Korrakohane õigusemõistmine Arvamuslugu Kohtus on põhiseaduslik institutsioon, mis tugineb võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttetele. Õigust mõistab ainult kohus. Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru. Kohtud on küll isemajandavad, kuid kannavad oma tegevusest seadusega sätestatud alustel ette, et tagada korrakohane õigusemõistmine. Põhiseaduslik kohtusüsteem Eestis jaguneb kolmeks: esimeseks astmeks on maa- ja halduskohtud, teiseks ringkonnakohtud ning kolmandaks Riigikohus. Ringkonnakohtuid on Eestis kolm: Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Riigikohtu asupaigaks on Tartu. Mitmeastmeline kohtusüsteem tagab õigluse, eksimisvõimaluse vähendamise ning edasikaebamise võimaluse. Kohtumõistmisel kehtib seaduste ülimuslikkus, mis tähendab, et juhindutakse ainult seadustest. Kohus peab olema erapooletu
Kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, et jõuda kokkuleppele. Konkurents võistlus, majanduses olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad e konkureerivad Konsensus üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses. Konstitutsioon riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused. Konventsioon- ahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas Korrakohane õigusemõistmine õigusriigis rakendatavad kohtupidamise põhimõtted; õigusemõistmine on korrakohane, kui järgitakse seadust, kohus on sõltumatu, protsess avalik. Krediit võlgu antav raha/kaup, mille tasumise tingimused on rangelt fikseeritud. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Leibkond koosneb inimestest, kes ei pruugi olla omavahel sugulased. Käsumajandus plaanimajandus.
riigi tunnused maa ala, rahvas, riigivõim, riigi ülesanded kaitsta rahvast välisohtude eest ja hoida sisekorda, luua seadusi ja kontrollida nende täitmist, osutada ühiskondliku abi, tagada haridus ja arstiabi, demokraatia tugisambad rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduste ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus, sallivus ja koostöö ja kompromissi valmidus, demokraatia võimaldab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus. valitsus koalitsioon liitumine ühiste eesmärkide saavutamiseks, mitme erakonna ühinemine (reformi erakond, IRL)., valitsus opositsioon vastasrind, vastuseisjad või vastuolek, vastutöötamine, vastutegevus (keskerakond, sotsiaal demokraadid, rahvaliit)
(Nt Usa, Itaalia, Jaapan). PARLAMENDI FORMAALÕIGUSLIK STRUKTUUR Struktuuri osad on parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed) ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäeva tööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Tavaliselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiikri ül: tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine, ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös, riigipea pikaajalise eemaloleku korral muutub spiiker riigipea kohusetäitjaks, nimetab komisjoni esimehed. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Iga parlamendi liige kuulub ühte komisjoni, ühes komisjonis peab olema saadikuid mitmetest erakondadest.Umbes pooli komisjone peaksid juhtima opositsioonierakondade saadikud. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale
Ükski riik ei saa lubada vägivalla ja kuritegevuse lokkamist, kuid selle ohjeldamine ei tohi kahjustada kellegi põhiõigusi. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse nii kodus kui ka välisriigis viibides. Vastavalt lapse õiguste konventsioonile on see õigus ka alla 18-aastasel noorel. Peamine ausa õigusemõistmise printsiip on seaduslik e. korrakohane protsess. Selle järgi peab kohus olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat inffi ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi. Korrakohases protsessis kehtib seaduse ülimuslikkus. St, et menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi tunnistada ega karistada. Kohtumenetlus e. seadusega kindlaks määratud kord, kuidas
( NT:Suurbritannia) Parlamendi ülesanded: 1)algatada 2)menetleda- töötamine seaduse kallal. On kuni kolm lugemist. 3)võtta vastu seadusi Parlamendi struktuur: Formaalõiguslik struktuur- Osad:juhatus ja komisjon. On fikseeritud seadusega Poliitiline struktuur- Osad : koalitsioon(parteid , kes kuuluvad valitsusse) ja opositsioon(erakonnad ,kes eiole valisuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli.) Igapäeva tööd juhib esimees e. spiiker. Ülesandeks on tagada istungite korrakohane kuld japäevakorra täitmine. Ta ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös . Komisjon ja komitee on parlamendi tööorganid. Tähendus on sama ,aga ainukene erinevus on ,et komisjon on Eesti Riigikodus aga USA kongressis on komiteed. Komisjon jaguneb kaheks: Alatine komisjon( keskendub ühele valitsemisalale ning teeb koostööd ministeeriumitega,NT: rahanduskomisjon töötab koos rahandusministeeriumiga) ja
teatud küsimuste lahendamisel. ( Portuga, Venemaa, Leedu). 4. Millised võimalused on komplekteerida kahekojalist parlamenti. 5. Parlamendi ülesehitus (esimees ehk spiiker, komisjonid/komiteed, alatised komisjonid). Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg, seaduseelnõude sisulisest arutamisest jääb kõrvale. Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale(kultuur, rahandus jm). 6. Parlamendi erakondlik jaotus (opositsioon, koalitsioon, fraktsioon) Koalitsiooni moodustavad need parteid kes kuuluvad valitsusse, opositsiooni need kes ei kuulu kuid oodustavad vastasjõu, fraktsioonid e saadikurühmad, moodustuvad ühe partei
- Ombudsman (Eestis eraldi pole, tema ülesandeid täidab õiguskantsler) Korrakohase protsessi põhimõtted KOHTUPIDAMISEL. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse. Vastavalt lapse õiguste konventsioonile, on see õigus ka alla 18aastasel noorel. Peamine ausa õigusemõistmise printsiip on seadlikus ehk korrakohane protsess. Selle järgi peab · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. kohus olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, arvestama kohtuotsuse · Õigus süütuse presumpatsioonile. langetamisel igakülgset asjassepuutuvat informatsiooni ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. juriidilisi kohtustusi. Korrakohases protsessis kehtib seaduse ülimuslikkus
esindus- esindajate valimine (parlamenti), elitaar- võim on eliidi käes Põhimõtted- rahvas on kõrgeima võimu kandja, rahvas teosatb võimu esindusdemokraatia kaudu, vähemuste õigusi tuleb austada, demokraatlikud vabadused, eraldiseisev kohtuvõim Tingimused - üldine kirjaoskus, meedia laialdlane levik, kodanikuühiskond, omavalitsuse kujunemine Tugisambad- rahva suveräänsus, enamuse võim, vähemuste õigused, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduste ees, korrakohane seaduse mõistmine, sallivus, koostöö Püsimise võrdlus diktaktuuriga Demokraatia Diktaktuur Riigivõimu alus Põhiseadus Võimulolijate tahe, soov Kõrgeim võim Rahval Diktaatoril Võimuorganid Parlament D+ ainupartei Võimule saamine Vabad valimised Haaratakse jõuga
· Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma · enamuse võim; esindajate valimise teel. · vähemuse õigused; · Võimulolev valitsus tugineb valijate · põhiliste inimõiguste tagamine; enamusele. · vabad ja ausad valimised; · Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete · võrdsus seaduste ees; valijatega, vaid nad tegutsevad oma · korrakohane õigusemõistmine; ametialal iseseisvalt. · põhiseadusega piiratud riigivõim; · Demokraatia tähendab huvide, · sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline seisukohtade ja vaadete paljusust. pluralism; · Vähemusse jäänul on õigus oma · sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja seisukohtadele kindlaks jääda. kompromissivalmiduse väärtustamine.
Esindajad delegeeritakse ülemkotta. 2. Ülemkoda valitakse otse rahva poolt. Parlamendi ülesehitus,struktuur, töökorraldus, ülesanded Formaalõiguslik struktuur,fikseeritud seadusega,osad on parlamendi juhatus ja komisjonid. Poliitiline struktuur, oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust, moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib esimees ehk spiiker. Tema ülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alalised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Parlamendi peamine funktsioon: algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi. Samuti erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine sedustesse. Kolmas funktsioon on järelvalve valitsuse üle. Seaduse menetlemine Seaduse algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil,
Konstitutsioon põhiseadus; riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused Konstitutsiooniline järelvalve spetsiaalsete asutuste/ametnike ülesanne kontrollida õigusaktide vastavust konstitutsioonile ehk põhiseadusele Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja ehk monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames Korrakohane õigusemõistmine õigusriigis rakendatavad kohtupidamise põhimõtted: õigusemõistmine on korrakohane, kui järgitakse seadust, kohus on sõltumatu ja protsess avalik Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad Käsumajandus plaanimajandus Leibkond sotsiaal-majanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi olla omavahel sugulased
kompromisse *ühingute ja teiste ühenduste avalikustamine *ametkond on sõltumatu ja asjatundlik *demokraatia püsimajäämiseks vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe kindla isiku kohta DEMOKRAATIA TUGISAMBAD *rahvasuveräänsus *valitsemine valitsetavate nõusolekul *enamuse võim * vähemusõigus *põhiliste inimõiguste austamine ja tagamine *vabad ja ausad valimised *võrdsus seaduse ees * korrakohane õigusmõistmine *põhiseadusega piiratud riigivõim *võimulahususe printsiibi järgimine *sotsiaalne majanduslik ja poliitiline bluralism *sallivuse, koostöö, programaatilisuse ja kompromissi valmiduse väärtustamine POLIITILINE IDEOLOOGIA See on ettekujutus ideaalsest või ideaali lähedasest ühiskonna korraldusest. Ideoloogia kaudu toimub võimu põhjendamine. Esitatakse seisukohti riigivalitsemise, majanduse ja totsiaalelu korraldamise kohta. ERAKONNAD
vaadata kohtuasja sisuliselt üle Kohtunik- valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist Kohus-õigusemõistmist teostav riigiorgan Kostja- isik/asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi Prokulör- ehk süüdistaja- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine Hagi- kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks Hageja- hagi esitaja Korrakohane õigusmõistmine- õigusriigis rakendatav kohtupidamise põhimõtted Advokaat- ehk kaitsja - jurist , kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Kaasistuja- erapooletu inimene, kes jälgib kohtumõistmist ja saab ka otsuses sõna sekka öelda Haldus- inimene, kaebab vallaasutuse kohtusse või vastupidi Ambutsman- ehk õigusvahemees- sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asustuste suhtes Kaasus- kohtuasi , millega tegeletakse
võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas Koosseisu hääleenamus teatud hääletamisprotseduuride puhul esinduskogus on otsuse vastuvõtmiseks vajalik koosseisu häälteenamus enam kui 50 protsendi esinduskogu liikmete toetus Kostja isik/asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi Korrakohane õigusemõistmine õigusriigis rakendatavad kohtupidamise põhimõtted: õigusemõistmine on korrakohane, kui järgitakse seadust, kohus on sõltumatu ja protsess avalik Krediit võlgu antav raha/kaup, mille tagasimaksmise/tasumise tingimused on rangelt fikseeritud Kreeditkäive teatud perioodil pangakontole laekunud summa Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad Käsumajandus plaanimajandus
haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. Formaalõiguslik struktuur- fikseeritud seadusega (parlamendi juhatus-esimees ja aseesimehed) Poliitiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust kosseisust ja muutub alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. (fraktsioonid,koalitsioon ja opositsioon) Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees e spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ka päevakorra täitmine. · Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös, mis tähendab et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. · Erakorralistes oludes muutub spiiker tähtsaks poliitiliseks figuuriks-riigipea kohusetäitjaks. Koalitsioon moodustavad need parteid , kes kuuluvad valitsusse. Opositsioon kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli
tööruhmad ja juhtorganid. Selles jaotuses eristatakse formaalõiguslikku struktuuri, mis on fikseeritud seadusega, ning poliitilist struktuuri, mis oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esimees, aseesimees) ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioonid ja opositsioon. Parlamendi igapäeva tööd juhib esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Tema töö on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Ta ei tohi osaleda komisjonide ja fraktsioonide töös. Komisjonid/komiteed parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. On olemas nt väliskomisjon ja välisministeerium, rahanduskomisjon ja rahandusministeerium. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Tava nõuab, et umbes pooli komisjone juhiksid opositsioonierakondade saadikud. Parlamendil on õigus luua ka ajutisi komisjone, et arutada erakorralisi asju
· I riigikogu 1920 · ENSV esinduskogu Ülemnõukogu · 20.08.1991 · Põhiseaduse assamblee · 1992 võeti vastu põhiseadus Riigikogu struktuur 1. Formaalõiguslik, mis on fikseeritud seadustega. 2. Poliitiline Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud parlamendi tööd korraldav organ RK juhtause ülesaneded: · Jaotada kohad alatistes komisjonides · Määrata seduseelnõude juhtivkomisjone · Tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine · Juhatuse voltused kehtivad ühe aasta. Riigikogu esimees ei tohi osaleda komisjonide ja fraktrsoonide töös. Riigipea pikaajalise eemaloleku puhul saab Riigikogu esimees riigipea esitäitjaks. Fraktsoon ehk saadikurühm erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis/volikogus koalitsoon ühendus, liit; mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud
Parlamendi formaalõiguslik struktuur Parlamendi organisatsiooniline korraldamine: · formaalõiguslik- fikseeritud seadustega · poliitiline- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust Formaalõigusliku struktuuri osad: · parlamendi juhatus- esimees, aseesimees Poliitilise struktuuri osad: · fraktsioonid · koalitsioon · opositsioon Esimees ehk spiiker: · juhib parlamendi igapäevast tööd · Eestis on koalitsioonist · tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine · ei tohi osaleda komisjonide ja fraktsioonide töös Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. · iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni · ühes komisjonis saadikud erinevatest erakondadest Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. (väliskomisjon, kultuurikomisjon jne) Parlamendi erakondlik jaotus Parlament jaguneb koalitsiooniks ja opositsiooniks. Koalitsioon- koosneb nendest parteidest, mis moodustavad valitsuse
Demokraatia tugisambad 2.1. Mis on demokraatia? Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas Rahva suveräänsus Valitsemine valitsetavate nõusolekul Enamuse võim Vähemuste õigused Põhiliste inimõiguste tagamine Vabad ja ausad valimised Korrakohane õigusemõistmine Põhiseadusega piiratud riigivõim Huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Mittedemokraatlik reziim 2.1. Mis on demokraatia? Diktaatorid B e n ito M u s s o lin i
poole. Linnriike valitsesid perekonnad dünastiad. Rahvastik kuulus enamasti nahuatli keelt kõnelevatesse etnilistesse rühmitustesse, kellel olid sarnased religioossed uskumused ja riitused (eriti inimohvritoomine jumalate toitmiseks maailma edasikestmise nimel). Linnriikidevahelise suhtlemise käitumiskoodeksisse kuulus vaba läbipääsu lubamine kõikide linnriikide poolt austatavate jumaluste pühamutesse, üldistesse kauplemiskohtadesse, saadikupuutumatus ja korrakohane sõjakuulutamine. Alaline sõjavägi puudus. Noorukitena said mehed sõjalise treeningu ja lahingutesse kutsuti neid vastavalt vajadusele. Elanikkond jagunes kahte sotsiaalsesse põhiklassi ülemkiht oli põhiliselt sünnipärane aadel ,,pilli", mis hõlmas ligikaudu 10% rahvastikust. Aadlike ja lihtrahva vahel oli võimalik sõjalisest vaprusest tingitud vertikaalne sotsiaalne mobiilsus, mis võimaldas ka mitteaadlikel saada auastmeid, riigiameteid, maksuvabastusi ja maavaldusi
Siirderiik riik, kes on dotalitaarsest valismissüsteemist üle läinud demokraatlikusse valitsemissüsteemi. Siirdeaeg aeg, mille jooksul siirdutakse ühest valitsemise süsteemist teise. Demokraatia tugisambad: 1) Rahva süveraansus 2) Valitsemine, valitsevate nõusolekud 3) Enamuse võim 4) Vähemuse õigused 5) Põhiliste inimõiguste tagamine 6) Vabad ja ausad valimised 7) Võrdsus seaduse ees 8) Korrakohane õigusemõistmine 9) Põhiseadusega piiratud riigivõim 10) Võimulahususe printsiibi järgimine 11) Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus 12) Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissi valmiduse väärtustamine Osalus- ja elitaardemonkraatia Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatuslikke poliitikas osalemise moraalset väärtust. Ründab elitaardemokraatia ..... näha mõndagi head
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist.
Ehitus: ahi, kirik, tuba Esemed: katel, sõel, kell, küünal, mõõk, nõel, padi, rõngas Metallid: kuld, raud, tina Päevad: laupäev Ühiskondl: raha, kaup, laen, vara, sõnavara, varas, rikas, jõulud Adj: arg, armas, kaunis, viisakas, kehv Verb: kiusama, sallima Slaavi laenud: aken, ike, lusikas, nädal, raamat, sirp, turg, vaba, värav, rist 5. Tehissõnad eesti keeles Tehistüvi on tüvi, mis on vaadeldavas keeles uus, olemata korrakohane laen. Nt raal : raali tüvisõna raal, tuletistes raalima, raalistama, liitsõnades raaljuhtimine, -projekteeri-mine, -refereerimine, -reguleerimine, -tõlge, -õpe, -graafika, -polügraafia, -arveldus jm. Tehissõna on sõna, mis sisaldab tehistüve. Nt tüvisõnad lünk, selmet, sudu, tuletised veenduma, veendumus, küülik. 6. Oma ja võõrsõnad Sõnade struktuuri omasuse või võõruse alusel eristatakse oma- ja võõrsõnu. Sõna,
sihtasutus või seltsing. Protestiavaldus, nagu nt miiting ja demonstratsioon on huvide väljendamise viis, mis on samuti seadusega lubatud. Demokraatia on tugev siis, kui kodanikud oma õigusi kasutavad ja tunnevad kohustust neid kaitsta. Kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks. Õiguskaitse ja kohus Peamine ausa õigusemõistmise printsiip on seaduslik ehk korrakohane protsess, mille järgi peab kohus olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust , arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat infot ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklike juriidilisi kohustusi. Kehtib seaduse ülimuslikkusõiguskohtu põhimõte, mille kohaselt peab juhinduma vaid seadusest. Kohtumenetlus protseduurireeglid, mille järgi toimub asja arutamine kohtus. Tsiviilasjad on kohtuasjad, kus mõlemal osapoolel on võrdsed õigused ja
Parlamendi formaalõiguslik struktuur Formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadusega. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ja komisjonid. Poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust Poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide töös. Komisjonid/ komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Ajutised komisjonid luuakse oluliste probleemide uurimiseks, kelle töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega parlamendile. Parlamendi erakondlik jaotus
2. Korrakohane õigusemõistmine Põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksami hindamisjuhend 2008 Märksõnad: kohus, seaduste ülimuslikkus, süütuse presumptsioon, võrdsus seaduse ees, edasikaebamise õigus Kohus on õigusemõistmisega tegelev riigiasutus. Õigust võib mõista ainult kohus (PS § 146). NB! Lugupeetud õpetajad! Õigust mõistetakse ainult seaduste alusel (PS § 146), seaduse ees on kõik võrdsed. Süütuse Teil on võimalus täita küsimustik ülesannete lahendatavuse kohta Riikliku Eksami- ja presumptsioon kedagi ei tohi kuriteos süüdiolevaks tunnistada enne, kui kohus pole langetanud Kvalifikatsioonikeskuse kodulehel aadressil http://www.e...
Struktuur *Parlamendiformaalõigusliku sutruktuuri osad on parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed) ja komisjonid: poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid(rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst), koalitsioon ja opsitsioon. *Riigikogu esimees Ene Ergma, aseesimehed Jüri Ratas ja Laine Jänes. *Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud.Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. *Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Eesti riigikogus on komisjonid, USAs komiteed. *Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. *Riigikogu kantselei ametiorgan, mis toimetab riigikogu bürokraatiat(dokumentatsioon).Kantselei on püsiv, töötab järjepidevalt. Erakondlik tööjaotus *Poliitiliste positsioonide alusel jaguneb parlament koalitsiooniks ja opositsioniks. -Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse.
Need organisatsioonid esindavad oma liikmete huve mitmel moel ja püüavad omakorda mõjutada poliitiliste otsuste vastuvõtmist. Eelnevat kokku võttes võib öelda, et demokraatia tugisambad on järgmised: rahva suveräänsus valitsemine valitsetavate nõusolekul enamuse võim vähemuse õigused põhiliste inimõiguste tagamine vabad ja ausad valimised võrdsus seaduste ees korrakohane õigusemõistmine põhiseadusega piiratud riigivõim sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine Demokraatlikud väärtused levivad tänapäeval küll üha laiemalt, kuid ajalugu jälgides võib öelda, et demokraatlikke riike on olnud vähe ja need on püsinud lühikest aega. 1990. aastal avaldas uurimisorganisatsioon Freedom House (ingl "Vabaduse Maja") ettekande, mis andis kõikidele
Linnriike valitsesid perekonnad dünastiad. Rahvastik kuulus enamasti nahuatli keelt kõnelevatesse etnilistesse rühmitustesse, kellel olid sarnased religioossed uskumused ja riitused (eriti inimohvritoomine jumalate toitmiseks maailma edasikestmise nimel). Linnriikidevahelise suhtlemise käitumiskoodeksisse kuulus vaba läbipääsu lubamine kõikide linnriikide poolt austatavate jumaluste pühamutesse, üldistesse kauplemiskohtadesse, saadikupuutumatus ja korrakohane sõjakuulutamine. Alalist sõjaväge ei olnud. Mehed said noorukina sõjalise väljaõppe ja kutsuti relvile vastavalt vajadusele. Elanikkond jagunes kahte sotsiaalsesse põhiklassi. Ülemkiht oli põhiliselt sünnipärane aadel (pilli), mis hõlmas ligikaudu 10% rahvastikust. Aadlike ja lihtrahva vahel oli võimalik sõjalisest vaprusest tingitud vertikaalne sotsiaalne mobiilsus, mis võimaldas ka mitteaadlikel saada auastmeid, riigiameteid, maksuvabastusi ja maavaldusi
Riigikogu struktuur 1. formaalõiguslik, mis on fikseeritud seadusega 2. poliitiline, mis oleneb riigikogu erakondlikust koosseisust ja seetõttu muutub alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut esimees- ene ergma 1 aseesimees- keit pentus 2 aseesimees jüri ratas Riigikogu juhatus Riigikogu juhatuse ülesanded: · jaotada kohad alatistes komisjonides · määrata seaduseelnõude juhtivkomisjone · tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra tätmine Riigikogu esimees ei tohi osaleda komisjonide ja fraktsioonide töös. Riigipea pikajalise eemaloleku puhul saab riigikogu esimees riigipea kohusetäitjaks. Fraktsioonid erakondade saadikurühmad parlamendis. Riigikogu komisjon tegeleb kindla valitsemisalaga seotud seaduseelnõude ettevalmistamisega. · Kohad komisjonis jaotab riigikogu juhatus. · Iga riigikogu liige kuulub ühte alatisse komisjoni. · Komisjonid jagunevad.
Äriühingud SOTS LIIKUMISED- Killustunud võrgustikud, toetajaskond muutuv, probleemipõhised, tegevus edendab ideid või väärtusi, otsesed aktsioonid lobismi asemel. Nt nais-, gei-, rahu-, keskkonnaliikumised. SEADUSANDLIK VÕIM- Kahekojaline: Alamkoda otseste valimiste teel, ülemkoda seisulik (UK) või regionaalsetel huvidel põhinev. Nt SM, Prm, It, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa. Ühekojaline: Skandinaavia. Formaalõiguslik struktuur: spiiker (juhib igapäevatööd, tagada istungite korrakohane kulg); komisjonid/komiteed (võrdelised ministeeriumitega). Poliitiline struktuur: koalitsioon (kuuluvad valitsusse), opositsioon (kritiseerib valitsuse tegevust, pakub alternatiive); fraktsioonid e saadikurühmad (aluseks ideoloogiline ühtekuuluvus). Funktsioon: algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi; erinevate huvide esindamine ja nende viimine seadustesse (kaasneb lobism); järelvalve valitsuse üle (otsene ja kaudne kontroll)
ühenduste kõrval. Need organisatsioonid esindavad oma liikmete huve mitmel moel ja püüavad omakorda mõjutada poliitiliste otsuste vastuvõtmist. Demokraatlikus riigis valitseb pluralism vaadete paljusus ja võrdsus. Kokkuvõttes on demokraatia tugisambad: 1. rahva suveräänsus; 2. valitsemine valitsetavate nõusolekul 3. enamuse võim; 4. vähemuse õigused; 5. põhiliste inimõiguste tagamine; 6. vabad ja ausad valimised; 7. võrdsus seaduste ees; 8. korrakohane õigusemõistmine; 9. põhiseadusega piiratud riigivõim; 10. sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism (ideede paljusus); 11. sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Demokraatlikud väärtused levivad tänapäeval küll üha laiemalt, kuid maailma ajaloos on demokraatlikke riike siiski olnud vähe ja need on püsinud lühikest aega. 1990. aastal avaldas uurimisorganisatsioon Freedom House (ingl Vabaduse Maja) ettekande, mis andis
struktuuri, mis on fikseeritud seadusega, ning poliitilist struktuuri, mis oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös, mis tähendab, et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Kas neid nimetatakse komisjonideks või komiteedeks, ei oma sisulist tähendust, mõlemad täidavad ühesuguseid funktsioone. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni
2) enesekaitsevõime; 3) aus mäng (inglise keeles fair play); 4) riigi üldises välispoliitilises kursis peab parlamendi enamus saavutama parlamendis teiste poliitiliste jõududega teatud kompromissi. Demokraatia tugisambad on järgmised: 1) rahva suveräänsus; 2) valitsemine valitsetavate nõusolekul; 3) enamuse võim; 4) vähemuse õigused; 5) põhiliste inimõiguste tagamine; 6) vabad ja ausad valimised; 7) võrdsus seaduste ees; 8) korrakohane õigusmõistmine; 9) põhiseadusega piiratud riigivõim; 10) võimude lahususe printsiibi järgmine; 11) sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; 12) sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täiulatuslikku poliitikas osalemise moraalset väärtust ning ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias.
Struktuur Formaalõiguslik struktuur fikseeritud põhiseadusega Poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkukutsumist. Osadeks: parlamendi juhatus ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Igapäevatööd juhib parlamendi esimees e spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Põhiülesandeks on tagada istungita korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Riigipea pikaajalise eemaloleku korral muutub riigipea kohusetäitjaks. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Kattub suures osas ministeeriumide loeteluga. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Erakorraliste ning oluliste probleemide uurimiseks võib parlament luua ka ajutisi komisjone. Töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raportiga parlamendile. Parlamendi erakondlik jaotus
sõltumatus Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia tugisambad: Rahva suveräänsus Valitsemine valitsetavate nõusolekul Enamuse võim Vähemuse õigused Põhiliste inimõiguste tagamine Vabad ja ausad valimised Võrdsus seaduste ees Korrakohane õigusemõistmine Põhiseadusega piiratud riigivõim Võimude lahususe printsiibi järgimine Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine Demokraatia väärtused: vabadus, võrdsus, tolerantsus, pluralism, seaduslikkus (legitiimsus) (võimu õiguspärasus, valitsemine seaduste põhjal) 20. sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse
kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). o Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim Demokraatia tugisambad on: o rahva suveräänsus; o valitsemine valitsetavate nõusolekul; o enamuse võim; o vähemuse õigused; o põhiliste inimõiguste tagamine; o vabad ja ausad valimised; o võrdsus seaduste ees; o korrakohane õigusemõistmine; o põhiseadusega piiratud riigivõim; o sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; o sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: Demokraatia peamised tunnused: o kodanikuvabadused o vabade valimiste korraldamine; o õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees o enamuse võimu teostamine;
Fair play (ingl aus mäng). Riigi üldise välispoliitilise kursi suhtes peab parlamendi enamus saavutama parlamendis teiste poliitiliste jõududega teatud kompromissi. Demokraatia tugisambad on järgmised: rahva suveräänsus; valitsemine valitsetavate nõusolekul; enamuse võim; vähemuse õigused; 9 põhiliste inimõiguste tagamine; vabad ja ausad valimised; võrdsus seaduste ees; korrakohane õigusemõistmine; põhiseadusega piiratud riigivõim; sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused
5 alateemat: 1) Vastuolud ühiskonnas valitsev seisuslik kord kaotati aadliseisus, tiitlid, vaimulikeseisus (dekristianiseerimine), aadlike eesõigused, kaotati feodaalkord 2) Valgustusideede levik (mida valgustusideed endast kujutasid, kuidas need Prantsuse revolutsiooni aegses seadusandluses kajastamist leidsid) Inimõigused (Inimes ja kodaniku õiguse deklaratsioon võeti vastu), õigus elule (korrakohane kohtupidamine) sellest EI PEETUD kinni, sest jakobiinide diktatuuri ajal mõisteti inimesi lausa kahtluse tõttu surma 3) Valitsemisviis ei meeldinud absolutism, taheti võimule esinduskogusid, võim rahvale, vabariik. 4) Kiriku liigne kontroll dekristianiseerimine, kaotati kirikukümnis, kirikumaad. 5) Majandus ei suudetud konkureerida Inglismaaga tootmises, sest tootmise arengut piiras olemasolev tsunftikord kaotati tsunftisundlus, see tõi kaasa tootmise arengu,
USA-s ja Indias aga onparlamendi esimees 10 Valitsemine ja avalik haldus ühtlasi ka oma erakonna juhtiv tegelane. Eestis on Riigikogu esimehe ja aseesimeeste ametissehääletamine tähtis toiming, mis näitab parteidevahelist jõudude vahekorda. Tava kohaselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiikeri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide või fraktsioonide töös, mis tähendab, et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. Vaid erakorralistes oludes (riigipea pikaajalise eemaloleku korral) muutub spiiker tähtsaks poliitiliseks figuuriks – riigipea kohusetäitjaks. Komisjonid/komiteed on tähtsad parlamendi tööorganid. Kas neid nimetatakse komisjonideks
eesmärkidega. Enesekaitsevõime. Fair play (ingl. aus mäng). Riigi üldise välispoliitilise kursi suhtes peab parlamendi enamus saavutama parlamendis teiste poliitiliste jõududega teatud kompromissi. Demokraatia tugisambad on järgmised: Rahva suveräänsus; Valitsemine valitsetavate nõusolekul; Enamuse võim; Vähemuse õigused; Põhiliste inimõiguste tagamine; Vabad ja ausad valimised; Võrdsus seaduste ees; Korrakohane õigusemõistmine; Põhiseadusega piiratud riigivõim; Võimulahususe printsiibi järgimine; Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias.
eesmärkidega. Enesekaitsevõime. Fair play (ingl. aus mäng). Riigi üldise välispoliitilise kursi suhtes peab parlamendi enamus saavutama parlamendis teiste poliitiliste jõududega teatud kompromissi. Demokraatia tugisambad on järgmised: Rahva suveräänsus; Valitsemine valitsetavate nõusolekul; Enamuse võim; Vähemuse õigused; Põhiliste inimõiguste tagamine; Vabad ja ausad valimised; Võrdsus seaduste ees; Korrakohane õigusemõistmine; Põhiseadusega piiratud riigivõim; Võimulahususe printsiibi järgimine; Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias.
eesmärkidega. Enesekaitsevõime. Fair play (ingl. aus mäng). Riigi üldise välispoliitilise kursi suhtes peab parlamendi enamus saavutama parlamendis teiste poliitiliste jõududega teatud kompromissi. Demokraatia tugisambad on järgmised: Rahva suveräänsus; Valitsemine valitsetavate nõusolekul; Enamuse võim; Vähemuse õigused; Põhiliste inimõiguste tagamine; Vabad ja ausad valimised; Võrdsus seaduste ees; Korrakohane õigusemõistmine; Põhiseadusega piiratud riigivõim; Võimulahususe printsiibi järgimine; Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias.
Ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (näit erakonna seadus). Lobby kontroll. Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. Demokraatia tugisambad on järgmised: · rahva suveräänsus; · valitsemine valitsetavate nõusolekul; · enamuse võim; · vähemuse õigused; · põhiliste inimõiguste tagamine; · vabad ja ausad valimised; · võrdsus seaduste ees; · korrakohane õigusemõistmine; · põhiseadusega piiratud riigivõim; · sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; · sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Kodanikeühendused 12 Inimese eelistusi ja valikuid mõjutavad sotsiaalsed tingimused, ja keskkond, milles nad elavad. Aktiivsus
annaabi.ee 
