Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

POLITSEI TÖÖ, STRUKTUUR JA ÜLESSANDED (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega siis tegelevad politseinikud kui nad ei võitle otseselt kuritegudega?

POLITSEI TÖÖ, STRUKTUUR JA ÜLESSANDED
Referaat
Juhendaja :
Õpetaja

Sisukord


POLITSEI TÖÖ, STRUKTUUR JA ÜLESSANDED 1
POLITSEI TÖÖ, STRUKTUUR JA ÜLESSANDED 3
Politsei ülesanded ja kujunemine 3
Politsei stuktuur 5
Ülesanded ja pädevused 6
Kasutatud allikas 9

POLITSEI TÖÖ, STRUKTUUR JA ÜLESSANDED


Politseiorganisatsioonis on toimunud palju ümberkorraldusija uuendusi. Üheks olulisemaks neist võib pidada kindlastiendiste maakondlike politseiprefektuuride liitumist suuremateks regionaalseteks politseiprefektuurideks.ümberkorralduste eesmärgiks oli prefektuuri rolli suurendamine igapäevase politseitöö korraldamisel., et oleks võimalik senisest enam arvestada regionaalset eripära ning kohaliku kogukonna nõudmisi ( Kaasik 2008).

Politsei ülesanded ja kujunemine


  • Sõna politsei tähendab organiseeritud ühiskonda, st linna, kogukonda, mis on inglise keelele

  • andnud ka sõna „policy“ (Kaasik 2008).


  • Politsei kujunemine ei ole igal pool olnud ühesugune. Uurijad on kindlaks teinud politsei

  • mitmeid eelkäijaid ja formuleerumisallikaid. Korra hoidmine ja kuritegelike käitumisaktide

  • fikseerimine-takistamine on ühiskonna arengu üks aluseid (Kaasik 2008).


    Kaasaegne politsei täidab kahte suuremat funktsiooni: autoriteetset sekkumist ja sümboolset õiglust. Autoriteetne sekkumine on see, mille eest eelkõige vastutavad patrullteenistus ja liikluspolitsei. See on reageeriv tegevus, mitte ennetav ning see pole seotud otseselt kuritegevusega ja selletõttu ei tehta midagi olukorra parandamiseks. Edu tuleneb patrullteenistuse mobilisatsiooni astmest (Kaasik 2008).
    Sümboolne õiglus on dektetiivne ja liikluspolitseinike valdkond , mis on suuremas osas reageeriv koos seaduse rakendamisega. Sümboolne õiglus on nii demostratiivne (seaduslik režiim on olemas) kui ka reaalne ( kurjategija on tabatud). Edu sõltub selles valdkonnas suuresti rahva poolt antud informatsioonist, koostööst elanikonnaga (Kaasik 2008).
    Millega siis tegelevad politseinikud kui nad ei võitle otseselt kuritegudega? Vastus sellele on, et nad taastavad korda ja annavad üldabi. Tüüpiline näide on, et noored mehed joovad tänavanurgal õlut ja teevad rumalaid märkusi; poisid keeravad lahti tuletõrje vooliku, et kuumal suvepäeval dussi võtta; libe muda maanteel ; koer haugub pidevalt hilja õhtul; teismelised istuvad kiirtoidurestoraanide kabiinides, ei telli midagi ja joovad pabertopsidest enda toodud veini. See kõik kuulub nii teenistuse kui ka ennetuste valdkonde (Kaasik 2008).
    Kõige tavalisemad, aga ka kõige raskemad konfliktisituatsioonid, millega politseil tegeleda tuleb, on peretülid. Lisaks kuritegevuse avastamisele peab politsei olema ka tegev sotsiaalse heaolu tagamisel (Kaasik 2008).
    Probleemile orjenteeritud politsei tegevuse peamised põhimõtted on võimalik valja tuua järgmise skeemina ( Aimre 2007).
    koostöö kogukonnas
    KOGEMUS
    Süstemaatiline
    nalüüs
    UUED MÕJUSAMAD LAHENDUSED
    Kui nähakse probleemi kogukonnas, siis tuleb väljaselgitada selle põhjused. Põhjuses on võimalik välja selgitada ja lahendusi leida, tehes süstemaatilist analüüsi ja koostööd kogukonnaga. Leides võimalikud lahendused, tuleb neid rakendada ja samas hinnata ka probleemi mõjusi kogukonnale . Mõjude hindamine peab olema seotud konkreetsete tegevustega. Kogu protsess võimaldab saada uusi kogemusi ning nende abil saab kasutusele võtta uusi mõjusaid lahendusi (Aimre 2007)



    Politsei stuktuur


    Politsei kuulub ühendametisse koos piirivalve ja kodakondsus ning migratsiooniameti asutustega, mille tööd koordineerib Politsei- ja piirivalveamet. Amet on politsei arengu ja strateegia väljakujundaja ning suunaja .
    Eestis on 4 regionaalset politseiprefektuuri.
    • Ida Prefektuuri tööpiirkond on Lääne- ja Ida-Viru maakond.
    • Lõuna Prefektuuri tööpiirkond on Tartu-, Jõgeva-, Viljandi-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa.
    • Lääne Prefektuuri tööpiirkond on Järva-, Rapla -, Lääne-, Pärnu-, Hiiu- ja Saaremaa
    • Põhja Prefektuuri tööpiirkond on Harju maakond

    Lisaks on ka kaks üleriigilist spetsialiseeritud politseiasutust. Julgestuspolitsei tegeleb tähtsate objektide ja isikute kaitsega ning koordineerib korrakaitse tööd. Keskkriminaalpolitsei uurib raskemaid või üleriigilise tähtsusega kuritegusid.
    Politseiteenistus on töötamine politseiasutuses, Eesti Riigikaitse Akadeemias ja politseiõppeasutuses politseiametniku ametikohal. Politseiametnik on politseiteenistuses olev isik, kes on riigiametnik .
    Politseiametnike ametikohad jagunevad kolme põhigruppi (lähtudes ametikohal töötamiseks esitatavatest haridus - ja muudest põhinõuetest): kõrgemad -; vanem – ja noorempolitseiametnikud.
    • Kõrgemad politseiametnikud:
      • Politseipeadirektor, kaitsepolitsei peadirektor;
      • Politseipeadirektori asetäitja, kaitsepolitsei peadirektori asetäitja;
      • Politseidirektor, politseiprefekt;
      • Politseiasedirektor, politseiaseprefekt, politseinõunik;
      • Ülemkomissar;
      • Komissar.
    • Vanempolitseiametnikud:
      • Politseijuhtivinspektor, juhtivassistent, juhtivkonstaabel;
      • Politseivaneminspektor, vanemassistent, vanemkonstaabel;
      • Politseiinspektor, assistent , konstaabel.
    • Noorempolitseiametnikud:
      • Politseinooreminspektor, nooremassistent, nooremkonstaabel.

    Politseipeadirektor Raivo Küüt on struktuuri nimetanud organisatsiooni selgrooks, mille loomiseks varuti võimalikult palju aega ning kaasati erinevaid osalisi. Raivo Küüdi sõnul on uue ameti struktuuri luues lähtutud ühetaolise põhimõttest, et tagada üksuste sünkroone tegevus ja parim koostöö ( Nigul 2009).

    Ülesanded ja pädevused


    • Eesti politsei täidab vastavalt seadusele järgnevaid ülesandeid :
      • abistab kodanikke oma pädevuse piires;
      • kaitseb kodanike elu, tervist, au ja väärikust, vara ning omandit õigusvastaste rünnete eest ja muu ohu korral;
      • tagab korra avalikes kohtades: õiguserikkumiste korral nõuab nende viivitamatut lõpetamist ning võtab tarvitusele vastavad meetmed;
      • võtab vastu ja registreerib õiguserikkumiste ning muude sündmuste kohta saabuvat informatsiooni, võtab viivitamatult tarvitusele abinõud õiguserikkumiste ärahoidmiseks, tõkestamiseks ning avastamiseks;
      • algatab kriminaalasju, teostab kohtueelset uurimist ja täidab muid ülesandeid, mis tulenevad kriminaalprotsessi seadustest ; teeb ekspertiise ja kriminalistikauuringuid;
      • täidab oma pädevuse piires kohtuotsuseid ja kohtumäärusi, viib täide aresti , lühiajalist vangistust ja väljasaatmist, valvab ja konvoeerib kinnipeetud ja vahi alla võetud isikuid;
      • tagab politseisse toimetatud isikute õigused ja seaduslikud huvid, vajaduse korral meditsiinilise abi, annab esialgse selgituse politseisse kutsumise või toimetamise kohta;
      • osaleb õiguserikkumiste, narkomaania, joomarluse ja muude väärilmingute profülaktikas;
      • aitab kaasa karistuse ärakandnud isikute sotsiaalsele kohanemisele;
      • viib läbi menetlust haldusõiguserikkumiste asjades;
      • otsib taga teadmata kadunud, ebaseaduslikult Eestis viibivaid ning teisi isikuid seaduste ja muude õigusaktidega ettenähtud korras;
      • kaitseb välisriikide suursaatkondi ja suursaadikute elukohti; valvab Vabariigi Valitsuse poolt määratud objekte;
      • reguleerib liiklust ja teostab liiklusjärelvalvet, kontrollib teede, tänavate, liikluskorraldusvahendite ja liiklusvahendite seisukorda;
      • kontrollib kehtestatud eeskirjadest kinnipidamist tema järelevalve all olevate objektide avamisel ja töötamisel;
      • kontrollib passimäärustikest ning kodanike sisse- ja väljaregistreerimise eeskirjadest kinnipidamist;
      • kontrollib välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute Eestis viibimise ja töötamise seaduslikkust;
      • informeerib riigi- ja kohaliku omavalitsuse organeid kuritegevuse olukorrast, avariidest, tulekahjudest, katastroofidest, loodusõnnetustest ja muudest erakorralistest sündmustest ning võtab tarvitusele vältimatud abinõud nende tagajärgede likvideerimiseks, inimeste päästmiseks ja abistamiseks; annab abi isikutele, kes on saanud kannatada õiguserikkumiste tõttu või kes on abitus seisundis;
      • tagab leitud ja politseile üleantud asjade ja dokumentide säilimise nende tagastamiseks omanikule või seaduslikule valdajale või üleandmiseks leiubüroole;
      • osaleb looduskeskkonna, loodusvarade ja -objektide kaitsel;
      • täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga.
    • Politsei abistab oma pädevuse piires :
      • tervishoiu- ja veterinaarjärelevalveorganeid karantiini rakendamisel epideemia või episootia korral;
      • raviasutusi, rakendades õigusaktidega ettenähtud korras nende isikute kohaletoimetamist, kes oma tervisliku seisundi tõttu kujutavad ohtu iseendale või teistele isikutele;
      • tuletõrje- ja päästeteenistusi nende teenistusülesannete täitmisel, tagades vajaduse korral avaliku korra;
      • Kodakondsus- ja Migratsiooniametit passimäärustikest kinnipidamise ning isikute sisse- ja väljakirjutamise eeskirjadest kinnipidamise kontrollimisel;
      • julgeolekuasutusi nende ülesannete täitmisel;
      • Maksu- ja Tolliametit tollieeskirjade tolliseaduse tähenduses rakendamisel.
    • Kui politseiametnik või vastava väljaõppe saanud politseikadett osutub õigusrikkumise pealtnägijaks, on ta kohustatud ajast ja kohast sõltumata asuma teenistuskohustuste täitmisele.
    • Vastava väljaõppe saanud politseikadetil on politsei teenistusülesannete täitmisele asumisel politseiametniku õigused, kohustused ja vastutus.

    http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_politsei#Struktuur

    Kasutatud allikas


    J. Kaasik 2008. Kogukonna keskne politseitöö. Ülevaade teooriast ja praktikast. Kirjastus, Sisekaitseakateemia . Tallinn
    I.Aimre 2007. Politseisotsioloogia alused. Kirjastus, sisekaitseakateemia. Tallinn
    Vikipeedia. Eesti politsei. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_politsei#Struktuur
    A.Nigul 2009. artikkel, Politsei-ja piirivalveameti struktuur sai nsiseministri heakskiidu. Politseileht august 2009. väljaandia, politseiamet.
    9
  • Vasakule Paremale
    POLITSEI TÖÖ-STRUKTUUR JA ÜLESSANDED #1 POLITSEI TÖÖ-STRUKTUUR JA ÜLESSANDED #2 POLITSEI TÖÖ-STRUKTUUR JA ÜLESSANDED #3 POLITSEI TÖÖ-STRUKTUUR JA ÜLESSANDED #4 POLITSEI TÖÖ-STRUKTUUR JA ÜLESSANDED #5 POLITSEI TÖÖ-STRUKTUUR JA ÜLESSANDED #6 POLITSEI TÖÖ-STRUKTUUR JA ÜLESSANDED #7 POLITSEI TÖÖ-STRUKTUUR JA ÜLESSANDED #8 POLITSEI TÖÖ-STRUKTUUR JA ÜLESSANDED #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Munapall Õppematerjali autor
    POLITSEI TÖÖ, STRUKTUUR JA ÜLESSANDED
    Politseiorganisatsioonis on toimunud palju ümberkorraldusija uuendusi. Üheks olulisemaks neist võib pidada kindlastiendiste maakondlike politseiprefektuuride liitumist suuremateks regionaalseteks politseiprefektuurideks.ümberkorralduste eesmärgiks oli prefektuuri rolli suurendamine igapäevase politseitöö korraldamisel., et oleks võimalik senisest enam arvestada regionaalset eripära ning kohaliku kogukonna nõudmisi (Kaasik 2008).

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
    53
    docx

    Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

    (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle;

    Õiguskaitseasutuste süsteem
    Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
    125
    docx

    Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

    Kohtud ja kohtumenetlused: ajalugu, kultuur, poliitika, teadus. Kriminaalmenetluse eesmärgid. Kriminaalmenetlusel on 2 põhilist eesmärki: süütu süüdistatav tuleb õigeks mõista ­ eesmärk teenib indiviidi huve süüdlane tuleb süüdi mõista ­ eesmärk teenib ohvri ja ühiskonna huve Seega saavutame järgmisi eesmärke: Et õigus võidutseks ­ täpsemalt, menetlusnormi mittejärgides politsei hakkab süüdistama üle oma võimu (võimu ületamisega). Süütu inimesele kannatusi mittepõhjustamine. Põhiõigusi kindlustamine. Karistamine, et keegi ei rikuks ühiskonnas eksisteerivaid norme. ohvrid soovivad loovutada oma konflikti riigile, kes sellega oskab paremini tegutseda ja lahendada ­ riik on selline pool, kes saab neutraalselt otsustada (veritasu vältimine). laiendavad inimese normide ja väärtuste arusaamad.

    Kriminaalmenetlus
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    269
    docx

    Õiguse alused eksami kordamisküsimused

    8. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse 8 Politseiriik on riigikorra korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglemeteeritud Haldusriik kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Euroopas

    Õiguse alused
    Õiguse sotsioloogia
    83
    doc

    Õiguse sotsioloogia

    - õiguse enda sisu ­ st. tema vastavus sotsiaal-poliitilistele ja õiguslikele situatsioonidele - õiguskultuuri ja ­teadvuse tase (algab suhtumisest õigusnormidesse ja õiguskorda tervikuna; elanikkonna hoiakutest käitumisnormide suhtes; mida peetakse taotlemist väärt väärtusteks mis olemas on) - õiguskaitse ja õigust rakendavate organite tegevuse kvaliteet (kui hästi/mõjusalt need organid oma tööga hakkama saavad ja milline on nende töö sisuline kvaliteet; milline on nende organite koostöövõime ühiskonnaga; millise mulje nad jätavad ­ see toimub sealsete inimeste kaudu, et kuidas nad suhtlevad jne) ERINEVAD AJALOOLISED KOOLKONNAD JA KLASSIKUD ÖKOSOTSIOLOOGIA Auguste Comte 1798-1857 Sotsioloogia kujunes välja 17 saj algul. Rajajaks on prantsuse filosoof ja sotsioloog Auguste Comte (kasutusele võttis ta ka selle mõiste)

    Õiguse sotsioloogia
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    1 Eksperdid: Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist, peaekspert Veronika Reinhard – Tartu Ülikooli Kliinikumi neurointensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog Piret Valdek – AS Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja, kirurg Raido Paasma – AS Pärnu Haigla intensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Kalmer Sütt – Politseikapten, Politsei ja Piirivalveameti Piirivalveosakonna Lennusalga juht Marika Väli – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, arenduse asedirektor, patoloog Stella Polikarpus – Sisekaitseakadeemia kriisireguleerimise õppetooli assistent Mari-Ann Vernik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, erakorralise meditsiini õde Tiina Uusma - Tartu Tervishoiu Kõrgkool, lektor - kutseõppe õppekavade juht Illustratsioonid: Fotolia, Tallinna Kiirabi koolituskeskus

    Esmaabi
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
    193
    docx

    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

    Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti. Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla. 4. Aruka teenindusajastu inimese hariduslikud vajadused Töö ei ole enam selge ja konkreetne tegevus ­ seda tuleb nüüd vaadelda kui teenust, mida pakutakse klientidele, organisatsioonidele ja ühiskonnale. 1 Ühiskonna edukuse määravaks teguriks on muutumas inimestevahelised suhted, hoiakud ning valmis olek teenindamiseks. Teeninduses on tegemist dilemmaga: Paljud tööd ei nõua väga kõrget haridust või tehnilisi oskusi

    Turismiettevõtlus
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    enam tähelepanu tootmiskuludele. Ajajärku iseloomustavad suured tootmismahud, turul pakutavate kaupade rohkus, konkurentide tekkimine ja suurenenud tähelepanu tarbija vajaduste suhtes. Turu- situatsiooni muutumine sundis leidma võimalusi tootmis- ning jaotussüsteemi kulude vähenda- miseks ning töö tootlikkuse suurendamiseks. Kui hakati arvutama logistikakulusid, leiti, et need on võrreldes tootmise omahinnaga väga suured. Tekkis vajadus hakata lahendama mitme alternatiiviga optimeerimisülesandeid, nagu transpordiliigi valik, tootmise ja ladude paiknemine, optimaalne

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    enam tähelepanu tootmiskuludele. Ajajärku iseloomustavad suured tootmismahud, turul pakutavate kaupade rohkus, konkurentide tekkimine ja suurenenud tähelepanu tarbija vajaduste suhtes. Turu- situatsiooni muutumine sundis leidma võimalusi tootmis- ning jaotussüsteemi kulude vähenda- miseks ning töö tootlikkuse suurendamiseks. Kui hakati arvutama logistikakulusid, leiti, et need on võrreldes tootmise omahinnaga väga suured. Tekkis vajadus hakata lahendama mitme alternatiiviga optimeerimisülesandeid, nagu transpordiliigi valik, tootmise ja ladude paiknemine, optimaalne

    Baas Logistika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun