50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
indrek jürise
Õppematerjali autor
Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur. Täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud. · President juhib riigi valitust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu unstitutsiooniks on USA's kahekojalione parlament e. Kongress. · Seaduse algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. · Presidendile kuulub vetoõigus- õigus lükata parlamendis vastuvõetud seadus tagasi. · President vajab suurte kuluprogrammide kinnitmaiseks Kongressi heakskiitu. · Riigieelarve võetakse vastu Esindajatekoja ja Senati poolt. Senat kontrollib kõrgemate riigiametnike nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud. · Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt.
Presidentalism ja parlamentarism Nende kahe demokraatiavormi eristamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: · millise võimuharuga (kas seadusandliku või täidesaatvaga) on riigipea rohkem seotud; · kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteises a) Presidentalism Presidentalism on enam levinud Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Samas ei tähenda see sugugi, et kogu võim kuulub presidendile. Ka presidendi võimu piiratakse. Iga demokraatia saab alguse rahvast, valijaskonnast. Presidentaalse vormi puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. USA president valitakse iga nelja aasta järel. President juhib riigi valitsust (administratsiooni), täites ise ka peaministri ülesandeid.
1.Valitsemiskorrad Presidentaalne (Mehhiko, USA, Valgevene) * president on valitsusjuht * presidendil on VETO õigus (otsuste tagasilükkamine jne) * parlamendil on seadusandlik võim * raha jagab parlament Parlamentaalne ( UK, Saksamaa, Eesti) *parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse peale parlamendi valimist *1 ja 2 kojalised (USA-s senat - 2 saadikut igast osariigist ja esinduskoda rahvaarvu põhjal) Poolpresidentaalne *President pole valitsusjuht *Presidendil on suur võim ja veto õigus 2. Parlamendi ülesanded ja struktuur
1. millise võimuharuga( seadusandliku või täidesaatvaga) on riigipea rohkem seatud 2. kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest Presidentalism Enam levinud Lõuna Ameerikas, Põhja Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk Aasias. USA näitel: President on keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kogu võim ei kuulu presidendile. Presidentaalse vormi puhul valivad kodanikud presidendi ja parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ka ise peaministri ülesandeid. President otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu institutsiooniks on kahekojaline parlament ehk Kongress. Presidendile kuulub õigus lükata vastu võetud seadus tagasi. Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale võimuharula on suhteliselt nõrk. President on tihdemalt seatud täidesaatva võimuga. Poolpresidentalism Kehtib Prantsusmaal, Islandil, Portugalis, Austrias, Venemaal ja Leedus.
· Ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili. · Parlamendi tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina. Eesti vabariigi parlament on ühekojaline, 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Täidesaatvat võimu teostab Eesti Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil: · Ministeeriumid. · Inspektsioonid. · Maavalitsused. · Muud valitsusasutused. · Ametid. 3 TÄIDESAATEV VÕIM TÄNAPÄEVA VALITSEMISSÜSTEEMIS
Nimeta need ja kuidas nad moodustatakse? Tunne oma kohalikke juhte. 18. Millises suunas kohalik valitsemine areneb? 19. Euroopa Liit on üheaegselt riikide liit ja liitriik mis seda näitab? 20. Millega tegelevad ja millised võimupädevused on EL Ülemkogul ja selle eesistujal (presidendil), EL Välisasjade ja Julgeolekupoliitika Kõrgel Esindajal, EL Ministrite Nõukogul, Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ning Euroopa Kohtul? 21. Kes on Euroopa Komisjoni president? Kes eestlastest on Euroopa Komisjoni üks neljast asepresidendist? Kes on Eestist valitud Euroopa Parlamenti? Vastused. 1. Parlamentaarne valitsemine - Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama
A 1.Selgita mis on presidentalism ja parlamentarism? Mis on kumbagi süsteemi plussid ja miinused? Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid, kuid kogu võim ei kuulu talle, see on piiratud. Plussid: Valitsused on pikaajalised. Miinused: vastastikune tegevuse pärssimine või blokeerimine Parlamentarismi puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses. Presidendil on vähem võimu ning teda ei vali rahvas otse. Plussid: Riigipeal
Parlamentalism- kogu võim parlamendi käes. Rahvas valib parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse, kes annab parlamendile aru. Parlament valib presidendi. Riigipea kujutab erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Lisaks nim. president ametisse kõrged ametnikud(diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi(kõned, autasustab, võtab vastu välisriikidepoliitikuid). Nt Eesti, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, sveits, Iirimaa Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur, täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid