Kofeiin ja morfiin (0)

Referaat
Kofeiin ja morfiin
2011
Kofeiin on puriinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana -pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime.
Guaraana-pauliiniast saadavat kofeiini nimetatakse vahel guaraniiniks, matest saadavat kofeiini mateiiniks ja teest saadavat kofeiini teiiniks.
Valem: C8H10N4O2 Nomeklatuurnimetus: 1,3,7-trimetüül-1H-puriin-2,6(3H,7H)- dioon
Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja kõige kasutatavam psühhoaktiivne aine.
Looduses leidub kofeiini koos teiste puriinalkaloididega (teofülliin ja teobromiin), mis on südamestimulandid.
Kofeiini kasutatakse koos ravimitega, et nad tõhusamalt mõjuksid, näiteks koos ergotamiiniga migreeni ravis või valuvaigistitega (näiteks aspiriin või paratsetamool ). Kofeiini kasutatakse ka antihistamiinide tekitatud uimasuse tõrjumiseks. Kohvi ja tee on tänu maailma populaarseimale stimulandile kofeiinile ühed kõige enam tarbitavad joogid. Inglismaal juuakse iga päev ära 196,000,000 tassi teed. Üle poolte ameeriklastest joovad päevas 2 või rohkem tassi kohvi.
Allikas:vikipeedia.ee
Esimesena eraldas kofeiini kui taimse alkaloidi 1819. aastal saksa keemik F. Runge . Kõnealuse ühendi keemiline struktuur suudeti kindlaks teha 1897 . aastal ja see au kuulub teisele saksa teadlasele E. Fisherile. Keemiline lühitutvustus pajatab kofeiini kohta järgmist: üldvalem C8H10N4O2, valge, kristalne pulber, molekulmass 194, sulamistemperatuur 234–236 oC, lahustub halvasti külmas ja väga hästi kuumas vees. Tänapäeva keemia edusammud lubavad kofeiini valmistada ka sünteetiliselt. Sellele vaatamata seostavad inimesed kofeiini ikkagi kõige rohkem kohviga. Kuid kofeiini leidub ka teistes taimesaadustes. Keskmise suurusega tass kohvi sisaldab, sõltuvalt valmistamisviisist, kofeiini 60–140 mg; tass teed 25–90 mg; kruus kakaod 5–30 mg, klaasitäis koolajooki 10–30 mg ning viimase aja moeröögatus, energiajook , 11–32 mg/100 ml kohta.
Morfiin
1806. aastal isoleeris Friedrich Wilhelm Sertürner morfiini , mille nimetas kreeka unejumala Morpheuse järgi. Morfiini kasutatakse meditsiinilistel näidustustel peamiselt selle valuvaigistava toime tõttu. See põhineb morfiini võimel osaleda organismi valuregulatsiooniprotsessis.
Morfiin on keemiliselt struktuurilt fenantreenisokinoliini ehk morfinaani derivaat.
Morfiini molekulis on kaks hüdroksüülrühma (–OH), millest aromaatse tuuma küljes olev (asendis 3) on fenoolsete omadustega, teine (asendis 6) aga alkohoolse hüdroksüüli omadustega.
Morfiin ja morfiinilaadsed opioidid mõjuvad valu vaigistavalt peamiselt toime tõttu µ-retseptoritesse. Sama mehhanism põhjustab ka opioididele iseloomulikke kõrvaltoimeid: pärsitud hingamine , mioos (silmapupilli ahenemine), alanenud soolemotoorika ja eufooria teke. Kõrvaltoimena võib morfiin esile kutsuda ka iivelduse või oksendamise. Samas ei ole tal krambivastast toimet, vastupidi – suurtes doosides võib morfiin isegi krampe esile kutsuda. Raviannustes ei mõjuta morfiin oluliselt emotsioone ega kutsu esile koordinatsioonihäireid, kuid tal on perifeerseid veresooni vähesel määral laiendav ja seetõttu vererõhku langetav toime.
Morfiin :
- puhtal kujul on morfiin valge kristalliline aine ning meditsiinis kasutatakse seda tavaliselt valuvaigistina vedeliku kujul süstimiseks
- narkomaanid süstivad morfiini naha alla või lihastesse
-morfiinisõltuvust on väga raske ravida kuna keha on harjunud pidevate morfiiniannustega ja selle pidev manustamine tekitab kehas mõnutunnet
Morfiini struktuurivalem avastati 1925.aastal ja kinnitati ametlikult 1952.aastal.
Allikas:Eesti Loodus
Kofeiin
Inimestel, kes tarvitavad ohtralt kofeiini, pärinegu see kohvist , teest, šokolaadist, kofeiinitablettidest või energiajookidest, on kolm korda suurem kalduvus kuulda hääli ja näha olematuid asju kui neil, kes on pruukinud kofeiini võrdelises koguses poole tassi oakohviga (ühe tassi lahustuva kohviga).
Teadlaste kasutatud andmete kohaselt sisaldavad seitse tassi lahustuvat kohvi kokku 315 milligrammi kofeiini. See teeb sama palju kui umbes kuus tassi kanget teed, üheksa purki koolajooki, neli purki Red Bulli või poolteist tassi kohvikukohvi.
Kofeiin on kesknärvisüsteemi erguti , mis peletab ajutiselt unisust ja taastab erksust. 90% Põhja-Ameerika elanikkonnast tarvitab kofeiini mingil kujul iga päev; uurijate sõnul on see maailmas kõige laiemalt kasutatav narkootikum
Kofeiin imendub maos ja peensooles täielikult kolmveerand tundi pärast tarvitamist.
Üks võimalik selgitus on, et kofeiin võimendab stressi füsioloogilisi mõjusid. Pingelises olukorras vallandab organism stressihormooni kortisooli. Pärast kofeiini manustamist vallandub nimetatud hormooni stressiolukorras rohkem.
Allikas: http://309exp.blogspot.com/2009/01/lahustuv-kohv.html