Eesti Hotelli- ja
Turismikõrgkool
Reisikorraldus KUIDAS TURISMITOOTEID
TURUNDATAKSE JA MÜÜAKSE
Referaat
Saku 2012
SISSEJUHATUS
Turundus on ideede, vahendite ja tegevuste ahel, mille iga lüli peab
lähtuma turundusfilosoofiast ja kus igale otsusele eelneb küsimus,
kuidas reageerivad sellele kliendid? Turundust kui teadmiste
süsteemi, mis käsitleb ettevõtja ja turu suhteid, on eri
ajajärkudel defineeritud mitmeti. Inimesed on kaupa
vahetanud , neid
müünud ja tutvustanud juba palju aastasadu. Sõna turundus ammustel
aegadel veel ei tuntud, kuid paljud tegevused olid sarnased nüüdisaja
turundustegevustega. Väikesed ettevõtted kasvasid suureks tänu
abinõudele ja meetodile, mida nüüd nimetatakse
turunduseks .
Turundus tekkis ja arenes koos turusuhetega ning vajaduse kasvuga
võtta kaupade tootmisel paremini arvesse inimeste mitmekesiseid
vajadusi, soove ja eelistusi. Kõik toodete ja teenuste müümise ja
ostmisega seonduv on oluline osa turundussüsteemist. Turismitooteid
ja –teenuseid saab müüa ja osta kas otse pakkujalt või
edasimüüjatelt ehk reisikaubanduse vahendusel.
REISIKAUBANDUS
Mõistet reisikaubandus kasutatakse turismis üldnimetusena
klientidele turismitooteid ja –teenuseid müüvate ja edasimüüvate
ettevõtete ja organisatsioonide kohta. Termin on Eestis vähe
kasutusel, kuid levinud inglisekeelses turismikirjanduses, seetõttu
tuleks seda ka tunda ja mõista. Edasimüüjateks on peamiselt
reisibürood, reisitoodete hulgimüüjad ja reisikorraldajad, kuid on
veel teisigi edasimüüjaid.
Turismitooted ja –teenused, mida pakutakse ja mida osta soovitakse,
võivad tihtipeale potentsiaalsest ostjast vägagi kaugel asuda,
seetõttu täidavad olulist rolli turismitoodete ja –teenuste
turundamisel, sh nende müügi vahendamisel, edasimüüjad.
Edasimüüjad on nagu sillad pakkujate ja klientide vahel, kes saavad
omalt poolt mõjutada, sageli aga ka otsustada, milliseid tooteid ja
teenuseid pakkuda ja kasutada. Samas tuleb teada, et reisibüroo ei
saa muuta reisikorraldaja poolt etteantud hindu ega tagada ostetud
toodete ja teenuste kvaliteeti. Reisikorraldaja peab üle kontrollima
ja läbi katsetama kõik teenused (transport, majutus,
toitlustus ),
mida ta oma pakketides ehk turismitootes pakub.
Reisibüroosid tihti võrreldakse jaemüügikaubandusega. Kauplused
müüvad teatud tooteid (toidukaupu, rõivaid, jalanõusid),
reisibüroode poolt müüdavateks
toodeteks on mitmesugused
turismitooted (reisipaketid) ja –teenused (hotellibroneeringud,
sõiduvahendite piletid, festivalipassid). Reisibürood pole nende
toodete
omanikud , vaid nad vahendavad müüki, st müüvad edasi
teiste ettevõtete tooteid ja teenuseid ning saavad selle eest ühel
või teisel moel teatud boonust või tulu. Reisikorraldajad loovad
omi tooteid – reisipakette - , mis sisaldavad turismiteenuste, aga
ka mitmesuguste teiste pakkujate teenuseid. Turundust ja müüki
tehakse enamasti reisibüroode kaudu, kuid paljud reisikorraldajad
müüvad oma tooteid ka ise. Hulgimüüjad enamasti ei loo oma
pakette, vaid teevad vastavalt sõlmitud lepingutingimustele
huvitavate toodete ja teenuste hulgibroneeringuid, mida nad seejärel
komisjonitasu alusel edasi müüvad. Turismitoodete ja –teenuste
edasimüüjateks võivad olla ka korporatiivsed reisiosakonnad,
krediitkaardifirmad, motivatsioonidereiside ja konverentside
korraldajad. Toodete ja teenuste edasimüüjad on tihtipeale üle
ujutatud tohutust hulgast teabest, postisaadetitest,
telefonikõnedest. Nad peavad tegelema samal ajal ka oma klientidega.
Tulemuseks on see, et alati ei suudeta vastata kõikidele
turismiettevõtete pakkumistele. Turismiteenuste pakkujate ja
edasimüüjate omavaheline suhtlus on väga tähtis, samuti mõlema
poole suutlikkus läbirääkimisteks. Üksiküritajana on tänapäeval
väga raske läbi lüüa. Edukas turismiäri on seotud erinevate
partnerlussuhetega, sh koostööga edasimüüjatega.
KASUTATUD ALLIKAD
Heli
Tooman „Kuidas kasvab
turismipuu ?“ lk 267-292
Kõik kommentaarid