Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Neerupealised (0)

1 Hindamata
Punktid
Neerupealised #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eduardij Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Arvestus hormoonid ja närvisüsteem

NÄRVISÜSTEEM JA HORMOONID 1. Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Organismi talitluse reguleerimine neutraalse regulatsiooni puhul närvide vahendusel, humoraalse regulatsiooni puhul hormoonide abil. Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem. 2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem ­ väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem Kesknärvisüsteem ­ pea- ja seljaaju; juhib kogu organismi talitlust 3. Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? Närvikude koosneb neuronitest ja neurogliiast (neurogliiat on rohkem). Dendriidid ­ võtavad infot vastu Rakutuum ­ juhib raku elutegevust

Bioloogia
thumbnail
14
odp

Sisenõrenäärmed ja hormoonid

Sisenõrenäärmed Klass: 9c Mõiste Sisenõrenäärmed toodavad hormoone Lühiajalised hormoonid ­ ehmatus, hirm Pikaajalised hormoonid ­ kasvamine, vananemine Joonis Hormoonid Hormoonid mõjutavad kudede ja elundite talitlust ja ainevahetust Iga hormoon täidab kindlat ülessannet ja mõjutab ühte või mitut kindlat kude, mis tunneb hormooni ära Iga hormooni toimeaeg on erinev Ajuripats Ajuripats ehk hüpofüüs Juhib teiste hormooni sünteesivate näärmete talitlus Sünteesib kasvuhormooni Ajuripats Kilpnääre Kõige suurem sisenõrenääre inimese organismis Toodab kilpnäärmehormoone, mis reguleerivad ainevahetuse kiirust ja organismi kasvamise arengut Kui lapseeas on kilpnäärmehormoonide tootmine ebapiisav, siis on inimene vaimselt alaarenenud ja kääbuskasvu Rohke kilpnäärmehormooni tootmine mõjutab kasvamiskiirust ja ainevahetust Kilpnäärme probleem Neerupealised Paiknevad neerude peal Toodab adrenaliini hormooni Adr

Bioloogia
thumbnail
1
doc

Sisenõrenäärmed, hormoonid ja nende ülessanded

Sisenõrenääre Hormoon Hormooni ül 1.Ajuripats e hüpofüüs (Üle 100 hormooni), Juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust kasvuhormoon 2.käbikeha Melatoniin Regul ööpäevaseid rütme 3.kilpnääre Türoksiin Regul. Ainevahet. Kiirust,kasvamist,arengut 4.kõrvalkilpnääre Parathormoon Regul kaltsiumi ja fosfori ainevahet 5.kõhunääre Insuliin Reg glükoosi imendumist organismi,sünteesib glükogeeni 6.neerupealised Adrenaliin Laiendab veresooni,kiirendab ainevahetust ja südametööd 7. munandid Testosteroon Toota seemnerakke ja meesugu tunnuste teke 8.munasarjad Östrogeen Toodavad munarakke ja naissoo tunnuste teke

Bioloogia
thumbnail
14
pptx

Bioloogiline psühholoogia - Adrenaliin ehk epinefriin

Adrenaliin ehk epinefriin Adrenaliin  Avastas poola füsioloog Napoleon Cybulski aastal 1895  Toodavad neerupealised  Eritub koos noradrenaliiniga Funktsioonid  Moodustab koos noradrenaliiniga osa võitle- või-põgene süsteemist  Kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu  Laiendab pupille  Ahendab veresooni  Tõstab veresuhkru taset Funktsioonid  Nõrgendab immuunsüsteemi  Vähendab vere voolu siseorganitesse, suurendab lihaste verevarustust  Kiirendab ainevahetust  Stimuleerib KNS  Valmistab organismi ette pingutuseks Kasutatud kirjandus  http://est.probiotech

Bioloogiline Psühholoogia
thumbnail
4
docx

Bioloogia referaat hormoonide kohta

Kokkuvõte: Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi ainevahetust. Igal hormoonil on erinev mõjuaeg ja kindel toime, st nad mõjutavad ainult kindalt kude või elundit. Muutused hormoonide sünteesis (üle- või alatootmine) põhjustavad suuri häireid organismi talitluses. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Kaks viimati nimetatud näärmed sünteesivad lisaks hormoonidele ka teisi ühendeid. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, sest neil pole juhasid. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Allikad: http://miksike.ee/docs/referaadid2005/sisenorenaarmed_janika.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Sugun%C3%A4%C3%A4rmed

Bioloogia
thumbnail
17
pptx

Ensüümid, vitamiinid ja hormoonid

Ensüümid, vitamiinid ja hormoonid Tarmo Rattassep KP2-10 Ensüümid, mis need on ? Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Neid vajatakse kõigiks keemilisteks protsessideks, mis meie kehas toimuvad. Vitamiinid, mineraalid ega hormoonid ei saaks toimida ilma ensüümideta. Ensüümidest Arvatakse, et inimene sünnib kindla ensüümitagavaraga ning juurde saame me neid vaid toiduga ­ samas aga vaid töötlemata ja kuumutamata toidust, kuna ensüümid hävinevad temperatuuril üle 48 kraadi C. Pankreas teeb küll pidevalt tööd ensüümide juurde tootmiseks, ent see kurnab organismi ja kulutab meie ensüümitagavara. Vananedes pankrease võime ensüüme toota väheneb. Kui ensüümide tagavara lõpeb, siis me sureme. Ensüümide puudulikkus on põhjuseks paljudele kroonilistele haigustele nagu südamereuma, vähk, diabeet, rasvumine, allergiad, enneaegne vananemine, varajane surm jms. Miks me vajame ensüüme ?

Bioloogia
thumbnail
5
rtf

Hingamiselundkond, sisenõrenäärmed ja närvisüsteem

ainevahetusreaktsioone vastavas koes või organis. SISENÕRENÄÄRMED: a) Ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust ja sünteesib kasvuhormooni b) Käbikeha(hormoon) reguleerib ööpäevaseid rütme c) Kilpnääre kilpnäärmehormoonid reguleerivad ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut d) Kõrvakilpnäärmed nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks e) Neerupealised hormoon adrenaliin kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s. o. ohule reageerimiseks f) Kõhunääre hormoon insuliin reguleerib glükoosi hulka veres g) Sugunäärmed suguhormoonid mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut: mehel habeme kasvamist, naisel rindade arengut ja nahaaluse rasvakihi kujunemist Sisenõrenäärmete tegevus on tihedalt omavahel seotud ja koos reguleerivad nad kõiki organisme elutähtsaid protsesse.

Bioloogia
thumbnail
12
pptx

Hormoonid

organismi talitlusi ja protsesse. Hormoonid kannavad infot. Hormoonid on väga aktiivsed. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed-näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Ajuripats Tähtsaim sisenõrenääre. Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Sünteesib kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Käbikeha Suhteliselt vähe arenenud nääre. Hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed

Bioloogia



Lisainfo

Neerupealised

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun