Kortisooli ainevahetuslikud toimed: A -kortisooli tavaline tase vereplasmas ei mõjuta postprandiaalses perioodis glükoneogeneesi ja lipolüüsi B- Kortisooli taseme tõus üle tavalise põhjsustab valkude katabolismi intensiivistumise (stim valkude lammutamist) · Stimuleerib glükoneogeneesi valkudest, glütseroolist ja püruvaadist ja laktaadist, toimub maksas
b. paljud tervist kahjustavad käitumised on inimese jaoks kogemuslikult ebameeldivad c. esinevad sagedamini madalamas sotsiaalses klassis d. õiged on variandid A ja C Feedback The correct answer is: õiged on variandid A ja C. Küsimus 7 Õige 1 punkti 1-st 0 qaid=495950&qub 0 Question text 3 Stressi toimel hakkab inimese organism rohkem tootma ....: Select one: a. kolesterooli b. kortisooli ja adrenaliini c. kortisooli ja noradrenaliini d. kortisooli, adrenaliini ja noradrenaliini e. ükski ei ole õige variant Feedback The correct answer is: kortisooli, adrenaliini ja noradrenaliini. Küsimus 8 Õige 1 punkti 1-st 0 qaid=495951&qub 0 Question text 3 Inimese tervisekäitumist mõjutavaks teguriks on: Select one: a. demograafilised tegurid (nt vanus, sugu, haridustase) b. inimese väärtused, hoiakud c
teel energia saamiseks. Valgud muudetakse aminohapeteks ja maksas saab etapi kaupa nendest lõpuks glükoos. 5) seedenäärmete talitlus pidurdub ja seedeelundite motoorika aeglustub. 6) silmaava ehk pupill laieneb 7) karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku, karvad tõusevad püsti Neerupealise koore glükokortikoid · nende esindaja on kortisool. Neid produtseeritakse zona fasciculata rakkudes. · glükokortikoidide vabanemist reguleeritakse kortisooli enda taseme järgi veres. kortisooli taseme langus stiumleerib hüpotalamuses kortikoliberiini, kortikoliberiin omakorda stimuleerib hüpofüüsi eessagara AKTH produktsiooni. AKTH läheb verre, jõuab neerupealiste kooreni ja stimuleerib kortisooli väljutust. Kui kortisooli tase suureneb, siis pidurdub kortikliberiini ja AKTH produktsioon ning kortisooli produktsioon pidurub. Kortisooli toimed:
1. Gonadoliberiin (GnRH) stimuleerib hüpofüüsi eessagaras LH ja FSH hormoonide teket- neid kahte kokku nimetatakse gonadotroopsed homoonid. Naistel: LH mõjutab munasarjas progesterooni ehk kollakeha hormooni teket. FSH mõjutab folliiklis östrogeenide teket. Meestel: LH- testosterooni teke. FSH-spermatogenees. 2. Kortikoleberiin (CHR)- stimuleerib eesaagaras AKTH ehk adrenokortikotroospse hormooni teket. AKTH mõjutab neerupealise koores kortisooli teket stimuleerivalt. 3. Türeotropiinriliising hormoon ehk türeoliberiin (TRH)- stimuleerib andeofüüsis türeostimuleeriva ehk türeotroopse hormooni teket (TSH)- see hormoon omakorda stimuleerib kilpnäärme hormoonide produktsiooni- T3 ja T4 hormoone. FSH, LH, TSH, ACTH- glandotroopsed hormoonid , mõjutavad mingi konreetse sisesekretoorse näärme tööd. 4. GHRH- stomatoliberiin ehk kasvuhormooni riliising hormoon. Stimuleerib
Pikaajalise ülemäärase stressi (distressi) mõju organismile Stress, distress ja depressioon Stressi peetakse ebaoluliseks raskuseks, igapäevaelu kapriisseks kaaslaseks. Stress võib puudutada igaüht, seda kasvõi läbi muremõtteis kaaslaste abistamise. Stress on organismi seisund reageerimaks kõrgendatud nõudmistele või uutele väljakutsuvatele olukordadele. Stressorid põhjustavad organismis biokeemilise reaktsiooni, mille käigus vabastatakse kortisooli ja adrenaliini, et parandada organismi vastupanujõudu. Vastuvõtlikkus stressile on inimestel erinev, kuid on leitud, et stressitaluvust saab arendada. Distress on suutmatus saada hakkama olukorras, mis vajab kõrgendatud stressitaluvust. Kõige tavalisem stressivorm on akuutne stress. Akuutne stress tekib, et hoida meeled erksana, koondada jõudu ja kiirust ning parandada kontsentratsioonivõimet. Sobivas annuses stressi hoiab närvisüsteemi toonuses ja parandab sooritusvõimet
1.Neerupealised, nagu ütleb nimetuski, paiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. 2.Neerupealised on paarilised näärmed, mis paiknevad, nagu nimigi ütleb, kummagi neeru peal. Neerupealiste koores toodetakse hormoone -- kortisooli,aldosterooni, androgeene ehk meessuguhormone. Kõigi neerupealiste koores toodetavate hormoonide süntees allub ajuripatsi kontrollile. Neerupealiste säsis toimub adrenaliini ning noradrenaliinisüntees. Kortisool osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning aitab organismil haiguste ja stressiga toime tulla. Aldosteroon tagab elektrolüütide ja vee õige tasakaalu organismis. Adrenaliin kiirendab südametegevust, ahendab veresoonija tõstab vererõhku.
KORDAMINE ENDOKRIINSÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIAINED 1. Millisesse ravimrühma kuulub hormoon kortisool? Mis põhjustab organismis kortisooli vabanemist? Mis on kortisooli füsioloogiline ülesanne organismis? Kortisoon kuulub glükokortikoidide hulka. Sekreteeritakse neerupealiste koorest stressi olukorras, et säilitada organismi funktsioneerimine. Füsioloogiliselt on kortisool organismis vajalik põletikuvastases reaktsioonis, vererõhu stabiliseerimisel, glüogeneesis, soolhappe ja pepsiini sekretsioonil maos. Füsioloogiline ülesanne on reguleerida glükoosi taset veres. 2
Peenetäpiline lööve kehal Diagnoosimine Vereanalüüsi kaudu EpsteinBarri vastu suunatud antikehad Ravivõimalused Enamasti pole spetsiifiline ravi vajalik Tugeva kurguvalu puhul võib tegu olla kurgupõletikuga antibiootikumiravi penitsilliini või erütromütsiiniga Kui kõriturse takistab hingamist manustatakse kortisooli Prognoos ja ennetamine Enamasti kahjutu ja mõne nädalaga ise paranev Suurenendud lümfisõlmed paranevad kiiresti, väsimusja nõrkustunne kestavad kauem 34 nädalat peale haigestumist vältida koormust Tüsistused : südamelihasepõletik, neerupõletik, liigeste põletik, ajupõletik, ajukelme põletik, trombotsüütide vähesus Haigestunute isoleerimine koolides ja lasteaedades vajalik ei ole
1. Gonadoliberiin (GnRH) stimuleerib hüpofüüsi eessagaras LH ja FSH hormoonide teket- neid kahte kokku nimetatakse gonadotroopsed homoonid. LH mõjutab munasarjas progesterooni ehk kollakeha hormooni teket, FSH- mõjutab folliiklis östrogeenide teket. Meestel FSH-spermatogenees, LH- testosterooni teke. 2. Kortikoleberiin (CHR)- stimuleerib eesaagaras AKTH ehk adrenokortikotroospse hormooni teket. AKTH mõjutab neerupealise koores kortisooli teket stimuleerivalt. 3. Türeotropiinriliising hormoon ehk türeoliberiin (TRH)-stimuleerib andeofüüüsis türeostimuleeriva ehk türeotroopse hormooni teket (TSH)- see hormoon omakorda stimuleerib kilpnäärme hormoonide produktsiooni- T3 ja T4 hormoone. FSH, LH, TSH, ACTH- glandotroopsed hormoonid , mõjutavad mingi konreetse sisesekretoorse näärme tööd. 4. GHRH- stomatoliberiin ehk kasvuhormooni riliising hormoon. Stimuleerib
elusas organismis nt närvisüst talitlus, erutuse levik piki närve, levik kudede vahel, erutuvad kord närvi- ja lihaskude), farmakoloogiaga (uurib ravimite e mürkide toimet organismis, ebaõiges annuses või vale manust viisiga on kõik ravimid toksilised; õigesti kasut aitavadmuuta talitlust või asendad puuduva aine, nt hormooni, mediaatori mõju) Kortikoliberiin (CRH) tekib hüpotalamuse stimuleerimisel kortisooli väljutamiseks AKTH adrenokortikotroopne hormoon neerupealistele jõudes hakkavad neerupealised tootma kortisooli, kui seda on liiga palju, produts CRH-d vähem. Hormooni üle- j alatalitlus annab infi selle funkts ja tallit kohta Mediaatorid vahendavad erutuse ülekannet ühelt närvilt teisele Sünnaps koht, kus mediator tekib ja om amõju avaldabm kus toimub erutuse ülekanne, nt uitnävi (nervus vagus) lõpmetel vabaneb südamele mediator, mis aeglustab südametööd.
sea GnRH, TRH jt on ilmselt võimalik kasutada inimesel nii diagnostilisel kui ka terapeutilistel eesmärkidel. GnRH on leidnud kasutamist puberteedi initsieerimiseks ja ovulatsiooni või spermatogeneesi indutseerimiseks. Liberiinid: Liberiinid stimuleerivad hüpofüüsi vastavate hormoonide vabanemist (riliising hormoon, RH ). · CRH e kortikoliberiin e kortikotropiin-riliising hormoon stimuleerib ACTH vabanemist. Tema enda taset stimuleerib kortisooli tase. · GRH e GHRH e somatoliberiin e somatotropiin-riliising hormoon stimuleerib STH e GH vabanemist. Tema enda vabanemist kontrollivad FSH ja LH tase veres. · GnRH e LHRH e FSHRH e gonadotropiin-riliising hormoon · PRH e prolaktiin-riliising hormoon stimuleerib PRL vabanemist · TRH e türoliberiin e türotropiin-riliising hormoon stimuleerib TSH vabanemist. TRH enda vabanemist kontrollivad kilpnäärmehormoonide tase veres ja somatostatiin.
kombineerides kasutada ka soojendava tehnikana. (Cassar, 2004) 5. Massaazi mõju Massaazi mõjusid kirjeldavad ülevaatlikud uuringud erinevalt, osad jagavad need lihtsalt mehaanilisteks ja füsioloogilisteks, teised lisavad sinna juurde humoraalse, psühholoogilise ja ka kardiovaskulaarse süsteemi alajaotused. Sellise jaotuse järgi võib nentida, et mehaaniline 7 toime põhjustab lihast lõdvestumist, humoraalne vähendab kortisooli hulka organismis, reflektoorne ja psühholoogiline mõjuvad rahustavalt. Kuid väga raske on tõmmata piiri selle vahele, nagu oleks saavutatud tulemus just nimelt ühe teatud süsteemi mõjutamise tagajärg. (Moyer, 2004; Field, 1998) Massaaziteraapia mõjusid on võimalik ühekordse ja mitmekordse käsitluse alusel jagada kahte rühma. Ühekordse teraapia tulemuseks on psühholoogilised ja füsioloogilised seisundid,
Inimestele, kes peavad sooritama tõsist tähelepanu nõudvaid ülesandeid, soovitatakse võtta gingko bilobat, et ennetada ülesande täitmisel ärevuse tekkimist. Gingko toimet on võrreldud ka teadusuurimuses ärevushäirete puhul tavaliste ravimitega, ning leiti et see toimib sama tõhusalt, kuid ilma kõrvalnähtudeta ning sellel puudub oht tekitada sõltuvust. 6. Lagritsajuur Lagritsajuur sisaldab looduslikku ainet, mis asendab kehas stressihormooni kortisooli ning aitab sel moel paremini toime tulla stressirohkete situatsioonidega. Tegemist on loodusliku juurega, mida müüakse sageli kas hakitud kujul või pulbrina ning sellest saab valmistada teed või toonikut. 7. Kavapipar ehk kava-kava Kavapipar võib tuju tõsta ja tekitada nõrka eufoorilist ja rahustavat toimet. See on väga tõhus ärevuse leevendamise vahend, mis toimib juba peale nädala aja pikkust igapäevast tarbimist
külmetushaiguste puhul kasutatavaid ravimeid. Viirusevastased ravimid ei ole eriti efektiivsed, kuigi kroonilise mononukleoosi puhul on mõnikord abi saadud atsükloviirist. Väga tugeva kurguvalu puhul võib tegemist olla lisaks viirusele ka bakterite poolt põhjustatud kurgupõletikuga. Sellisel juhul on otstarbekas antibiootikumravi penitsilliini või erütromütsiiniga. Olukordades, kus kõriturse takistab juba hingamist, manustatakse hormooni - kortisooli. Prognoos · Tavaliselt on mononukleoos kahjutu, mõne nädala jooksul täielikult paranev haigus. Suurenenud lümfisõlmed muutuvad taas normaalseks umbes kolmandal haigusnädalal, kuid väsimus ja nõrkustunne võivad kesta veel mitu kuud. Üldiselt soovitatakse 3 - 4 nädalat peale haigestumist vältida füüsilist koormust, kuna suurenenud põrna rebenemine võib osutuda eluohtlikuks. Mõnikord võivad peale mononukleoosi põdemist tekkida ka
adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõristusnääre, mis eritab verre teiste elundite talitlust mõjutavaid hormoone. Neerupealised hoolitsevad kehas oluliste stressi- ja suguhormoonide tootmise eest. Neerupealistel võib eristada koort ja säsi. Neerupealiste koores toodetakse palju erinevaid hormoone nagu kortisooli, aldosterooni, androgeene ehk meessuguhormone. Kõigi neerupealiste koores toodetavate hormoonide süntees allub ajuripatsi kontrollile. Kortisool osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning aitab organismil haiguste ja stressiga toime tulla. Valkude lõhustamine toimub peamiselt skeletilihastes. Aldosteroon tagab elektrolüütide ja vee õige tasakaalu organismis, vähendab naatriumi eritumist neerudest. Soodustab kaaliumi väljaviimist organismist.
Hüpofüüsi patoloogiad Akromegaalia (liikmehiidsus, kehaväljehiidsus) - areneb kui hüpofüüs toodab täiskasvanueas liigselt kasvuhormooni, siis, kui luud enam ei kasva. Hormooni üleproduktsiooni tõttu kasvavad käelabad, pöidlad ja kolju. Cushingi haigus – ilmneb, kui hüpofüüs toodab liiga palju kortikotroopset hormooni, mis stimuleerib neerupealiste tööd, mis omakorda tõstab kortisooli taset veres. See viib mitmetele häiretele organismi ainevahetuses: naha õhenemisele, luude hõrenemisele, rasvaladestumisele, sugufunktsiooni muutustele. Diabeet – areneb vasopressini sekreteerimise häirete puhul. Sheehani sündroom (panhüpopiituitarism) - areneb adenohüpofüüsi hävimise tagajärjel, mil järsult alaneb troopiliste hormoonide tootmine ja perifeersete sisesekretsioonide
Referaat Kofeiin ja morfiin 2011 Kofeiin on puriinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Guaraana-pauliiniast saadavat kofeiini nimetatakse vahel guaraniiniks, matest saadavat kofeiini mateiiniks ja teest saadavat kofeiini teiiniks. Valem: C8H10N4O2 Nomeklatuurnimetus: 1,3,7-trimetüül-1H-puriin- 2,6(3H,7H)-dioon Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja kõige kasutatavam psühhoaktiivne aine. Looduses leidub kofeiini koos teiste puriinalkaloididega (teofülliin ja teobromiin), mis on südamestimulandid. Kofeiini kasutatakse koos ravimitega, et nad tõhusamalt mõjuksid, näiteks koos ergotamiiniga mig...
Nende poolt produtseeritud mõju võib ületalitluse puhul avalduda. Koore hormoonid: 1. Aldosteroon- z. glomerulosa. Mineralokortikoid- tema mõju suureneb neerutorukestes Henle lingus Na ja Cl tagasiimendumine verre, imendub tagasi ka vesi. Osa diureetikume on aldosterooni antagonistid. Pärsitakse aldosterooni mõju, vesi viiakse välja, vererõhk langeb. Stimuleerib ka Na imendumist soolest verre. 2. Glükokortikoidid (kortisool)- z. fasciculata. Kortisooli väljutust reguleeritakse kortisooli enda taseme järgi veres. Kui tase on kõrge, avaldub negatiivne mõju, lühike tagasisede hüpofüüsi eessagaral, kortisooli tase langeb. Kui tase on madal, siis stimuleeritakse kortikoliberiini produktsiooni, see omakorda AKTH produktsiooni , suureneb kortisooli produktsioon. Kortisool tuntud kui stressi hormoon- organismis pinget tekitavad tegurid (külm, kuumus, haiguse tekitajad) stimuleerivad hüpotaalamuses kortikoliberiini, AKTH, kortisooli.
See muutub endokriin organiks mis produtseerib progesterooni. Progesteroon valmistab emaka limaskesta ette loote implanteerumiseks, tagab normaalse raseduse arengu ja kõrvaldab ovulatsiooni tekke. g HÜPOFÜÜS ALUMINE AJURIPATS. Paikneb ajupõhimikul jaguneb ees, kesk ja tagasagaraks. EESSAGAR on dirigendiks endokriinnäärmetele. 1. ADRENOKORTIKOTROOPNE HORMOON ( AKTH ) mõjutab neerupealiste koore keskmist kihti. Suureneb kortisooli sekretsiooni. 2. TÜREOTROOPNE HORMOON (TTH; TSH)- mõjutab kilpnääret. 3. FOLLIIKULEID STIMULEERIV HORMOON (FSH)- stimuleerib munasarjas folliikulite valmimist. 4. LUTEINISEERIV HORMOON (LH)- põhjustab folliikuli ruptuuri e. lõhkemist, ovulatsiooni ja kollakeha mod. Mõlemad hormoonid (FSH ja LH) on oma nime saanud oma funktsiooni järgi naistel. Mõlemad esinevad ka meestel. FSH on oluline funkts. Seemnerakkude valmimisel.
(progesteroon ) Sugunäärmete hormoonid reguleerivad: suguorganite arengut, § munasarjad sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemist § sugurakkude küpsemist. § Mõjutavad ainevahetust ja närvisüsteemi tööd. § Bioloogiline kell keha sisemised rütmid Käbinääre reguleerib öö-päevaseid rütme Ajuripats ehk hüpofüüs eritab kasvuhormooni (kasvu ja suguküpsuse reguleerimine) Neerupealised eritavad kortisooli (tekib varajastel hommikutundidel ja varustab meid energiaga) ning adrenaliini ja noradrenaliini (hirm ja viha) Kõhunääre eritab insuliini ja glükagooni (veresuhkur) Kilpnääre eritab türoksiini (ainevahetus) Sugunäärmed eritavad testosterooni, östrogeeni,
-glando- troopsed hor- moonid MÕJU- TAVAD TEISI ENDO- KRIIN- NÄÄR- MEID -adreno- -ACTH produktsiooni ja eritumist verre kortikotropiin stimuleerib CRH (kortikotropiini ACTH riliisinghormoon) (kortikotropiin) -ACTH stimuleerib kortisooli produktsiooni ja eritumist neerupealise koore vahelmises tsoonis -türeoidnääret -türeoidhormoonide sünteesi stimuleeriv stimuleerimine ja sekretsiooni hormoon reguleerimine kilpnäärmes (türotropiin) TSH
Vanematel vaatajatel testitakse ka veresuhkru taset. Murakami sõnul räägitakse vahetpidamata negatiivse stressi mõjudest tervisele. Seekord on eesmärgiks uurida positiivse stressi mõjusid. · Indias läbi viidud uuringust selgus, et iga päev kolleegidega vähemalt 15 minutit naervad inimesed on tööl teistest efektiivsemad. Veel näitas uuring,et et naeruklubis osalenud töötajatel vähenesid südamerütmi häired, alanes kõrge vererõhk ja kortisooli tase veres. · Stress mõjub töövõimekusele halvasti, naer vähendab stressi ja seetõttu tõuseb ka tööliste efektiivsus. · Kui inimesel on raske ja halb olla, siis tõmbutakse üldjuhul endasse. Tegelikult peaks kas või sundima end kodust välja tulema ja sõprade- tuttavatega suhtlema. Kui enam miski naerma ei aja, siis tuleks ikkagi rõõmule keskenduda. Paraku pärsib meid hirm näida tobe ja lapsemeelne, eriti mehi
puhul atroofia puududa. Jõu- ja kiirusalade esindajatel toimub atroofia suhteliselt rohkem valgete lihaskiudude arvel. Joonis 1. Aeglased lihaskiud atrofeeruvad liikumisvaeguse puhul. Suurendus 320 korda Esmapilgul on üllatav, et lihase kiuline kompositsioon reageerib selliselt liikumisvaegusele, samal ajal kui kiirus, jõu ja vastupidavustreening põhjustavad vastupidiselt nihke kiirest aeglaseks. Kui aga süüvida ülalmainitud muutuste põhjustesse, selgub, et stressihormoonide nagu kortisooli ja katehoolamiinide tase on liikumisvaeguse algfaasis kõrge. Samaaegselt muutustega müosiini raskete ahelate isovormilises kompositsioonis (need ongi lihaskiudude kontraktsiooniomaduste muutuste algpõhjuseks) muutub ka rakumembraanides kloriidkanalite (eelkõige kaltsiumi) seisund. Eelmainitud muutused lihaskiudude kontraktsiooniomadustes võivad olla kaltsineuriin, kaltsium/kalmoduliin sõltuvad kinaasist jt. Need võivad lihaskius toimida kaltsiumi sensoritena ja muuta kaltsiumi
Kontraktsiooni ta esile ei kutsu. 4) PLC platsentaarne laktogeenne hormoon (Human chorion somatomammotropiin) - stim rinnanäärmetes piimanäärmete teket/arengut hormoon stimuleerib loote kasvu (kõhred) Adrenokortikotroopne hormooni ja türeotroopseid hormoone sünteesitakse ka. SÜNNITUSTEGEVUS Kui loode välja kantud, langeb emakas allapoole, tekitab emakakaelavenituse. Väljakantud lootel raseduse lõpus suureneb neerupealise koores toodetava kortisooli hulk ja selle mõjul muutub omakorda platsentas progesterooni ja östrogeenide suhe (östrogeenide kasuks). Suureneb tundlikkus östrogeenidele kui oksütotsiini suhtes. Emakakaelavenitus vallandab oksütotsiini tagasagarast, see jõuab emaka silelihastele, kontraktsioon tugevneb. Sama põhjustavad östrogeenid ise. Emaka seinast vabanevad prostaglandiinid. NÄGEMINE
veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Ka organismi vastupanuvõime haigustele nõrgeneb. Samas saab stressi leevendada kõige tavalisema igapäevase toiduvalikuga, mingeid spetsiaalseid toidulisandeid ega kompleksvitamiine pole eraldi süüa vaja, kinnitab Kuopio ülikooli toitumisteadlane Sari Voutilainen. "Kõige tähtsam on süüa mitmekülgselt!" Kindlasti tuleks aga jälgida toidu kalorsust. "Stressiseisundis eritavad neerupealsed stressihormooni kortisooli, mis enamikul inimestel suurendab söögiisu, teistel aga kaob isu sootuks. Kortisool põhjustab vajadust just magusa ja rasvase järele. See on jäänuk ürgajast, kus stress tähendas: võitle või põgene! Just kiirelt imenduvad süsivesikud on sellistes situatsioonides parim energiaallikas. Stressiseisund aga energiavajadust ei suurenda, seega kipub inimestel, kes söömisega end lohutavad, kehakaal kergesti suurenema," hoiatab teadlane. (3)
Referaat Mustvee Gümnaasium Spordivigastused 2009 Ülekoormusvigastused Kehalise töövõime kasvu aluseks on treeningute ajastamine adaptatsiooniperioodil aset leidva superkompensatsiooni faasi. Kui treeningkoormused on sportlase jaoks ülemäära suured või taastumisperiood mitteküllaldane,siis tekib väsimuse ülekuhjumine organismis.Selle järel kujuneb välja ülekoormussündroom. Niisugust väsimust iseloomustavad üle kahe nädala kestev "sportliku vormi" langus,vegetiivsed kaebused, unehäired,suurenenud ärritatavus, ülekoormusvigastused,immunsüsteemi häired ja muutused biokeemilistes näitajates. Umbes 5-15% tippsportlastest kannatab oma karjääri jooksul ülekoormussündroomiga.Jooksjate hulgas on see protsent veel kõrgeb, lausa 65% sportlastest. Ülekoormussündroom võib avalduda kliiniliselt kahe erineva vormiga.Es...
Täielik mälukaotus (amneesia), lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia), vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia). Alkoholi tarvitamise tagajärjel mäletatakse sälguliselt. 29. Organismi humoraalne regulatsioon (sisenõrenäärmed ja nende poolt toodetavad hormoonid). Käbinääre reguleerib ööpäevaseid rütme. Ajuripats e hüpofüüs eritab kasvuhormooni (kasvu ja suguküpsuse reguleerimine). Neerupealised eritavad kortisooli (tekib varastel hommikutundidel ja varustab meid energiaga) ning adrenaliini ja noradrenaliini. Kõhunääre eritab insuliini ja glükagooni (veresuhkur). Kilpnääre eritab türoksiini (ainevahetus). Sugunäärmed eritavad testosterooni, östrogeeni, progesterooni. 30. Millised erinevad keskused paiknevad suurajukoores? Liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, kõnelemiskeskus, maitsmiskeskus, haistmiskeskus, kuulmiskeskus, nägemiskeskus, naha ja lihastundlikkuse keskus.
inimesed), andsid rohkem teada negatiivsetest emotsioonidest nagu ärritus või viha, samuti füüsilistest sümptomitest nagu peapööritus või valu, kui need inimesed, kes kaheksa päeva jooksul pingelisse olukorda ei sattunud. Konflikti vältimine oli aga seotud rohkemate füüsiliste sümptomitega pingelisele olukorrale järgnenud päeval. Konfliktist kõrvalehoidumine oli lisaks seotud ka stressihormooni kortisooli ebatavalise päevase mustriga. Tavaliselt on kortisoolitase kõrgeim hommikul peale ärkamist ning langeb siis päeva jooksul. Vaidlustest kõrvale hoidunud inimestel tõusis hommikul kortisoolitase järsemalt ning vähenes päeva jooksul aeglasemalt. ,,Neil on raskem päeva jooksul rahuneda," ütles Birditt. Kuigi teadlased ei oska täpselt öelda, kuidas see võiks inimeste tervist mõjutada, arvatakse, et kõrvalekalded päevastest kortisoolitaseme mustritest võivad olla problemaatilised.
olulised vere hüübimise puhul), punaste vereliblede süntees lootel (hiljem sünteesib punaseid vereliblesid luuüdi), vere punaliblede lagundamine kahjulike ainete lagundamine) VEREPLASMA VALGUD Albumiinide ülesanded: ainete transport (metalliioonid, rasvhapped, sapphappesoolad, aminohapped, ensüümid, bilirubiin, urobiliin, ravimid) Globuliinide ülesanne: - globuliinid transpordivad glükoosi, bilirubiini, B12vitamiini, kortisooli ja türoksiini, vaseioone; globuliinid transpordivad lipiide, polüsahhariide, rauda (transferriin) VEREPLASMA FUNKTSIOONID Ülesanne: Lahustunud toitainete transport (oluline vere ja kudede vahelises vee ja ainevahetuses), vere osmootse rõhu määramine (seeläbi rakkude ja vere veesisalduse regulatsioon), organismi happeleelistasakaalu säilitamine. Transpordib mitmeid aineid (kaltsium, rasvhapped, ravimid), ioone, glükoosi,
Ärge üle pingutage – sobib ka rahulik jalutuskäik. •Ärge sportige kui tunnete end väsinuna. Sellisel juhul püüdke lõdvestuda muude meeldivate tegevustega. •Peale õhtusööki ärge muretsege tähtsate asjade pärast, mis teid ärritavad ning seega uinumist takistavad. Doktor Serge Brandi sõnul tagab intevsiivne treening kõrgema une kvaliteedi ning aitab kiiremini uinuda, sest reening vähendab stressihormooni kortisooli hulka organismis. Psühholoogi Julio Fernandez-Mendoza sõnul tuleks jälgida seda reeglit, et minna igal õhtul samal ajal magama, isegi nädalavahetusel. Samuti soovitab ta 70 minutit enne magamaminekut kustutada laetuli ning kasutada kohtvalgustit. Lisaks tuleks kinni panna nii teler kui arvuti. Kvaliteetset und soodustavad soovitused toitumise osas. Tavaliselt öeldakse, et enne magamaminekut ei tohiks üldse süüa. Kuid tegelikult aitab õigesti
Lehmadel mõõdetakse progesterooni piimast (21. päeva pärast seemendamist). 49. Sünnitus. Enne sünnitust - emaka lihasrakud järkjärgult on rohkem venitatud. Kõrge progesteroonitase inhibeerib lihasrakkude kontraktsiooni, et ei toimuks enneaegne sünnitus. Vallandumismehhanism Tiinuse viimastel nädalatel kasvab loote stress (ruumipuudus ja suuremad metaboolsed vajadused – adenohüpofüüs toodab adrenokortikotropiini (ACTH), mis indutseerib neerumanustes kortisooli sekretsiooni. Kortisooli toimel: Progesterooni kontsentratsioon langeb (progesteroon konverteeritakse östradiooliks) ja östrogeenide kontsentratsioon suureneb. Östrogeen stimuleerib müofilamentide sünteesi emaka silelihasrakkudes, suurendab emaka oksütotsiini retseptoreid. Progesterooni blokk kaob ja müomeetrium aktiviseerub ja algatab müomeetrilisi kontraktsioone. Östrogeeni toimel näärmerakud kaelas ja tupes sekreteerivad vesist lima
Nendeks mittespetsiifilisteks reaktsioonideks on: 1. Hüpotalamuse - adenohüpofüüsi - neerupealiste koore aktivatsioon. Stressori mõjul suureneb hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades kortikoliberiini produktsioon, mis stimuleerib adenohüpofüüsis (hüpofüüsi eessagar) adrenokortikotroopse hormooni (AKTH) vallandumist verre. AKTH omakorda stimuleerib neerupealiste koores kortisooli väljutust. Neerupealiste koore põhiline glükokortikoid kortisool põhjustab: 1.1. mitmeid muutusi organismi ainevahetuses, mis viivad veres aminohapete, glükoosi, glütserooli ja vabade rasvhapete sisalduse tõusule. Seega suurenevad organismi võimalused energia saamiseks glükoneogeneesi (glükoosi teke mittesüsivesikuist) teel. See tee energia saamiseks on küll aeglasem kui glükoosi teke glükogeenist, kuid suuremate
Hüpofüüsi eessagaras eristatakse neutrofiilseid ehk kromofoobseid rakkusid, mis on histoloogilistes uuringutes kasutatavate värvainetega raskesti värvuvad, basofiilseid rakkusid, mis on hõlpsasti nähtavaks muudetavad aluseliste värvainetega ning eosinofiilseid ehk atsidofiilseid rakkusid, mis värvuvad kergesti happeliste värvainetega. Eri tüüpi rakud produtseerivad erinevaid hormoone. Adrenokortikotroopse hormooni ehk ACTH peamiseks funktsiooniks on kortisooli produktsiooni ja vabanemise stimuleerimine neerupealise koores. Peptiid- ja valgulistele hormoonidele on iseloomulik, et neid ei sünteesita bioloogiliselt aktiivsel kujul, vaid suurte molekulidena, millest vastavalt vajadusele eemaldatakse ensümaatiliselt kindlaid fragmente, mis siis toimivad hormoonidena. Kortikotropiini kõrgmolekulaarseks eellaseks on proopiomelanokortiin. ACTH on küll peamine, kuid mitte ainus hormoon, mis sellest suurest molekulist tuleneb
2. Millest tulenes Amy Cuddy uuringu teema? Uuringu teemaks oli kehakeel ja selle mõju nii inimesele endale kui teistele. Amy'l tekkis huvi, kas teeseldes enesekindlust ja jõupositsioone võttes, võiksid need muuta inimese suhtlemise ka tegelikkuses enesekindlamaks. 3. Testosteroon ja kortisool, millist mõju need inimesele avaldavad ja mis mõjutab organismis nende taset? Testosteroon tõstab meie enesetunnet ning muudab meid positiivsemaks, samas kui kortisooli tase tõstab stressitaset ning halba enesetunnet. TESTOSTEROON- on üks olulisimaid meesuguhormoone, kuigi ka naistel on seda väikesel määral. Meestel sünteesitakse seda testistes. Naistel produtseeritakse testosterooni munasarjades ja neerupealistes. Tihti seostatakse testosterooni agressiivse käitumisega. Rahvusvaheline teadlasrühm Trinity College Dublinist tegid katseid, millest nähtub, et testosteroon soodustab käitumist, mis aitab kaasa kõrgema sotsiaalse staatuse saavutamisele .
lihakiudude hulk määratletud kaudsel meetodil; ainevahetus; *lihaste glükogeen; *kehakaal; * hommikune vere glükoosi tase; *insuliini algtase; *leptiini algtase; *kasvuhormooni, IGF-l algtase, autonoomne närvisüsteem; *adrenaliini ja noradrenaliini algtase; *SLS variatiivsus; *SLS ja vererõhk puhkeolekus, hematoloogia ja immunoloogia; *leukotsüüdid; * immunoglobuliin A süljes, hormoonid; *kortisooli algtase; *ACTH- kortisooli suhe; * vaba testosterooni tase; *testosetooni/ kortisooli suhe; *lutropiini algtase; *TSH Elektromüostimulatsiooni kasut inimese närvi-lihasaparaadi funktsioonide uurimisel: 4 · skeletilihaste kontraktiilsete omaduste uurimisel · lihasväsimuse uurimisel · kasut spinaalsete motoorsete reflekside uurimisel · kasut erutuse leviku kiiruse uurimisel motoorsetes närvides · kasut lihaste treeningu eesmärgil
Nende toimel võivad tekkida vähkkasvajaid, valgeveresus, geneetilised muutused ning loote arenguhäireid. Radioaktiivsetest ainetest kõige sagedamini võib tubakasuitsust leida poloonium. Viljatus Epidemioloogilised uurimused on tõestanud, et suitsetavate naiste hulgas on viljatus suuremaks probleemiks kui mittesuitsetajatel. On olemas seos päevas suitsetatavate sigarettide arvu ja viljatuse vahel. Nikotiin põhjustab adrenaliini suurenenud vabanemist, mis omakorda tõstab kortisooli kontsentratsiooni veres, häirub hormonaalne tasakaal. Viljastatud munarakk vajab emakaseina kinnitumiseks (implantatsioon) piisavat kogust luteiniseerivat hormooni, mille eritumine suitsetaval naisel on väiksem kui mittesuitsetajal. Nikotiin aeglustab viljastatud munaraku transporti emakasse. Rasedus Kõige rohkem kahjustab oma tervist last kandev naine, kelle tulevane beebi tõmbab endasse sama palju mürgist suitsu, kui tema ema. Samuti lapsed ja noorukid, kelle
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus- loomariik, keelikloomade (selgroogsete) hõimkond, imetajate klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. ● Närvikude – koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii välis kui ka sisekeskkonnast. Paikneb närvi...
Imetajatel on keskmine iseloomulik eduks ühes paljunemise tsüklis ligikaudu 80%. Üsasisest arengut kahjustavad faktorid: Kodukeemia, ravimid -> potentsiaalselt ohtlikud /kantserogeensed ained/mürgid/piiritus/kiirgus Alkoholi mõjud samad mis täiskasvanule, kordades tugevam. Raseduse suhtes null-dolerants. Nikotiin mõjutab juba enne rasedust naise rakke - > deformeerib. ( empiiriliselt tõestatud) Kohv- loode saab sama kofeiini koguse, mis ema Liigne stress - mõjub läbi kortisooli süsteemi. Toitumine -> toidueelistused ka lapsel Kuni 12.rasedusnädalani on kõige suurem mõju organitele, sest siis kujunevad organid. Võimetele, mis inimene omab pannakse alus enne sündi- taju, tunnetusprotsessid, mälu, õppimine, seostamine. Kui kaks spermi tungivad munarakku siis munarakk hukkub. Loote areng Loode saavutab eluvõimelisuse, kohandub emakeväliste ekstrauteriilsete, elutingimustega.
ohtlikes olukordades. Kiire vastus hirmuallikale (sekunditega) see on tingitud sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumisest ja neurotransmitterite eritamisest neuronite poolt (silmapupillide suurenemine, vererõhu tõus, südametegevus kiireneb). Aeglasem vastus hirmuallikale (2-3 min) see on tingitud hormoonide ahela sisselülitumisest, mis kandub verega neerupealiste koorde ja käivitab seal kortisooli tootmise (aktiveerib immuunsüsteemi, suurendab glükoosi taset veres ehk rohkem energiat, pärsib seedimist). Hirmu tekitajad: · kiskjad kaitsemehhanismiks tavaliselt põgenemine, vahel ka võitlemine või surnu teesklemine (kanad, pardid, sisalikud) · looduskatastroofid (maavärin, vulkaanipursked, tulekahjud) kabuhirmus põgenemine · sama liigi dominantsed isendid taandumine, alistumine
NREM – iseloomulikud EEG-spindlid ja aeglased lained, mida põhjustavad sünkroniseeritud sünaptilised potentsiaalid kortikaalsetes neuronites, mis genereeritakse korteksisse projitseeruvate taalamuse releeneuronite rütmilise laenglemise poolt. GABA-ergilised neuronid taalamuse ümber olevas nucleus reticularies. Kronotüüp Hommikuinimestel kõrgemad kortisooli tasemed koheselt pärast ärkamist kui õhtuinimestel. Enamus ööpäevarütmidest on varasemas faasis „lõokestel“ vs „öökullidel“; nt ka melatoniini sekretsioon varasema algusega. Ühe ajupoolkera uni Ainult SWS puhul. USWS ilmneb, kui ühes ajupoolkeras registreeritakse ärkveloleku EEG-muster, teises SWS- aktiivsus. Mõnedel veeimetajatel (delfiinidel, vaaladesl, hüljestel ja merelõvidel), mõnedel lindudel (tüvi , kana).
Jüri Gümnaasium STRESS Referaat Eneli Ehrbach 10R klass Juhendaja: Kaisa Valentin Jüri 2008 Sisukord Mis on stress ja kuidas ta mõjub? Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma. Stress tekitab ka impotentsust. Kui mees erutub, laiene...
põhjuseid. Platsenta produtseerib ka östrogeene. Eriti platsenta produtseerib östrodiooli. Östrogeenide tähtsaim funktsioon on soodustada emaka kasvu ja paksenemist ja veresoonte arenemist emakas. 7 Sünnitus Mis käivitab sünnitustegevust, see pole päris selge, arvatakse, et sünnitustegevus algab siis, kui loode on välja kantud ja välja kantud loote neerupealised suurendavad järsul kortisooli produktsiooni. Selle kortisooli mõjul väheneb platsenta poolt progesterooni produktsioon ja suureneb östrogeenide produktsioon. See toob kaasa emaka kontraktiivsuse suurenemise. Väljakantud loode laskub emakas allapoole emakakaela piirkonda ja tekitab selle venituse. Selle venituse tagajärjel vabaneb rohkesti osküdotsiini. Kuna emaka tundlikkus oksüdotsiini suhtes on tõusnud, siis emaka kontraktsioonid tugevnevad järsult. Oksüdotsiini mõjul vabaneb emakas ka prostaglandiine, millel on
Külmumistemperatuur -0,55° C Pindpinevus 67-77 mN/m Vere suhteline viskoossus 4,0-5,0 Vereplasma suhteline viskoossus ~1,8 Vereplasmakoostis: 90-92% vesi; 6-8% valgud; 1-2% heterogeenne koostis madalmolekulaarseid aineid Vereplasmavalgud: albumiinid – 60%, globuliinid ja fibrinogeenid – 40% koos Üks globuliinide funktsioonidest on transport, mis on spetsiifiline (albumiinide transport ei ole spetsiifiline). Näided: alfa1-globuliin transkortiin transpordib kortisooli alfa2-globuliin tsöruloplasmiin transpordib vaske beetaglobuliin transferriin transpordib rauda 8. Ülevaade vererakkude talitlusest. Punalibled – nende füsioloogiline roll. Valgeliblede jaotus ja nende füsioloogiline roll. Vereliistakute füsioloogiline roll. Hüpertoonik – vesi välja 22 Isotooniline – vesi sisse ja välja – norm Hüpotooniline – vesi sisse
tagajärjel, juhtunut mäletatakse sälguliselt. Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. 29. Organismi humoraalne regulatsioon (sisenõrenäärmed ja nedne poolt toodetavad hormoonid). Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmete poolt toodetavad hormoonid reguleerivad organite tööd. Käbinääre reguleerib öö-päevaseid rütme Ajuripats e hüpofüüs eritab kasvuhormooni (kasvu ja suguküpsuse reguleerimine) Neerupealised- eritavad kortisooli (tekib varajastel hommikutundidel ja varustab meid energiaga) ning adrenaliini ja noradrenaliini (hirm ja viha) Kõhunääre- eritab insuliini ja glükagooni (veresuhkur) Kilpnääre- eritab türoksiini (ainevahetud) Sugunäärmed- eritavad testosterooni, östrogeeni ja progesterooni 30. Millised erinevad keskused paiknevad suurajukoores? Kuulmiskeskus, haistmiskeskus, maitsmiskeskus, kõnelemiskeskus, mõtlemiskeskus, liigutuskeskus, naha- ja lihastundlikkuse keskus, nägemiskeskus.
valkude kompleksist, mis käitub antikoagulandina(verevedeldajana) ja põhjustab lokaalselt põletikku. Mürgi koostisse kuulub: vett, valke (13), fermente (fosfolipaas, mellitiin), amiinohappeid (18), mineraalaineid, glükoosi, fruktoosi. Põhilise osa valkude kompleksist hõlmab mellitiin (52%). Keemiliselt on mellitiin polüpeptiid, mis koosneb 26-st aminohappest. Ta on tugeva põletikuvastase toimega, põhjustab organismis kortisooli ("stressihormoon") vabanemist, on lüütilise (rakke lahustava) ja antimikroobse toimega. Uuringutega on näidatud inhibeerivat toimet Borrelia burgdorfer´i (Lyme´i tõve ehk puukborrelioosi tekitaja), Mycoplasma hominis´e ja Chlamydia trachomatis´e suhtes. Surmav toime on ainel Cancida albicans´ile. Bakteritsiidne konsentratsioon 1: 1000 hävitab mikroobid
Psühhofarmakoloogia eksam 2. loeng psühhoosivastased ravimid PEAMISED PSÜHHOOSITÜÜBID ON: · Skisofreenia · Afektiivsed (psühhootilised) häired (depressioon, maania) · Orgaanilised psühhoosid (põhjuseks ajuvigastus, alkoholism, vms orgaaniline haigus) SKISOFREENIA PEAMISED TUNNUSED: · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt sisestatud või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vähenemine Üldiseloomustus Neuroleptikumide e. antipsühhootiliste ravimite (AP) (antipsychotic drugs) hulka kuuluvad psühhootilisi sümptomeid pärssivad ravimid. I FAAS (esimene nädal) - patsient kaldub tukkuma ja magama ka päeval, ta on letargiline ja algatusvõimetu, ükskõikne ümbritseva suhtes; mõningane eemaldumine psühhootilistest afektidest, luululistest tõlgendustest · II FAAS (teine näd...
millega kaasneb anovulatsioon ja amenorröa. Sportlastel esineb. Gonadotropiinide kontsentratsioon on normist madalam, sest vastus GnRH-le on nõrgenenud. Enamasti iseloomustavad kolm sümptomit – häirunud toitumine, menstruatsiooni lakkamine ja luutiheduse kahanemine. Anoreksia – kehamass vähemalt 15% normist madalam, 50%-l kaasnev buliimia. Leiuks aeglane südamerütm, madal vererõhk, hüpotermia, kuiv nahk. CRH taseme tõus, kortisooli tõusnud tase. Kehakaalu taastudes tõuseb esmalt kortisooli, seejärel gonadotropiinide tase. Kaalu taastudes taastub ka menses. 4. Prolaktineemia erinevad vormid, nende avaldumine laborianalüüsides ning patsiendi kaebustena. Hüperprolaktineemia on prolaktiini liig. Esineb hüperandrogenism, anovulatsioon, amenorröa, rinnapiima sekretsioon. Hüpoprolaktineemia on prolaktiini puudulikkus. Esineb ovariaalne düsfunktsioon. Võib tekkida buliimiast. 5
hirmu- või võitlusreaktsioon ning oma olemuselt on need ajus vallanduvad füsioloogilised reaktsioonid. Organism ei oska vahet teha igapäevaste stressifaktorite vahel, nagu kohtumisele hilinemise või toidu põhjakõrvetamise, ja suuremate stressiallikate, nagu autoõnnetusse sattumise või murdvarga ähvarduse vahel. Hoolimata põhjusest reageerib ta ühesuguselt, päästes valla hormoonide adrenaliini, noradrenaliini ja kortisooli voo. Seejärel kogu keha lihased pingestuvad, verevool südamesse kiireneb ja südame löögisagedus tiheneb. Samal ajal vabaneb glükoos, mis annab lisaenergiat. Verevarustus on soolestikust kõrvale juhitud, mistõttu seedimine aeglustub või peatub. Samuti ei jõua veri nahka ega jäsemetesse, mistõttu käed ja jalad muutuvad külmaks, kahvatuks või higiseks ning hakkavad värisema. Tekib suukuivus, sest süljeeritus lakkab. Õhuruum kopsudes laieneb ja hingamine kiireneb
61. Kannibalism, millest tingitud Koduloomadel tekib halbades pidamistingimustes _ liiga tihe asustus _ vähe toitu 62. Ebanormaalne agressioon, millest tingitud Enamasti seotud domineerimissuhetega karjas _ Stabiilses ja vähemuutuvas grupis on agressiivsus madal _ Soodustab liigne asustustihedus pidev gruppide segamine ja ümberpaigutamine 63. Stress (äge ja krooniline), mõju loomade käitumisele Akuutne stress Lühiajaline Aktiveerub sümpaatiline närvisüsteemi osa Kortisooli taseme mõõtmine Farmis tehtavad protseduurid kastreerimine, nudistamine, sabade kupeerimine, hammaste lihvimine, noka trimmimine Vähendamiseks kasutada anesteesiat Krooniline stress Glükokortikoidid tase pikka aega kõrge Väheneb kasvuhormooni tootmine Agressiivsuse suurenemine Maohaavade ja südameveresoonkonna haiguste tekkimise oht Käitumishäirete tekkimine Individuaalsed erinevused Mõned loomad tundlikumad
o Pinge on ammu kadunud, kuid organism pole võimeline end korrastama ja hormoonide eemaldamine kehast on häiritud. Tekib unestud, ollakse närvilised, higistatakse, vererõhk püsib kõrgenenuna. (Paju, Raudsik 2007) Ebaadekvaatne reaktsioon päästab valla kompensatsiooni mõnes teises süsteemis. Kui üks süsteem ei vasta adekvaatselt stressile, siis võib teiste, asjasse mittepuutuvadte ühendite aktiivsus tõusta. Näiteks, kui stressi puhul ei tõuse kortisooli hulk veres, kasvab samal ajal hoopis põletiku-tsütokiinide sisaldus veres. Arvatakse, et see on üks fibromüalgia ja kroonilise väsimussündroomi põhjusi. Lasteb tekib ebaadekvaatne reaktsioon atoopilise dermatiidina. (Paju, Raudsik 2007) STRESSI TAGAJÄRJED ORGANISMILE Püsiv stres võib tekitada häireid viies põhilises organsüsteemis: o Hormonaalsüsteemis (põhjustab kasv- ja arenguhäireid) o Immuunsüsteemis (väheneb vastupanu haigustekitajatele)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
