Finantsaruannete analüüs (0)

Finantsaruannete analüüs
Sisukord
1 Teadmised ja oskused
2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid
3 Suhtarvude analüüs
1 Teadmised ja oskused
Selle peatüki läbimise järel:
•tead finantsaruannete analüüsimeetodeid;
•tead millega võrreldakse tulemusi;
•tead mida tähendab likviidsus , rentaablus ;
•oskad arvutada erinevaid suhtarve.
2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid
Äriühingud koostavad finantsaruandeid üldkehtivate reeglite alusel. Reeglite järgimine annab võimaluse võrrelda ettevõtete tulemusi ning hinnata ettevõtte seisundit .
Peamised finantsaruanded on:
•bilanss – näitab ettevõtte varade kohustuste ja omakaitali koosseisu ja suurust mingil ajahetkel;
•kasumiaruanne – kajastab mingi perioodi tulusid, kulusid ja tegevustulemust;
•rahavoogude aruanne – näitab raha liikumist perioodi jooksul.
Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse mitmesuguseid võrdlusi.
Võrdluste kolm põhiliiki:
•sama ettevõtte varasemate perioodide vastavate näitajate võrdlemine;
•ettevõtte näitajate võrdlemine analoogiliste ettevõtete tulemustega või sama tegevusala ettevõtete keskmiste näitajatega;
•võrdlemine teatud hindamiskriteeriumitega, näiteks omanike poolt eesmärgiks seatud tulemustega.
Aruannete analüüsi võib jagada järgmistesse peamistesse valdkondadesse:
•hälbeanalüüs;
•näitajate vaheliste seoste analüüs.
Hälbeanalüüsi võib teostada:
•horisontaalanalüüsina;
•vertikaalanalüüsina.
Horisontaalanalüüsi korral analüüsitakse erinevate aruandekirjete dünaamikat mitmete perioodide lõikes. Vertikaalanalüüsi korral analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat.
Näitajate vaheliste seoste analüüsil kasutatakse suhtarvude analüüsi ning konstrueeritakse uusi analüütilisi näitajaid.
Finantsaruannete analüüsi tarbijad võivad olla ettevõtte sisesed ( juhtkond , töötajad) või välised ( omanikud , tarnijad, võlausaldajad, riik jne.)
3 Suhtarvude analüüs
Suhtarvud on lihtne ning kiire võimalus ettevõtte analüüsimiseks. Lihtne ja kiire võimalus aga ei pruugi olla parim.
Suhtarvude analüüsi kasutamisel tuleb veenduda, et kasutatavad andmed on usaldusväärsed ning võrdlusandmed õiged. Suhtarve arvutatakse finantsaruannete kahe või enama komponendi vahelise suhtena.
Suhtarve liigitatakse sõltuvalt sellest, millist ettevõtte majandusliku seisu aspekti sellega püütakse hinnata.
Analüüsitakse peamiselt järgmisi ettevõtte majandustegevuse aspekte :
•lühiajaline maksevõime ehk likviidsus;
•varade juhtimine ehk efektiivsus;
•kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevõime;
• tulusus ehk rentaablus.
Lühiajaline maksevõime ehk likviidsus
Maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega.
Vara likviidsus – ettevõtte varade võime muutuda maksevahendiks.
Ettevõtte likviidsus on ettevõtte maksevõimelisus ehk ettevõtte võime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustusi.
Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varade likviidsusest. Tähtaegselt tuleb katta lühiajalisi kohustusi, neid kaetakse käibevarade arvelt. Järelikult on ettevõtte maksevõime probleem ettevõtte käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahekorra probleem.
Likviidsuse alanemine toimub järgmiselt:
•raha;
•väärtpaberid;
•nõuded ostjate vastu;
Likviidsuse mõiste ei laiene varudele, ettemaksetele ning põhivaradele.
Käibekapital on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summa.
Käibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused
Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. Näitab mitu korda on käibevarade kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast.
Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustused
Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. Näitab, kui hästi suudab ettevõte täita oma lühiajalisi kohustusi, kasutades selleks ainult kõige likviidsemaid käibevahendeid.
Maksevõime kordaja = (käibevara- varud- ettemaksed ) / lühiajalised kohustused
Maksevalmiduse kordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline koheselt tasuma .
Maksevalmiduse kordaja = (raha + väärtpaberid)/lühiajalised kohustused
Varade juhtimine ehk efektiivsus suhtarvud
Efektiivsuse suhtarvud iseloomustavad ettevõtte varade kasutamist. Ettevõtte majandustegevuse efektiivsus määratakse ära nelja komponendi – varade, kulude, tulude ja kasumi – vahel.
Tavaliselt võrreldakse nende suhtarvude kaudu mingit vara mingi teise, selle vara kasutamise efektiivsust iseloomustava näitajaga.
Varade käibekordaja näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust ja seda, mitu käibe eurot tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta.
Varade käibekordaja = müügitulu/keskmine koguvara
Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust.
Varude käibekordaja = müüdud kaupade kulu/keskmised varud
Varude käibevälde väljendab varude käibekiirust päevades ning näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse.
Varude käibevälde = 360/ varude käibekordaja
Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda ületab käive debitoorset võlgnevust.
Debitoorse võlgnevuse käibesagedus = müügitulu/ keskmine debitoorne võlgnevus
Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades)
Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360/ debitoorse võlgnevuse käibesagedus
Ettevõtte talitlustsükkel on päevade arv, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks.
Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde
Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil.
Lühiajaliste kohustuste käibekordaja = müüdud kaupade kulu/ keskmine kreditoorne võlgnevus
Lühiajaliste kohustuste käibevälde näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega (päevades)
Lühiajaliste kohustuste käibevälde = 360/ lühiajaliste kohustuste käibekordaja
Ettevõtte finantseerimistsükkel on päevade arv, mille tegevuste teostamiseks peab ettevõte otsima täiendavaid rahalisi vahendeid.
Finantseerimistsükkel = talitlustsükkel - lühiajaliste kohustuste käibevälde
Kapitali struktuuri ehk pikaajalise maksevõime näitajad
Kapitali struktuuri ehk pikaajalise maksevõime analüüs näitab ettevõtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevõtte majandustulemusi. Tegevuse laiendamiseks rahaliste vahendite hankimisel on kaks võimalust:
•suurendada omakapitali – reinvesteerida kasum või suurendada aktsia /osakapitali;
•võtta laenu.
Kapitali struktuuri näitajate abil saab hinnata ettevõtte laenatud vahendite kasutamist ja võimet täita võõrvahendite kasutamisega seotud kohustusi ehk tasuda intresse.
Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega
Võlakordaja = kohustused/koguvara
Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta intressikulude ja maksude eelse kasumi (EBIT) arvelt intressikulusid.
Intresside kattekordaja = (ärikasum + finantstulu)/finantskulu
Tulusus- ehk rentaablussuhtarvud
Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse.
Rentaablusnäitajad annavad hinnangu ettevõtte tegevusele tervikuna , näitavad millised tegurid, millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist.
Müügikäibe puhasrentaablus näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist.
Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum/müügikäive
Varade rentaablus (ROA return on total assests) näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust, kui palju teeniti kasumit ühe varadesse investeeritud euro kohta.
Varade rentaablus = ärikasum/ koguvara
Omakapitali rentaablus ( ROE return on eguity) näitab omanike investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõte juhtimise efektiivsuse üle.
Omakapitali rentaablus = puhaskasum/ omakapital