Mononukleoos (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

odp

Viiruse ettekanne - Mononukleoos

MONONUKLEOOS Anna-Mari Martinson 12.a 2012  Seletus Epstein-Barr Süljega leviv nakkushaigus Põetakse lapseeas Peale põdemist on kogu elu organismis 15-35 aastat Seostatakse pahaloomuliste kasvajate tekkega Iseparanev viirushaigus, ravi on harva vajalik  Tekkepõhjused Nakatumine toimub: suudlemisel (,,Kissing disease") Teistega joomine samast pudelist või tassist Viiruse paljunemine suus, neelus ja süljenäärmetes, edasi satub see katserakkudesse Immuunreaktsioon  Sümptomid Peiteaeg 48 nädalat Eelkooliealistel lastel kulgeb enamasti sümptomiteta Palavik, kurguvalu Mandlite põletik Kukla, kaela ja kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine Põrna suurenemine ja maksapõletik Peenetäpilin

Bioloogia

5

pdf

Infektsioosne mononukleoos

Infektsioosne mononukleoos Sisukord Seletus Inkubatsiooniperiood Nakkusohtlik periood Nakkusallikas Nakkuse ülekane Kliiniline pilt Õendusdiagnoosid Profülaktika Kasutatud kirjandus Seletus Infektsioosne mononukleoos (IM) on kliiniline sündroom, mille tekitajaks 90%-l juhtudest on gammaherpesviiruste perekonda kuuluv Epsteini-Barri viirus (EBV). Ülejäänud juhtudel võivad haigust põhjustada tsütomegaloviirus, herpesviirus 6, toksoplasmoos, HIV ja adenoviirus. Mononukleoos poetakse sageli läbi juba lapseeas. Väikelastel kulgeb nakkus enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel kujuneb välja mononukleoosi haiguspilt.

Meditsiin

7

docx

Viirused ehk keemiliste ainete kogum

varases staadiumis. Tavalised on lööbed, nahainfektsioonid ja suu valulikkus ning ka surin ja nõrkus jalgades. Praeguseks hetkeks ei ole veel ravi HIV-infektsiooni vastu. Paljud ravimid aitavad hävitada viiruseosakesi veres, aeglustades immuunsüsteemi kahjustumist. Aidsiravi sõltub patsiendi seisundist. HEPATIIT Hepatiit on difuusne maksapõletik, mis on põhjustatud alkoholist, ravimitest või viirustest. Hepatiiti tekitavad viiruseid on arvukalt, nende hulka kuuluvad ka mononukleoos ja HIV. Kaasajal tuntakse kuut erinevat viirushepatiidi vormi: A, B, C, D, E, F, G hepatiiti. B-hepatiidi tekitaja kuulub DNA viiruste hulka, A-, C-, D-, E- ja G- hepatiitide tekitajad kuuluvad aga RNA-viiruste hulka. Ägeda hepatiidiga kaasneb kõigil juhtudel sarnane kliiniline pilt, olenemata viirusest. Patsiendid kogevad kerget külmetusesarnast haigust ja iiveldust, oksendamist ja isutust ning võivad end mõnikord tunda väga halvasti

Bioloogia

23

docx

C hepatiit

 B-HEPATIIT B-hepatiidi viiruse (HBV) kuulub DNA viiruse hulka NAKKUSALLIKAS:  haige inimene  viirusekandja inimene, peale infitseerimist jääb 10st 1või 2 viirusekandjaks, alla aastastest lastest jab enamus põdenutest kroonilisteks kandjateks. NAKKUSE LEVIMINE / ÜLEKANNE  Parenteraalselt so.vere ja verepreparaatidega (ka doonoriverega),mittesteriilsed med.vahendid,  süstimisel ühiste süstaldega,  tätoveerimisel, augustamisel, torkevigastuste, naha ja limakestade mikrotraumade korral,  sugulisel teel  Vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule raseduse/ sünnituse ajal.  Horisontaalne – sülg, very, nahavigastus pereliikmed ja lähedased.  Potentsiaalselt ohtlikud on sülg, higi, veri, sperma, pisarad, uriin, tupesekreet, rinnapiim PEITEPERIOOD: Inkubatsiooniperiood/ algperiood on 1-6 kuud,

Kategoriseerimata

58

pdf

Viirused

On põhjuslik seos immuunsupresseeritute lümfoomi, Aafrika laste Burkitti lümfoomi ja Hiina nasofarüngeaalse kartsinoomiga. Patogenees. Infitseeritutel kujuneb eluaegne kandlus, immuunsüsteem hoiab kontrolli all. Viiruse vähene paljunemine ja levik organismis on tõendatav seropositiivsete neeluepiteeli rakkudes. EBV immortaliseerib B-lümfotsüüte. Haigused. • Heterofiilne antikeha-positiivne infektsioosne mononukleoos. Ainus immuunkompetentse haigus. Klassikaline sümptomite triaad: lümfadenopaatia, splenomegaalia, eksudatiivne farüngiit + kõrge palavik, väsimus, tihti hepatosplenomegaalia. Peamine kaebus on väsimus. Sarnaseid sümptomeid põhjustavad ka CMV, HHV6, Toxoplasma gondii, HIV. Raske S. pyogenese tonsilliidist eristada. Ampitsilliini manustamisel lööve. • Krooniline haigus. Tsükliliselt taasilmnev haigus – krooniline väsimus, madal palavik, peavalud, kurguvalu.

Bioloogia

17

docx

Viiruste mõjust inimesele

Tallinna Õismäe Gümnaasium Viiruste mõjust inimesele Ainealane uurimistöö Johanna Oras 11a. Juhendaja õpetaja Inga Ehrpas Tallinn 2012 SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS Enamus viirused on inimkonda kimbutanud terve ajaloo vältel. Nad tegid seda märkamatult, kuni nende olemasolu paljastati 19. sajandil. Alates sellest ajast on inimesed püüdnud nendega võidelda ja päästa enda lähedaste elusid. Pingutused on kandnud vilja, sest paljudele haigustele on leitud ravi, kuid on veel neid, mis jätkavad inimeste tervisliku süsteemi kahjustamist. Oma uurimistöö teemaks valisin viirushaigused, sest lähen tulevikus kindlasti seda õppima ja tahan sellel alal töötada. Lisaks sellele puutun mina ja mind ümbritsevad inimesed pidevalt kokku tavaliste viirushaigustega nagu gripp, soolatüükad ja tuulerõuged ning aastaid tagasi kaotasin

Bioloogia

8

docx

kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsine erimine

MIKS ON VAJA SELLE HAIGUSE VASTU VAKTSINEERIDA? SELLES VANUSES VAKTSINEERIMINE KUJUNDAB KÕIGE PÜSIVAMA IMMUUNSUSE. ALLA 5 AASTASED LAPSED ON NAKKUSHAIGUSTESUHTES ERITI VASTUVÕTLIKUD. HAIGUSE KULG ON RASKEM JA TAGAJÄRJED TÕSISEMAD, SUISA ELUOHTLIKUD. LAPSED EI PEA KINNI HÜGIEENINÕUETEST. Kaitsesüstimine toetab organismi loomuliku kaitsemehhanismi tekkimist vastavale nakkushaigusele. Oma lapse vaktsineerimisega aitate kaasa nakkkushaiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki lapsi, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole.  B-HEPATIIT vaktsineerimine 12t. jooksul peale sündi koos spetsiifilise immuunglobulliiniga Hep B (0, 1k. 6k)  Nakkusallikas: haige inimene, viiruse kandja  Nakkuse ülekanne: veri, suguline tee, vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule, sülg, nahavigastuste kaudu, pisarad, uriin, rinnapiim, higi, torkevigastus.  Ennetamine: hoidumine vöörastest hüg

Haige laps

54

docx

DNA viirused

DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virione on ümbriseta ja need ei ol

Nakkushaigused

Meedia

Kommentaarid (1)