· Seadusõigus ehk mandi-euroopalik õigus · Õiguse tundmaõppimine- õiguse ajaloo teadmine · Peab teadma antud maalt kehtinud õigusnorme läbi ajaloo · Primaarne õiguse allikas on seadus · Ius esr ars boniet aequi-õigus, see on headuse ja õigluse kunst esimene õiguse mõiste (õiguse sisuline määratlus) · Tava-on vanim kokkulepitud õigusnorm · Tava jaoks on vajalik pikkaajalisus ja korduvus · Olemas on ka moraalinormid · Korporatiivsed normid · Normatiivsed normid on kõik normid (korporatiivsed, normatiivsed, moraalii jne..) · Õigus, õiglus, õiguskindlus · Ius commutativa-võrdsustav õigus, ius disstributiva-õigluse kvaliteet/jaotatud õigus · Ilmar Tammelo · Objektiivne õigus, ehk kehtiv õigus · Subjektiivne õigus kehtib ainult siis, kui leitakse ka lõik, mis on olemas objektiivses õiguses · Riik peab karanteerima kirja pandud õigused
majandusliku produktiivsuse ja efektiivsuse suurendamine; turu koostöö ja usalduse arendamine; korruptsiooni takistamine ja säästlikus; keskkonnakaitse ja säästlikkus; inimõiguste tugevdamine, vaesuse vähendamine; organisatsioonide poolt toetatud kriminaalse tegevuse ja vägivaldsuse ära hoidmine. Viis peamist ärieetika huvi kasvu põhjust maailmas 2005. ja 2010. a: korporatiivsed / maailma suurettevõtete skandaalid turukonkurents investorite nõuded tarbijate surve globaliseerumine / üleilmastumine globaliseerumine / üleilmastumine turukonkurents tarbijate surve korporatiivsed / maailma suurettevõtete skandaalid investorite nõuded 5 5. EETILISED VÄÄRTUSED Eetika on väärtuste kogum, mida loetakse heaks ja õigeks:
Küsimused lk 161 1. Linnade kiire arengu ja arvukuse kasvu põhjustas Euroopas: kauplejate ja käsitööliste koondumine linnadesse, mis moodustasid üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku. Linnade suurenemisele aitas kaasa ka nende asukoht, paljud linnad paiknesid kas suurtel kaubateedel või olid ajalooliselt ja traditsiooniliselt suured N: Rooma, Marseille, Konstantinoopol 2. Korporatiivsed ühendused mõjutasid linna valitsemist tootmise ja kvaliteedi kontrollimisega, seades ka toodete hindu ning tavaliselt keelasid toota nendel kes ei kuulunud mõnda linna ühingusse. Ühingud raskendasid ka uutele linnaelanikele kodakondsuse andmist. 3. Linnad sõltusid senjooridest ehk maaomanikest, kes linna valdusi omasid. Väiksed linnad olid enamasti senjoori kindla võimu ja kaitse all. Suuremad linnad tahtsid paljud linnad enda
○ Liisingu lepingute sõlmimine ● VÄÄRTPABERID ● HOIUSED ○ Hoiused ○ Tähtajaline hoius ○ Kogumishoius ○ Investeerimishoius ● PENSION ○ Teine sammas ○ Kolmas sammas ● LASTELE KOGUMINE ○ Koolifond + ● KOGUMINE LÄBI FONDIDE ○ Fondid ○ Privaatportfell ● MINU PORTFELL ○ Indeksid ○ Märkimised ○ Väärtpaberiülekanne ○ Korporatiivsed sündmused Analüüs: Senised teadmised on olnud väga vähesed, olen kasutanud pangakaarte peamiselt maksmiseks. Sain SEB panga ja SWEDBANKI pangateenuste kohta palju uut infot, kogumisfondide, laenude, liisingute, pensionisammaste ja igapäevaste maksete kohta. Näiteks mul polnud SEB digikassast aimugi, või SWEDBANKI eelarvest. Tutvusin erinevate õppelaenude tingimustega. Sain erinevate kindlustuste kohta uut informatsiooni. SWEDBANKI viipega maksmise kohta.
Kõlblusnormide autoriteet tugineb rangelt austuse alusele. Ühiskondlik praktika on näidanud, et kõigist sotsiaalsetest normidest on kõlblusnormid kõige vähem sõltuvad jõu ning võimu alustest. Samas on demokraatlikus riigis üldhumanistliku kõlbluse normid õigusloome aluseks ja kriteeriumiks. Õigusloome praktikas toetatakse neid igati. Ideaaljuhul kattub kõlblusnorm õigusnormiga (nt õiglus on õiguse sisuks). Korporatiivsed normid on erilises korras kehtestatud käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud ja täitmise osas garanteeritud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Korporatiivsetes normides sisalduv sotsiaalne kohustus (õigused ja kohustused) kehtib üksnes selle organisatsiooni (nt klubi, erakond) liikmete suhtes. Need normid reguleerivad organisatsiooni liikmete käitumist organistasiooni sisestes suhetes ja ka väljapoole suunatud
sisaldavad turismiteenuste, aga ka mitmesuguste teiste pakkujate teenuseid. Turundust ja müüki tehakse enamasti reisibüroode kaudu, kuid paljud reisikorraldajad müüvad oma tooteid ka ise. Hulgimüüjad enamasti ei loo oma pakette, vaid teevad vastavalt sõlmitud lepingutingimustele huvitavate toodete ja teenuste hulgibroneeringuid, mida nad seejärel komisjonitasu alusel edasi müüvad. Turismitoodete ja teenuste edasimüüjateks võivad olla ka korporatiivsed reisiosakonnad, krediitkaardifirmad, motivatsioonidereiside ja konverentside korraldajad. Toodete ja teenuste edasimüüjad on tihtipeale üle ujutatud tohutust hulgast teabest, postisaadetitest, telefonikõnedest. Nad peavad tegelema samal ajal ka oma klientidega. Tulemuseks on see, et alati ei suudeta vastata kõikidele turismiettevõtete pakkumistele. Turismiteenuste pakkujate ja edasimüüjate omavaheline suhtlus on väga tähtis,
a) Linn kui omavalitsuslik kogukond: linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed b) Kodanikkond: tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed kodakondsus oli privileeg, millest linna saabunud vaesed ilma jäeti kodanikustaatus ei andnud veel õigust linnavalitsemises osalemiseks linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud ühingu c) Gildid ja tsunftid linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: skraa tsunftielu reguleeriv põhikiri tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed tsunftimeistrid meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid 3. Linn ja senjöör
Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka Raad sekkus kodanike isiklikku ellu (liigse priiskamise piiramine) 16.saj-l rae poolt olid rõivakorrraldused ette kirjutatud (milliseid rõivaid üks või teine seisus tohib kanda) Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades (Riia, Tallinn, Tartu) oli juhtiv positsioon sakslaste käes Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond oli korporatiivsed (ametialased ühendused) Gildid Tsunftid Gildid Kaitsesid oma liikmete huve Korraldasid seltsielu Pakkusid häda korral abi ja toetust Gildide seas oli tähtsaim Suurgild (kuulusid kaugkaupmehed) Mustpeade vennaskond (kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid) Väikegildid (kuulusid käsitöölised) Käsitöö Liivimaa linnade elus suurt osa mängis transiitkaubandus Tsunftid Korraldasid väljaõpet Kaitseid turgu
...................................................................................16 7.1.Tavanormid.....................................................................................................................16 7.2.Kõlblus- ehk moraalinormid...........................................................................................17 7.3.Õigusnormid....................................................................................................................17 7.4.Korporatiivsed normid....................................................................................................19 7.5.Religiooninormid............................................................................................................19 7.6.Välise kultuuri (ehk kombestiku) normid.......................................................................20 8.Õiguse ja moraali seos..........................................................................................................
MAJANDUSÕIGUS Sotsiaalse reguleerimise funktsioonid inimeste vastastikune kaitse koordineerimine sotsiaalse koostöö loomine SOTSIAALNE REGULEERIMINE individuaalne reguleerimine normatiivne reguleerimine õigusakt üldakt e üksikakt õigustloov akt SOTSIAALSETE NORMIDE LIIGID moraalinormid tava ja traditsioon korporatiivsed normid religioossed normid kultuurinormid õigusnormid süstematiseeritud lähtuvad riigilt tagatakse riikliku sunniga ÕIGUSNORMI STRUKTUUR kui X siis Y HÜPOTEES Abstraktsed faktilised asjaolud - elulised asjaolud, mille esinemisel tuleb normi rakendada DISPOSITSIOON Õiguslik tagajärg, mis seisneb
6) Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse arengut? · Mõisnikul oli tulus kasutada talupoegade töö asemel palgasulaste tööjõudu · Mõisad spetsialiseerusid müügile linnades või teistes maades · Talupoegadelt nõuti loonusrendi asemel raharenti · Talupoegadel tekkis võimalus oma kaupa müües rikastuda, külaühiskond kihistus 7) Kuidas mõjutasid korporatiivsed erialaühendused linna valitsemist? · Mõisnikul oli tulus kasutada talupoegade töö asemel palgasulaste tööjõudu · Talupoegadelt nõuti loonusrendi asemel raharenti 8) Iseloomustage linna ja senjööri omavahelist suhet. Millistel põhjustel võisid linnad olla huvitatud senjööri eestkoste alt vabanemisest? · Maaisandad (senjöörid) soosisid linnade teket lootes elanikkonnalt makse kogudes rikastuda
täiendust oma elanikkonnale. 17. Missugustes Euroopa piirkondades tekib eritipalju linnu? Kesk- ja Lääne-Euroopas 18. Milline linn oli Euroopas elanike arvultesikohal? Millised Lääne-Euroopa linnad jäid kusagile 100 000 elanikupiirimaile? Esikohal Konstantinoopol, siis Veneetsia, Firenze ja pariis 19. Kust on tulnud Eestiski kasutusel olnudlinnavalitsuse nimi raad? Saksa keeles nõukogu on Rat. 20. Mida kujutasid endast privilegeeritud kaupmeeste ja käsitööliste korporatiivsed ühingud? Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena. Nad moodustasid oma liikmetest linna kaitsesalku, korraldasid ühissöömaaegu, osalesid ühiselt linnapidustustel. Neil olid oma kabelid ja kaitse pühakud. 21. Kes olid maaisandad, kellel kuulus maa? Milliseks kujunesid linnade suhted maaisandatega? Nt. kuningad, feodaalid. Maaisanda ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid elanike õigused ja kohustused. Väiksed linnad
Heaoluriigi teiseks oluliseks tunnuseks on see, et resursse võib üle kanda ühest valdkonnast teise (nt. Mootorikütuse aktsiisist pensionide maksmiseks, rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele) Riigi sekkumine majandusse, sots. hüvede suur osakaal. Korporatism ...on poliitikakujundamise viis, mille puhul valitsusametnikud domineerivad piiratud arvu tunnustatud ja toetatud huvigruppide üle Korporatiivses ühiskonnas saavad korporatiivsed institutsioonid (tootmis- ja tööstusharud) riigi ametliku struktuuri osaks. (nt. rasketööstus, teedeehitus, transpordisektor ja üldse suure tööjõuvajadusega sektorid; ) KORPORATISMI ISELOOMUSTAB ÜLALT ALLA KULGEV POLIITILINE ALGATUS . (NÖ ÜLEMUSEL ON ALATI ÕIGUS) kORPORATIIVSE SÜSTEEMI ALUSPÕHIMÕTTEKS OLI ÜLETADA TÖÖ JA KAPITALISMI VAHELINE KONFLIKT
a juhul kui klient tühistab toa vastavalt hotelli tingimustele. Garanteerimata tellimus e. tagamata tellimus- on tellimus, mille puhul klient on lihtsalt lubanud, et ta saabub hotelli. Tellimust ei tagata ühegi maksevahendi ega lepinguga. Tavapäraselt hoitakse sel juhul tuba saabumise päeva registreerimisajani. Kui külastaja ei saabu, võib hotell selle toa müüa mõnele teisele inimesele või ka toa tellinud kliendile, kes saabub hiljem. Grupihinnad ja korporatiivsed hinnad Grupihinnad tavaliselt gruppidele, korporatiivsed hinnad kokkulepitud hinnad, mida kellelegi ei avaldata. Millised on hotellipidaja kohutused ülebroneeringu puhul ? Kui tube ei ole peaks leidma lähimas ja samaväärses majutusettevõttes majutuse. Peab hüvitama kulud, mis tekivad lisatranspordi või asjaajamisest. 2 Kui osapool leiab, et broneerimiskohustusi ei ole võimalik täita vääramatu jõu
riigi suhete mudelit ning Eesti ei esinda puhtakujulist kaasamise mudelit, vaid tegu on korporatiivsuse ja pluralismi vahepealsega. Olen samal seisukohal - pluralismiga sarananev mudel on Eesti kontekstis vähe levinud – Eestis ei ole piisavalt palju erinevaid huvirühmi ja need, mis on, pole sageli nii aktiivsed, et midagi suurt ellu viia. Huvirühmad peaks tegema pidevalt lobitööd. Srvan, et enamlevinud kaasamise mudelid on Eestid pigem korporatiivsed mudelid ja korporatiivsuse ja pluralismi eri jooni ühendav mudel. 2) Artiklis „Kaasamine Riigikogus: komisjonide tavad ja liitude arvamused“, väidab autor, et see, milline kaasamise mudel komisjonis toimib, sõltub inimestest, kes sinna kuuluvad (komisjoni esimehe rollist), liikmete huvist ja aktiivsusest, suhetest (opositsiooni ja koalitsiooni suhetest ning komisjoni ja ministeeriumi omavahelistest suhetest) ja nende rakendamisest
spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õigusharudesse ja nende allaharudesse. · üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud üldsubjektile või erisubjektile · riigi tahteline akt, õ normide loojaks on pädev institutsioon, kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid · on tagatud mittetäitmisel lõppastmes riigi sunni jõuga. 3. Positiivne õigus on riigilt lähtuv tahteõigus, mis fikseerib subjektiivse õiguse ja juriidilise kohustuse. Ta on sotsiaalse kontrolli eriti effektiivne vahend ja vorm. Positiivne õigus on allika osas tekkinud algselt tavaõiguse aluselt, mis riikluse arengu käigus üles kirjutati, kuid allikaks on ka pretsedent, leping, tuntud juristide arvamus jne
....... Puudused: normatiivse reguleerimisega ei saavutata konkreetse situatsiooni kordumatuse arvestamist. Siit tuleneb vajadus neid kahte reguleerimise viisi ühitada. Sotsiaalne reguleerimine toimub väga erinevate sotsiaalsete normide abil. Liigitatakse vastavalt valdkonnale, mida reguleeritakse. · Moraalinormid Ühiskonnas kõige tähtsam koht (aus - ebaaus; õiglane - ebaõiglane jne.). · Organisatsioonide normid (korporatiivsed normid) Käitumine organisatsiooni sees, organisatsioonide vahelised suhted. · Religioossed normid Inimese ja usuorganisatsiooni vahekordi ja käitumisreegleid antud koguduses. Sotsiaalne reguleerimine - valitsuse sekkumine ettevõtete käitumise kontrollimiseks eraagentide sotsiaalsete õiguste kaitse eesmärgil. Reguleerib kaupade ja teenuste tootmise ning müügi tingimusi, hõlmates riskide vähendamise, keskkonnakaitse,
3. Õigusnormi mõiste. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. V: Õigusnorm on reeglite kogum, mille on kehtestanud riik. Või õigusaktis sisalduv kohustuslik käitumisreegel. V: Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist omavahelises suhtluses ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskond, riik, kollektiiv) V: Sotsiaalse normi põhiliigid on moraalnormid, korporatiivsed normid, tava, religioossed normid, välise kultuuri e. kombestiku normid, õigusnormid. 4. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. V: Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi üksikisiku vahelisi suhteid. -riigiõigus, halgusõigus, karistusõogus, rahvusvaheline õigus. Eraõigus reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse
hääbunud. Linna asukoha puhul polnud peamine mitte varasema asula olemasolu vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust oma elanikkonnale. · 2. Kuidas mõjutasid korporatiivsed erialaühendused linna valitemist? 3. Iseloomustage linna ja senjööri omavehlist suhet. Millistel põhjustel võisid linnad olla huvitatud senjööri eestkoste alt vabanemisest? · Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt ning allusid linna kohtumõistmisele
tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna huvides. Sotsiaalsete normide tunnused: · Kasulikkus ühiskonna (vajalikkus) vajadused · Kohustuslikkus · Realiseerumine inimeste käitumises Sotsiaalsete normide liigid: · Tava pikema ajalise kasutamise tulemusena kujunenud harjumus. Selle peab ühiskond heaks kiitma. Tekivad stiihiliselt. Tava on vabatahtlikult tehtav. · Moraalinormid (kõlblus) eetika ja moraal on aluseks. · Korporatiivsed normid teatud organisatsiooni liikmetele tehtivad reeglid. Neil on suhe riigiga (nt. kas teatud organisatsioon on legaalne või illegaalne st. riik otsustab) · Religioossed normid usuorganisatsioonide poolt kehtestatud. · Õigusnormid kõige olulisemad, käitumisreeglid. Õigusreeglid on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. Õigusnormid on abstraktsed reeglid
Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,tervisekaitsele,liikluseeskiri,kõrgharidus)
viisil. Institutsioonid võimaldavad inimestel tegutseda koos, et käitutakse mingis olukorras ühte moodi. indiviid on organisatsioonis rollitäitja, indiviid võib täita erinevaid rolle. Rollitäitja on seotud ülesande ja tegevusega. - Individuaalsed toimijad: - Kollektiivsed toimijad: sõltuvad oma liikmete eelistustest ja on nende polt kontrollitud nt erakonnad, sotsiaalsed ühendused - Korporatiivsed toimijad: üksikisikute organisatsioon Iga üksikisik täidab sotsiaalsetes institutsioonides erinevaid rolle. Nt earollid, soorollid, klassirollid Aktant(rollitäitja) ja indiviid on erinevad Indiviid- on väärtus omaette, see et keegi täidab orgis mingit rolli ei ütle midagi indiviidi kui terviku kohta Rolli tegevuse meedias määrab institusiooni normatiivne tase ehk orgi väärtused ja normid. Institusiooni kaudu teistuvad ühiskonna vajadused väärtused ja normid.
) Hädakaitse, hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine, kohustuste kollisioon, eksimus õigusvastasust välistavas asjailus, kannatanu nõusolek, teenistus- või kohustuste täitmisel toimepandud tegu, oma kohustustele suunatud tegu ehk omaabi 30. Nimeta juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud (4 tk.) Süüdimatus, armuandmine, amnestia, aegumine 31. Kuidas jagunevad sotsiaalsed normid? (5 tk.) Tavanormid, moraalinormid, religioossed, korporatiivsed normid, õigusnormid 32. Mis on juriidilised faktid? 33. Kuidas jagunevad juriidilised faktid? (2 tk.) Mis on nende vahe? Sündmused- ei sõltu isiku tahtest ja teod- sõltuvad isiku tahtest 34. Mis on süüvõime? Mitmest eluaastast? On isiku võime teada ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt nendele (al. 14 a) 35. Mis on otsusevõime? On isiku võime tehingu tegemise ajal arusaada oma tegudest ja neid juhtida 36. Mis on loomuõigus?
12.2004 nr 3-4-1-20-04 Vt lisaks ainekavast Põhimõisted: Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord (ÕE lk 17). Individuaalne reguleerimine... Normatiivne reguleerimine... Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhus või mall. Sots. seisukohalt on norm ühiselule omane käitumisreegel, mille abil inimesed püüavad mõjutada üksteise tegevust. (Aarnio lk 56) Tava-, moraali-, korporatiivsed-, ja õigusnormid Vt huviga moraalinorme ning ümbritsevat Oma reeglistik on korporatiividele alati omane. Moraalinormid on pigem kõlblus(väärtus)põhimõtted, põh. sub hinnangule ja isiklikule väärtusskaalale, mis mõjutab käitumisnorme, tava- ja õigusnorme jm mis ühiskonnas toimivad. Staatiline aspekt.. Dünaamiline aspekt... SUGUKONDLIK KORD TAVA, MORAAL JA USUND IUS NON SCRIPTUM; IUS SCRIPTUM ÕIGUSE TÄHISTAMINE (Taska ei ole eriti oluline) ÕIGUSE TÄHISTAMINE JA ÕIGUSE IDEE
hooliva ning ühiskonnateadlikuna. Turundusliku sponsorluse eesmärk on tekitada tarbijas soov omandada toode ning suurendada tarbija lojaalsust. Sponsorluse tunnusjooned: Laad (raha, tooted, teenused, oskusteave) Arv (peasponsor, mitu osalist) Geograafiline ulatus (kohalik, rahvusvaheline) Ajaline ulatus (ühekordne, pikemaajaline, hooajaline) Iseloom (isik, meeskond, üritus jm) · Sponsorluse korporatiivsed eesmärgid 6.6.1 · Tutvustada ettevõtet Suurendada ettevõtte nime tuntust Suurendada margiteadlikkust Tutvustada ja tugevdada ettevõtte identiteeti Kujundada organisatsiooni mainet Luua ja säilitada suhteid kohalike elanikega Tugevdada töötajate kollektiivsustunnet 7 Mõjutada aktsionäre
normideks. Moraali normid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbeluse põhimõtted. Normaali vormid mõjutavad inimeste käitumist. Omapäraseks on aga see,et inimese käitumist hinnatakse alati teatud eetiliste kategooriate kaudu. Hinnatakse kas käitumine on aus või ebaaus. Normaalivormid on tavaliselt kirjapanemata. 2 suurt ül:reguleerida inimeste käitumist ja olla aluseks kõikidele teistele sotsiaalsetele vormidele. Korporatiivsed normid-käitumise reeglid, mis on kehtestatud mingi korporatiivse asutuse poolt. Tava-harjumustele põhinev käitumisreegel. Tava nõudeid täidetakse alati kõigi poolt. Võib kujuneda, et seadus reguleerib suhteid ühtemoodi, kuid elu toimub tava järgi. Religioossed normid-usu organisatsioonide poolt kehtestatud reeglid,mida järgivad selle organisatsiooni liikmed. Välisekultuuri e. viisakus e. kombestikunormid: omapäraks see,et tavaliselt reguleerib indiviidi käitumise välist külge
eesmärk: identiteet positiivne lahendus: identiteet (identity) negatiivne identiteet usaldus (fidelity) psühhosotsiaalne moratoorium negatiivne lahendus: identiteedi puudumine rituaal: ideede süsteem ehk ideoloogia riitus: absoluutne tõde, totaalsus VI. 18.0-24.0 intimacy vs isolation eesmärk: lähisuhted positiivne lahendus: armastus (love) intiimsus negatiivne lahendus: üksildus rituaal: lähisuhted riitus: korporatiivsed grupid VII. 25.0-50.0 (65.0) generativity vs stagnation eesmärk: teadmiste ja kogemuste edastamine positiivne lahendus: hoolitsus (care) elueesmärkide täitumine negatiivne lahendus: stagneerumine rituaal: õpetamine riitus: austamise nõue, autoriteedi kultus VIII. 50.0 (65.0) ego integrity vs despair eesmärk: ego integratsioon positiivne lahendus: elutarkus (wisdom) eluteele tagasivaatamine negatiivne lahendus: lootusetus
isik versus isik, puudub alluvus, isikud on võrdsedm kaevata inimeste käitumis soovitud tulemuse saavutamiseks kogu saab maakohtusse. Avalik õigus: isik versus riik, pöördub ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Tava, halduskohtusse. moraalinormid, korporatiivsed normid, religioossed normid, õigusnormid. Iseseisev töö. Euroopa Liidu õigusaktid: määrus, ELi kohtuasi, direktiiv, COM ja JOIN dokumendid, otsus, SEC ja SWD Õigusnormid on riigi poolt kehtestatavad üldised dokumendid. EL õigusaktidest tuleks esile tõsta määrusi, mis on
sotsiaalpoliitikasse, avalikud teenused vs madalad maksud, keskkond vs majanduskasv, suhtumine NSVL'i Tähendus kõnekeeles, erinev aeg erinev sisu, riikides erinev, subjektiivne. Uued ideoloogiad: Areng: ideoloogiate hübridiseerimine(paljusus), tahe meeldida kõigile "surub keskele". Liberalism: Paremliberalism ; Sotsiaalliberalism Uuskonservatism (neokonservatism) Kristlik demokraatia(moderaatsem ja sotsiaalsem, korporatiivsed) Vahevormid: põhjamaade tsentrism, Briti toorid J.Cameroni juhtimisel. Konservatiivne uuskommunitaarlus(Teepartei USA's, riigivastasus, teaduslik maailmanägemus) Sotsiaaldemokraatia (töölispartei, kollektivism, segamajandus, egalitarism, madal keskkonnateadvus, internatsionalism). Uus sotsiaaldemokraatia (demokraatlikum, kosmpoliitsed) Sotsiaalökoloogiline suund(keskkonnakaitse, inimkeskne, loomade õigsed);
puuduvad yhekordsed lahendid. Norm-puudus,see ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust.inimeste käitumist korraldatakse yldise reegli abil. 17. Milline norm on sotsiaalne norm? On yldise iseloomuga käitumisreegel,mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja nt yhiskonnaga. 18. Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus? Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid?moraalinormid,korporatiivsed normid,tava,religioosed normid,välise kultuuri normid, 19. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid?õigusnorm lähtub riigist,selle täitmine tagatakse riigi sunniga,on yldkohustuslik käitumisreegel,annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused,on formaalselt määratletud reegel.funkt-on suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist.- 20. Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii
eesmärk: identiteet positiivne lahendus: identiteet (identity) negatiivne identiteet usaldus (fidelity) psühhosotsiaalne moratoorium negatiivne lahendus: identiteedi puudumine rituaal: ideede süsteem ehk ideoloogia riitus: absoluutne tõde, totaalsus VI. 18.0-24.0 intimacy vs isolation eesmärk: lähisuhted positiivne lahendus: armastus (love) intiimsus negatiivne lahendus: üksildus rituaal: lähisuhted riitus: korporatiivsed grupid VII. 25.0-50.0 (65.0) generativity vs stagnation eesmärk: teadmiste ja kogemuste edastamine positiivne lahendus: hoolitsus (care) elueesmärkide täitumine negatiivne lahendus: stagneerumine rituaal: õpetamine riitus: austamise nõue, autoriteedi kultus VIII. 50.0 (65.0) ego integrity vs despair eesmärk: ego integratsioon positiivne lahendus: elutarkus (wisdom) eluteele tagasivaatamine negatiivne lahendus: lootusetus
Milline norm on sotsiaalne norm.- Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. SOTSIAALNE NORM- on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete sujektidega Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid.- Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. · Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. - Avalik õigus · Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus
eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. 5. Õigusharu. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid./// on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega./// Moraalinormid, Korporatiivsed normid, Tava, Religioossed normid, Välise kultuuri ehk kombestiku normid, Õigusnormid. 6. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline
*suur osa talupoegi olid kirjaoskamatudkirjalikke tekste pole eriti säilinud. Talupoegade elust teame vaid vaimulike,feodaalide ja linnaelanike kaudu. *üldiselt torkab silma talup ellusuhtumise konservatiivsustraditsiooniliste kohustuste ja ül lepiti. Muutustesse suhtuti pigem umbusklikult. *talupojad olid sügavalt usklikud, kuid nende maailmavaates põimus kristlik õpetus, sageli sajandivanuste uskumuste ja rituaalidega. Teisalt levis talurahva seas ketserlus. 21.Raad,korporatiivsed erialaühendused *Raadlinnanõukogu linna eesotsas.Sinna kuulusid enamasti rikkad kaupmehed e patriitsid. *Gildid ja tsunftid korporatiivsed erialaühendused, mis kontrollisid tootmist, kehastasid reeglid kvaliteetidele, määrasid kindlaks hindu, keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud.Sageli olid neil oma kabelid ja kaitsepühakud. Tsunftisiseseid asju otsustasid tsunftimeistrid,kellel oli isiklik töökoda ja kelle teenistuses olid täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid
tasakaalustatud riigiorganid. Rahvast käsitletakse organina, kui riigivõimu kõrgeima kandjana, kes üksnes teatud juhtudel teostab riigivõimu vahetult ehk otseselt. Riigiaparaat: seadusandlik organ; täidesaatev organ; justiitsorgan; riigipea. Sekundaarsed organisatsioonid: I - kohalik omavalitsus; riigikaitselised org; kultuurautonoomia org; kutsealaomavalitsus; kirikuomavalitsus II - poliitilisedd organisatsioonid (korporatiivsed) III - muud, nt mittetulnduslikud ja tulunduslikud organisatsioonid (korporatiivsed) Korporatiivne organisatsioon on kindla süsteemse sisekorraldusega ja ideoloogiaga organisatsioon kindla eesmärgi saavutamiseks. Põhitunnused: kindel liikmeskond; oma statuudiakt; autonoomsed juhtimisstruktuurid; oma kassa. Riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid ning nende staatus määratakse riigi põhiseaduslikes ja teistes õigusaktides. Määratakse riigi juriidiline laad, pädevus,
ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. SOTSIAALNE NORM- on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. SOTS NORMIDE PÕHILIIGID Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Tava – harjumusel põhinev käitumisreegel. Religioossed normid – usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja
ja suva mõju väheneb järsult ja ühiskondlikud suhted saavutavad oma stabiilsuse. Sotsiaalne norm – üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalseid norme liigitatakse: Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted. Korporatiivsed normid – käitumis reeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks, suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtlemisel teiste organisatsioonidega. Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kandakse sageli ka traditsioonid. Religioossed normid – usu organisatsiooni poolt kehtestatud reeglid nii inimeste
Meetod: Juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks Sotsiaalne norm. SOTSIAALNE NORM- on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone.
Talupojad suhtusid ellu konservatiivselt. Vandae kohustuste ja töödega lepiti, uutesse suhtuti umbusaldusega. Nad olid usklikud. Nende maailmavaates põimus kristlik õpetus ja sajandite vanused rituaalid ja uskumused. Nende seas levis ka ketserlus. 18.Osata märkida kaardile tähtsamaid keskaegseid linnu ja majanduspiirkondi§22 19.Raadkeskaegne linna omavalitsus ja kohtuorgan. Sinna kuulusid rikkada kaupmehed e. Patriitsid. korporatiivsed erialaühendused(tsunft, gild )§22 Suurkaupmehed moodustasid omaette privilegeerirud ühingu suurgildi.Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: korntrollisid tootmist, kehtestasid reglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hinna ja keelasid toota neil kes tsunfti ei kuulunud. Seda reguleeris põhikiri e. Skraa. Gildid ja tsunftid organiseerisid linna kaitset, korraldasid pidusid. Tsunfti siseasju otsustasid tsunftimeistrid. Gildidel ja tsunftidel olid oma kabelid ja
Oluline isamaa teenimine, varem teeniti valitsejaid. 19. saj veel REALISM. Seljataha hakkab jääma agraarühiskond. Algab üleminek industriaalajastule. Algus Inglismaalt, 19. saj algusest(?) ka mandrieuroopas. Algab linnastumine, mehhaniseerimine. Nõudmine odavate vabrikutoodete järgi kasvad, maal tööjõudu üle, linnas puudu. Vastandub feodaalkorrale hakkab lagunema. Napoleoni koodeks kõik võrdsed seaduse ees, ei ole enam seisusi. Lagunema hakkavad ka gildid ja tsunftid - korporatiivsed organisatsioonid. Vanad seisuslikud institutsioonid kaotavad tähtsuse. Kõik hakkab sõltuma inimese majanduslikust ettevõtlikusest. Linlased hakkavad organiseeruma. Aluseks huvid, nende järgi ühinetakse seltsideks. Laguneb vana külaühiskond. INDUSTRAAILAJASTU III tegur, mis aitas kaasa rahvuse kujunemisele (I romantism, II Pr. Rev). Kõrgharitlased ühiskonna eliit. (Eestis haritud baltisakslased- Masing, pastorid)
Ministri õigusaktid: määrus ( üldakt ), käskkiri ( üksikakt ) EP õigusaktid: EP nõukogu = otsus ja EP president = määrus ( üldakt) ja käskkiri ( üksikakt) KOV õigusaktid: Volikogu = määrus ( üldakt), otsus ( üksikakt) ja Valitsus = määrus ( üldakt), korraldus ( üksikakt ) Õigusaktid kehtivad: ajas, ruumis, isikute ringi suhtes Õigusnorm Reguleerimine: Individuaalne või Normatiivne Sots normide liigid: Moraali-, korporatiivsed-, tava-, religioossed ja välise kultuuri normid Õigusnormi tunnused: lähtub riigist, täitmine tagatakse riigi sunniga, üldkohustuslik käitumisreegel, annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused, formaalselt määratletud reegel Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon Hüpotees 1 Hüpotees 2 Hüpotees 3
prognoositavust; 3) stabiliseeriv- stabiliseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide poolt huvide konflikti võimaluste vähendamises ning positiivsete väärtuste ja käitumismallide kinnistamises; 4) sotsialiseeriv- sotsialiseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud isiku integreerimises vastavasse sotsiaalsesse gruppi või kihti. Liigid on: 1) tavanormid; 2) moraalinormid; 3) korporatiivsed normid; 4) õigusnormid. 21. Õigusnormi tunnused. Liigitunnused ja spetsiifilised tunnused. 22. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused ja sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 23
toodete pakkumise ja nõudluse muutused jne, võivad avaldada olulist mõju äriühingu kasumi väljavaadetele nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis ning seega ka äriühingu aktsia hinnale. 16 2 KORPORATIIVSED SÜNDMUSED Korporatiivne sündmus on oluline samm, mille ettevõte börsil kaubeldavate aktsiatega ette võtab ja mis mõjutab tema aktsia hinda. Ettevõtte sellistest otsustest võib aktsionär saada väärtuslikku informatsiooni ettevõtte majandusseisu ja tulevikuplaanide kohta ning langetada selle põhjal otsuseid aktsiate ostuks või müügiks. Tavaliselt teeb sääraste otsuste langetamiseks ettepaneku ettevõtte juhtkond ja see vajab jõustumiseks aktsionäride heakskiitu üldkoosolekul
Eesti Panga presidendi määrused. 2 Välis – välissuhtlemine, rahvusvahelised lepingud. 3 Üksik – presidendi ja riigikogu otsused. Valitsuse korraldused (haigekassa eelarve, majanduskassa eelarve jne) 4 KOV jne – Kohalike omavalituste aktid – Valla & Linna valituse määrused. 20. Sotsiaalsete normide tunnused, funktsioonid ja liigid. - Moraalinormid: üldised käitumisnormid - Korporatiivsed normid: töökollektiiv, sõpruskond - Tava: traditsioonid - Religioossed normid: usundi, kogukonna reeglid - Välise kultuuri normid 21. Õigusnormi tunnused. Õigusnorm lähtub riigist. Täitmine tagatakse riigi sunniga. Üldkohustuslik käitumisreegel. Annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel.
Verdoni seadus- positiivne suhe tootluse ja majanduse kasvu vahel. SKT arvutamine KULUMEETOD: Isiklik tarbimine (C) Kodumaine koguerainvesteering (I)- masinad ja seadmed, ehitised, tootmisvarud Riigihanked (G) Neto eksport (X) = eksport-import SKT=C+I+G+X Rahvuslik puhastoodang= SKT - tarbitud põhivara (amortisatsioon) TULUMEETOD: Rahvatulu= Töötasud ja palgad + kompensatsioonid +üürid, rendid +netointressid +Korporatiivsed kasumid +omanikutulu SKT= rahvatulu + kaudsed ärimaksud + amortisatsioon Kaudsed ärimaksud: käibemaks, aktsiamaks, tollimaks Isiklik tulu= rahvatulu sotsiaalkindlustus - ettevõtte tulumaks ja jaotamata kasum netointressid + siirdemaksed + isiklik intressi ja dividenditulu Käsutatav tulu = isiklik tulu-maksud Nominaalne SKT arvutatakse jooksevhindades Reaalne SKT arvutatakse baasaasta hindades *SKT ei pruugi olla parim heaolu mõõt
rajanev õigusnormide süsteem, st õigusnormid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õiguse harudesse ja nende allharudesse (õiguse instituutidesse) 3) Üldkohustuslik käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõikidele isikutele (üldsubjekt) või teatud isikute ringile (erisubjekt) 4) Riigi tahteline akt, st õigusnormide loojaks on pädev institutsioon, kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid 5) Täitmine on tagatud riigi sunnijõuga, kui ta ei ole tagatud riigi sunnijõuga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid nt printsiibiga (moraalinormiga) 3. Positiivne ja loomuõigus. 1) Positiivne õigus on riigi poolt loodud õigus, mis määratletakse kehtivate õigusnormide kaudu. Positiivne õigus on riigilt lähtuv tahteõigus, mis fikseerib subjektiivse õiguse ja juriidilise kohustuse, st õigustuse ja kohustuse millekski ning vastavad subjektid. Positiivne
kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Kui seati magama ja peres oli külalisi, siis polnud selles midagi imelikku, kui omad ja võõrad jagasid üht voodit. KOKKUVÕTE Kokkuvõtvalt saab öelda, keskaja linnade põhitunnusteks on linnaõigus ning linnamüür. Linna juhtideks olid kaupmehed, kes moodustasid linnavalitsuse. Keskaja linnad olid väga räpased ning kitsad. Linnakodanikud olid korporatiivsed ning kuulusid põhiliselt kas kaupmeeste või käsitööliste ühingusse. Nad olid üksteise suhtes mõistvad ning aitasid abivajajat. Tänapäeva ajaga võrreldes oli keskajal seis väga halb: toimusid sõjad ning linna kaitsmiseks oli vaja müüri, mis piiras linnakodanikku ning ka ruumist jäi väheseks; polnud sellist asja nagu elektrit ega veesüsteemi ja palju muud, milleta praegu on üsna raske elada. Kasutatud kirjandus: http://www.slideshare.net/uhisgum/keskaegne-linn http://www
inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu eristatakse avalikku ja eraõigust, kodifitseerimata. Eraõigus: ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Tava, isik versus isik, puudub alluvus, isikud on võrdsed kaevata saab moraalinormid, korporatiivsed normid, religioossed normid, maakohtusse. Avalik õigus: isik versus riik, pöördub õigusnormid. halduskohtusse. Õigusnormid on riigi poolt kehtestatavad üldised Iseseisev töö. Euroopa Liidu õigusaktid: määrus, ELi kohtuasi,
ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. SN on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega:1.Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted;1.Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. 4. Avalik õigus(rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus) ja eraõigus(perekonnaõigus, võlaõigus, asjaõig). Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3
iseseisva osa ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (tööõigus, perekonnaõigus) Sotsiaalne norm üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja kollektiivselt Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid 1) moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Hinnatakse eetika kaudu (aus-ebaaus) 2) korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega 3)tava harjumusel põhinev käitumisreegel 4)religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone
annaabi.ee 
