesti kohtusüsteem? Eesti kohtusüsteem on 3astmeline. Põhineb Rooma õigustel. o I aste maa- ja halduskohtud maakohtud (harju, viru, tartu, pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud (tallinn, tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikuste vastu, samuti haldusõigusrikkumisi. o II aste ringkonnakohus arutavad kaebusi I astmes tehtud otsuste peale. ( tallinn, tartu ) o III aste riigikohus II astme kohtu otsuse peale saab edasi kaevata Riigikohtusse (tartu). Riigikohtu otsus on lõplik. Teostab põhiseaduslikku järlevalvet. ERAÕIGUS e TSIVIILÕIGUS AVALIK ÕIGUS
- kogu tegevus dokumenteeritakse - ametnik on vastavalt koolitatud Bürokraatia funktsioonid: - poliitika elluviimine - süsteemi stabiliseerija - vahekohtunikuks olemine - ametnikkonna arendamine Probleemid: - korruptsioon (ametiseisundi kuritarvitamine) - altkäemaks (mittelubatud tegu raha/teene eest ametiisiku poolt) - pistis (ebaseaduslik tasu ametiisikule seadusliku teo toimepanemise eest) Eesti kohtusüsteem: Maakohtud arutavad nii tsiviil kui ka kriminaalasju (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) Halduskohtud arutatakse asju, kus ühel pool on riik ja teisel pool inimene. Arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, haldusõigusrikkumisi (Tallinn, Tartu) Ringkonnakohtud pöördutakse siis, kui ei olda rahul eelneva kahe kohtuotsusega ja (apellatsioon) kaevatakse edasi madalama astme kohtust kõrgema astme kohtusse (Tallinn, Tartu) Riigikohus toimub kohtuotsuse läbivaatamine Riigikohtus e. kassatsioon (Tartu)
sise-, välis-. Sotsiaalministeerium): Minister- juhib ministeeriumi, annab seaduse alusel välja määrusi ja käskkirju. Bürokraatia- tõkestab inimeste omavoli: ametniku ees on kõik inimesed võrdsed. Tõhud bürokraatia- valitseb selge tööjaotus, ametkond on professionaalne, puudub võimalus ametikohta osta või pärida, kogu tegevus dokumenteeritakse, igal ametikohal kindlad nõuded. Kohtuvõim: I aste (maakohtud - Harju, Viru, Tartu, pärnu), arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Haldukohtud ( Tallinn, Tartu)- arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi. II aste (Ringkonnakohus- Tallinn, Tartu, siia saab edasi kaevata I astme kohtu otsuse apellatsiooni korras. Esimese astme kohtuotsus kas tühistatakse, jäetakse samaks või muudetakse. III HALDUSKOHTUD- (Asub Tartus, siia saab kaevata Teise astme kohtu otsust kassatsiooni korras edasi. Riigikohtu otsus on lõplik!
Christie ligi 100 kriminaalromaani, üle saja lühijutu ja 20 näidendit, sealhulgas kuulsa ,,Hiirelõksu", mida Londoni West Endi teatris on selle ilmumisest alates (esietendus 25. nov 1952) on järjepanu esitatud tänase päevani. Lisaks avaldas ta Mary Westmacott`i varjunime all ka 6 armastusromaani, mis pole aga tunnustust saavutanud. A. Christie lõi rea meeldejäävaid tegelaskujusid, nagu belglasest detektiiv Hercule Poirot ja vanapiiga miss Marple, kes lahendavad keerulisi kriminaalasju. Ent Poirot` luues tegi noor autor näpuvea, tituleerides teda 65-aastaselt erruläinud politseiuurijaks. Arvestades Christie poolt loodud romaanide arvukust, siis viimastes kriminaalromaanides, kus Poirot tegutseb, pidanuks ta olema juba 117-aastane! Aasta enne oma surma andis Christie trükki romaani ,,Eesriie", kus Poirot sureb (see olevat küll ammu seifis oma tundi oodanud), tunnistades: ,,Mul on siiski kahju temast lahkuda, ta oli mu sõber..." Kirjanik suutis konstrueerida
ei ole, kui oled EL-i kodanik. Sisenemisel EL-i, kui sa pole EL-i kodanik, siis sa vajad schengeni viisat (nt.venelased). Elamislubadel on kehtestatud iga-aastane piirarv, muidu tuleks suur immigrantide sissevool, mis võtaks ära lihttööd. Kohtuasutuste ül on seaduste tõlgendamine ja rakendamine ning erapooletu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. EESTI KOHTUSÜSTEEM I aste Maa- ja halduskohus: maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud (Tallinn, Tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, ka haldusõigusrikkumisi. II aste Ringkonnakohus: esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse(Tal, Tart), seejärel esimese astme kohtu otsus tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste Riigikohus: teise astme kohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtusse (Tartu). Riigikohus vaatab karistuse määramisel üle ringkonnakohtu tegevuse
eriseadustega. Kas asi kuulub lahendamisele ühise tsiviilõiguse, eriseaduse või autonoomse piirkonna seaduse kohaselt, sõltub isiku piirkondlikust kodakondsusest. Kohtukorraldus Hispaanias põhineb jurisdiktsiooni ühtsusel. Kõik kohtunikud kuuluvad samasse kohtunikkonda. Eri liiki kohtuasju käsitlevad erinevad kohtud. Kohtusüsteemi kuuluvad tsiviilkohtud, mis arutavad kaubandus- ja perekonnaõiguse asju, kriminaalkohtud, mis arutavad kriminaalasju, halduskohtud, mis lahendavad avalik- õiguslike asutuste vahelisi vaidlusi ja sotsiaalasjade kohtud, mis lahendavad töövaidlusi ja sotsiaalkaitsega seotud vaidlusi. 2000. aasta tsiviilprotsessikoodeksi alusel lahendatakse väikese summaga nõudeid rahukohtus. Tsiviilkohtumenetlusi algatatakse esimese astme kohtus. Olemas on erikohtud, näiteks kohtud, mis arutavad perekonna- ja teovõimetusasju. Nimetatud kohtute otsuste peale võib edasi kaevata maakondlikusse kohtusse, teatavatel juhtudel
Lisaks territoriaalsele aspektile on kohtutel erinev pädevus vastavalt kohtuasjadele, mida nad arutavad, ja selle järgi jagunevad kohtud neljaks. 4 Kättesaadav internetist: http://en.wikipedia.org/wiki/Government_of_Spain 5 Kättesaadav internetist: http://en.wikipedia.org/wiki/Cabinet_of_Spain 3 Tsiviilkohtud arutavad asju, mis ei ole selgesõnaliselt määratud mõnele teisele kohtule, neid võib nimetada üld- ehk tavakohtuteks. Kriminaalkohtud arutavad kriminaalasju. Halduskohtud tegelevad riigiasutuste tegevuse õiguspärasuse kontrollimisega ja nende vastu esitatud varalise vastutusega seotud kaebustega. Sotsiaalasjade kohtud arutavad sotsiaalõiguse valdkonna küsimusi, nagu töötaja ja tööandja töölepingust tulenevad individuaalsed töövaidlused, kollektiivläbirääkimised, sotsiaalkaitsega seotud kaebused ja riigi vastu esitatud kaebused, kui riik on tööseaduste kohaselt vastutav.
EESTI KOHTUKORRALDUS 1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja korraldus: Eesti kohtusüsteemi moodustavad: · Maakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas Harju, Viru, Pärnu, Tartu Maakohus. · Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna halduasju Tartu, Tallinna Halduskohus. · Ringkonnakohtud arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikkohtuna Tallinna, Tartu ringkonnakohus. · Riigikohus kõige kõrgem kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbiviiv kohus. 2
· At Bertram's Hotel (1965) · Third Girl (1966) · Endless Night (1967) · By the Pricking of My Thumbs (1968) · Hallowe'en Party (1969) · Passenger to Frankfurt (1970) · Nemesis (1971) · Postern of Fate (1973) · Curtain (1975) · Sleeping Murder (1976) · Black Coffee (1997) Lõpetuseks Agatha Christie lõi rea meeldejäävaid tegelaskujusid, nagu belglasest detektiiv Hercule Poirot ja vanapiiga miss Marple, kes lahendavad keerulisi kriminaalasju. Kirjanik suutis konstrueerida üllatuslikke lõpplahendusi, mis on jäänud ületamatuks tänapäevani, näiteks romaanides "Roger Ackroydi mõrvalugu" (The Murder of Roger Ackroyd) ja "Ja siis polnud enam kedagi" (And Then There Were None). Kriminaalromaanis tegi Agatha Christie populaarse ajaviitezanri, asendades vägivalla, sadismi ja seksi teravmeelse ülesehituse ning probleemilahenduse põnevusega.
anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. 4. Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtu astmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal). Kohtualluvus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus: 1). Riigikohus (põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus); 2). Ringkonnakohus (arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna); 3). Maakohtud (mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas.), halduskohtud (mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju). Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
Kolmas aste on riigikohus. Õiguskantsler ja tema ülesanded Sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele, ning kes kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Tema töös on kaks suurt valdkonda. 1. Teostada seaduslikkuse järelvalvet 2. Lahendada väärhalduse juhtumeid Advokaat, kaasistujad, prokurör Advokaat ehk kaitsja on juriidilse haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide esindamine. Kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu kuuluvad lisaks kohtunikule ka kaks kaasistujat, kellel on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Prokurör ehk süüdistaja ülesanne on seista süüdimõistva kohtuotsuse eest. Riigikaitse Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Kaitsejõud Riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse. Kaitseliit
-kehtiva valitsemissüsteemi teotamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem: · riigikohus Tartus, arutab kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi, olles ise ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus · ringkonnakohus arutavad kaebusi esimeses astmes tehtud otsuste peale · maakohus Tallinn, Tartu. Pärnu, Jõhvi · halduskohtud Harju, Pärnu, Tartu, Viru I maa- ja halduskohtud Tsiviilasju, kriminaalasju. Maakohtud võivad tsiviil ja kriminaalasjade arutamise juurde kutsuda 2 kaasistujat, kelle valib 5 aastaks volikogu vallavanema või linnapea ettepanekul II ringkonnakohus ei algata ise kohtuasja, vaatab läbi, teeb otsuse kas tühistatakse, muudetaks või jäetakse samaks. III Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras, ülesandeks on konstitutsiooniline järelvalve Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal
*areopaag kõrgeim võimu-, kontroll- ja kohtuorgan (aristokraatidest koosnev nõukogu) *timokraatia riigikord kus kodanikud omavad poliitilisi õigusi vastavalt jõukusele *liturgia kohustus riiklik ülesanne, mida kodanik oma kulul pidi täitma, nt. sõjalaevade ehitus *bulee riiginõukogu Ateena polises, koosnes 500'st inimesest, tegeles päevapoliitika *heliaia vandemeestekohus, mis arutas tsiviil- ja kriminaalasju *ostrakism killukohus, sinna kuulus 6000 liiget, kes kirjutasid savinõu killule isiku nime kes nende arvates oli poliitikale ohtlik, häälteenamuse saanud isik saadeti ateenast välja 10'ks aastaks *strateeg väepealik *otrsene demokraatia riigi valitsemisviis, mille puhul rahvas tegeleb ise otseselt riigi juhtimisega *esindusdemokraatia rahvas valib oma esindaja (tänapäevane valitsemisviis)
5)Kohtusüsteem: Õigusharud: a)eraõigus- korraldab inimeste omavahelisi suhteid *tööõigus- tööandja ja töötaja omavahelised suhted *perekonnaõigus- abiellumisega seotud küsimused *võlaõigus b)avalik õigus- riigivõimu ja üksikisiku vahekord *riigiõigus- paneb paika riigi valitsemise *haldusõigus- ametnike ja omavalitsuametnike omavaheline Eesti kohtusüsteem: a)I astme kohus- maakohus(harju,viru,pärnu,tartu)arutab tsiviilasju, kriminaalasju, väärteoasju/ halduskohus(tallinn, tartu)arutab haldusasju b)II astme kohus-ringkonnakohus(tallinn, tartu, viru) menetleb esimese astme kohtuotsuste apellatsioone c)III astme kohus- riigikohus(tartu) menetleb ringkonnakohtu otsuste kassatsioone, teostab põhiseaduslikkuse järelvalvet 6)Regionaalne valitsemine: Tähtsus: a)on vaja paremaks haldamiseks b)ühtlustada erinevate piirkondade majandust c)tugevdab riiki siseselt d)võimaldab parema inimeste sotsiaalse heaolu Haldusreformi
Aga igal juhul tunduvad ta teosed ebareaalsete, lugeja intellekti intrigeerivate mõistatustena, milles kuriteol on vaid probleemi püstitamiseks vajaliku lähtekoha funktsioon autor ei lasku kunagi naturalismi, kuuriteo jubedad üksikasjad saavad lugejale teatavaks vaid sedavõrd, kuivõrd see on vajalik süüdlase paljastamiseks. Agatha Christie lõi rea meeldejäävaid tegelaskujusid, nagu belglasest detektiiv Hercule Poirot ja vanapiiga miss Marple, kes lahendavad keerulisi kriminaalasju. Kirjanik suutis konstrueerida üllatuslikke lõpplahendusi, mis on jäänud ületamatuks tänapäevani, näiteks romaanides "Roger Ackroydi mõrvalugu" (The Murder of Roger Ackroyd) ja "Ja siis polnud enam kedagi" (And Then There Were None). Kriminaalromaanis tegi Agatha Christie populaarse ajaviitezanri, asendades vägivalla, sadismi ja seksi teravmeelse ülesehituse ning probleemilahenduse põnevusega. Oma vaadetelt oli Agatha Christie küll konservatiivne, aga vihkas fasismi ja
Selles mudelis kohtunikud nim valitsuse poolt.Eesti riigikohtu süsteem on kolme tasandiline. Maakohus, ringkonnakohus ja riigikohus. Ringkonnakohtusse pöördutakse kui maakonnakohtu otsuseda ei olda nõus apellatsiooni korras. Sealt edasi kassatsiooni korras Riigikohtusse. Eraldi eksisteerib halduskohus, mis tegeleb riigi ja kodanike vaheliste probleemidega. Kriminaalkohus, mis tegeleb kriminaalaasjadega. Tsiviilkohus kodanike vahelised vaidlused. Tsiviil- ja kriminaalasju lahendatakse maa-ja ringkonnakohtus. Riigikohus on seadusandliku järelevalve kohus ning tavalisi kohtuasju seal ei arutata, kui seal arutatakse mõnda tsiviil või kriminaalasja siis peab see lugu olema erakorraline, sellest tekitatakse nn. pretsedent mille baasil riigkohtunikud koolitavad teisi kohtunikke. Riigikohtunikud nim parlamendi poolt. Ringkonna- ja maakohtunikud nim. riigikohtu poolt. Kohtunike elukutse on eluaegne, sellega püütakse tagada nende ausus
· tagab korra avalikes kohtades: õiguserikkumiste korral nõuab nende viivitamatut lõpetamist ning võtab tarvitusele vastavad meetmed; · võtab vastu ja registreerib õiguserikkumiste ning muude sündmuste kohta saabuvat informatsiooni, võtab viivitamatult tarvitusele abinõud õiguserikkumiste ärahoidmiseks, tõkestamiseks ning avastamiseks; · algatab kriminaalasju, teostab kohtueelset uurimist ja täidab muid ülesandeid, mis tulenevad kriminaalprotsessi seadustest; teeb ekspertiise ja kriminalistikauuringuid; · täidab oma pädevuse piires kohtuotsuseid ja kohtumäärusi, viib täide aresti, lühiajalist vangistust ja väljasaatmist, valvab ja konvoeerib kinnipeetud ja vahi alla võetud isikuid;
13. Kohtusüsteemi funktsioonid: Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve Erinevate võimuinstitusioonide või-tasandite tasakaalustamine Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. Kohtusüsteem- on ühtne,tipnedes ülemkohtuga. 14. I astme kohus I astme kohus Maakohus Halduskohus - Harju - Tallinn - Viru - Tartu - Pärnu - Tartu Arutab tsiviilasju, kriminaalasju, Arutab haldusasju Väärteoasju II astme kohus Ringkonnakohus - Tallinn - Tartu - Viru Menetleb I astme kohtuotsuste apellatsioone III astme kohus Riigikohus - Tartu 15. Et korraldada mingi kindla ala elu kõikides valdkondades (haridus, arstiabi). 16. Mille poolest erinevad tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivmudelid üksteisest? Millise mudeliga riik on Eesti? Eesti on tsentraliseeritud mudel. 17. Kahe tasandiga. Maakond ning vald&linn.
ülesanne). Kohtunikud nimetab ametisse valitsus eluks ajaks, vajalik juriidiline kõrgharidus. Lähtutakse mahukatest seaduskoodeksitest. Islamiõigus ehk sariaat (põhineb koraanil ja on arhailine) varastel käe maha raiumine. Abielurikkujate kividega surnuks loopimine. Pisikuritegude eest piitsutamine. Veritasu. Omakohus. Eesti kohtusüsteem I Maa ja halduskohtud maakohtud arutavad kõiki tsiviil ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu. II Ringkonnkohtud (3 tk: Tallinn, Tartu, Viru) on apellatsioonikohtud, kuhu saab edasi kaevata I astme kohtu otsuseid. III Riigikohus (Tartus) 1) On kassatsioonikohus, otsuseid vaadatakse läbi olemasoleva materjali põhjal, uut uurimist ei toimu. Kontrollitakse protseduuri reeglite järgimist. 2) On konstitutsioonilise järelevalve kohus Kohtusüsteemi ülesanded:
Kohtuvõim- poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Funktsioonid: 1. Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve. 2. Täidab erinevate võimuinstitutsioonise või- tasandite tasakaalustaja rolli. 3. Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. 14) Kuidas toimib Eesti kohtusüsteem? 1 astme kohus: Maakohus · Harju · Viru · Pärnu · Tartu Arutab · Tsiviilasju · Kriminaalasju · Väärteoasju 1 astme kohus: Halduskohus · Tallinn · Tartu Arutab haldusasju 2 astme kohus: Ringkonnakohus · Tallinn · Tartu · Viru Menetleb 1 astme kohtuotsuste apellatsioone. 3 astme kohus: Riigikohus · Tartu Menetleb ringikonnakohtu otsuste kassatsioone.Teostab põhiseaduslikkuse järelvalvet. Kohtunikud: Halduskohtud: 27 kohta Maakohtud:153 kohta Ringikonnakohtud: 46 kohta Riigikohtud: 19 kohta 15) Miks on regionaalne valitsemine tähtis? 1
- Seaduserikkujatele karistuse määramine Demokraatliku riigikohtusüsteem on mitmeastmeline - kui langetatud kohtuotsus üht või mõlemat osapoolt ei rahulda siis võib ta otsuse edasi kaevata kõrge astme kohtusse - Vähendab kohtu eksimise võimalust III astme Riigikohus (Tartus, toomemäel) II astme Ringkonna kohtud (Tallinna Ringkonna, Tartu Ringkonna) I astme Maakohtud (Harju, Pärnu, Tartu, Viru), Halduskohtud (Tallinna, Tartu) Maakohus · Arutab kriminaalasju ja tsiviilasju · Kriminaalasi kohtumõistmine arvatava kurjategija üle · Tsiviilasi eraosaliste vaheline kohtuvaidlus · Advokaat kriminaal menetluses -> Kaitseb süüdistatavat; tsiviil/haldus menetluse -> Esindada klienti · Prokurör kriminaalasjas riiklik süüdistaja Halduskohus · Arutab haldusasju kodaniku ja riigi(KOV) vaheline vaidlus · Ringkonnakohus arutab kõiki kohtasju APELLATSIOONI korras. Apellatsioon on
Kriminaalasjade kohtulik menetlemine ei ole võimalik ilma kohtueelse menetluseta, kuid see ei moodusta päris eraldiseisvat menetlust, sest sel perioodil ainult valmistatakse asja kohtu jaoks ette. Kohtueelne menetlus ja kriminaalkohtumenetlus teevad kokku kriminaalmenetluse. Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja haldusrikkumise asju. Tsiviilasju vaatab läbi kohtunik ainuisikuliselt, kriminaalasju reeglina aga kohtunik ja kaks kaasistujat. Kaasistuja valib kandidaatide seast välja selle kohtu tööpiirkonna linna- või vallavolikogu 5 aastaks. Nendesse kohustesse kuuluvad ka kinnistusametid, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusametite registrid: kinnistusraamat, abieluvararegister, pärimisregister. Registriosakondade registrid: äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrid, kommertspandiregistrid, laevakinnistusraamat.
Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. 8. Nimeta 5 võlasuhte lõpetamise alust - kohane täitmine - tasaarvestus - kokkulangemine - lepingu taganemine - lepingu ülesütlemine 9. Eesti kohtusüsteem -maakohtud Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus kes arutavad kõiki tsiviil ja kriminaalasju, asudes ühes v mitmes kohtumajas. - halduskohtud Tartu halduskohus ja Tallinna halduskohus arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. - ringkonnakohtud Tallinna ringkonnakohus, Tartu ringkonnakohus ja Virumaa ringkonna kohus arutavad tsiviil, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna. - riigikohus kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teisi avaldusi läbivaatav kohus. 10. Mis on süütegu, väärtegu ja kuritegu
Riigikontroll- juhib riigikontrolör. Uurib, kuidas riik ja omavalitsused on maksumaksa raha kulutanud ning mida selle eest talle pakkunud 4. Mis on korruptiivne tegu? Ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusevastaseid otsuseid või toiminguid nt alt käemaks 3.4 Kohtuvõim ja korrakaitse 1.Milline on Eesti kohtusüsteem? (Astmed, funktsioonid, kohtud jms) I aste- Maa-ja halduskohtud Maakohtud arutavad tsiviil-ja kriminaalasju Halduskohtud arutavad kaebusi ametisutuste ja isikute vastu, samuti hldusõigusrikkumisi II aste. Ringkonnkohus Esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse III aste. Riigikohus Teise astme kohtu otsuse saab edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtusse. Vaatab üle ringkonnakohtu tegevuse karistuse määramisel. Kas täidetakse põhiseadust 2. Milles avaldub kohtuvõimu sõltumatus? Õigust mõistab ainult kohus
2. sealt edasi vajadusel Euroopa Inimõiguste kohtu poole 23.Eesti kohtusüsteem Kaks põhimõtet demokraatliku kohtupidamise juures: 1. seaduse ülimuslikkus- kõik osapooled alluvad võrselt seadusele 2. süütuse presumptsioon- keegi pole ennem süüdi, kui kohus ei ole otsust langetanud Eesti kohtusüsteem on kolmeasmeline Esimese astme kohtud- maakohtud- arutavad nii tsiviil-(abielulahutus, rahaline vaidlus) kui ka kriminaalasju (altkäemaks vargus). Halduskohtud- tegelevad ainult haldusõigustega (kaebused, protestid) Teise astme kohtud- ringkonnakohtud: 1. vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu otsuseid 11 (apellatsioon tähendab edasi kaebaist kõrgema kohtu poole) 2. võivad alamastme kohtu otsuse kinnitada või muuta Kolmanda astme kohus- Riigikohus: 1
Demokraatlikus riigis kasutatakse tavaliselt mitmeastmelist kohtusüsteemi. Selle põhijoon on kohtualuse õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohtus, kui langetatud kohtuotsus teda ei rahulda. Niimoodi väheneb kohtu eksimise võimalus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimese astme moodustavad maa- ja linnakohtud ning halduskohtud. Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki kohtuasju. Enamiku kohtuasjadest moodustavad eraõiguslikud tsiviilasjad, kuid lahendada tuleb ka kriminaalasju. Maakohus asub igas maakonnas, linnakohus aga kuues linnas. Haldusõigus käsitleb kodaniku ja riigi vahelisi konflikte. Halduskohtu pädevusse kuuluvad riigivõimu, omavalitsusasutuste ning ametiisikute vastu esitatud protestid ja kaebused, näiteks kui ametnik ei ole ettenähtud aja möödudes vastanud kodaniku kirjale. Halduskohtus vaadatakse läbi ka valimiskomisjoni otsuste vastu suunatud protestid ja kaebused. Teise astme kohtud on ringkonnakohtud
Kohtunik on valitud või ametisse nimetatud isik, kelle peamine volitus on õigusemõistmine. Kohtunikud nimetab ametisse president. Riigikohtu esimehe kandidatuuri esitab president ning kinnitab Riigikogu. Kohtuniku amet on eluaegne. Advokaadi ehk kaitsja ülesanne on kohtualuse huvide esindamine. Advokaadi valib süüalune. Prokuröri ehk süüdistaja ülesanne on süüdistuse esitamine ja põhjendamine. Prokurör määratakse protsessile riigi poolt. Kaasistuja kuulub kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu. Kaasistujaks võib olla 25-65- aastane Eesti kodanik, kellel on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kohtukaasistuja valitakse ametisse viieks aastaks linna/valla volikogu poolt. 2.7. Riigikaitse ja riiklik julgeolek Sisejulgeoleku valdkonnad on õigus- ja korrakaitse. Välisjulgeolek on riigi ja rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral. Vt EV põhiseaduse X peatükk Riigikaitse eesmärk on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine
Näiteks Saksamaad esindab rahvusvahelistel kohtumistel liidukantsler, Suurbritanniat peaminister. (Taavi Rõivas) 3. Kuidas on üles ehitatud Eesti kohtusüsteem? Milliseid isikuid me võime kohtusaalis näha? Kohtunik Kaitsja Süüdistatav Tunnistajad Kannatanu Vandekohtunik Sekretär Kaasistuja (kuulub kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu lisaks kohtunikule, valitakse ametisse 5ks aastaks linna/vallakogu poole, kus asub kohus) Advokaat (ehk kaitsja, juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide kaitsmine) Prokurör (süüdistaja, tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest) Hageja (osapool, kes esitas kohtule avalduse), Kostja (peab kostma, vastama hageja pretensioonile) Mida tähendab süütuse presumptsioon?
seonduvaid küsimusi reguleerib kohtute seadus. Kohtumenetlus ning asjaajamine toimub kohtus eesti keeles ning kohtumenetluse seadustes sätestatud juhtudel ka muus keeles (Kiris 2009). Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: I. Maa- ja linnkohtud ning halduskohtud II. Ringkonnakohtud III. Riigikohus Eesti Vabariigis on 4 maakohut: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, kes kõik arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ning 2 halduskohut: Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, kes arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Eestis on 2 ringkonnakohut milleks on Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, kes arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna. Riigikohus on kui kõrgeim kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus (Ibid). 1.1 Kohtunik
Kohus on eeskätt kohtuvõimu institutsiooniline kandja ja seega pigem riigi- kui menetlusõiguslik subjekt. Kriminaalmenetluse subjektiks on tegelikult hoopis kohtukoosseis – kohtunik või kohtunike kogu, kes lahendab konkreetset kriminaalasja. Kuid kohtukoosseisust rääkides kasutatakse sageli terminit „kohus“. Võimalikud kohtukoosseisud kriminaalmenetluses: * I astme kohtu e maakohtu koosseis: - esimese astme kuritegude kriminaalasju lahendatakse koosseisus: eesistuja ja 2 rahvakohtunikku; - ainuisikuline koosseis: a) teise astme kuritegude kriminaalasjad ja lihtmenetluse kriminaalasjad; b) eeluurimismenetluses; c) täitmiskohtunik kohtulahendi täitmisel. * Ringkonnakohtu koosseis: - reeglina arutab kriminaalasja kolm ringkonnakohtunikku; - eelmenetlust toimetab ringkonnakohtunik ainuisikuliselt. * Riigikohtu koosseis: - kriminaalasja vaatab läbi vähemalt kolmest riigikohtunikust koosnev koosseis.
kriminaalmenetluse seadustik tsiviilkohtumenetluse seadustik halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus PS § 148 kohaselt on Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviilja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 3) II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; 4) III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus.
võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Kasutatakse majandus- ja kutsetegevuses Garantii on põhilepingust sõltumatu kohustus Lõpeb: Kokkulepitud rahasumma maksmisel, Tähtaja möödumisel, Võlausaldaja loobumisel 18. Mida peetakse kinnistusosakonnas ja millise kohtu juures see asub Peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit, asub maakohtus. 19 Milliseid kohtuasja liike arutavad maakohtud : tsiviil- ja kriminaalasju 20 Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse-maakohtud: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus Halduskohtud: Tartu ja Tallinna Halduskohus 21 Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi II astmesse- ringkonnakohtud: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus (apellatsioonikohtuna arutavad tsiviil, kriminaal ja haldus asju ) 22 Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi III astmesse: riigikohus: Tartu Riigikohus 23
Eesti kohtusüsteem. Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Kohtusüsteem täidab kolme peamist konstitutsioonilist funktsiooni: 1. seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve 2. erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustaja rolli 3. kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüstem I astme kohus- maakohus ja halduskohus Maakohus ( Harju, Viru, Pärnu, Tartu) arutab tsiviilasju,kriminaalasju, väärteoasju/ 153 kohtunikku Halduskohus (Tallinn, Tartu) arutab haldusasju/ 27 kohtunikku II astme kohus- ringkonnakohus (Tallinn, Tartu, Viru) menetleb I astme kohtuotsuse apellatsioone/ 46 kohtunikku III astme kohus- riigikohus (Tartu) menetleb ringkonnakohtu otsuste kassatsioone, teostab põhiseaduslikkuse järelevalvet/ 19 kohtunikku
Kohus kui õigustmõistev võim, kohtuvõimu teostaja on omaette võimuharu, mille peamine ülesanne on õigusemõistmine Eest Vabariigi seadustest lähtuvalt. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Kohtusse võib pöörduda iga Eesti Vabariigi elanik, kui tema õigusi või vabadusi on piiratud. Ka kõiki riigiasutuste otsuseid on kohtus võimalik vaidlustada. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline . Maakohtud ehk üldkohtud on esimese astme kohtud, mis lahendavad tsiviil- ja kriminaalasju. Nende kohtute otsuseid saab apellatsiooni korras teise astme kohtusse edasi kaevata. Haldusasjadega tegelevad halduskohtud . Teise astme kohtud on ringkonnakohtud , kus võetakse uuesti arutlusele esimese astme kohtus arutatud, kuid edasikaevatud juhtumid. Ringkonnakohtu otsused võib omakorda kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtusse. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, mis ei pea kõiki esitatud kaebusi menetlusse võtma.
kuuluvad Euroopa Liidu asju, olulise tähtsusega välis-ja sisepoliitilisi küsimusi. Igale otsusele eelneb põhjalik eeltöö, mida korraldavad ministeeriumid ja riigikantselei. Kohtuvõim Õigusriigis mõistab õigust ainult kohus. Kohus saab määrata karistusi ainult seaduse piirides. Eesti kohtusüsteem jaguneb kolmeks. Esimene aste: Maa- ja halduskohus - Maakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi. Teine aste: Ringkonnakohus - Esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse. Esimese astme kohtu otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Kolmas aste: Riigikohus - Teiste astme kohtu otsuse peale saab kassatsiooni korral edasi kaevata Riigikohtusse. Riigikohus vaatab üle ringkonnakohtu tegevuse karistuse määramisel. Riigikohus
Sellisele seisukohale on asunud ka Eesti prokuröride üldkogu 05.03.2010 heaks kiidetud deklaratsioonis. Arvutivõrgus: http://www.prokuratuur.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=49663/% DCldkogu+deklaratsioon+05+03+2010.pdf. 33 Kuigi üksikutes Euroopa riikides (Itaalia, Hispaania) on legaliteediprintsiip absoluutne, avaldub prokuröri lähtumine ots- tarbekusest (oportuniteediprintsiibist) ja seega tema otsustuste diskretsioonilisus esmajoones selles, milliseid kriminaalasju menetletakse prioriteetsena. Kõikide juhtumite ühetaoline menetlemine ei ole võimalik. Vt P. J. P. Tak (viide 21), lk 6. 34 N. Cowdery. Independence of the Prosecution. Arvutivõrgus: http://www.lawcouncil.asn.au/fms/speeches/Rule%20of%20 Law/Session%204%20Nicholas%20Cowdery.pdf. JURIDICA VIII/2011 563
Koosneb ministritest, riigiministrist ja aseminitrist. Kohtuvõim Ülemkohus - Kõrgeim kohtuorgan tsiviil-, kriminaal- ja põhiseadust puudutavatest asjades. Koosneb kuni 26-st liikmest, nende hulgas India ülemkohtunik. Kõik kohtunikud määrab president peaministri soovitusel, nende ametiaeg kestab 65. eluaastani. Pädevusse kuuluvad edasikaebused, on esimese astme kohtuks valitsuse ja ühe või enama osariigi või osariikide vahelistes küsimustes. Võib suunata tsiviil- ja kriminaalasju ühest kõrgest kohtust teise. Kõrged kohtud 18-st kohut, millest kolme võimkonda kuulub enam kui üks osariik. Kõrge Kohtu esimehed määrab president India ülemkohtuniku ja osariigi kuberneriga konsulteerida. Kohtunike arv erineb kohuti. Kohtunikud on ametis 62. eluaastani. Ringkonna kohtud Kohtunikud määrab osariigi kubernir osariigi Kõrge Kohtuga konsulteerides. Igal ringkonnal (zilla) on oma tsiviilasju arutav kohtunik. Kriminaalasjadega
selle süstematiseerimise aluseks? Süüteod on jaotatud seadustiku eriosa seitsmeteistkümne peatüki vahel, kusjuures ühes peatükis on üht õigushüve kaitsvad süüteod. 38. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini? Inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. EESTI KOHTUKORRALDUS 1. Milline on kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Kohtusüsteemi moodustavad: · Maakohtud (4 tükki) arutavad tsiviil- ja kriminaalasju · Halduskohtud (2 tükki) arutavad esimese astme kohtuna haldusasju · Ringkonnakohtud (2 tükki) arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna · Riigikohus kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus 2. Keda võib nimetada ja kelle poolt kohtunikuks ja rahvakohtunikuks?
vangistuseadustik, maksukaristuse seadustik, distsiplinaarseadustik. 1938 kohtute seadustik, sõjaväe kohtute seadustik, sõjavälja kohtute seadustik, advokatuuriseadustik. 27. Eestiaegne kohtukorraldus Kohtukorralduses jäi süsteem samaks, väikesed muudatused, rahukohtunikke nüüd 54, peterburi kohtupalati asemel riigikohtu palat, talukohtud kadusid ära, erinevad seisuste kohtud kadusid ära. Väiksemaid tsiviilkohtuid ja kriminaalasju arutasid rahukohtunikud, apellatsioon rahukogu, kassatsiooni asju riigikohus Rahukogu- kohtupalat- riigikohus Euroopa õiguse ajalugu. ,,Euroopa õiguse ajalugu" Erik Hanners, 1995 ,,Käsitlused kriminaalõiguse ajaloost" J.Sootak 1.Sugukonna õiguse mõiste. Normid, käitumisreeglid. Normide looja ja kandja oli sugukond. Vt. eelmine aine. Arvatavasti on õiguse vanimaks allikaks tavaõigus. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees
.......................................................................... 18 allikad................................................................................................................................... 19 2 SISSEJUHATUS Avaliku kontrolli õigusnormide täitmise üle ühiskonnas peavad tagama kohtud. Kohtud lahendavad tsiviil-, haldus- ja kriminaalasju, samuti teostavad järelvalvet õigusaktide põhiseadusele vastavuse üle Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi kaudu. Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtud tegutsevad iseseisva kohtuasutusena üksnes esimese kohtuastme tasandil. Ringkonnakohtus ning Riigikohtus on haldusasjade läbivaatamiseks kolmeliikmelised halduskolleegiumid. Eestis on käesoleval ajal kaks halduskohut, so Tallinna Halduskohus
Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Kohtusüsteem täidab kolme peamist konstitutsioonilist funktsiooni: 1. seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve; 2. erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustaja rolli; 3. kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. Eesti kohtusüsteem: 1. esimese astme kohtud – maa- ja halduskohtud – maakohtud- 4 (Harju, Viru, Pärnu, Tartu), arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju; halduskohtud- 4 (Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi), arutavad haldusasju 2. teise astme kohtud – ringkonnakohtud- 2 (Tallinn, Tartu), arutavad kaebusi esimeses astmes tehtud otsuste peale (apellatsiooni kohus) 3. kolmanda astme kohus – riigikohus- 1 (Tartu), arutab kassatsioonikaebusi, on põhiseaduse järelvalve kohus (kassatsiooni kohus)
põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal. Juhtiv riigiprokurör: 1) juhib prokuratuuri sisulist tööd, sealhulgas koordineerib kriminaalmenetluste läbiviimist ja kuritegevusevastast võitlust ja vastutab selle eest 2) juhib oma alluvuses töötavate prokuröride tööd ja tagab neile ühtlase töökoormuse 3) annab korraldusi ringkonnaprokuratuuridele 4) võtab ringkonnaprokuratuuridest kriminaalasju Riigiprokuratuuri menetlusse 5) annab prokuratuuri tegevusest aru riigi peaprokurörile 6) korraldab kaebuste lahendamist 7) taotleb ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist ja tingimuste loomist 8) teeb riigi peaprokurörile ettepanekuid endale alluvate prokuröride lisatasude ning ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarmenetluse alustamise kohta 9) delegeerib vajadusel prokuratuurile pandud riikidevahelise õigusabi ülesannete täitmise ringkonnaprokuratuuridele
Kohus kui õigusmõistev võim, kui kohtuvõimu teostaja on omaette võimuharu, mille peamine ülesanne on mõista õigust Eesti Vabariigi seaduste järgi. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Kohtusse võib pöörduda iga Eesti Vabariigi elanik, kui tema õigusi ja vabadusi on piiratud. Kohtus on võimalik vaidlustada ka kõiki riigiasutuste otsuseid. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Maakohtud ehk üldkohtud on esimese astme kohtud, mis lahendavad tsiviil- ja kriminaalasju. Nende kohtute otsuseid saab apellatsiooni korras edasi kaevata teise astme kohtusse. Haldusasjadega tegelevad halduskohtud. Teise astme kohtud on ringkonnakohtud, kus võetakse uuesti arutlusele esimese astme kohtus arutatud, kuid edasikaevatud juhtumid. Ringkonnakohtu otsused võib omakord edasi kaevata Riigikohtusse. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, mis ei pea kõiki esitatud kaebusi menetlusse võtma. Riigikohtus menetlusse võetud juhtum
annaabi.ee 
