Koosolekute, nõupidamiste korraldamine ja juhtimine Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................1 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 2 2.Koosolek.............................................................................................................3 3.Kuidas koosolekut korraldada?..........................................................................3 3.1.Koosoleku ettevalmistamine........................................................................ 3 3.2.Koosoleku läbiviimine................................................................................. 5 4.Kokkuvõte..................................................
RÜHMA- JA MEESKONNATÖÖ Rühma olemus ja tunnused Rühma käitumine ei ole üksnes kogum kõikide selle rühma inimeste käitumisest. Miks? Sellepärast, et rühmas käituvad inimesed erinevalt sellest, kuidas nad käituvad üksi olles. Rühmadel on omadusi, mis erinevad nende inimeste, kes rühma kuuluvad, omadustest. Rühma puhul öeldakse ka, et „üks pluss üks võrdub kolm“, mis väljendab inimeste koostööst tekkivat lisaväärtust. Rühm koosneb kahest või enamast koos töötavast ja vastastikku sõltuvast inimesest, kes püüavad koos saavutada teatud eesmärke. Rühmad on kas formaalsed või informaalsed. Formaalsed ehk ametlikud rühmad on töörühmad, mis on organisatsiooni poolt asutatud ja millele on määratud töökohustused ja spetsiifilised tööülesanded. Formaalsete ehk ametlike rühmade töö on kindlaks määratud ja suunatud vastavalt organisatsiooni eesmärkidele. Formaalsed töörühmad võivad olla ajutised (näiteks koosolek) või alalised (meeskond). Informa...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 8. peatükk KOMMUNIKATSIOON Selles peatükis seletatakse lahti kommunikatsiooniprotsessi mõiste ning kirjeldatakse koordineerimise eesmärke ja tasandeid. Eraldi käsitletakse efektiivsete koosolekute korraldamise eeldusi ning antakse ülevaade projekti maine kujundamise võtetest. Kommunikatsioon ja informatsioon Mõistetel "kommunikatsioon" ja "informatsioon" on palju käsitlusi ja definitsioone. Seetõttu selgitame esmalt, mida selles käsiraamatus nende terminite all mõistetakse. Informatsioon on igasugune kirjalik, suuline või visuaalne teave, mida edastatakse kommunikatsiooniprotsessis. Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessis edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastas...
AS-Aktsiaselts Raamatupidamine Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri. Aktsiaseltsi puhul on üheks peamiseks eripäraks nõue märkida aktsiad väärtpaberite keskregistris. · Juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. · Aruandlus Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada üle 10% aktsiatega määratud hääli omavate nimeliste aktsiate omanike nimekiri aastaaruande kinnitanud üldkoosoleku toimumise seisuga, mida säilitatakse äritoimikus. · Dividendi võib maksta üks kord aastas kinnitatud majandusaasta aruande alusel. · Kolmandatele isikutele kättesaadav informatsioon Äriregistri k...
FIE MTÜ OÜ AS Asutamine/nõutav Esitada avaldus Viia läbi Registreerida e- Registreerida notari asutajate arv äriregistrisse asutamiskoosolek, äriregistris või asutada kaudu/1 (minimaalselt) kandmiseks/1 sõlmida asutamisleping notari kaudu/1 (lisana kinnitada MTÜ põhikiri)/2 Algkapital Puudub Puudub 2500 25000 Juhtimine Juhtimisorganid Kõrgeim juhtorgan on Kohustuslik Kõrgeim juhtimisorgan puuduvad liikmeskond juhtimisorgan on on aktsionäride ...
Teenusmajanduse instituut JUHTIMISE PRAKTIKA ARUANNE Praktika aruanne Õppeaine: Juhtimine Mõdriku SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................4 1 ettevõtte üldtutvustus...................................................................................................5 1.1 Turundusstrateegia ja arengukava........................................................................5 2 organisatsiooni struktuur.............................................................................................7 2.1 Struktuuri liigendus ja disain................................................................................8 3 juhi tööga tutvumine....................................................................................................9 3.1 Juhi päeva pildistus..............................
ASJAAJAMINE JA DOKUMENDIHALDUS 1. Teema iseseisva töö kirjeldus ja kontroll Valdkonna õigusaktidega tutvumine (Avaliku teabe seadus, märgukirja jne. seadus, isikuandmete kaitse seadus, teenuste korraldamise ja teabehalduse alused)- 2 tundi. Vormistab õpimapi jaoks algatuskirja, vastuskirja, e-kirja 3 tundi 2. Teema hinde kujunemine: Hinnatakse mitteeristavalt. Hindamise eelduseks on aruteludes osalemine. Mooduli hinne kujuneb õpimapi esitamisest. Õpimapp sisaldab süstematiseeritud endakoostatud dokumente (vabalt valitud teemal näiteks algatuskiri ( tellimuskiri) ja sellele vastuskiri, e- kiri praktikale kandideerimiseks, millega saadad manusena CV, motivatsioonikirja (NB! CV, motivatsioonikirja ei ole vaja esitada) ning kirjalikku essee (arutelu) dokumendihalduse vajalikkusest organisatsioonis ca 2 lk. Õpimapp on vormistatud vastavalt kooli kirjalike tööde koostamise juhe...
1 OSAÜHING 1.1 Asutamine Osaühingu on nagu äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing, on ühest küljest, mõeldud vormiks väiksematele ettevõtetele. Võrreldes aktsiaseltsiga on osaühingule kehtestatud palju vähem norme. Nende kohta käivad normid on dispositiivsed ehk ühingu (seltis) põhikirjaga saab mitmetes olulistes küsimustes ette näha seaduses sätestatud erinevaid kokkuleppeid. Osaühingus on osanike vastutus piiratud. Osaühingu suureks eeliseks on see, et neil on väike algkapitali nõue - 2500 eurot. Asutamine toimub lihtsamalt ja kiiremalt, kuna pole nõutud, et audiitor kontrolliks mitterahalise sissemakse hindamist. Samuti on võimalus asutada osaühingut ka ühel isikul ja sissemakset tegemata ÄS § 140¹ kohaselt. Seda muidugi juhul, kui OÜ osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamisleping ette näha, et asutaja ei pea OÜ asutamisel osa eest tasuma. Kuni sissemaksed pole täielikult tasutud kõigi osanike pool...
Omavalitusus- Tartu linna näitel MÕISTE 1. Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. 2. Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. KOHALIKU OMAVALITSUSE VÕIMUPIIRID: 1. Kohalike võimuorganite põhivolitused ja kohustused määratakse kindlaks põhiseaduse või seadusandlusega. See tingimus ei välista aga kohalikele võimuorganitele erivolituste ja kohustuste omistamist vastavuses seadusandlusega. ...
VÕIM JA OTSUSTAMINE Võim on autoriteet, mis on võimeline teisi oma tahtele allutama, teiste inimeste tegusid juhtima. Juhil võib olla võim, kuid mitte autoriteet. Viis võimutüüpi (French, Raven) · Tasustatud võim- tasul põhinev, võimalus pakkuda alluvatele palgatõusu, edutamist vms. Alati olemas. · Sundiv võim karistusel põhinev, alluvad näevad juhti kui karistajat. Võib rakendada kui tahta. · Seaduspärane võim liider on töötajatest kõrgemal positsioonil. Alati olemas. · Soovituslik võim karismaatilisusel põhinev, alluvad näevad juhi omadusi (häid). Seotud autoriteediga ega pruugi olla. · Asjatundja võim alluvad näevad juhti kui väga heade oskustega spetsialisti. Seotud autoriteediga ega pruugi olla. OTSUSTAMINE Otsustamine kui protsess: Otsustamisstiilid: · Ratsionaalne ratsionaalsed otsused baseeruvad uuringutel j...
DOKUMENTATSIOONI KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS Organisatsiooni funktsioonid: - Juhtimine - Personalitöö - Raamatupidamine - Põhitegevus 1. Dokumendihalduse korralduse eesmärk- on tagada väärtuslikku teavet tagavate dokumentide säilimine ning kättesaadavus 2. Valdkonna põhimõisted: dokumendihaldus- tegevused dokumendisüsteemi loomiseks ja haldamiseks; dokumentide koostamiseks ning dokumentide hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks dokument- mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. arhivaal- dokument või teavik, mida säilitatakse kestvalt tema väärtuse tõttu isikule, organisatsioonile või ühiskonnale. dokumendi elukäik- protsess, mis algab dokumendi loomisega ja lõpeb selle hävitamisega või jätkub püsiva säilitamisega arhiivis dokumendisüsteem - isikute, dokumentide,...
Hellenid - kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal. Barbarid - kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste rahvaste esindajate kohta; nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar); tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest. Polis - linnriik, mis hõlmas linna koos seda ümbritseva maa-alaga; tekkisid 8. saj eKr Kreeka maakondades. Aristokraatia - kreeka k „parimate võim“; kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed; vaenlase kallaletungi ajal juhtisid kaitset ja retki naabrite vastu. Demokraatia - poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Türannia - võim, mille linnriigis kehtestas ebaseaduslikult aristokraat, kes sisetülide käigus mõnest vastastest jagu sai ja ainuvalitsejaks tõusis ning kes sageli lõpetas sisetülid ja kaitses ...
Asutamisprotsessid 1) Äriidee 2) Ettevõtlusvormi valik 3) Ärinime valik ja kontroll 4) Asutamisdokumentide koostamine ja äriregistrile esitamine 5) Tegevuslubade/litsentside hankimine 6) Töötajate arvele võtmine 7) Registreering majandustegevuse registris 8) Finantseerimis võimaluste leidmine Juhtimine Omanike pädevused – omaniku pädevus hõlmab põhikirja muutmist, aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist, nõukogu liikmete valimist ja tagasikutsumist, audiitorite valimist, erikontrolli määramist, majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamist, ettevõtte ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise otsustamist. Õigused ja kohustused juhatuse liikmetele – Õigused esindada kõikide tehingute tegemisel äriühingut, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad ühingut mitmekesi või ü...
KOOLITUS AVALIK ESINEMINE Mirell Lattik Kanepi Avaliku esinemise koolituse läbinud noor: On enesekindel ja tunneb oma publikut hästi On teadlik, kuidas toime tulla esinemiskrambiga Oskab ära tunda head esinejat ja esitlust Oskab ette valmistada kaasahaaravat kõnet Oskab eesmärgipäraselt avalikult oma mõtteid avaldada Teab häid nippe, kuidas endast unustamatu mulje jätta Oskab esinedes arvestada publikuga Taju Tuleb olla olukorraga kursis Tuleb teadvustada, kus ja miks sa siin oled Võtta õppust teistelt esinejatelt Hoida eesmärk alati silme ees Mõelda endast positiivselt Häälestada ennast edule Harjutada palju !!! Ärevus Tekitab : publikukartus ebaõnnestumise kartus ebaõnnestumise kogemus Toimetulek : hingata enne lavale minekut võtta midagi kaasa (turvatunne) mõel...
,,Kuus mõttemütsi" VALGE MÕTTEMÜTS-tähendab informatsiooni. Kui kasutusele võetakse valge mõttemüts, keskendutakse vahetult üksnes informatsioonile. Informatsioon võib hõlmata kindlaid fakte, mille õigsust on võimalik kontrollida, ja kergemat infot, nagu valikuvõimalusi ja arvamusi. Enda arvamuse puhul on muidugi tegu punase mõttemütsiga, aga kui kellegi teise oma, on tegu valge mõttemütsiga. Valget mõttemütsi kasutatakse üsana istungi alguses, see on just kui asetleidev mõtlemise taust. Saab kasutada ka üsna koosviibimise lõpus nii-õelda hinnangu andjana. Väga tähtis on valge mõttemütsi juures leida üles vajaminev ja puuduv informatsioon. Valge mõttemütsi puhul on tähtsad faktid mitte vaidlused, kuna vaidluse osana ei saa fakte võtta kunagi erapooletuna. Niisiis tagab valge mõttemüts käepärse viisi neutraalsete ja objektiivsete faktide väljatoomiseks. Valge mõttemütsi Jaapanipärasus seisneb selles, et ja...
Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine 1947-91. Pooled : USA + dem. riigid, kes olid vabatahtlikult VS NSVL + sotsialistlikud riigid, kes olid sunnitud. Lääneliitlastele tundus, et Hitler üritab kehtestada kontrolli üle kogu Euroopa. Said kinnitust. NSVL seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalsed pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSVL sõjaseisukord, kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks. 1946 a algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Kuu hiljem pidas W.Churchill USAs Fultonis kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimsed dem. Jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas, valmistudes sõjaks. Võidurelvastumine-oluline joon. Mõlematel ...
Keskkonnakaitse teaduskond KODUNE TÖÖ Üliõpilane: Keskkonnakaitse esimene kursus ,,EESTI LOODUSUURIJATE SELTS" juhendaja: Prof. 2013 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... 1 Seltsi asutamisest ja ajaloost........................................................................................... 3 Üldkoosoleku väljundid:................................................................................................ 5 Presiidiumi väljundid:.........
Aineprogramm Dokument, elukäik ja omadused DOKUMENDIHALDUS Organisatsiooni kultuur asjaajamiskultuur Dokumendihalduse õiguslik keskkond Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Dokumendid (elemendid, plangid, liigid, loomine) 2008/2009 Dokumendiringlus, dokumentide menetlemine Dokumentide hoidmine, säilitamine, hävita...
Emakeel Seltsi Põhikiri Koostanud Meelis Leming & Toni D..... § 1. Emakeele Selts (allpool: selts) on 23. märtsil 1920. aastal Tartu Ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis nüüd tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga. Selts asub Tallinnas. § 2. Emakeele Seltsi eesmärgid on: a) kaasa aidata eesti keele, sugulaskeelte ja etnoloogia teaduslikule uurimisele; b) kaasa aidata eesti keele kasutamisele riigikeelena ning ülemaalise suhtluskeelena; c) äratada avalikku huvi eesti keele ja sugulaskeelte vastu; d) edendada filoloogide akadeemilist suhtlemist ja ühisüritusi, samuti nende koostööd eesti keele huviliste...
ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline...
Ettevõtte rahandus Kordamisteemad 1. Mis on rahandus? Rahandus on raharessursside juhtimine. 2. Mida iseloomustab rahandus? Milleks seda kasutatakse? kõrge risk ja määramatus, suur kreatiivsus ja innovaatilisus. Ettevõtte rahandus tegeleb ettevõtte rahaliste ressursside ratsionaalse paigutamise ja suunamisega. Ettevõtte rahanduse eesmärk on maksimaalselt kaasa aidata omanike jõukuse kasvule.Ettevõtte rahanduse eesmärk maksimaalselt kaasa aidata omanike jõukusele.Omanike jõukus tuleb aktsia turuhinna tõusust, kuid kasu ja aktsia turuhind ei pea olema võrdelises sõltuvuses. Aktsia turuhind sõltub lisaväärtusest, mida ettevõtte loob. Sõltub potentsiaalsest puhtast rahavoost 3. Millised on ettevõtlusega alustamise probleemid? Kohanemine muutuste ja ebakindlusega, valmisoleks riskide võtmiseks, mitmekesiste oskuste vajadus, läbikukkumise, pankroti võimalus, suurem töökoormus, pinge, stress, vähem aega pere, sõp...
EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooni mõistet on defineeritud mitmeti. Lihtsaima käsitluse põhjal on organisatsioon mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Kui üks inimene ei tule oma ettevõtmisega enam toime, kaasab ta teisi inimesi, et saavutada oma eesmärki ühiste jõupingutuste tulemusena. Nii kujuneb välja organisatsioon. Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on 1) kirjeldada, ...
Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid. Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari (1879) Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915) Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887) Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890) Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893) Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult ...
SISUKORD I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4...........................
Äriühingute valitsemise olemus Äriühingute valitsemine käsitleb võimu teostamise mehhanismi, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Enamlevinud süsteemid on kontinentaal-euroopa (saksa seaduste alusel) ja anglo-ameerika (USA). Igas riigis on oma eripära (eriti Jaapan, Rootsis); EL- püüded ühtlustamisele. Nt OECD äriühingute valitsemise printsiibid; Euroopa AS- selle riigi seaduste alusel, kus asub peakorter, võib tegutseda teistes EL riikides, ei pea selleks asutama tütarettevõtet. Joonis: äriühingu valitsemine koosneb üldkoosolekus, nõukogust ja juhatusest; juhtimine aga juhatusest ja organisatsioonist. Äriühingute valitsemise põhiküsimused Omanikevahelised suhted (horisontaalsed)- aktsiate (osade) ost-müük, sh väärtpaberibörs; võim ja juhtimisõigus; väikeaktsionäride kaitse; ühinemine ja ülevõtmine; jagunemine Suhted omanik- palgatud juhtko...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 KÕ Maarja Malva JUHTIMISPRAKTIKA AS ARU GRUPIS Praktikaaruanne Juhendaja: Virve Transtok Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Aru Grupp AS on alates 1993 aastast tegutsev 100% Eesti kapitalil põhinev puidutöötlemisettevõte. Omanikeks on Juhan Viise ja Andres Lindam. Ettevõte paikneb Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Hulja külas. Kuni 2008 aasta sügiseni töötas ettevõttes kuni 175 töötajat aga majanduslangusega kaasnevalt on hetkel töökohti 146. Ettevõte tegeleb peamiselt akende, uste, treppide ja majade tootmisega teistele ettevõtetele ja ka üksikisikutele. Ettevõttel on kaks Aru Joinery all töötavat välisriigi esindus...
Ühinguõigus Kodus kaasuse lahendamine võimalus, mitte kohustus. Moodles aine Eksam: 1,5 h, kaks teooriaküsimust (4p) ja kaks kaasust. Üks on kindlasti vaidluste lahendamise kaasus. Kaasuste puhul on tegemist kaasustega, mida on seminaris käsitletud. Eksamil võib kasutada seadust: TsÜS, VÕS, ÄS. Eksami vastused ei pea olema lehekülgede pikkused. Eksamiküsimuse näide: Milline on äriregistri kande õiguslik tähendus? Äriseadustiku § 34 ümberkirjutamine on vale, kuna seal ei ole selle tähendust. Õpiku esimesed laused ütlevad ära, millega tegu on. Ühinguõiguse vaidlus: autorollo kaasus. Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta. Ühinguõiguse põhimõisted Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses) õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine (ü...
Bürokraatia ehk ametnike võim,rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus tugevuse põhjused: · professionaalsus - ametnikud oskavad end poliitikute ja avalikkuse kontrolli eest paremini kaitsta, · arvukus · püsivus Bürokraatia funktsioonid: · peamiseks ülesandeks poliitika elluviimine · Süsteemi stabiliseerija · vahekohtuniku funktsioon · iseenda, st ametnikkonna, staastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine Avalike teenistujate värbamine ja karjäär: · ametniku koha täitmine toimub peamiselt avaliku konkursi korras · nõutakse kodakondsust, kõrgharidust määratud erialal, regulaarset enesetäiendamist ja üldist ametialast asjatundlikkust · keelatud on ametikoha ost, isiklik omamine ja pärandamine, mis muudab koha näiliselt vabaks, ausa konkurentsi alusel täidetavaks · üks rangemalt reguleeritud hõivevaldkondi Järelvalve ametnike tegevuse üle: Demokraatlik ...
Kreeta-mükeene Ven-diagramm KREETA MÜKEENE · Minoiline kultuur Kreeta · II a.t. eKr.. maismaal · Mükeene kultuur saarel, 1600 eKr. · Ühtsed müüdid kreeka mandril · Tuntakse peamiselt · Tempel võimu keskuseks · Lineaarkiri B arheoloogiliste leidude · Mõlemal lineaarkiri (osatakse tänapäeval põhjal. · Lossid majanduse- ja lugeda) · Lineaarkiri A (ei osata kultuurikeskusteks · Tähtis osa tänapäeval lugeda) · ühiskonnas · Kreeta lossidel olid sõjakaaskondlastel suured linnad ümber ja · Lossid olid kaitstul puudusid müürid. müüridega · Lossid olid labürindid · Lossi...
Kädril Saia Juhtimiscase’d Case 1 1. Ettevõtte loomisel on keskendutud ettevõtte väärtustele – sellele, et kõigil oleks seal hea ja mõnus tööd teha. Seepärast loobuti ka bürokraatiast ning seati sisse töökorraldus, mis oleks võimalikult mõnus ja inimlik. Keerulistel aegadel on meeskond koos püsinud tänu headele suhetele ja vastastikusele toetusele. 2. Põhiprobleemiks on Everti üleolev suhtumine teistesse töötajatesse ja kindlasti on vaja selle probleemiga tegeleda, sest töötajad ei püsiks kaua selles ettevõttes, kui keegi pidevalt neid kritiseerib ja solvab ning meeskond on Eurosteelis esikohal. 3. Kõigepealt peaks Evertiga rääkima ja välja selgitama need kitsaskohad, mis tekitavad konflikte. Tõenäoliselt on võimalik midagi muuta nii, et müügimees saaks keskenduda põhitööle ehk müümisele. Võib-olla oleks hea pakkuda Evertile võimalust ise valida o...
Peree$evõtluse käsiraamat PRESENTATSIOON Urmas Arumäe LLM, PhD 8.04.2015 BLRT Kopli 103, Tallinn Esimene EesLs Saamislugu ü 17.10.2014 kell 23:30 ü Madis Habakuk ü EPEL ü Urmas Isok, Kristel Meos ja Aavo Koppel ü Toetajad ü 23.12.2014 kell 14:00 ü 31.03.2015 kell 10:30 Sissejuhatus ü Ees$ keelsete allikate nappus ü Sta$s$ka ja uurimuste puudus ü Terminoloogia probleemid ü Raamatu ülesehitus Mõisted ü E:evõtja ü E:evõte ü Firma ü Pere… ü FIE? Mõisted (2) Peree:evõtja on füüsiline isik, kes akLivse ja e$evõtliku pereliikmena või koos teiste pereliikmetega võtab tulevase tulu lootuses riski ning asutab äriühingu või omandab osaluse äriühingus, mille tulemusena kuulub selles äriühingus pere...
1 AKTSIASELTS 1.1 Aktsiaselts ja liigid Aktsiaks nimetatakse mõttelist (jagamatu) osa aktsiakapitalist, mis väljendab aktsionäri õigust osaleda üldkoosolekul, kasumi jaotamisel ning aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Aktsia omamist tõendav väärtpaber on aktsiatäht (Õigusleksikon, 2000). Aktsiatest võivad tuleneda erinevad õigused seaduses sätestatud juhtudel. Ühesuguste õigustega aktsiad moodustavad aktsiate ühe liigi. (ÄS § 235 lg 1). Aktsiad on nimelised ning need peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiad jaotatakse liht- ja eelisaktsiateks. Eelisaktsiaks nimetatakse aktsiat, mis annab eesõiguse dividendide saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Antud aktsialt maktsav dividend on teada investorile, kuid see ei anna eelisõigust ettevõtte tegevuse üle otsustamisel. Lihtaktsiateks omakorda nimetatakse teiste lihtaktsiatega võrdse nimiväärtusega ja samasuguseid õi...
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku p...
DOKUMENDIHALDUS Dokumendihalduse korraldamine Iga organisatsioon vajab tegutsemiseks informatsiooni ja jäädvustab eda oma tegevuse käigus loodud ja saadud dokumentides. Dokumendi on organisatsiooni mälu. Informatsioon peab säilima ettenähtud aja jooksul ja olem kättesaadav ning kasutatav. Dokumentide haldamise all mõistetakse administratiivset tegevust, mille kaudu orgsnisatsioon loob, säilitab, kssutab, kaitseb ja eraldab temale kuuluvaid dokumente. Dokumendihaldus on asutuste kui ka äriettevõtete halduse ala, juhtimise ning strateegilise planeerimise oluline osa. Infoajastul on informatsiooni hulk kiiresti kasvanud, arvutite kasutajad vajavad pääsu dokumentide juurde. Informatsioon on iga organisatsiooni väärtuslik resurss, mida tuleb oskuslikult hallata. Dokument- on mistahes teabekandjal jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegev...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALINNA KOLLEDŽ Äritegevuse alused ........ ÄRIPLAAN Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2012 Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi: OÜ Kohvik Wesenberg Ettevõtte juriidiline vorm: Osaühing Registreerimise aeg ja koht: 2013, Rakvere Aadress: Tallinna 27, Rakvere, 443111, Estonia Telefon: 51261302 E-mail: [email protected] Algkapital: 79095 Eur Omanikud, nende osa kapitalist: Omanike on üks ja osakapital on 2651 Eur Kontaktisik, tema telefon: ......... Ettevõtte Põhiväärtused, missioon , visioon Põhiväärtused: K...iirus O...savus H...oolivus V...õrdsus I...seseisvus K...orrektsus Missioon: Meie hoolime sinu tühjast kõhust. Visioon: 5-10 aaasta jooksul plaanime läbi viia kohviku laiendamise ning luua väliterrassi. Ajalugu: Kohvik Wesenberg sellist nime kandis enam kui 750 aastat tagasi Rakvere li...
TALLINNA MAJANDUSKOOL SEKRETÄRI JA JUHI KOOSTÖÖ Tallinn 2010 SISUKORD 1.AJALUGU............................................................................................................................... 2 2. PARTNERLUS.......................................................................................................................3 3.KALENDRIPIAMINE.............................................................................................................4 4.PABERITÖÖ........................................................................................................................... 6 5.KOOSOLEUTE KORRALDAMINE......................................................................................7 6.AMETLIK TASAND.............................................................................................................. 8 7.TÖÖSUHTE ARENG...................
Eesmärgid organisatsioonis Tegevuste üldine koondamine ühtseks. Juhtimise korraldamise ja mõtte avab juhtimise teadus. Formaalne organisatsioon peab vastama nõuetele 1. Üheselt määratletud vastutused. 2.Iseseisvad struktuuri üksused. 3.asendamatuid töötajaid ei ole. 4. Tuleb luua võimalused töökohtade vahel erinevateks seosteks. Organisatsioon on tööjaotos atoriteediallikate selgus ja omavahelised seosed, see võimaldab erinevatel inimestel hästi koos töötada. Org juhtimine eeldab aga järgmisi nõudeid: eesmärgi saaavutamiseks vajalike tööde kindlaks määramist, töö jaotamine loogilisse járjekorda seoeste alusel. Vastutuse määramine ja selle delegeerimine. Rühmade vaheliste seoste määratlemine et saavutada harmooniline rühmatöö JUHTIMISE HIRARHIA organisatsioonis peab saavutama juhtimise hierarhia peab valitsema käsu yhtsus, eipiisa sellest et kui on määratketud kes mis tööga tegeleb, sest veel on vaja yksiktegevused seostada etsaavutada o...
Juhtimise kordamisküsimused. 1. Organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon- kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. On teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühised eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon. Juhtimine- inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. On tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused. Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. Igal org. on vähemalt neli koostisosa : inimesed, tegevused, siseehitus ning varad (ainelised ja rahalised). Org. peab olema suunatud pidevale arengule ( loovus, uuendused, muudatused). Org. peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on m...
Juhtimise alused.Eksamimaterjal. 1.organisatsiooni ja juhtimise paradigma muutumine ajas.Olulisemad uued suunad juhtimises.Organisatsiooni missioon, visioon nende vajadus, kuidas sõnastatakse ja läbi räägitakse organisatsioonis?Näited, analüüs, mõtteid loetud kirjanduse kohta(nimeta allikad ja tooge välja olulisem loetelust.Juhtimise uus ja vana paradigma. Vana paradigma industriaalajast juhtimise uus paradigma infoajastul -ühetaolisus -mitmekesisus -stabiilsus - muudatused -konkurents - koostöö -asjad - inimesed ja suhted -kontroll - võimustamine .missioon,visioon ja strateegia mõisted Missioon- üldine ülesanne,funktsioon, mis õigustab olemasolu ja on erist...
Vana-Vigala TTK Ettevõtlus Kaido Raimla 12AM1 15.12.2014 1. Elektrooniline registreerimine e-äriregistri ettevõtjaportaalis Elektrooniline registreerimine on kõige mugavam ja kiirem võimalus ettevõtte asutamiseks. E-äriregistri ettevõtjaportaali sisenemiseks ja registreerimise läbiviimiseks vajate ID-kaarti või mobiil-ID`d ning digitaalallkirjastamise tarkvara. Äriühingu saate registreerida elektrooniliselt ettevõtjaportaalis vaid siis, kui: põhikapitali sissemakse on rahaline ning te tasute nii osakapitali kui ka riigilõivu elektrooniliselt ettevõtjaportaali kaudu kõik asutamisega seotud isikud saavad asutamisdokumente digiall...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Säästva tehnoloogia õppetool KODUSED ÜLESANDED Aines Ehitusettevõtte ökonoomika NTS1060 Üliõpilane: Karin Erimäe Juhendaja: Ljudmilla Drõkina Tartu, 2012 Ülesanne 1 Rühm: Mirjam Vesi ja Karin Erimäe. Lähteülesanne: Asutada AS aktsiate märkimiseta. · Aktsikapitali suurus on 27000 · Kasutada kahte liiki aktsiaid: nimelised ja eelisaktsiad · Määrata aktsiate nimiväärtus · Määrata aktsiate nimiväärtus kasutades AS asutamisel erinevaid liiki aktsiaid · Eelisaktsiate nimiväärtuse summa ei tohi ületada 1/3 aktsiakapitalist · Määrata eelisaktsia dividendi suurus · Aktsiakapitali suuruse arvestamisel lähtuda mitterahalisest sissemaksest milleks on 2 arvutit · Koostada AS asutamisleping ja ...
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse instituut Ele-Riin Koobas KOMMUNIKATISOON ORGANISATSIOONIS Referaat Juhendaja : Mare Kurvits PAIDE 2009 Kommunikatsioon Organisatsioonis SISSEJUHATUS Suhtlemisel on meie elus erakordselt tähtis koht ja seda võib käsitleda mitmel tasandil. Sel on mitu elutähtsat funktsiooni ja seda ei saa vältida igapäevaselt ning on kõige edukam teatud põhiväärtusi jälgides. Kommunikatsioon on osa organisatsiooni juhtimisest, see on eesmärgile pühendatud teadlik ressursside juhtimine, mis lähtub organisatsiooni põhiväärtustest missioonist ja visioonist (arengukavad). Tõhus kommunikatsioon annab inimesele võimaluse öelda oma hinnangu ja arvamuse see on oluline ülevaate saamiseks olukorrast. Suh...
10. 09 8.30 kirjalik eksam. Kaasus eksamil+test. Avatud seadustega. Eksamiks: seminarid vähemalt 9-l 11-st. Normatiivmaterjal 4 esimest seadust. 1. Ühinguõiguse põhimõisted 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. Mida on siin erilist? Ühingusõigus reguleerib seda, kuidas isikud saavad koonduda selleks, et midagi koos teha. Müügileping 2 subjekti, mõlemal on õigused ja kohustused, aga nad on erineva sisuga. Huvid on vastastikkused. Ühinguõigused on seevastu huvid alati ÜHESUUNALISED. Suunatud ühinguhuvi on suunatud kuhugi, et omnavahel midgai paika panna. Teine erinevus tavalisest võlasuhtest ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad ons eotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad...
ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III Kes ja miks võivad olla ühistute asutamisel ideede autoriteks? Ühistu asutamise ideele võivad tõuke anda järgmised üksikisikud, ametkonnad, aga ka muud institutsioonid. a) Ühiskonnas tunnustatud liidrid: tavaliselt on liidritel ühistu asutamiseks ka isiklikud majanduslikud huvid või soov kasutaad mingeid teenuseid, eriti siis, kui neil ei jätku oma soovide rahuldamiseks materiaalseid ressursse ja ka rahalisi vahendeid. Sellistel puhkudel näitavad nad ühistuliste ühenduste asutamisel initsiatiivi. b) Kodanikeühenduste ja valdade initsiatiiv: Sageli selgub praktilise majandustegevuse käigus, et teenuste ostmine või kauba müümine vahendajate kaudu on elanikele või üksiktootjatele kallis ja tihti ei vasta ka osutatava teenuse kvaliteet oodatule. Kodanikuühenduste liidud, aga ka vallad võivad jõuda tõdemuseni, et ühistegevuse kaudu on võimalik odavamin...
Äriõigus Äriõigust võib teise nimega nimetada ka kaubandusõiguseks, see on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi, seal hulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Äriühingud Vastavalt äriseadustikule on äriühingud: Täisühing; Usaldusühing; Osaühing; Aktsiaselts: Tulundusühistu tegevust reguleerib iseseisvalt Tulundusühistu seadus. Füüsilisest isikust ettevõtja; Mittetulundusühistu. Äriühingud (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja ...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorraldus LOOV ORGANISATSIOON Referaat Õppejõud:.... Viljandi SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 LOOVUS JA LOOV ORGANISATSIOON............................................................................... 4 Loova organisatsiooni tunnused.......................................................................................... 4 LOOVUSE ARENDAMINE ORGANISATSIOONIS................................................................. 5 LOOVUSE SÄILITAMINE ORGANISATSIOONIS..............................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond SR SEKRETÄRITÖÖ PRAKTIKA Praktika aruanne Juhendaja: Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Dokumendihalduse praktika sooritasin firmas (firma nimi)I, kus olin praktikant sekretär- juhiabi ametikohal. Kuna tegemist on väikefirmaga, siis on sekretär-juhiabil tööülesandeid päris palju. Peamiseks tegevuseks oli klientidega suhtlemine - pakkumiste vastuvõtmine ning nende vormistamine ehk siis suhtlemine klientidega nii telefonitsi kui ka e-kirja teel, harvemal juhul ka tavaposti teel. Järgmine juhiabi vastutusvaldkond oli dokumendihaldus ning arhiiv. Kuna tegemist on projekteerimisfirmaga, siis oli vaja tegeleda päris paljud paberkandjal dokumentide, plaanide ja joonistega. Lisaks eelenevale tuli tegeleda päris paljude jooksvate ülesannetega, mida firma tegevjuht juhiabile usaldas. Minu praktika analüüsi eesmärk on tuua välja erinevad t...
TARTU ÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND XXX XXX ÄRIÜHINGU JUHTIMISORGANITE TEGEVUS AASTAARUANDE KOOSTAMISEL, KINNITAMISEL JA ESITAMISEL Kodutöö aines: Äriõigus Õppejõud: XXX Tartu 2011 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on anda ülevaade erinevate äriühingu liikide juhtorganite tegevusest majandusaasta aruande koostamisel, kinnitamise ja esitamisel. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Töös sõnastatakse lahti, millised kohustused on seoses aastaaruandega juhatusel, nõukogul ning aktsionäridel ja osanikel. Samuti nende otsustamisala ja kinnitamise õigused. Äriühingu üks olulisimaid ülesandeid on koostada igal majandusaastal aastaaruanne. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ja reeglina on selleks kalendriaasta. Raamatupidamiskohustuslane on kohusta...
[ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD] Õiguse alused TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õiguse alused ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD Referaat 2014 1 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus äriõigusse. Äriõiguse põhimõisted ..................................................................3 2. Füüsiliselt isikust ettevõtja......................................................................................... ..................6 3. Täisühing ja usaldusühing.................................................................................. ...........................7 3.1 Mõisted. Asutamine. Osanike õigused....................................................................................7 3.2 Täisühingu lõpetamine..................................................................................... ........................10 4. Aktsiaselts ja osaühing..................................................................................
Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing, ...
annaabi.ee 
