Mürgid (0)

Suure-Jaani Gümnaasium
Mürgid
Referaat
Jan-Erik Jegorov
11. klass
Juhendaja õpetaja Evelin Maalmeister
Suure-Jaani 2015

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1 Taimsed mürgid 4
1.1 Jugapuu 4
1.2 Näsiniin 5
1.3 Sookail 6
2 Loomsed mürgid 7
2.1 Mürgised imetajad 7
Nokkloom 7
2.2 Mürgised konnad 8
Austraalia puukonn 8
2.3 Mürgised maod 8
Egiptuse kobra 8
2.4 Mürgised kalad 9
Kerakala 9
2.5 Mürgised seened 10
Valge kärbseseen 10
2.6 Mürgised putukad 11
Mesilane 11
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

Mürk on aine, mis võib ainevahetuse kaudupõhjustada organismi tervisehäire või surma. Organismi kahjustavaid  viirusi ja baktereid ning muid elusolendeid ei arvata mürkide hulka, vaid neid nimetataksehaigusetekitajateks. Samuti ei loeta mürkideks aineid ja esemeid, mis kahjustavad organismi mehhaaniliselt või kiirituse kaudu. Paljud keemilised ühendid võivad organismis ülemäärases doosis olla mürgised. Organismi eritatud mürki nimetatakse toksiiniks. Mürgituse sümptomid on väga erinevad ning nende avaldumine sõltub kaasnevatest tingimustes. Mürgi toime sõltub alati mitmetest teguritest: inimese organimsi iseärasustest, üldisest vastupanuvõimest ja treenitusest. Mis ühele võib mõjuda surmavana, ei mõju teisele samamoodi. Mürgitused tekivad hooletusest. Lisaks võivad mürgitused tekkida hoolimatusest enda vastu, mõnu-ja seiklusjanu ning tahtlik enesekahjustamine ning õnnetusest tingituna (allergilised reaktsioonid jne). Eristatakse looduslikke, taimseid, loomseid, mikroobseid ning mineraalseid mürke. 1

Taimsed mürgid

Jugapuu

Haljasaladel võib jugapuud kohata sageli lausa päikese käes: seegi pole talle vastumeelt, kui vaid keskkond elu jooksul väga palju ei muutu. Mis tema levikut aga piirab ja pargipuidki tihti madalamaks võtab, on talvekülm. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid . Botaanikud nimetavad neid marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad käbid kutsuvad end sööma. Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad . Nii on lugu ka jugapuuga. Kui mõni metsloom sööb jugapuu marju, siis ta enamasti hukkub. Nii on ka inimestega. Inimesel algavad mürgistusnähud oksendamise ja väljakannatamatu kõhuvaluga, järgnevad kõulahtisus, peapööritus ja silmapupillide laienemine. Lõpuks kaotab inimene teadvuse. Mürgistus ilmneb paar tundi peale marikäbide söömist ning ilma vahelesegamiseta saabub surm. Esmaabiks tuleb kannatanule kiiresti anda veega purustatud sütt. Marikäbid ei ole tegelikult tervenisti mürgised. Punane lihakas kest mürgise seemne ümber on magusa maitsega ja söödav. Kuna aga on alati oht, et suhu satub ka mõni seeme, siis ei tohi jugapuu marikäbisid süüa. Teadma peab veel seda, et ka puu võrsed , okkad ja koor on väga mürgised, puit vähem.2

Näsiniin

Ilupõõsana on näsiniin küll väga kaunis ja hinnatud, kuid siiski ei soovitata teda eriti kasvatada. Põhjuseks on mürgisus. Hobuse võib tappa juba peotäis näsiniine lehti. Mürgistusnähtudeks on esmalt tugev põletus suu limaskestadel. Ka lihtsalt vaigu sattumine nahale põhjustab raske põletuse ning hiljem haavandeid. Kui marjad liiguvad aga suust edasi, siis põhjustavad need kogu seedetee limaskestade põletusi, kõht hakkab valutama , pea ringi käima, tõuseb palavik ja süda hakkab meeletult kiiresti lööma . Võib isegi teadvus kaduda. Surm aga saabub hingamishäirete tõttu. Nii tuleb hoida lapsed näsiniinepõõsastest kaugel, sest nende kaunid marjad ahvatlevad end kindlasti sööma. Õnneks on neil kohe tunda ebameeldiv maitse ja laps pääseb nii vaid kerge mürgistusega. Olenemata mürgisusest on juba ammust ajast kasutatud näsiniine koort ja vilju ravimina . Eelkõige on nad aidanud erinevate nahahaiguste puhul. Näsiniint kasutatakse isegi teaduslikus meditsiinis.3

Sookail

Sookailu tunneb ilmselt iga inimene – tal on niivõrd iseloomulik tugev ja vänge lõhn. Sookailu iseloomulikemateks tunnusteks on suured valged õiekännased varre ja selle rohkete harude tippudes ning kogu taime katvad roostepruunid näärmekarvad. Kuna sookailu lõhn paneb kergesti pea valutama, ongi ta rahva seas saanud endale nime “päävalurohi”. Kuid peavalu on vaid asja väline külg. Tegelikult on selle lõhna kauaaegne sissehingamine tervisele üpris kahjulik ning võib põhjustada ka raskemaid aju töö häireid, isegi teadvuse kadu. Tugev lõhn tekib eeterlikust õlist, mis sookailul on kergemini lenduv kui ilmselt ühelgi teisel meie taimel. Sookail kasvab eelkõige rabades ja rabametsades, kuid ka kõikides teistes metsades, kus vaid leidub piisava niiskusega lohukesi. Kui ta õitseb, on sageli terve metsaalune valge, loomulikult ka sookailu lõhna täis. Sobivatel kasvukohtadel on sookail nii tavaline, et temast on püütud juba ammustest aegadest midagi kasulikku saada. Tal on tugev baktereid hävitav toime ja nii on teda kasutatud köha ja teiste hingamisteede haiguste puhul. Kuid sookailust on abi saadud ka liigeste ja lihaste valu korral, kergesti ajab ta naha higile ja soodustab jääkide eritumist uriini kaudu. Siiski peab meenutama, et sookail on väga mürgine ja teda tuleb tarvitada ainult väikestes kogustes. Ravimiks tuleb sookailu ülemisi varretippe koguda suve lõpul ja sügisel, sest siis on mürgiste ainete sisaldus väiksem. Taime mürgisus on aga mõnel juhul ka kasulik, näiteks kahjurite vastu võitlemiseks. Nii on sookail laialt tuntud hiirte, koide, kirpude ja lutikate peletamise vahendina. Teda on kasutatud isegi taimekaitses .4

Loomsed mürgid

Mürgised imetajad

Nokkloom

Isasel nokkloomal on kummalgi tagajalal pahkluu kõrgusel umbes 15 mm pikkune liikuv  kandluu -mürgikannus. Selle kaudu eritub mürki, mida toodavad tagakehas asuvad näärmed . Kannus asetseb tavaliselt jäseme vastas, kuid vajaduse korral võib liikuda asendisse, mis on jäsemega täisnurga all. Kannuse aluse juures on paunake, millest kulgeb juha läbi kannuse. Lai, veniv juha, mis läbib pindmiselt kakspealihase, ühendab paunakest sääres paikneva mürginäärmega. Et seda nähtavasti toodetakse ainult paaritumise ajal, siis arvatakse, et seda kasutatakse eeskätt võitluses paaritumisvalmi emase pärast. Mürk ei ole inimesele surmav, kuid põhjustab valulikku (algul väga valulikku) paistetust, mis võib kesta kuid. Ajast, mil nokkloomale veel karusnaha pärast jahti peeti, on teateid, et koerad, kes pidid pihta saanud loomad ära tooma , surid mürgi kätte. Pole veel teada, kuidas mürk mõjub teistele nokkloomadele. Et aga mürgi otstarve ei ole kaitse kiskjate vastu, vaid võitlus rivaalidega, ei ole ta arvatavasti surmav. Emased sünnivad kannustega, kuid kaotavad need esimesel eluaastal. Pikka aega arvati, et nokkloom on ainuke mürgine imetaja , ent tegelikult toodavad mürki ka karihiirte  süljenäärmed . Veel 1990. aastatel suhtusid meedikud teadetesse nokklooma mürgisusest sageli umbusuga.5

Mürgised konnad

Austraalia puukonn

Mürgiseid olendeid võib kohata eri liiki loomade hulgas. Kõige tõhusatoimelisem mürk kogu loomade maailmas on tõenäoliselt pisikestel Lõuna-Ameerika puukonnadel. 2 cm pikkune isend toodab nii palju mürki, et sellega võiks mürgitada 50 indiaanlaste vibunoolt. 1 kg selle konna mürgist piisaks 100 000 inimese surmamiseks. Puukonnade erk värvus on hoiatuseks kõigile vaenlastele, et need temast aupaklikku kaugusse hoiaksid.6

Mürgised maod

Egiptuse kobra

Egiptuse kobra ehk  haja  on mürgine madu  mürknastiklaste  sugukonnast  kobra perekonnast. Ärritudes tõstab kobra keha eesosa üles ja sirutab kaela ümber oleva lõdva naha laiali nagu kapuutsi. Mõni kobra suudab pritsida mürki kuni kahe meetri kaugusele ründaja silmadesse . Mürk tekitab suurt valu ja võib põhjustada ka pimedaksjäämist. Egiptuse kobra hammustusi registreeritakse harva ja need võivad olla, erinevatel põhjustel, surmlõppega. Kuid hammustuse mõju, mille käigus madu ka sülge eritab , organismidele saab püüda tagasi pöörata vastumürgi manustamisega.7

Mürgised kalad

Kerakala

Mitukümmend gurmaani surevad.Ke­rakalade valmistamisel eraldatud mürgised organid kogutakse spetsiaalsetesse kogumisnõudesse ja põletatakse hiljem. Sellega välditakse ülimürgiste jäänuste sattumist tavaliste toidujäätmete hulka. Samas pole fuguroa mürgitused vaatamata suurtele ettevaatusabinõudele kuhugi kadunud.
Erinevatel andmetel kustub igal aastal maailmas mõnekümne gurmaani eluküünal valesti valmistatud fuguroa nautimise tõttu. Peamiseks põhjuseks, tervelt pooltel juhtudel, osutub kerakala maksa söömine .
Ekslikult arvatakse, et kerakala maks on eriline delikatess. Just maksas on toksiinisisaldus kõige suurem. Väga palju mürgitusi saadakse kerakalade marja söömisel. Eks tavamõtlemise loogika , mis peab kalamarja suupäraseks kraamiks, loeb.
Juhul kui mürgitus on saadud, osutub määravaks kolm tegurit. Esiteks – sissesöödud toksiini hulk. Teiseks – mürgitunud isiku kehamass. Kolmandaks – esmaabi.
Konkreetset vastumürki tetrodotok­siini mürgitusele ei ole.
Kannatanule tehakse kiiresti maoloputus, antakse toksiini sidumiseks aktiivsütt ja proovitakse säilitada hingamis - ja südametegevust.
Kriitiliseks osutub esimene ööpäev peale mürgistust. Kui ohver suudab selle üle elada, siis on ta suure tõenäosusega ka eluga pääsenud.8

Mürgised seened

Valge kärbseseen

Valge kärbseseen põhjustab amanitiinimürgistust. Amanitiin tingib surmava seenemürgistuse juhul, kui arstiabi ei ole erakordselt kiire, kohe esimeste sümptomite avaldumise korral. Surmaohtliku seenemürgistuse põhjustavad inimese elutähtsatele organitele maksale ja neerudele tekitatud pöördumatud kahjustused. Amanitiinimürgistuse toimeained on ama-, fallo- ja virotoksiinid, mis ei hävi kupatamisel ega kuivatamisel, samuti mitte ühelgi muul seente kulinaarse töötluse ega hoidistamise viisil. Peiteaeg on 8–24 tundi, harva 6, vahel isegi kuni 40 tundi. Mürgistus ilmneb kahes järgus : esmaste seedetrakti häirete järel haige enesetunne vahepeal paraneb ; sümptomite pikk peiteaeg ja vahepealne näiv paranemine muudab mürgistuse äärmiselt ohtlikuks, suremus on kuni 60%. Sümptomid: iiveldus , kõhuvalu ja - lahtisus , oksendamine; maksakahjustused, kollatõbi, verehüübivushäired, veritsus , neerupuudulikkus, kusiveresus, teadvushäired, kooma , järgneb surm.9

Mürgised putukad

Mesilane

Mesilasmürk on lõhnatu ja värvitu vedelik, alguses magusa maitsega, mis hiljem muutub mõruks. Toksiini toodetakse mesilase tagakehas asuvates mürginäärmetes. Nõret tootvaid näärmeid on kaks- väike mürginääre(toodab aluselise reaktsiooniga nõret) ja suur mürginääre (pikkus 13-19mm, toodab happelise reaktsiooniga nõret), mille laienenud osas säilitatakse mesilale vajalikku mürki kogu eluks. Kumbki neist nõredest on eraldi märksa vähem mürgine kui nende segu. On kindlaks tehtud ka mitmed elemendid, mis kattuvad maomürgiga ( rästik ja prillmadu). Mesilasmürk on bioloogiliselt aktiivne happelise reaksiooniga( pH 4,5-5,5) aine. Tema aktiivne osa koosneb erinevate valkude kompleksist, mis käitub antikoagulandina(verevedeldajana) ja põhjustab lokaalselt põletikku.
Mürgi koostisse kuulub: vett, valke (13), fermente (fosfolipaas, mellitiin), amiinohappeid (18), mineraalaineid, glükoosi, fruktoosi.
Põhilise osa valkude kompleksist hõlmab mellitiin (52%). Keemiliselt on mellitiin polüpeptiid , mis koosneb 26-st aminohappest. Ta on tugeva põletikuvastase toimega, põhjustab organismis kortisooli (" stressihormoon ") vabanemist, on lüütilise (rakke lahustava) ja antimikroobse toimega.
Uuringutega on näidatud inhibeerivat toimet Borrelia burgdorfer´i (Lyme´i tõve ehk puukborrelioosi tekitaja), Mycoplasma hominis´e ja Chlamydia trachomatis´e suhtes. Surmav toime on ainel Cancida albicans´ile. Bakteritsiidne konsentratsioon 1: 1000 hävitab mikroobid 2 tunniga.
Rakke lõhustava toime tõttu käivad katsetused mellitiini kasutamiseks kasvajaravis.10

Kasutatud kirjandus

http://bio.edu.ee/taimed/general/indexmyrk.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Nokkloom#M.C3.BCrk
http://miksike.ee/docs/referaadid2005/loomariigi_rekordid_marisulg.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Egiptuse_kobra
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel896_876.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Valge_k%C3%A4rbseseen
http://mesindus.ee/book/export/html/100
1 Mürk, Vikipeedia http://bio.edu.ee/taimed/general/indexmyrk.html
2 Jugapuu http://bio.edu.ee/taimed/general/indexmyrk.html
3 Näsiniin http://bio.edu.ee/taimed/general/indexmyrk.html
4 Sookail http://bio.edu.ee/taimed/general/indexmyrk.html
5 Nokkloom, Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Nokkloom#M.C3.BCrk
6 Puukonn, Miksike http://miksike.ee/docs/referaadid2005/loomariigi_rekordid_marisulg.ht m
7 Egiptuse kobra, Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Egiptuse_kobra
8 Kerakala http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel896_876.html
9 Valge kärbseseen, Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Valge_k%C3%A4rbseseen
10 Mesilasmürk http://mesindus.ee/book/export/html/100
12