Mõisted: "keskkonnamõju", "oluline keskkonnamõju". Keskkonnamõju liigid, too näiteid. 1 Keskkonnamõju hindamise eesmärk ja ülesanne. KMH olulisemad tunnused. Keskkonnamõju hindamises osalejad. Keskkonnaaudit. Määratlus. Keskkonnaauditeerimise eesmärk. Audit ja audiitor. Auditeerimise põhimõtted. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest. Audititüübid. Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnakorralduse ja keskkonnajuhtimise mõisted. Demingi juhtimismudel ja selle faaside sisu (kavanda, vii ellu, kontrolli, täiusta). Integreeritud juhtimissüsteemi elemendid (kvaliteet, keskkond, risk, tervis ja ohutus). Keskkonnajuhtimissüsteemid: ISO 9000 seeria; ISO 14000 seeria; OHSAS 18000. Keskkonnajuhtimissüsteemi vajadus. Keskkonnajuhtimissüsteemi põhistiimulid: seadusandlus, huvigruppide surve, teadlikkus, konkurentsivõime, finantskulutused. Keskkonnajuhtimissüsteemid
Keskkonnakaitse üldkursus Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaaudit. Keskkonnarisk. Keskkonnajuhtimine Aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse, teeb pidevalt tööd Kktingimuste parandamiseks. Näeb ette keskkonnateadlikku tootmist või teenindamist vastavalt ettevõtte tegevusalale. Samal ajal ei esitata mingeid nõudmisi ettevõtte keskkonnasäästmise tasemele, kuid ettevõte peab järgima kehtivaid õigusakte.
- Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse - Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine - Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks - Mis võiks olla nende eesmärgite täitmise piiriks? Säästva arengu instrumendid: - Seadusandlikud. Keskkonnastandardid - Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) - Horisontaalsed toetavad vahendid: andmetöötlus, teadus, innovatsioon - Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) - Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid (Greenpeace, WWF, "Teeme ära") - Isiklik vastutustunne! Mahepõllumajanduse peamine eesmärk: vähendada inimmõju keskkonnale ning tagada põllumajandussüsteemi võimalikult looduslähedane toimimine. - Külvikordade rakendamine kohapealsete ressursside efektiivseks kasutamiseks. - Väga ranged piirangud pestitsiidide ja sünteetiliste väetiste, loomakasvatuses
ja poliitilisi pingeid 4. Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia 5. Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem 6. Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve 7. Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes Vahendid: 1. Seadusega kehtestatud keskkonnastandardid 2. Teadus, innovatsioon 3. Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) 4. Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) 5. Valitsusvälised survegrupid 6. Keskkonnaorganisatsioonid 2) Mis on vee eutrofeerumine? Mis on selle põhjused ja kuidas seda ära hoida? Eutrofikatsioon on veekogude rikastumine toitainega. Põhjused: 1. Toitaineelementide lisandumine ja akumuleerimine 2. Muldade erosioon (inimene võib selle kiirenemisele kaasa aidata) Protsessi kiirendab: 1. Reovee juhtimine veekogudesse 2. Liigne põldude väetamine Ära saab hoida ka kui:
VOLITATAKSE NING KUIDAS TOIMUB TÖÖTAJATE JA ORGANISATSIOONI VAHELINE DIALOOG Juhtimiskvaliteedi auhinna kriteeriumid (4) 4 .PARTNERLUS JA RESSURSID 4A - KUIDAS ORGANISATSIOON JUHIB OMA FINANTSRESSURSSE (milline on protsess) 4B - KUIDAS ORGANISATSIOON JUHIB OMA INFORESSURSSE 4C - KUIDAS ORGANISATSIOON JUHIB VÄLISEID PARTNERLUSSUHTEID 4D - KUIDAS ORGANISATSIOON JUHIB MUID RESSURSSE (hooned, töökeskkond, keskkonnajuhtimissüsteemid, tehnoloogia jmt) Juhtimiskvaliteedi auhinna kriteeriumid (5) 5. KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEM JA PROTSESSID 5A - KUIDAS ORGANISATSIOON KESKENDUB OMA TOOTEID JA TEENUSEID KAVANDADES KLIENTIDELE NING KUIDAS JUHITAKSE JA KINDLUSTATAKSE KLIENDISUHTEID 5B - KUIDAS ORGANISATSIOON ARENDAB OMA KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI 5C - KUIDAS ORGANISATSIOON JUHIB OMA VÕTMEPROTSESSE TOODETE JA TEENUSTE LOOMISEKS
Tooraine eluea pikendamine, mida efektiivsem, seda parem... Keskkonna olukorra leevendamiseks – erinevad meetmed: Ennetavad abinõud (standardid, piirangud, keelud, litsentsid, tunnistused); Keskkonnamõjude hinnang, majanduslikud abinõud (maksud, toetused, kindlustused ); Parandavad abinõud (seire, audit, järelvalve, saasteallika juures, teavitamine); Jõumeetmed (tsiviilaktid, kriminaalaktid, administratiivne tegevus, trahvid). keskkonnamõjude hinnang, keskkonnajärelevalve, keskkonnajuhtimissüsteemid, Eesti Standardikeskus (EVS) Eestis tegeleb standardite ülevõtmise, tõlkimise ja avaldamisega Eestis kehtib 2005. aasta septembrist Eesti Standardikeskuse poolt kinnitatud standard. EVS-EN ISO 14001:2005 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Spetsifikaat ja juhised selle kasutamiseks. Eestis sertifitseeriti esimesed organisatsioonid 1999. aastal ning 2011. aasta seisuga oli Eestis 383 ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud organisatsiooni.
Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju strateegiline Projekt hindamine Poliitika • Tegevuskava • Programm • Planeering • Projekt Keskkonnajuhtimissüsteemid • ISO 14001 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Spetsifikaat ja juhised selle kasutamiseks. • EMAS –Eco-Management and Audit Scheme • Rahvusvahelise Kaubanduskoja Põhimõtted • Malcolm Baldridge’i Auhin Keskonnamõju liigid: • Füüsikalis-keemiline • Bioloogiline • Kultuuriline • Sotsiaalmajanduslik KMH olulised tunnused • Mõiste “keskkond” lai käsitlus • Interdistsiplinaarsus • Alternatiivide/Variantide käsitlemine • Mõjude prognoos, hindamine ja võrdlemine
2 Sissejuhatus Keskkonnaprobleemid ümbritsevad pidevalt meid kõiki. Naftareostused, suurte vihmametsade hävimised ja üleujutused on kujunenud nii igapäevaseks, et me ei pane neid tihti tähelegi. Siiski peame mõtlema reaalselt, sest võib-olla ühel päeval oleme ise nende probleemide keskmes ja siis ei oska keegi õigesti käituda. Selle vältimiseks ongi välja mõeldud keskkonnajuhtimissüsteemid ja keskkonnamärgid, mis tagavad probleemide korral abi ning ennetavad neid. Abiks on ka paika pandud eesmärgid ja pidev täiustamine, mis tagab meile parema elukvaliteedi. 3 Keskkonnajuhtimissüsteem Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist ning kujutab organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist,
välisaudiitor. Audiitor peab olema erapooletu ja objektiivne. Auditi tulemused dokumenteeritakse ja arutatakse läbi koos juhtkonnaga ning nende alusel koostatakse korrigeerivate meetmete kava. ISO 1901- Juhtimissüsteemide siseaudiitorite koolitus Auditi määratlused- auditi kriteeriumid, tõendusmaterjal, leiud, järeldus Auditeerimise põhimõtted: Eetiline käitumine, selge esitlus, kohane professionaalne hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine. Keskkonnajuhtimissüsteemid Keskkonnajuhtimissüsteem: osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist, osa keskkonnakorraldusest ja keskkonnakaitsest ning koosneb organisatsiooni struktuurist, tegevuskavadest, määratletud vastutustest, toimingutest, protseduuridest, protsessidest ning ressurssidest, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks. Põhistiimulid: Seadusandlus, huvigruppide surve, teadlikkus, kuvand ja maine, konkurentsivõime, finantskulutused.
välisaudiitor. Audiitor peab olema erapooletu ja objektiivne. Auditi tulemused dokumenteeritakse ja arutatakse läbi koos juhtkonnaga ning nende alusel koostatakse korrigeerivate meetmete kava. ISO 1901- Juhtimissüsteemide siseaudiitorite koolitus Auditi määratlused- auditi kriteeriumid, tõendusmaterjal, leiud, järeldus Auditeerimise põhimõtted: Eetiline käitumine, selge esitlus, kohane professionaalne hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine. Keskkonnajuhtimissüsteemid Keskkonnajuhtimissüsteem: osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist, osa keskkonnakorraldusest ja keskkonnakaitsest ning koosneb organisatsiooni struktuurist, tegevuskavadest, määratletud vastutustest, toimingutest, protseduuridest, protsessidest ning ressurssidest, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks. Põhistiimulid: Seadusandlus, huvigruppide surve, teadlikkus, kuvand ja maine, konkurentsivõime, finantskulutused.
Põhjavee seire Metsaseire Mullaseire Jne Eksam 5 või 10 jaanuar Keskkonnaindikaator näitaja, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi kohta. EKSAMIL!!!!!! @@@@@@£$ DPSIR raamistiku näitajate omavaheline seostumine - Surve - Seisund - Vallapäästvad jõud - Mõju - Vastumeeted Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme, teeb pidevat tööd keskkonnatingimuste parandamiseks ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhistega. Kkjuhtimissüsteemi vajadus : kkküsimuste plaanipärane lahendamine!!!, Kkjuhtimissüsteemi rajamine vabatahtlik protsess Keskkonnajuhtimissüsteem. Miks??? aitab kaasa raha kokkuhoiule, suureneb materjali kasutuse tõhusus, parandab konkurentsivõimet, maandab tööõnnetusriske Kkjuhtimise põhistiimulid!!!!!!!!!! EKSMIL @@@@@@ - Majanduslikud põhjused - Suhted ametkondadega - Avalikud hanked - Tarbijate nõudmised
tõhusust ning võrreldakse tulemusi kavandatavaga o täiusta – korrigeeritakse tegevusi ja kõrvaldatakse kontrolli käigus ilmnenud puudused, võidakse korrigeerida ja kohandada ka algseid tegevusplaane vastavalt muutunud olukorrale integreeritud juhtimissüsteemi elemendid: o kvaliteet o keskkond o risk o tervis & ohutus keskkonnajuhtimissüsteemid: o ISO 9000 seeria – kvaliteedijuhtimine o ISO 14000 seeria – keskkonnajuhtimine o OHSAS 18000 – töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine keskkonnajuhtimissüsteemi olemus ja vajadus: o keskkonnajuhtimissüsteemi võib vaadelda keskkonnakaitse korraldamise vahendina ja organisatsiooni üldise juhtimissüsteemi osana. Keskkonnajuhtimissüsteemi iseloomustab kindel struktuur, tegevuskavad,
LK SEADUS (2004) LK seaduse eesmärk loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade säilitamine ja kultuuriväärtuste. LK põhimõtted looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitstavad LK objektid 1. Kaitsealad - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Jagunevad: 1)rahvuspargid - kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi, tasakaalustatud ...
· läheduse põhimõte.- Vähendamaks transpordikulusid toimugu tootmisprotsess tarbijale nii lähedal kui võimalik. · koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel Säästva arengu instrumendid · Seadusandlikud. Keskkonnastandardid · Teadus, innovatsioon · Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) · Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) · Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED · Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel · Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus · Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid · Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia
· läheduse põhimõte.- Vähendamaks transpordikulusid toimugu tootmisprotsess tarbijale nii lähedal kui võimalik. · koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel Säästva arengu instrumendid · Seadusandlikud. Keskkonnastandardid · Teadus, innovatsioon · Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) · Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) · Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED · Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel · Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus · Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid · Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia
Erinevalt keskkonnamõjude hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud. KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole. Keskkonnaaudit tegeleb olukordadega, kui: Mõjuallikate enam ei ole, kuid mõju on olemas; Mõjuallikas on olemas ja ka mõju on olemas; Mõjuallikas on olemas, kuid mõju pole veel avaldunud. Keskkonnajuhtimissüsteemid: Mõisted keskkonnakorraldus ja keskkonnajuhtimine: Keskkonnakorralduse mõistet kasutatakse rohkem avalikus sektoris ja see hõlmab arvestatavat osa keskkonnakaitselistest meetmetest. Järgib Eesti riigi halduskorraldust. Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse.
Auditeerimise põhimõtted. Prognoosida, kui: Mõjuallikate enam ei ole, kuid mõju on olemas Mõjuallikas on olemas ja ka mõju on olemas Mõjuallikas on olemas, kuid mõju pole veel avaldunud Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest. Tegeleb tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud. Audititüübid. Vastavusaudit Vastutusaudit Asukohaaudit Omaniku vahetusega kaasnev Eriauditid Keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id) Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse. Keskkonnakorraldus avalikus sektoris arvestatav osa keskkonnakaitselistest meetmetest. Demingi juhtimismudel Kavanda, vii ellu, kontrolli, täiusta Kavanda - Keskkonnapoliitika - Olulised keskkonnaaspektid ja mõjud - Õigusaktide nõuded - Keskkonnaeesmärgid, -ülesanded ja –kavad Vii ellu
Olulisemad mõisted: auditi kriteeriumid - Poliitikate (tegutsemisviiside), protseduuride ja nõuete komplekt Tõendusmaterjal - tõendusdokumendid, faktide konstateering või muu auditi kriteeriumidesse puutuv ja kontrollitav informatsioon Leiud - Auditi kogutud tõendite ja auditi kriteeriumite vastavuse hinnangu tulemused Järeldus - Auditeerimise põhimõtted. Eetiline käitumine · Selge esitlus · Kohane professionaalne hoolikus · Sõltumatus · Tõendusmaterjalil põhinev lähenemine Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnakorraldus ja keskkonnajuhtimine. Keskkonnakorralduse mõistet kasutatakse rohkem avalikus sektoris ja see hõlmab arvestatavat osa keskkonnakaitselistest meetmetest Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse Demingi juhtimismudel. Demingi mudel on universaalne tegutsemisskeem, mis on rakendatav tööstuse ümberkorraldamisel kvaliteedijuhtimises
kasvuhoonegaaside saaste hulk ei tohi olla suurem kui oli seda 1990. a. Protokoll ei õnnestunud, kuna Protokoll ei hõlmanud arenguriike (nt Hiina, India) 17. Kirjeldage säästva arengu peamisi instrumente. Seadusandlikud (riigisisesed + rahvusvahelised); Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid); Teaduse, innovatsiooni areng, keskkonnateadlikkuse kasv; Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid); Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid (Greenpeace, WWF, Eesti ,,Teeme ära"); Isiklik vastutustunne! 18. Ökoloogiline jalajälg. Miks Eesti inimese ökoloogiline jalajälg on võrreldes teiste Euroopa riikidega (nt. Inglismaa, Rootsi) tunduvalt suurem? Ökoloogiline jalajälg - mõõdupuu, millega mõõdetakse kas inimese, ettevõtte, linna või riigi tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist.
Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest. · KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole. · Keskkonnaaudit tegeleb olukordadega, kui: Mõjuallikate enam ei ole, kuid mõju on olemas Mõjuallikas on olemas ja ka mõju on olemas Mõjuallikas on olemas, kuid mõju pole veel avaldunud Audititüübid: · Vastavusaudit · Vastutusaudit · Tegevuskoha audit · Omaniku vahetusega kaasnev audit · Eriauditid · Keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id) Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnakorraldus on keskkonnanormide ja -standardite, keskkonnaekspertiiside ja -auditi korraldamine, keskkonnamärgiste rakendamine, keskkonnamõju hindamine jms avalikus, era- või mittetulundussektoris. Keskkonnajuhtimine on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust ning vähendada keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid. Keskkonnajuhtimissüsteemi vajadus.
Keskkonnaassamblee (UNEA). • Tegemist on ÜRO organiga, mis asendaks edaspidi ÜRO Keskkonnaprogrammi nõukogu ning tegutseks ÜRO Peaassamblee juures. • Organi ülesanne on tagada strateegiliste ja poliitiliselt oluliste keskkonnaotsuste ettevalmistamine ning kõigi oluliste huvirühmade kaasamine otsuste tegemisse. UNEA asutamise peamiseks eesmärgiks on integreerida keskkonnakaalutlused paremini ÜRO otsusetegemise süsteemi. Keskkonnajuhtimissüsteemid, Keskkonnamõju hindamine, Keskkonnaaudit, Keskkonnarisk Keskkonnajuhtimine • Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse, teeb pidevat tööd keskkonnatingimuste parandamiseks. • Keskkonnajuhtimine näeb ette keskkonnateadlikku tootmist või teenindamist vastavalt ettevõtte tegevusalale
konkurentsivõime, finantskaalutlused. Põhilised arenguhoovad: Majandushoovad, kvaliteedijuhtimine. Demingi mudel: Universaalne tegutsemisskeem, mis on rakendatav tööstuse ümberkorraldamisel, kvaliteedijuhtimises, keskkonnajuhtimises jm. „Planeeri, tegutse, kontrolli, täiusta!“ Integreeritud juhtimissüsteemid: Kvaliteedijuhtimine, keskkonnajuhtimine, töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine, toiduohutuse juhtimine, riskijuhtimine. Keskkonnajuhtimissüsteemid ISO 14001 ja EMAS: Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonnajuhtimine. Keskkonnajuhtimissüsteemide tuumikelementide spetsifikatsioon. On ettekirjutav ning kasutab Demingi juhtimismudelit. EMAS on suures osas ISO 14001-ga ühilduv, kuid on laiahaardelisem. Keskkonnaaspekt: Organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, millel on või võib olla oluline mõju keskkonnale. KESKKONNANORMATIIVID JA STANDARDID
Investorid (investorite jaoks on enamasti oluline, et firma toodaks võimalikult palju kasumit, samas on ka investoreid, kes investeerivad selleks, et firma koosolekutel streikida ning investoreid, kes investeerivad ainult kk sõbralikke firmadesse) Töötajad (jällegi enamasti kasum, sest tänu sellele saab kõrgemaid palku maksta, kuid samas on töötajate jaoks ka üha olulisem ettevõtte keskkonnasõbralikkus) Keskkonnajuhtimissüsteemid (Environmental management system) : EMS-d jälgivad, kontrollivad ning vähendavad kk mõjusid (k.a tarnijaid ja tarbijaid) EMS-d tekkisid 1990-datel (pärast kvaliteedijuhitmissüsteeme 1980-ndatel) EMS-de peamine eesmärk- keskkonna poliitika rakendamine/elluviimine Keskkonnamõjude jälgimine, kontroll ja vähendamine Kaasa arvatud tarnijad ning lõpp-produkti kasutajad (tarbijad)
tootega seotud keskkonnateabe edastamine asendamisvõimalusest. 4. pinnasekahju ökomärgised ja keskkonna- aruandlus, 6. keskkonnajuhtimissüsteemid 13.10.2014 59 13.10.2014 60 jms. 10
· Arendada sotsiaal- ja majandussfääri tasakaalustatult ja keskkonda säästes; · Saada minimaalse ressursikuluga maksimaalne hulk hüvesid ja minimaalne hulk jääke; · Katkestada lineaarne seos majanduse kasvu ja selle keskkonnamõju vahel · Tagada keskkonnasõbralik maine · ENAP Avastades uusi keskkonnaregulatsiooni suundi (ing. -exploring new approches on environmental regulation · Peateemad: o 1. Keskkonnajuhtimissüsteemid o 2. Saaste heitmete kaubandus o 3. Tööstusettevõtete keskkonnaregulatsioon (IPPC) IPPC tegevusevaldkonnad · elektri, soojuse, kütuse ja koksi tootmine; · vedel- ja gaasiliste kütuste rafineerimine ning tahke kütuse utmine; · metallide tootmine ja töötlemine; · mineraalsete materjalide töötlemine; · keemiatööstus; · jäätmekäitlus; · tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus ning nahaparkimine; · toiduainetööstus;
aineringete isetaastumisvõimet Ökoloogiline defitsiit ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik. SÄÄSTVA ARENGU INSTRUMENDID Seadusandlikud. Keskkonnastandardid Teadus, innovatsioon Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem
põhimõtete alusel ning mille kasutamise sihtotstarve on keskkonnakaitse. Loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte Taastuvaid ja taastumatuid looduvarasid tuleb kasutada säästlikult, arvestades nende looduslikku juurdekasvu ja varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks. Seaduses sätestatud juhul kehtestatakse taastuva või taastumatu loodusvara aastased kasutusmäärad KESKKONNAJUHTIMINE 31. Keskkonnajuhtimissüsteemid EMAS, ISO14000, ISO 14001 protsessid ISO 14001- rahvusvaheline keskkonnajuhtimissüsteemide standard. Standard sätestab selged juhtraamid, mille aluseks on hea reputatsiooniga juhtimismudel: Planeeri-Tee-Kontrolli-Parenda. See nõuab, et organisatsioon hindaks oma tegevuse mõju keskkonnale, saaks aru, kuidas neid mõjusid ohjata ning kehtestaks selged eesmärgid ja ülesanded oma keskkonnaalase toime pidevaks parendamiseks
annaabi.ee 
