Kõrgkeskaeg (6)

FEODAALNE KILLUSTATUS: 1) ristisõdade läbikukkumine - > kirik nõrgenes oma tähtsuselt ja keskvõim ehk ilmalik võim tugevnes , 2) raskeratsaväe tähtsus vähenes PAAVSTI VAIMULIK VÕIM: Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Aga keisrivõim polnud sellest huvitatud. Suurem tüli tekkis sellest siis, kui sellesse sekkus selleaegne keiser Heinrich IV. Kuna suurem osa saksa ülikuid toetas paavsti ja nad ähvardasid valida uue keisri kui Heinrich paavsti tahtele ei allu.Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele itaaliasse, et saada paavstilt armu . Kuigi see sündmus ei lepitanud veel paavsti ja keisrit omavahel, loetakse nende kohtumist paavstluse moraalseks võiduks ilmaliku võimu üle.FILOSOOFIA: Kõige tähtsam oli Aristotelese filos. tuntuks saamine. Kõige tuntum teoloog, kes rakendas oma töödes Arist . filos. oli Aquino Thomas (1225-1274)(õppis selle aja kuulsama teoloogi ja teadlase Albertus Magnuse käe all). Tuntumad teosed on "Summa Theologiae" ja "Summa contra gentiles". Usutõdede arusaamiseks kasutati Aris. loogikat. SKOLASTIKA: Keskaja ülikoolides viljeldud teadused . Iseloomulikud jooned: toetumine autoriteetidele, argumentatsioonis hüljati kogemus ja tarkuse näitajaks sai kõige meisterlikumate argumentide leidmine. Põhiautoriteediks oli Aristoteles . 1210 .a keelustati küll Aris. teosed, kuid see keeld tühistati 1270.a. KETSERLUS - inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. Sõna tuleneb katoliku kiriku poolt hävitatud katarite liikumise nimest, millega inkvisitsioon hakkas teisel astatuhandel tähistama oma vaenlasi . INKVISITSIOON-  katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda, vajadusel karistada . Põhieesmärgiks ketserite ümberveenmine, ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvit. juhtis inkvisitsioonikohus, mis kujunes välja 13. saj. es. pool paavst Gregorius IX ajal, koosseisu moodustasid vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Tegevust kontrollis paavst. AVIGNONI VANGIPÕLV- Kuna Roomas oli paavstide elu üsna rahutu , otsustas paavst 1309 kolida ajutiselt Lõuna-Prantsusmaale Avignoni linna (seal asus vägev loss). Kuni 1377 elasidki järjest kõik paavstid Avignonis. Paavstide äraolek Roomast paljudele ei meeldinud, seepärast hakati paavstide eemalviibimist nimetama vangipõlveks. Avignoni vangipõlv oli paavstivõimu madalseisu aeg keskajal. SUUR KIRIKULÕHE- skisma . Kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks 1054, kui Rooma paavst ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid. 9. saj. hakkasid ida- ja läänekirik üksteisest eralduma kui Rooma patriarhid hakkasid teistelt patriarhidelt allumist nõudma. Õigeusukirik ei soovinud alluda ega muuta usutunnistust, mis viis kirikulõheni. Mõlemad kirikud on kirikulõhe järel pidanud end ainuõigeks. Alates 1960 on kirikud hakanud teineteisele lähenema. Vanded on tühistatud. SKISMA: Kristlik maailm ei saanud leppida olukorraga, et kirikul kaks pead. Kumbki paavst ei olnud nõus kiriku taasühendamise nimel tagasi astuma . Rooma ja Avignoni kardinalid otsustasid 1409 kutsuda Pisasse kokku üldise kirikukogu, mis pidi lõpetama lahkhelid ning valima uue, üheainsa paavsti. VAIMULIKUD ORDUD – kindlate reeglite järgi toimivad ühendused( mungad , nunnad, preestrid piiskopid jne). Saanud nime rajaja järgi, või koha järgi, kuhu rajati ordu esimene klooster . Kloostrit juhtis abt või prior . Benediktlased- munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Mungkaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne (kehtis ka teiste ordude puhul). Et ilmaliku elu ahvatlustele mitte alla anda, ei tohtinud mungad eriti kloostrist lahkuda – hädavajalik oli seal olemas. Tsistertslased – lähtus Benedictuse reeglist , kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsislist tööd. Kloostid kõrvalistes paikades, et olla ilmaliku elu ahvatlustest eemal ja pühendunda jumalale . Kandsid valged kuube , mis oli puhtusee ja rikkumatuse märk, vastandades neid mustakuuelistele benediktlastele. Kerjusmunga ordud – frantsisklased , dominiiklased. Algselt pidid elatuma kerjamisest, tegelesid jutlustamisega. Rändasid palju ringi. Frantsisklased pühendusid jutlustele ja elasid vaesuses. Kandsid jämedat pruunikat või halli kuube, mis oli vöötatud koreda nööriga. Dominiiklaste ordu eesmärkiks pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga, mitte relva toel. Paistsid silmad harituse ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks keskajal. KLOOSTRID : Tähtsaima osa iga kloostri päevakavast moodustasid nn tunnipalvused ( 7korda päevas palvetamist ja pslamide laulmist ). Oluline roll ka raamatute ümberkirjutamisel. Ümberkirjutusi tegid mungad spets ruumis – skriptooriumis.( 1 raamat = 1 aasta sageli). Ordureeglitest olenevalt magati kas üksikkongides või ühises magamisruumis – dormitooriumis. Söödi refektooriumis. Kloostreid võib nimetada ka eeskujulikeks põllumajanduslikeks suur ettevõteteks. REKONKISTA mõiste lähtub hispaaniakeelsest sõnast reconquista(tagasivallutus) ja tähistab ajaloos Pürenee ps tagasivõtmist muhamedlaste käest, nii nagu augustiinlik „püha sõja"idee seda ette nägi. RISTISÕDASID võib pidada täielikuks ebaõnnestumiseks, sest sõdade eesmärke ei õnnestunud lääneeurooplastel saavutada: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhamedlaste valdusse, ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Sõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad: nad suutsid suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhamedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid.AADEL- Euroopa keskaegses ühiskonnas pärilik eesõigustatud seisus, mis oli alguse saanud maaomandist ja sõjalistest -või muudest teenetest.LINNUS- kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid. TURNIIR - rüütlite sõjaline võitlusmäng. RÜÜTELLIKKUS- rüütel, kes oli julge, aus, sõnapidaja ja galantne Aadli väärtuskoodeks. KESKAEGSED RELVAD- keskaegne relvastus jagunes ründe-ja ja kaitsevarustuseks. LINNAD: Keskaja algul linnasid vähe, sest viikingid olid kõik hävitanud. Tekkisid uued linnad, võtmesõnad: käsitöö, kaubandus, turvalisus, soodne asukoht. Keskaegsel linnal oli katedraal ja turuplats ning omaval. linnadel raekorda. Veel keskaja lõpuni sõltusid linnad ümberasuvatest küladest. Elu sama nagu külades (muldpõrandaga majad jpm). 1250 suurim linn Pariis(100000el.), 5-6 linna u.50000el. VÄLISILME: Linnad olid jagatud kaheks: linnaosa , mida kaitsti, ja osaks, mis piiramise ohvriks langes. Kaitsjad ise võisid linnamüürist jäävad ehitised põlema panna. Kitsad tänavad, läbikäikude võrgustik, maainimesel labürindisarnane. Linnal oli kaks tunnust: linnamüür ja –õigus, mis pidid tagama selle püsimise. Mitmetel linnadel õnnestus liita ümbritsevad valdused ja tekkisid linnvabariigid. Neid valitses raad eesotsas bürgermeistriga. Puudus teoorjus , andamid ja suuremad senjöörmaksud. Polnud täitsa iseseisvad, kuninga kontroll. TSUNFT : Käsitöölised kuulusid kohustulikult tsunftidesse , igal käsitööharul oli oma tsunft. Ül. Oli kontrollida tootmist, müüki ja kvaliteeti. Ilma tsunfti kuulumata ei tohtinud käsitööga tegeleda. Põhimäärus skraa , hierarhia – õpipoiss, sell, meister, viimaste seast valiti vanem. Tsunftimeistrile kuulus juhtiv osa. Tsunftijänes-inimene, kes tegeles väljaspool käsitööga. Ühe linna tsunftid moodustasid gildi , mida nim. väikegildiks. Kaupmeeste ühendus – suurgild. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid – Mustpeade gild . KAUBALINNADE LIIDUD: Kaubandus oli koondunud 2te suurde piirkonda: 1. Vahemeri (Euroopa ning Idamaade ja Põhja-Aafrika vaheline ühendustee), 2.Lääne-ja Põhjameri, kuhu kuulusid saksa kaupmehed. 1160.a moodustasid kaupmeeste koondise -Hansa. Hiljem kujunes sellest kaubalinnade liit. Eestist olid hansalinnade hulgas Tallinn,Tartu,Pärnu,Viljandi. Siiski olid Vahemere kaubalinnad mõjukamad. KÕRG-KESKAJA KULTUUR: TEADUS:Keda huvitas haridus ja teadus, pidi astuma kiriku teenistusse, sest vaimulikud olid ainsad kirjaoskajad. 11-13saj tekkisid ülikoolid.Pole kindlalt teada, milline vanim ülikool, aga mainitakse Salerno ülikooli Itaalias(arstide kool). Vanimaks tunnistatud Bologna ülikool( 1119 ). Trükikunsti leiutamine (1445 või 1446). 1456 trükiti Piibel (1.trükitud raamat Euroopas). ARHITEKTUUR : Romaani ja gooti stiil. Kiriku põhiplaaniks basiilika . Romaani stiil- ümarkaar.( Cluny kloostri kirik , Notre-Dame-la- Grande ’i kirik, Mainzi toomkirik ). Gooti stiil- teravkaar , roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Kirikud pidid olema suured, uhkemad. Gooti stiilil laiemad aknad kui romaani stiilil, tehti ka vitraaže. Hilisgootika ajal kaunistati kirikuid veelgi enam.( Chartres ’i, Reimsi , Amiens ’i katedraal, Kölni toomkirik, Canterbury katedraal) SKULPTUUR :Täitis tähtsat rolli-haris ja kasvatas rahvast usuliselt. Romaani skulptuurid kohmakad, gooti omas realismisuunaline areng. MAALIKUNST : miniatuurmaal -raamatuillustratsioonid. Tekkis uuesti tahvelmaal. Bayeux ’ vaip . VENEMAA KÕRG-KESKAJAL: 11saj polnud Vana-Vene riik ühtne. Suurvürsti pojad valitsesid tähtsamates keskustes(igaüks ajas oma poliitikat) ning peale suurvürsti surma algas võitlus vendade vahel, kes saab Kiievisse troonile. 12saj algul Vladimir Monomahh taastas riigi ühtsuse, aga peale tema surma see jälle lagunes . Esiplaanile jäid Vladimiri -Suzdali vürstiriik ja Novgorodimaa. 1237a tungisid Venemaale mongolite. tatarlaste väed, kes vallutasid enamik vürstiriike ning moodustasid oma riigi-Kuldhordi. Vürstid pidid minemakhaani juurde, et taotleda valitsemisõigust tõendavat jarlõkki. Novgorodis oli üsna demokraatlik valitsemiskord -elu juhtis rahvakoosolek ehk veetše. Tähtsal kohal olid käsitöölised ja kaupmehed