Ülesanne A Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31 12 20XX a järgmine Varad Kohustused ja omakapital raha 15 978 kreditoorne võlgnevus 54 325 debitoorne võlgnevus 48 573 lühiajaline laen 35 151 tootmisvarud 54 964 kokku lühiajalised kohustused 89 476 kokku käibevara 119 515 põhivara 110 567 pikaajalised kohustused 51 129 lihtaktsiad 38 347 akumuleeritud kasum 51 129
saamist ja planeeritud moel kasutamist? Analüüsige võõrkapitali kasutamist enne ja pärast laenu saamist. Algandmed: Ettevõtte bilanss seisuga 31.12.2017 on järgmine: Raha 250 000; Aktiva (raha+rahajäägi suurendamiseks) 250 000+70 000=320 000 debitoorne võlgnevus 760 000, tootmisvarud 860 000 Aktiva(tootmisvarud+tootmisvarude suurendamiseks)860 000+80 000=940 000, põhivara 1 730 000 - Aktiva(põhivara+masinapargi täiendamiseks)1 730 000+175 000=1 905 000; kreditoorne võlgnevus 850 000 Passiva (kreditoorne võlgnevus+kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks)750 000; lühiajaline laen 550 000 - Passiva (lühiajaline laen+lühiajalise laenu kustutamiseks)475 000, pikaajalised kohustised 800 000 - Passiva; lihtakstaiaid 600 000- Passiva, akumuleeritud kasum 800 000- Passiva. Deebet (eurodes) Debitoorne võlg 760000 + 250000 + 860000 + 1730000 = 3600000
müügitulu 6. Koguvara müügikäibesagedus = ----------------------------------------- (e. käibekordaja ) keskmine koguvara(aktiva) müüdud kaupade kulu 7. Kreditoorse võlgnevuse käibesagedus = -------------------------------------------- (makstaolevate summade käive) keskmine kreditoorne võlgnevus keskmine kreditoorne võlgnevus päevade arv perioodis (e.360) 7.1. Kreditoorse võlg- =------------------------------------------- = ------------------------------- nevuse välde müüdud kaupade kulu/päevade arvperioodis kreditoorse võlgnevuse
Kuna A sattus finantsraskustesse lepiti kokku, et võlg ajatatakse 3 aasta peale intressiga 10% aastas, Tagasimaksetega iga arvestusaasta lõpus 31. detsembril 2xx2, 2xx3 ja 2xx4 võrdsete põhiosa maksetena. Kajasta 31.12.2xx2 tehing ettevõtte A raamatupidamises. Vali üks: a. D: Pank 12 000 K: Intressitulu 2 000 K: Debitoorne võlg 10 000 b. K: Pank 12 000 D: Intressikulu 2 000 D: Kreditoorne võlg 10 000 c. K: Pank 11 000 D: Intressikulu 1 000 D: Kreditoorne võlg 10 000 d. K: Pank 13 000 D: Intressikulu 3 000 D: Kreditoorne võlg 10 000 Tagasiside Õige vastus on: K: Pank 13 000 D: Intressikulu 3 000 D: Kreditoorne võlg 10 000 Küsimus 4 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Rahandusotsused kodutöö nr 1 Ülesanne 1 Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31.detsember 2011.a. järgmine (eurodes): Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000
Deebet Kreditoorn Kreedit Raha 50,000 Deebet Materiaaln Kreedit Raha 100,000 Laenuraha kasutamine Deebet TootmisvarKreedit Raha 50,000 Bilanss peale tehinguid VARAD KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Raha 250,000 Kreditoorne võlgnevus 600,000 Debitoorne võlgnevus 560,000 Lühiajaline laen 600,000 Tootmisvarud 960,000 Kokku lühiajalised ko 1,200,000 Käibevara kokku 1,770,000 Pikaajalised kohustus 900,000 Materiaalne põhivara 1,780,000 Lihtaktsiad 600,000 Põhivara kokku 1,780,000 Akumuleeritud kasum 850,000
Finantsjuhtimine on oma olemuselt rahavoogude juhtimine: rahavoogude juhtimine firmast sisse ja välja ning firmasiseste rahavoogude juhtimine. Finantsjuhi kohustused: 1. Finantside analüüs ja kavandamine, bilansi passiva poole kujundamine. 2. Varade struktuuri juhtimine, tulevaste projektide elluviimine (ka aktsiate soetamine). 3. Finantsstruktuuri juhtimine korraldab kreditoorset vôlgnevust: kui bilansimaht suureneb, suureneb proportsionaalselt ka kreditoorne vôlgnevus. Kuna finantsjuhtimine koosneb eelarvestamisest, finantsanalüüsidest, kulude ja tulude planeerimisest ja nende juhtimisest, siis haakuvad kuulutuses olevad kohustused ja vastutus ja finantsjuhtimise valdkonnaga. Finantsjuhi õigusi pole antud kuulutuses mainitud.
Käibevara kokku 152 000 200 000 250 000 Hooned soetusmaksumuses 200 000 225 000 300 000 Maa soetusmaksumuses 50 000 50 000 50 000 Kulum -50 000 -75 000 -100 000 Kokku põhivara 200 000 200 000 250 000 Aktiva kokku 352 000 400 000 500 000 Kohutused ja omakapital Kreditoorne võlgnevus 58 000 65 000 78 000 Viitvõlad 35 000 35 000 64 000 Kokku lühiajalised kohustused 93 000 100 000 142 000 Pikaajaline võlg 71 000 100 000 140 000 Võlgnevused kokku 164 000 200 000 282 000 Aktsiakapital 50 000 50 000 50 000 Reservid 100 000 100 000 100 000
7· maksude arvestus Ettevõtele kohustuslik on finantsarvestus ning maksude arvestus. Arvestus - mõtleme raamatupidasimst Analüüs - analüüsib finantsandmeid Kellele on vaja majandusarvestust ? (ettevõte välised, ettevõte sisesed) - Aktsionärid, investorid. Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumi?Aruanne näitab kas ettevõte on jätkusuutlikus, kas ettevõte on võimalik kasumi saada - Kreeditorid(nt. pank).kas firma saab võla maksta?. Kreditoorne võlg võib olla palgamaksus. -töötajad. Palju palka saab? Kas minna ühte ettevõtesse või teisse -Kliendid. Kas firma on võimeline välja ostma seda, mida ta kliendile pakub - valitsus. Maksude tasumine? Kas ennevõte on jätkusuulik? Majandus aasta pikus on 12 kuud, vahel ka 18 kuud. Majandusaasta aruanne esitatakse elektroonselt äriregistrisse, 6 kuud pärast majandusaasta lõpu. Emaettevõtel on samal ajal majandusaasta nagu tütreettevõtel.
Selle peatüki läbimise järel: ·tead kuidas kajastatakse ostutehinguid raamatupidamises; ·oskad koostada ostutehingutega kaasnevaid lausendeid; ·tead ostutehingus kasutatavaid dokumente; ·oskad kajastada ostuettemakseid; ·tead kuidas inventeerida tarnijatega seotud arveldusi. 2 Ostutehingute arvestuse korraldus Ostudega seotud arveldusi arvestatakse bilansikirjel Võlad tarnijatele ning registreeritakse raamatupidamises samanimelisel kontol. Tehingu tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus, mis nõuab tulevikus varast, eelkõige rahalistest vahenditest loobumist. Konto deebetisse kirjendatakse soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumine korrespondeeruvuses Raha kontodega. Konto kreeditis kajastatakse saadud väärtuse või kasutatud teenuse maksumus korrespondeeruvuses vastavate varade või kulude kontodega. Näide: Tarnijalt saadud materjalide maksumus kirjendatakse arve põhjal järgmiselt: D Tooraine ja materjal D Sisendkäibemaks
Ettevõtte talitlustsükkel on päevade arv, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks. Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. Lühiajaliste kohustuste käibekordaja = müüdud kaupade kulu/ keskmine kreditoorne võlgnevus Lühiajaliste kohustuste käibevälde näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega (päevades) Lühiajaliste kohustuste käibevälde = 360/ lühiajaliste kohustuste käibekordaja Ettevõtte finantseerimistsükkel on päevade arv, mille tegevuste teostamiseks peab ettevõte otsima täiendavaid rahalisi vahendeid. Finantseerimistsükkel = talitlustsükkel - lühiajaliste kohustuste käibevälde Kapitali struktuuri ehk pikaajalise maksevõime näitajad
Hankijad ja kreeditorid 6. Riigiorganid (n MTA) 7. Avalikkus 8. Ettevõtte juhtkond 9. Ettevõtte töötajad Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab, kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu. 14. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne, põhivara, EBITDA, EBIT jne) 4 Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni)
EUR). Uus masin maksaks 2,5m EUR (majanduslik eluiga oleks 5 aastat, jääkväärtus 0 EUR). Uuelt masinalt oodatakse et see tõstaks ettevõtte maksude ja kulumi eelset ärikasumit (EBITDA) 650 000 EUR võrra igal järgneval 5-l aastal. Lisaks, investeering suurendab ettevõtte varude vajadust 350 000 EUR võrra kuid arvestada võib ka lisanduva kreditoorse võlgnevusega hinnanguliselt 50 000 EUR. Projekti lõppedes realiseeritakse varud ning tasutakse kreditoorne võlgnevus - seega puhtasse käibekapitali paigutatud raha saadakse täies ulatuses tagasi. Ettevõte on asendamise majandusliku tasuvuse uurimisel juba kulutanud 25 000 EUR. Ettevõte ootab oma investeeringutelt vähemalt 15%-st tulumäära. a) Kas ettevõte peaks asendama olemasoleva masina? Põhjendage oma otsust ettevõtte juhatuse liikmetele. Ettevõte ei kavanda vaadeldaval perioodil dividende, seega ka maksudega arvestama ei pea. Lahendus: Investeering (t = 0): -2.5 milj + 0.7 milj 0
4.lõppjääk ( 1+2-3) 1. algjääk- teiste füüsiliste või juriidiliste 3.debitoose võlgnevuse vähenemine- isikute võlgnevus meie firmale (debitoorne võlgnevus) 2.debitoorse võlgnevuse suurenemine 5.algjääk-meie firma võlgnevus teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele ( kreditoorne võlgnevus) 4.lõppjääk (1+2-3) 6.kreditoose võlgnevuse suurenemine. 7.kreditoorse võlgnevuse vähenemine. 8.lõppjääk (5+6-7) Koosta bilanss ja lisada kontonumrid Põhivara 10 000.- Kaup 1 000.- Ostjate ettemaksed 2 000.- Aruandeaasta kasum 10 000.- Ostjate debitoorne võlgnevus 2 000.- Kassa 1 000.- Võlg tarnijatele 7 000.- Ettemaks tarnijatele materjali eest 1 000.- Pikaajaline laen 10 000.- Arvelduskonto pangas 43 000.-
Forvarlepinguga kaasneb risk, et teine osapool ei pea sellest kinni. · lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha (nt. väljastatud laen) või muid finantsvarasid (nt. nõudeid ostjate vastu e debitoorne võlgnevus). Finantskohustus on lepinguline kohustus: · tasuda teisele osapoolele raha (nt. tagastada laenu) või muid finantsvarasid (nt. kohustus tarnijate ees ehk nn kreditoorne võlgnevus), · vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt. negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid). Omakapitaliinstrument on leping, mis annab selle omanikule õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt. aktsia või aktsiaoptsioon vms) Finantsinstrument on igasugune leping, mis on: 1. Samaaegselt ühele poolele finantsvara (raha, nõue raha saamiseks ,optsioon) ja teisele poolele
Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid. Käibevälted: Välte hindamiseks võetakse päevade arv aastas (n 365) ja jagatakse mingi vara (näiteks varud, debitoorne võlgnevus) käibekordajaga. Välde näitab kui palju aega päevades võtab keskmiselt aega vara (või mõne kohustuse nagu kreditoorne võlg) ringlus. Kui välde pikeneb, võib see näidata, et varade müümisel on probleeme (red flag). Varude käibevälde 360 Varude käibevälde (ehk kuluvälde) = varude käibekordaja müüdud kaupade kulu Varude käibekordaja = varud 4
3. Rahavoogude (-käibe) aruanne info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest 4. Omakapitali muutuste aruanne toob välja aruandeperioodil toimunud muutused e/v omakapitalis, annab infot ettevõtte jätkusuutlikkusest 5. Aastaaruande lisad arvest põhimõtted, kirjete selgitused jne 18. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne) Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) 19
lahenduse käiguga. Referaadi koostamisel jälgin koolis kehtivat kirjalike tööde vormistamise juhendit. Järgnevalt kirjutan lähemalt kohustustest, nende kajastamisest bilansis, eraldistest ja tingimuslikest kohustustest. 1. KOHUSTUSED 1.1 Kohustuse põhitunnused Kohustuse põhitunnuseks loetakse ettevõtte võlgnevuse olemasolu. Kohustused tulenevad möödunud tehingutest või teistest minevikusündmustest, näiteks kaupade omandamisega kaasneb kaubanduslik kreditoorne võlgnevus, pangalaenu saamisega selle tagasimaksmise kohustus jne. Kohustus tekib alles pärast vara kättesaamist või kui selle kohta on sõlmitud vastav leping. Kohustuse hüvitamisega arvatakse tulevikus kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside ettevõttest väljaminek. Seega kohustuste olulisemateks tunnusteks on: · nende olemasolu käesoleval hetkel; · võimalus seda kehtestada kas lepinguga (kaup) või seadusega (maksud);
· Põhivarade koosseis (soetatakse nt materiaalse põhivara objekt) · Kulude koosseisus (nt materjalikulud, mille tarbimine leiab aset vahetult aruandeperioodil) · Kohustiste koosseisus (nt kapitalirendi arve, kus kapitalirendi põhiosa tagasimakse summa ning intresside summa võrra vähendatakse vastavat liisingu kohustist) Ostutehingute sünteetiline, analüütiline arvestus, rmtpidamiskontodel kajastamine Ostutehingute tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus (nõuab tuleviks varadest loobumist)- kui kreditoorne võlgnevus väheneb, siis meie võlg tarnijatele väheneb. Iga ostutehingu puhul kindlaks määrata, kas tekkis lühi- või pikaajaline võlgnevus. · Sünteetilise arvestuse puhul registreeritakse ostutehingu tulemusel tekkinud võlg kontol Võlad tarnijatele- (kus alakontod nt võlad emaettevõtja vastu jne) · Analüütilise arvestuse kohaselt registreeritakse kõik võlgnevused ning tasumised
IRR Projekti tasuvusaeg puhaste rahavoogude põhjal ja PV-de põhjal Kasumiindeks 4. Ettevõte teeb investeeringu aastal 0 summas 40 000. Kolme aasta jooksul tekivad tegevusest järgmised puhtad rahavood: a. 1. Aastal 15 000 krooni b. 2. Aastal 25 000 krooni c. 3. Aastal 20 000 krooni Ettevõtte laenu hind on 14% ja omakapitali hind 19%. Ettevõtte bilanss on järgmine: Kreditoorne võlgnevus 10 000 Pikaajaline pangalaen 10 000 Omakapital 40 000 Passiva kokku 60 000 Leida: NPV IRR PI Tasuvusaeg diskonteeritud ja diskonteerimata rahavoogude põhjal 5. Ettevõte planeerib osta tootmisseadme summas 1 milj krooni. Seadme eluiga on 4 aastat. Toodete müügihinnaks on 200 krooni/tk. Esimesel aastal
25. Võlgade ja ettemaksete prognoosimine Lühiajaliste kohustuste all olevad võlad ja ettemaksed sisaldavad üsna erinevaid kirjeid: võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele ja maksuvõlad. Finantsjuhtimises kutsutakse neid spontaanseteks ehk isetekkelisteks kohustusteks, sest nende taga ei ole otseselt finantseerimisotsust, kuna nad tekivad ettevõtte põhitegevuse käigus tekkepõhise raamatupidamise tõttu. Võlad tarnijatele (finantsjuhtimises kreditoorne võlgnevus) võib võtta proportsionaalsesse seosesse müügikäibega. Parameetri väärtuse saab leida järgmiselt: Võlad tarnijatele (finantsjuhtimises kreditoorne võlgnevus) võib võtta proportsionaalsesse seosesse müügikäibega. Võlad töövõtjatele sisaldavad tavaliselt ühe kuu palgavõlgnevust töötajatele.(Nimetatud valemis kasvumäär g peaks olema enam-vähem sama suur, kui palgakulude valemi kasvumäär kasumieelarves.) Maksuvõlgade all kajastatakse ettevõtte
finantsarvestust. Võõrkeelse allikana kasutati elektroonilist allikat nimega accoutingbase. 1 KOHUSTUSTE MÕISTE JA PÕHITUNNUSED Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel rahaliselt hinnatav võlg. (Raamatupidamise seadus, 2002, § 3 lg 2). Kohustuste põhitunnuseks loetakse ettevõtte võlgnevuse olemasolu. Kohustuste tekkimise aluseks on tehtud tehing. Kaupade omandamise või teenuste kasutamisega tekib kaubanduslik kreditoorne võlgnevus, kui saadakse pangalaenu siis tekib tagasimaksmise kohutus jne. (Kallas, 2002, lk 132).Kohustused tulenevad alati lepingust ehk tekib kohustus tasuda saadud kauba või teenuste eest tarnijale mingiks kindlaks kuupäevaks ja kindlas summas (Assets, Liabilities & Equity - An Intro Part II, s.a.). Kaido Kallas (ibid, lk 132-133) toob oma raamatus“ finantsarvestuse alused“ välja mõned kohustuste tunnusjooned. 1. Kohustused tulenevad möödunud majandustehingutest
kapitalimahutuste ja amortisatsiooni vahe. Neto kapitalimahutused on raha väljavool, mis vähendab firma vaba rahavoogu. Osa neto kapitalimahutustest on suunatud tulevase kasvu loomisele ja osa olemasolevate varade taseme hoidmisele Lühema perioodi vältel võivad kapitalimahutused olla isegi väiksemad kui amortisatsioon 27 Mitterahaline käibekapital Debitoorne võlgnevus (laekumata arved) + Varud Kreditoorne võlgnevus (tasumata arved) =mitterahaline käibekapital Käibekapitali suurenemine on raha väljavool ja vähenemine raha sissevool Vähendades firma käibekapitali vajadust suurendab firma väärtust 28 Kõikide teiste tingimuste samaks jäämisel suurendab oodatava kasvu suurenemine firma väärtust Firma kasumi oodatav kasv sõltub kahest muutujast: Summadest mis firma investeerib varadesse ja
ingliskeelsetes hotelliteooriates. Joonisel 6.1. on näidis külalisarvest. Arvel on näha arve esitaja ja maksja andmed, arve number ja kuupäev, teenuste maksumus eraldivõetuna ning tasumisele kuuluv koondsumma. Arveldused jagunevad kaheks: sularahaarveldused ja kreditoorsed arveldused. Enamik klientide arveid on debitoorsed arveldused, sest klient on hotellile kasutatud teenuste eest võlgu ja kulud kantakse tema arvele. Iga kliendi tarbitud, kuid tasumata teenus on debitoorne võlgnevus. Kreditoorne sissekanne eeldab sissemakseid kliendi arvele (ettemaks) või siis kliendi arve summa vähendamist. Sularahaarveldused on maksmisviisid, mida sooritatakse kohapeal ning nende tehingute jääk on null. Siia alla kuuluvad järgmised arveldused: kohalikus valuutas välisvaluutas tsekkidega 2 Joonis 6.1. Külalisarve näidis poolautomatiseeritud majutuskohas Allikas: Hotis Expressi majutusettevõtete infosüsteem
3. Rahavoogude (-käibe) aruanne info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest 4. Omakapitali muutuste aruanne toob välja aruandeperioodil toimunud muutused e/v omakapitalis, annab infot ettevõtte jätkusuutlikkusest 5. Aastaaruande lisad arvest põhimõtted, kirjete selgitused jne 18. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne) Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum)
Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara- kasutatakse pikema ajavahemiku jooksul (üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- väärtpaberid, antud laenud Kinnisvara-investeeringud Materiaalne põhivara- masinad, seadmed hooned Immateriaalne põhivara- patendid, kaubamärgid, litsentsid Raamatupidamiskohustuslase kohustised ja omakapital (passiva) Kohustised Lühiajalised kohustised- maksetähtaeg kuni aasta; lühilaenud; kreditoorne lühivõlg (ajutine võlg teisele) Pikaajalised kohustised- pikklaenud, liising Omakapital Seotud omakapital- Aktsia-või osakapital, Reservid Vaba omakapital- Aruandeaasta kasum, Eelmiste aastate jaotamata kasum vara = kohustised + omakapital ehk käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital Bilansiskeem AKTIVA(VARA): Käibevara Põhivara PASSIVA(KOHUSTISED JA OMAKAPITAL): KOHUSTISED Lühiajalised kohustised Pikaajalised kohustised
ühendamine nii, nagu oleks tegemist ühe raamatupidamiskohustuslasega. Konto saldo – Kontojääk arvestusperioodi lõpul, konto deebet- ja kreeditkäivete vahe. Kutseline raamatupidaja – Raamatupidaja, kes on andnud teatud eksamid, omab teatud kogemust ning vastab muudele esitatud nõuetele. Kõrvaltoode – Põhitoote kõrval valmistatav toode, millel on tavaliselt põhitoodangust madalam turuväärtus (kasutatakse näiteks tootmisjääke). Kreditoorne võlgnevus – Majandusüksuse poolt võlausaldajaile tasumata arved laenud, laenuvõlg. Käibemaks – Maks ettevõtte hulgi- või jaekäibelt, mille osatähtsus lõpptarbimises on seda suurem, mida rohkem vaheetappe toode läbib. Käibevahendid – Ettevõttesse investeeritud rahasumma, mida kasutatakse jooksvas majanduslikus tegevuses ja mis pöördub tagasi müügitulude näol. Käibevara – Vara, mis eeldatavasti kasutatakse ära ühe aasta jooksul.
Kasum enne makse 2260 28 570 50 405 Tulumaks (26%) 587,6 7428,2 16 633,65 Puhaskasum 1672,4 21 141,8 33 771,35 21 7.3 BILANSSIDE PROGNOOS Bilanss hetkeseisuga Aktiva Passiva Käibevara Kohustused Raha 540 000 Kreditoorne võlgnevus 0 Debitoorne võlgnevus 0 Viitvõlad 0 Varud 0 Lühiajalised laenud 0 Käibevara kokku 540 000 Pikaajalised kohustused 0 Kohustused kokku 0 Põhivara 0 Omakapital Põhivara soetamismaksumus 0 Aktsia- või osakapital 540 000 Akumuleerunud kulum 0 Akumuleerunud kasum 0
Ettevõte võib olla maksevõimeline kuid mitte likviidne. 18. Kuidas iseloomustavad käibevälted ning käibekordajad varade kasutamise efektiivust? Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1 krooni kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) krooni kohta genereerida müügitulusid. Välde näitab kui palju aega päevades võtab keskmiselt aega vara (või mõne kohustuse nagu kreditoorne võlg) ringlus. 19. Raha konversioonitsükli mõiste Konversioonitsükkel mõõdab aega hetkest kus ettevõte ostab sisse varud ja ka tegelikult tasub nende eest, töötleb varud valmistoodanguks, müüb need ostjatele kuni hetkeni millal ostjad tasuvad oma arved. -Konversioonitsükkel = Ostjatelt raha laekumise aeg + Varude kuluvälde- Hankijatele võla tasumise aeg Mida pikem on rahatsükkel, seda suurem on vajalik investeering puhtasse käibekapitali, et ettevõtte
forwardkursid On fundamentaalseim seos finantsturgudel. Nagu rahvusvahelise Fisheri efekti puhul, IRP kirjeldab seoseid intressimäärade vahel. Kuid, erinevalt Fisheri valemist, kus lähtutakse oodatavast SPOT valuuta-kursist, lähtutakse oodatavast forwardkursist. Täna kaubeldavad forwardlepingud peavad väljendama intressimäärade erinevusi. 31. Forwardite ning optsioonide kasutamine valuutariskide maandamisel. Forwardite kasutamine riskide maandamisel: Kreditoorne võlgnevus: Kui e/v on tulevikus välisvaluutas võlgu, siis võib ettevõte sõlmida forwardlepingu valuuta ostuks tulevikus tänase forwardkursi alusel. (Pikk positsioon forwardlepingus) Debitoorne võlgnevus: Kui e/v ootab tulevikus makset välisvaluutas, siis sõlmitakse forwardleping valuuta müüügiks tulevikuks tänase forwardkursi alusel (Lühike positsioon forwardlepingus) Optsioonide kasutamine: näit aktsiapositsiooni kindlustamine
Debitoorne võlgnevus arveldussuhetes kujunev deebitori võlgnevus kreeditorile viimase seisukohalt vaadatuna. Debitoorne võlgnevus (nõuded) kujutab endast saadaolevaid rahasummasid, vara või teenuseid. Deebitor (võlgnik) füüsiline või juriidiline isik, kelle käes on teisele isikule kuuluvat vara ning kes pole oma kohustusi veel jõudnud tasuda. Krediroorne võlgnevus arveldussuhetes kujunev deebitori võlgnevus kreeditorile vaadelduna deebitori seisukohalt. Kreditoorne võlgnevus (kohustused) kujutab endast maksta olevaid rahasummasid, väljastatavaid materiaalseid väärtusi või teenuseid. Kreeditor (võlausaldaja) füüsiline või juriidiline isik, kelle vara on teise isiku käsutuses ja kes pole selle eest veel tasu saanud. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 26 Lisa 2 BILANSISKEEM
I kv ostude eest 112 995 75 330 188 325 II kv ostude eest 174 231 116 154 290 385 III kv ostude eest 156 978 104 652 261 630 IV kv ostude eest 92 232 92 232 Kokku maksed välja 208 995 249 561 273 132 196 884 928 572 Kreditoorne võlg jääb plaaniaasta lõpuks 61488 EEK. 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve Tootmiskulude eelarve sees tehakse ka tööjõueelarve, kus määratakse kindlaks töötunnid, kvalifikatsioon, ajakulu, toodete üldkulud ja palgamäärad. OÜ Õunake kulub töömehel ühe paki mahla valmistamiseks keskmiselt 0,05 tundi, teenides 18 kr/h. (Kahes vahetuses töötab kokku kaks töölist, kumbki valmistab ühes tunnis 20 pakki mahla. ). (vt. Tab 8, 9). 8. Tööjõu plaan
Rahavood äritegevusest Puhaskasum 19687 13228 Puhaskasumi korrigeerimised 126842 145638 Äritegevusega seotud käibevara muutus: Lühiajalised nõuded ja ettemaksed, v.a laenud ja intressid -146 9646 Varude muutus -4467 4203 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus: Kreditoorne võlgnevus 7964 -17769 Ettemaksed -450 560 Makstud intressid 14934 24286 Rahavood äritegevusest kokku 134496 131220 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 59479 36754 Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük 703 900
maksustamise kord; 4)panga likviidsuse nõuded; 5)raha- Panga kasumiaruanne kasum=tulud- kulud; TP=TR-TC turu laenude tagamise nõuded; 6)invest.piirangud, mis suse langus- vaba raha vähem ·jooksva võlgnevuse eba- proportsionaalne kasv(kreditoorne võlgnevus- ollakse Kasumiaruanne- raamatupid.aruanne, milles kajast. on kehtestatud valitsuse poolt. VP-st pank saab tulu Aruandeperioodi tulud, kulud, kasum või kahjum. järgmiselt: 1)dividendid aktsiatelt ja võlakirjade teistele võlgu) ·omakapitali osa vähenemine võrreldes
c) põhivara müügihind on võrdne tegeliku jääkmaksumusega (müügihind on 2000 eurot) D Nõuded ostjate vastu 2400 D Akumuleeritud põhivara kulum 4000 K Põhivara 6000 K Käibemaks 400 OSTUTEHINGUTE ARVESTUS 1. Ostutehingute arvestuse korraldus. Ostudega seotud arveldusi arvestatakse bilansikirjel Võlad tarnijatele ning registreeritakse raamatupidamises samanimelisel kontol. Tehingu tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus, mis nõuab tulevikus varast, eelkõige rahalistest vahenditest loobumist. Konto deebetisse kirjendatakse soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumine korrespondeeruvuses Raha kontodega. Konto kreeditis kajastatakse saadud väärtuse või kasutatud teenuse maksumus korrespondeeruvuses vastavate varade või kulude kontodega. Näide: Tarnijalt saadud materjalide maksumus kirjendatakse arve põhjal järgmiselt: D Tooraine ja materjal D Sisendkäibemaks
Lõppsaldo (jääkväärtus) KOHUSTUSED Tähtajalisusest lähtudes jaotatakse kohustused lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalise kohustusena kajastatakse kohustust, kui: (a) see tõenäoliselt tasutakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul; või (b) selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. 7.1 Lühiajalised kohustused Lühiajalised kohustused ehk lühiajaline kreditoorne võlg on võlgnevus, mille tasumise tähtaeg on kuni 1 aasta. Lühiajalised kohustused kajastatakse bilansi passivas kirjetel: · Laenukohustused · Võlad ja ettemaksed · Lühiajalised eraldised 7.1.1 Lühiajalised laenukohustused Laenukohustused jagunevad: · lühiajalised laenud ja võlakirjad · pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil · konverteeritavad võlakohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad
28. Tehingukulud : a. koosnevad teenustasudest väärtpaberite ostmisel ja müümisel b. esinevad nii tootmises, turustamises kui ka rahade laekumises c. mõjutavad lühiajalisi varasid ja kohustusi 29. Rahavajadus Keynes’i kohaselt on: a. spekulatiivsel eesmärgil b. ettenägematuteks otstarveteks c. ülekannete tegemiseks d. kõikideks eelnimetatud toiminguteks 30. Käibevara hulka ei kuulu a. materiaalsed varud b. kreditoorne võlgnevus c. kergestirealiseeritavad väärtpaberid d. debitoorne võlgnevus 31. Investeeringute suurust varudesse ei mõjuta a. varude allahindlused b. varude lõppemise välistamine c. varudega spekuleerimine d. koguseliste allahindluste kasutamine varude soetamisel 32. Käibekapitali sobiva suuruse hindamiseks kasutatakse a. tekkepõhisuse printsiipi b. iselikvideeruva võla printsiipi c. järjepidevuse printsiipi 33
Varude suuruse võiks esitada pigem lineaarse, mitte proportsionaalse seosena. Aluseks võetakse tavaliselt skeemist 1 kaubad, toore, materjal ja teenused ja skeemist 2 muudud kaupade kulu. Lihtsamal juhul on levinud ka muugikaibe aluseks võtmine. Parameetri vaartuse saab leida jargmiselt: 37. Mille järgi planeeritakse lühiajalised intressikandvad kirjed? ??? 38. Mille järgi planeeritakse võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele, maksuvõlad? Võlad tarnijatele (finantsjuhtimises kreditoorne võlgnevus) võib võtta proportsionaalsesse seosesse muugikaibega. Parameetri vaartuse saab leida jargmiselt: Võlad töövõtjatele sisaldavad tavaliselt uhe kuu palgavõlgnevust töötajatele. Skeem 1 puhul saab seda leida ligikaudselt jargmise valemi abil: Maksuvõlgade all kajastatakse ettevõtte maksuvõlgnevusi, mis sisaldavad kaibemaksu, töötajate tulumaksu, sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksu jms. Seetõttu antud juhul ei saa siin
● Laenuprojektide analüüs ja ettevalmistamine juhatusele esitamiseks. Finantsjuhtimine on rahavoogude juhtimine firmast sisse ja välja ning ka firmasiseste rahavoogude juhtimine. Finatsjuhi kohustusteks on finantside analüüs ka kavandamine ning bilansi passiva poole kujundamine, varade struktuuri juhtimine ja tulevaste projektide elluviimine, korraldab kreditoorset võlgnevust ehk kui bilansi maht suureneb siis suureneb proportsionaalselt ka kreditoorne võlgnevus. Väikestes ettevõtetes tegeleb finantsalase tööga raamatupidamisosakond, suurtes peadirektori asetäitja finantside alal. Ettevõte- viis kuidas organiseerida paljude üksikisikute majandustegevust. Eestis popimad ettevõtlusvormid AS, OÜ ja FIE, mujal maailmas levinud hoopis eraettevõtte(sole proprietorship), parterettevõte (partership), korporatiivettevõte (corporation, corporate firm). Meie eeldame selles aines et tegemist on korporatiivse ettevõtlusformiga
kajastatakse tekkepõhiselt nii maksebilansi kui rahvusvahelise investeerimispositsiooni arvestuses; laenud majandussektorite laenusuhted, kui need ei ole seotud otseinvesteeringuga; sularaha ja deposiidid (hoiused) mitteresidentide pangahoiused Eestis ning Eesti residentide pangahoiused välismaal (ka need on oma olemuselt investeeringud välisriiki). Muud nõuded ja kohustused muud tähtajaks laekumata või tasumata summad (muu debitoorne ja kreditoorne välisvõlgnevus), mis tulenevad tekkepõhisest majandusarvestusest. Reservid riigi keskpanga kulla- ja välisvaluutareservid, mis moodustavad Eesti rahasüsteemis krooni kattevara. Majandussektorid on maksebilansis ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni arvestuses jaotatud järgnevalt: valitsussektor keskvalitsus, kohalikud omavalitsused, riiklikud fondid; · rahandusinstitutsioonid Eesti Pank kui riigi keskpank; · pangad kommertspangad
välja kirjutada klienditsekk või osta panga tsekiraamat. Kui tseki omanik midagi ostab, annab ta tseki müüjale, kes esitab selle pangale väljamaksmiseks. Veksli puhul on tegemist eraõigusliku võlakohustusega, mis annab veksli võtjale õiguse nõuda vekslil märgitud rahasumma tasumist veksli kehtivuse tähtaja möödumisel. Vekslitehingu aluseks on kommertslaen, mis tähendab sisuliselt seda, et ostetud kauba või teenuste eest on jäädud võlgu (võlgnikul on tekkinud kreditoorne ja kauba müüjal debitoorne võlgnevus). 71. Milles erineb deebetkaart krediitkaardist? Krediitkaardiga saab raha kasutada rohkem, kui on arvelduskontol, deebetkaardiga üksnes oma raha ulatuses. 72. Nimetage erinevaid makseviise? Tuntuimateks makseviisideks on sularahamakse ja pangaülekanne maksekorralduse alusel. Ma nüüd päris hästi ei tea, kas äkki see 70. küsimuse vastus käib ka selle alla. 73. Mis on valuuta spotkurss ja mis forvardkurss
9 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital Ettevõtte kapital jaguneb kaheks: • kohustused ehk võõrakapital ja • omakapital. Kohustus (RPS § 3 p 2) on raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; 1. mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; 2. millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustusi võiks nimetada ka kreditoorseks võlgnevuseks (kreditoorne tuleb sõnast kreedit ja tähendab tõlkes ta usaldab ehk antud ettevõtte on kohustatud teatud aja möödumisel tasuma kreeditorile teatud summa). Kohustused jagunevad: • lühiajalised kohustused. Lühiajalise kohustusena kajastatakse järgnevaid kohustusi: 1. kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (näit. võlad tarnijatele); 2. kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil
Projekti tasuvusaeg puhaste rahavoogude põhjal ja PV-de põhjal Kasumiindeks 4. Ettevõte teeb investeeringu aastal 0 summas 40 000. Kolme aasta jooksul tekivad tegevusest järgmised puhtad rahavood: a. 1. Aastal 15 000 krooni b. 2. Aastal 25 000 krooni c. 3. Aastal 20 000 krooni Ettevõtte laenu hind on 14% ja omakapitali hind 19%. Ettevõtte bilnass on järgmine: Kreditoorne võlgnevus 10 000 Pikaajaline pangalaen 10 000 Omakapital 40 000 Passiva kokku 60 000 Leida: NPV 47 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm IRR ja MIRR PI
Kui tseki omanik midagi ostab, annab ta tseki müüjale, kes esitab selle pangale väljamaksmiseks. Veksli puhul on tegemist eraõigusliku võlakohustusega, mis annab veksli võtjale õiguse nõuda vekslil märgitud rahasumma tasumist veksli kehtivuse tähtaja möödumisel. Vekslitehingu aluseks on kommertslaen, mis tähendab sisuliselt seda, et ostetud kauba või teenuste eest on jäädud võlgu (võlgnikul on tekkinud kreditoorne ja kauba müüjal debitoorne võlgnevus). 19 Maksekorralduse algatajaks on maksja. Maksenõudekorralduse algatajaks on makse saaja. 24 25 9.4.2. Makseviisid Tuntuimateks makseviisideks on sularahamakse ja pangaülekanne maksekorralduse alusel. Käesolevas alapunktis tutvustatakse aga makseviise, millega puutuvad kokku rahvusvahelised
c) liitlausendist d) tavalisest raamatupidamislausendist 16. Näidata, millist konto poolt mõjutab Deebet Kreedit iga järgnev muudatus: omakapital suureneb pangakonto väheneb firma poolt tasumata arved suurenevad rendikulu suureneb teenustulu suureneb põhivara suureneb kasum suureneb ostjate debitoorne lühivõlg väheneb kaubavaru suureneb kulud suurenevad kreditoorne lühivõlg suureneb 17. Proovibilanss ei ole tasakaalus. Kirje Aktiva Passiva Koosta uus. A P pangakonto 260 000 ostjate arved 140 000 varud 60 000 seadmed 120 000 pangalaen 40 000 võlg tarnijatele 140 000 osakapital 300 000 tulud 300 000 rendikulu 60 000 kaupade kulu 20 000
(5.9) OC = DSO + DIH , kus OC tegevustsükkel, DSO debitoorse võlgnevuse käibevälde (kogu müügikäibe järgi). Kreditoorse võlgnevuse käibekordaja (accounts payable turnover) näitab, mitu korda keskmiselt toimub kreditoorse võlgnevuse tasumine aruandeperioodil. Arvutuskäik on järgmine: VC (5.10) APT= , AP kus APT kreditoorse võlgnevuse käibekordaja, AP kreditoorne võlgnevus. Kreditoorse võlgnevuse käibevälde ehk tarnijatele tasumata arvete konversiooniperiood (days accounts payable outstanding) näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega perioodis ehk mitme päeva pärast tasub ettevõte tarnijatele ostetud kauba eest. Seda võib vaadelda ka kui aega päevades, mis jääb materjalide ostu ja materjalide eest tasumise vahele. Arvutuskäik on järgmine: 360 (5.11) DAPO = , APT
Ka see näitaja on eriti huvipakkuv nii ettevõtte aktsionäridele kui ka teistele potentsiaalsetele investoritele. Efektiivsuse suhtarvud Raha keskmine laekumisaeg = keskmine debitoorne võlgnevus / netokäive * 360 Raha keskmine laekumisaeg näitab keskmist raha laekumise aega päevades. Kreditoorse võlgnevuse makseaeg = keskmine kreditoorne võlgnevus / kaubakulu * 360 Kreditoorse võlgnevuse makseaeg näitab keskmist tarnijatele tasumise aega päevades. Põhivara käibekordaja = netokäive / põhivara keskmine jääkmaksumus Põhivara käibekordaja näitab, kui palju müügitulu saadi materiaalse põhivara krooni kohta. 58 Vara käibekordaja = netokäive / vara Vara käibekordaja näitab, kui tõhusalt kasutas ettevõte oma vara netokäibe
operatsioonid kirjendatakse samas summas ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Kontode omavahelist seost nimetatakse kontode korrespondeerimiseks. Raamatupidamises kasutatakse veel aktiva-passivakontosid nende kontode puhul võib ühe aegselt esineda nii deebet- kui ka kreeditsaldo. AKTIVA-PASSIVAKONTO Deebet Kreedit Algsaldo debitoorne võlg, teiste Algsaldo kreditoorne võlg, meie ettevõtete ja isikute võlgnevus meie võlg teistele ettevõtetele või isikutele. ettevõttele. Debitoorse võla suurenemine. kreditoorse võla suurenemine. kreditoorse võla vähenemine. Debitoorse võla vähenemine. Lõppsaldo = Lõppsaldo = deebet-algsaldo + debitoorse võla kreedit-algsaldo + kreditoorse võla suurenemine - debitoorse võla suurenemine - kreditoorse võla
varude käibevälde (päevades) = 360 / varude käibekordaja * näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse raha keskmine laekumiskordaja = müügitulu / keskmine debitoorne võlg raha keskmine laekumisperiood (päevades) = (keskmine debitoorne võlg / müügitulu) * 360 * debitoorse lühivõlana on soovitatav käsitada laekumata arvete ja lühivekslite kogusummat raha keskmine tasumisperiood (päevades) = (keskmine kreditoorne võlg / kulud kokku v.a palgad, maksud, kulumid) * 360 põhivara käibesiduvus = müügitulu / põhivara keskmine maksumus koguvara käibesiduvus = müügitulu / keskmine koguvara Kapitali struktuuri suhtarve kasutatakse firma varade finantseerimise ja firma võlakoormuse analüüsimisel. Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad firma võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustisi. Samas näitavad nad ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma- ja võõrkapitali vahel.
annaabi.ee 
