Ühiskonna kujunemine (0)

Ühiskonna kujunemine

Sissejuhatus - põhiseadus

1. Eesto in iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu
2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus
3. Riigi võimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.

Ühiskonna koosluste tekkimise ajalugu

Ürgkari - tekkis juba neandertaallastel -oskus süüa teha ja tööriistu valmistada, oskus kasutada tuld
Sugukond - veresugulaste ühendus. Edasi neist HÕIMUD (iseloomulik ühine maa-ala, keel ja elukorraldus).
külakogukond - tekkis peale raua kasutuselevõttu. Inimesed jäid paikseks ja tegelesid maaharimisega ja karjakasvatamisega.
Riik - tänapäevane peamine ühiskondlik ühendus
Riikide ühendus - ? (EL, N.A.F.T.A., Aafrika ühendus)

Ühiskond

Üks kindel seaduspära - ühsikonna sajanditepikkuse arenguga on inimgruppide , rahvaste, riikide vaheline sõltuvus pidevalt suurenenud.
Ühiskond- inimeste kogum, kindlad reeglid, erinevad ühiskonna kihid ja nende vahel läbi saamine.
Kui süsteem (võrreldav inimorganismiga)
Laiemalt ühsikond on tervik mille üksikud osad on omavahel seotud ja loovad koos uue väärtuse.
Lihtne vastus küsimusele: miks oleme olemas?

Põhiseaduse preambula tähtsus

kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvkondadele nende ühiskondlikus edus ja üldsises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade- võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse paragrahv 1 alusel
1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse

Ühiskonna kooslus

Ühiskond koosneb INDIVIIDEST ehk ÜKSIKISIKUTEST (1. inimese välisilme, 2. iseloom, 3. teadmised ja 4. vaated)
indiviidid teostavad end ühsikonnas.
Täna on ühiskond muutunud üha mitmekesisemaks - pluralistlik ühiskond.
Tähtsamaks loetakse tänase ühiskonna arengus seda olukorda kus kõik üksikisikud saavad oma tegevust ja mõtteid vabalt väljendada.
Ühiskondi hoiab koos (nn. ühiskonna " liim ")
ühtekuuluvustunne ehk IDENTITEET (iseloomulik grupi tunnus, mis eristab teist)

Ühiskonna jagunemine tegevusalade järgi:

Majandus - ühiskonna majandamine , tootmine, tarbimine, nõudmine

Poliitika -ühiskonna juhtimine

kultuur - ühiskonna liikmete vajadus mõelda/luua, teadmisi koguda nö. vaimsus , mis eristab meid loomdadest?

Õigus - ühiskonnaliikmete omavahelise suhtlemise reguleerimine

õigus, moraal - ühiskonna kirjutamata reeglid (kümme käsku; koraani sunnad; Buddha õpetused)

Ühiskonna juhtimine - poliitika

...tuleneb Vana Kreeka polise nimetusest ja tähendas linna avalike asjadega tegelemist (ühiskonna juhtimine)
Poliitika - laiemas tähenduses ühiskonna vältimatu olemusviis, sest võimaldab inimestel saavutada neid eesmärke milleks nad üksi poleks suutelised. (suuremad ühiskondlikud probleemid?)
Poliitika kui võimukunst, mille eesmärgiks võimule saamine ja võimalikult kaua võimul püsimine.

Tänapäeva nüüdisühiskondõ

Algus 18-19 saj. seoses rahvusühiskondade kujunemisega peale religiooset agraarühiskonda (kuningavõim)
Kaasaja Ühiskond on jagatud 3 ühiskondlikuks sektoriks:

esimene e. avalik sektor (riigi- ja avalik- õiguslikud asutised)

Teine e. erasektor (eraettevõtted)

Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganiseatsioonid)

Kodanikuühsikond

... - avalikku sektorisse kuuluv valdkond, kuhu kuuluvad mittepoliitilised kodanikuorganuseatsioonid.
Tugev kodanikuühiskond võib olla demokraatia garantii, sest ta kontrollib, piirab ja tasakaalustab riigivõimu tefegvust - ei luba muutuda riigil kodanikku ahistavaks (laulu ja mänguseltsid, hea tegevus-organiseatsioonid nt. Lions Club, erinevad seltsingud, näiteringid, spordiklubid, kogudused , MTÜ-d)
Kodutöö - 2 kodukandi kodanikuorg. (essee vorm ca 2 lk. Lühikirjeldus, eesmärgid, mida tehakse, enda mõtted kodanikuorg. kohta)

Euroopalik ühsikonnakorraldus

.. iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus , tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimõiguste tunnustamine
Tänapäeva ühsikond on mitmetahuline, sestap saab selle kirjeldamisel kasutada erinevaid tunnussõnu: valitsemisel - demokraatia ja diktaktuur, majanduses - industriaalühiskond, postindustrtiaalühiskond, infoühiskond ja teadmusühiskond.

Nüüdisühiskonna tekkimine - tööstusühiskond

Tööstusühiskond sai alguse tööstuslikust pöördest (esim. U. 1670 inglismaal)
majanduses esikohale tööstuslik tootmine - vabikute ehitamine
Kui eelnenud agraarühiskonnas sõltus töötegemine ilmastikust, tähtpäevadest ja usupühadest, siis tööstusajal see nii enam polnud - "aeg on raha"
tööstusühiskonna tunnus - ratsionaalsus .
Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle.

Sotsiaalsed muutused

Tööstuslik pööre ja üleminek kapitalismile muutisoluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust:

Tööhõive majanduse põhivaldkondades.

Linna ja maarahvastiku suhtarv

Post - industriaalne ehk reenindusühiskond

U. 1979 kujunes uus ühiskonnavorm- postindustriaalne , mille eritunnusteks:
1. Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine
2. mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud

Infoühiskond või teadmusühiskond

Postindustriaalne ühiskonna arendedes, kus üha määravamaks sai informatsiooni levik kõigis elusfäärides hakati nimetama infoühiskonnaks (www- ülemaailmne võrgend)
Asjaolu et info levik oli kättesaadavam kõige madalamalgi tasemel (üle 80%) hakati antud ühiskonnakorraldust nimetama infoühiskonnaks.
Täna eristatakse infoühiskonnast teadmusühiskonda - ühiskond kus infot majanduses ja poliitikas oskuslikult kasutatakse.
Oluliseks tunnuseks töötamine iseloomu muutus - töölise mõiste kadumine. Töö tegemisel enam mitte aja - töö vaid tulemus-töö

Ühiskonna arengu eesmärk
heaoluriik? Korporatism? Elitarism?

on riigi olemus, kus riik on endale võtnud lisaks sotsiaalkorraldust (u.50% riigi skp-st) ja majandust reguleerivaid ülesandeid -eesmärgiks sotsiaalne õigus
Heaoluriigi teiseks oluliseks tunnuseks on see, et resursse võib üle kanda ühest valdkonnast teise (nt. Mootorikütuse aktsiisist pensionide maksmiseks, rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele)
Riigi sekkumine majandusse, sots. hüvede suur osakaal.

Korporatism

...on poliitikakujundamise viis, mille puhul valitsusametnikud domineerivad piiratud arvu tunnustatud ja toetatud huvigruppide üle
Korporatiivses ühiskonnas saavad korporatiivsed institutsioonid (tootmis- ja tööstusharud) riigi ametliku struktuuri osaks. (nt. rasketööstus, teedeehitus, transpordisektor ja üldse suure tööjõuvajadusega sektorid ; )
KORPORATISMI ISELOOMUSTAB ÜLALT ALLA KULGEV POLIITILINE ALGATUS . (NÖ ÜLEMUSEL ON ALATI ÕIGUS)
kORPORATIIVSE SÜSTEEMI ALUSPÕHIMÕTTEKS OLI ÜLETADA TÖÖ JA KAPITALISMI VAHELINE KONFLIKT