Kreeta-mükeene egeuse kultuur (0)

Kreeta -mükeene Ven-diagramm

• Minoiline kultuur Kreeta saarel, 1600 eKr.
  
• Tuntakse peamiselt arheoloogiliste leidude põhjal.
  
• Lineaarkiri A (ei osata tänapäeval lugeda)
  
• Kreeta lossidel olid suured linnad ümber ja puudusid müürid.
  
• Lossid olid labürindid
  
• Domineeriv oli naissugu
  
• Puudusid sõjakad jooned
  
• Kultusloomaks härg
  
• Värvilised freskod
  
• Hävis u. 1600 eKr.
  

• II a.t. eKr.. maismaal
  
• Ühtsed müüdid
  
• Tempel võimu keskuseks
  
• Mõlemal lineaarkiri
  
• Lossid majanduse- ja kultuurikeskusteks
  
• 
  

• Mükeene kultuur kreeka mandril
  
• Lineaarkiri B (osatakse tänapäeval lugeda)
  
• Tähtis osa ühiskonnas sõjakaaskondlastel
  
• Lossid olid kaitstul müüridega
  
• Losside ümber puudusid linnad
  
• Hävis 1100 eKr. Doorlaste sissetungi tagajärjel.
  
• Riigi juhiks sõjapealik
  
• Sõjakad jooned
  

Tume ajajärk u. 1100-800 eKr.

• Tume ajajärk tähendab, et :
  
• Kultuuri häving oli põhjalik
  
• Purustatud losse ei ehitatud enam ülesse
  
• Kiri ununes
  
• Rahvaarv kahanes
  
• Pm. Langes kreeka tsivilisatsioon algtasemele
  
• Positiivsed muudatused: osad kreeklased rändasid üle Egeuse mere Väike- Aasia läänerannikule, seeläbi muutus see Kreeklaste põhiasulaks, ja egeuse meri sai sisemereks.
  
• Raua kasutuselevõtt ei omanud algselt suurt rolli kuid se kujunes siiski lõpuks tähtsaks asjaks. Tõrjus välja pronksi ja vase.
  

Alfabeedi loomine

• Alfabeedi nimetus tuleneb tähestiku kahest esimesest tähest:  ja 
  
• On loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal.
  
• Umbes 800 eKr.
  
• 22 kaashäälikut ja vokaalid tuli ise juurde mõelda.
  
• Alguses tekkisid mitu kohlikku väikeste erinevustega tähestikku mis lõpuks ikka üheks 24 märgist tähestiku kokku moodustasid.
  

Kolonisatsioon

• Toimus 8. saj eKr. Hõlmas Vahemere ja Musta mere ümbruses olevaid alasid.
  
• Kreeklased lahkusid oma kodudest ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse jne.
  
• Tekkis varanduslik kihistumine .
  
• Rände põhjuseks oli peamiselt raha vajadus
  
• Väljaränne tekitas põlluharimiseks sobiva maa nappuse
  
• Kolooniad üha kasvasid ning lõpuks kujunesid suurteks linnadeks.
  
• Koliniseerimine arendas kaubavahetust mis tõi kaasa 7.saj eKr lõpus hõberaha kasutuselevõtu.
  

Kõige kuulsamad Linnriigid . Klassikaline ajajärk.

• Sparta , Lõuna Kreekas
  
• Korintos, Balkani poolsaarel
  
• Mileenos, Väike Aasias
  
• Sürakuusa, Sitsiilias
  
• Athena, Balkani poolsaarel
  
• Kreekast ei kujunenud ühtset riiki, sest loodus oli eripärane.
  

• Linnriigid olid pidevalt üksteisega vaenujalal ja ka sisemiselt ebastabiilsed.
  
• Esines aristrokraatide ja lihtrahva konflikte ja vägivaldseid võimuhaaramisi.
  
• Kreeklasi liitis ühtne keel, kombed ja usundid
  
• Ennast nim. Nad Hellenistideks, mittehelleniste nimetasid nad barbariteks
  
• Ühtne relligioonikeskus Delfi
  

• Atheena mereliit ühendas egeuse mere linnriike
  
• Peloponnesose liidu moodustasid Lõuna-Kreeka ja Sparta
  

Olümpia mängud

• Pärimuse järgi aastast 776 eKr.
  
• Peeti Zeusi auks
  
• Osalesid algselt vaid mehed
  
• Korraldati iga 4 aasta tagant
  
• Võisteldi alasti ning seega ei lubatud naisi isegi mitte vaatama.
  
• I võitja oli Kroinos kes tegelt oli kokk
  
• võitja auks püstitati ausambaid, ta oli elu lõpuni au sees ning said riigimeesteks.
  

Kreeka-Pärsia sõjad

• Maratoni lahing 490 eKr- Pärsia kuningas Atheena vastu, pärsia kaotas. Tagajärjeks see, et kaotaja pidi kreekast lahkuma.
  
• Xerxese lahing 480 eKr- Pärslased vallutasid põhja- ning kesk-kreeka
  
• Salemise merelahing – võitsid kreeklased
  
• 1. a peale Salemise merelahingut purustas Spartaliste juhitud Kreeka maavägi pärslased ka maismaal ja kihutas nende väe riismed omalt maalt välja.
  

Perikles

• Perikles kujundas 5. saj Ateena sise- ja välispoliitikat
  
• Peetakse väga edukaks juhiks, pidas maha mitmeid edukaid sõdu.
  
• Oli väga hea demagoog
  

Athena ja Sparta, sõjad

• Sparta riik põhines vallutustel
  
• Spartalased olid koloonia päritolu sissetungijad kes alistasid kogu lakoonika oma ülemvõimule.
  
• Vallutasid ka naabreid ja orjastasid sealsed rahvad .
  
• Ainus polis, mis hõlmas 2 maakonda
  
• Riigi eesotsas 2 päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi.
  
• 30 liikmeline vanemate nõukogu
  
• tööd tegid spartalaste asemel orjad
  
• range elukodr, sõjakoolis jms.
  

• Ühendas egeuse mere linnriike
  
• Juhtis mereliitu
  
• Võim oli rahvakoosolekutel
  
• Kodanikud olid seaduse ees võrdsed
  
• Otsene demokraatia
  

Peloponnesuse sõda ( 431-404 eKr.)

• Pikk ja väsitav sõda
  
• Sai atheenale hukatuslikuks
  
• Spartalased sõlmisid suhted Pärslastega
  
• Nad ehitasid endale võimsa laevastiku ja ka said osad Atheena laevad enda võimusesse
  
• Tulemuseks: atheena piirati sisse nii maalt kui merelt . Linna ja sadama kaitsemüür lõhuti. Mereliit saadeti laiali ja atheena sõltus spartast
  
• 371 eKr toimus saga sõda kus Atheena oli juba piisavalt tugev ja tegi sparta ülemvõimule lõpu.
  

Aristrokraatia teke + poliste juhtimine

• aristrokraatia tekkis Kreeka polises, kus toimusid rahvakoosolekud
  
• rahvakoosolekut peeti kõrgemaks võimuorganiks , kuigi selle kõrval eksisteeris ka rikastest ja suursugustest koosnev nõukogu.
  
• Rahvakoosolek otsustas ja nõukogu kiitis heaks
  
• Rahvakoosolekutel võisid osaleda vabad põliselanikest mehed.
  
• Ühtlasi valis rahvakoosolek iga aasta riigiametniku, kes kuhtis polise sõjaväge ja korraldas igapäevaelu.
  
• Rahvakoosolekud tagasid suveräänsuse ja ei lasknud aristrokraatidel võimust võtta.
  

Ühiskonna struktuur

• Enamik ühiskonnast olid talupojad kellel oli kohustus minna vajadusel riigi eest sõtta.
  
• Vaesuse piiril virelevad põlluharijad, kes ei suutnud maksta makse ja laenu. Nad orjastati- loobusid oma maatükist.
  
• Käsitöölised-peamiselt pidasid väikesi töökodasid ja teenisid sealt raha. Olid üldiselt üsna madalal sotsiaalses positsioonil mis tähendab, et neil puudusid kodanikuõigused.
  
• Aristrokraadid- auväärse päritoluga suurmaa omanikud kelle põlde harisid orjad ja teised inimesed, kes neit sõltusid. Kogu kreeka kirjasõna pärineb neilt .
  

Mõisted §16

• Akropol - kaljunukile rajatud kindlus
  
• Agoraa- koosoleku- ja turuplats
  
• Andreion- maja kõige esinduslikum ruum, külaliste otstarvet täitev ruum ( kreeka k. “meeste ruum”)
  
• Kitoon- napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kinni tõmmatud, mida kandsid nii mehed, kui naised.
  
• Himation- üleriie külmadeks ilmadeks
  
• Sümposioon- kodused pidusöögid (kreeka k. “koosjooming”)
  
• Gümnasioon- pesemis- ning riietusruum (kreeka k. “alastioleku koht”)
  
• Staadionijooks- jooksudistants veidi üle 192 m
  
• Olümpiarahu- olümpial ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sissepääsu relvajõul takistada.
  
• Hetäär- kaaslanna, sõbratar, kellega abielumees väljaspool abielu suhte lõi
  
• Pederastia- (kreeka k. “Meeste vaheline armastus”)mida peeti täiesti normaalseks.
  

Orjandus

• Orjad olid tavaliselt :
  
• Vangi läinud kreeklased
  
• Vallutusretkel orjastatud inimesed
  
• Maksudega hätta jäänud inimesed jne.
  
• Nende töö seisnes:
  
• Suurmaaomanike ja talupoegade põllutööd
  
• Teenia, käsitööliste ja jõukamate inimeste majapidamistes.
  
• Kaevandused
  
• Ehituste ehitamine
  

• Orjaga võis vabalt ringikäija, tapmine oli taunitav , nad olid omaenda vara.
  
• Kreekas olid orjad just kui ühiskonna välised aga orjatöö ja kodanikuvabadus oli tihedalt seotud
  

Makedoonlased kreekas+ Philippos II

• Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulusrahvas
  
• Philippos II valitsusajal sai aga makedoonia kreeka ohtlikuks konkurendiks.
  
• Makedoonia ümberkorraldused sõjaväes tegi ta võimsaimaks kogu balkanil
  
• Philippos II üritas aga vältida otsest konflikti kreeklastega
  
• Kuulutas end Hellenite juhiks