AS raamatupidamine ja juhtimine (1) (0)

AS- Aktsiaselts

Raamatupidamine
Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri.
Aktsiaseltsi puhul on üheks peamiseks eripäraks nõue märkida aktsiad väärtpaberite keskregistris.

• Juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist.
  
• Aruandlus
  Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada üle 10% aktsiatega määratud hääli omavate nimeliste aktsiate omanike nimekiri aastaaruande kinnitanud üldkoosoleku toimumise seisuga, mida säilitatakse äritoimikus.
  
• Dividendi võib maksta üks kord aastas kinnitatud majandusaasta aruande alusel.
   
  
• Kolmandatele isikutele kättesaadav informatsioon
  Äriregistri kanded on avalikud. Igaühel on õigus tutvuda registrikartoteegi ja äritoimikuga ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju.
  

Juhtimine
Mitmetasandiline juhtimisstruktuur:
Aktsiaseltsil on kohustuslik omada audiitorit, mille võib leida lehelt: www.audiitorikogu.ee

• Asutajad (aktsionärid)
  Võib olla üks või mitu asutajat, nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.
  
• Aktsionäride üldkoosolek
  Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan . Korraline koosolek toimub üks kord aastas.
  
• Nõukogu
  Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
  
• Juhatus
  Juhtimisorgan, mis juhib ja esindab aktsiaseltsi. Võib olla üks (juhataja) või mitu liiget. Kui juhatusel on üle kahe liikme valivad nad endi hulgast juhatuse esimehe. Liikmed peavad olema teovõimelised füüsilised isikud. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
  
• Audiitor
  Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab üldkoosolek.
  

AS´I loomisel on vaja teada, et:

• Kui alustate tegevust erinõuetega tegevusalal, tuleb teil taotleda tegevusluba või registreering.
  
• Aktsiaselts tuleb registreerida Maksu- ja Tolliametis.
  
• Kui palkate töötajad, tuleb nad võtta arvele Haigekassas.
  
• Kui palkate töötajaid, tuleb aktsiaseltsi tegutsemise alustamisest teavitada Tööinspektsiooni.
  

Aktsionär

• Aktsionär on isik, kellel on aktsiaseltsi aktsiaid . Aktsionär on seega aktsiaseltsi (ettevõtte) üks omanikest. Ettevõte aktsionärid omavad koos kogu ettevõtet. Seega on ettevõtte suurim eesmärk suurendada aktsionäride vara.
  
• Aktsionäridel võivad olla firma suhtes erinevad õigused vastavalt sellele, milliseid aktsiaid nad omavad. Tavaliselt on hääleõigus kõikidel aktsiatel võrdne. See tähendab, et 1 % aktsiate omamisel saab aktsionär hääletamisel hääletada 1 % kogu häältest. Kuid on ka teistsuguse ülesehitusega ettevõtteid. Lisaks on aktsionäridel õigus ettevõtte kasumile ja õigus osta uusi aktsaid, mida annab välja ettevõte.
  
• Aktsionäre peetakse üheks asjaosaliste (stakeholder) alajaotuseks, kes on osapooled, kes on otseselt või kaudselt huvitatud ettevõtte äritegevusest.
  
• Suurimad aktsionärid on tihti investeerimisfondid.
  

AS-i ja OÜ erinevused

• AS ja OÜ on piiratud vastutusega äriühingutena olemuselt sarnased, kuid mõeldud erinevat maastaapi äritegevuseks. AS sobib juriidiliseks vormiks keskmise või suurema äritegevuse puhul, OÜ aga eelkõige väiksemamahulise korral.
  
• Esmapilgul tundub olulisim erinevus ASi ja OÜ vahel olevat aktsia - ja osakapitali suurus. Aktsiaseltsi aktsiakapitali minimaalne suurus on 400 000 krooni, OÜ-l aga 40 000 krooni. Oluline on pöörata tähelepanu ka teistele erinevustele, milleks OÜ puhul on näiteks vähem formaalsusi ja osanike suurem otsustamisõigus.
  
• ASi ja OÜ juhtimisorganiteks on juhatus, nõukogu ja üldkoosolek/osanike koosolek. Erinevalt ASist, mille puhul nõukogu on obligatoorne, ei ole OÜ puhul nõukogu moodustamine nõutav, kui OÜ osakapital on alla 400 000 krooni. Osanike koosoleku ja aktsionäride üldkoosoleku puhul on erinevusi koosoleku kokkukutsumise formaalsustes, mida OÜ puhul on vähem, ning otsuse vastuvõtmise viisis. Nimelt on OÜ puhul võimalik osanike otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata. Samuti on OÜ puhul lühemad koosoleku kokkukutsumise ning kvooruminõude puudumisel uue koosoleku kokkukutsumise tähtajad. Osaühingu puhul puudub ka erakorralise üldkoosoleku instituut. Koosoleku pädevuse osas on oluline, et osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Aktsiaseltsi puhul on väljaspool üldkoosoleku nn tavapädevust võimalik üldkoosoleku otsuse vastuvõtmine vaid juhatuse või nõukogu nõudel.
  
• Juhatuse osas ASi ja OÜ vahel märkimisväärsed erinevused puuduvad. Märkida võib vaid seda, et OÜ puhul on mitmed otsused, mis ASi puhul on nõukogu pädevuses, antud nõukogu puudumisel osanikele . Kui nõukogu on moodustatud, kohaldatakse tema pädevusele ja tegevusele ASi nõukogu kohta sätestatut.
  
• Erinevusi leiab veel nii laenukeelu, oma osade või aktsiate omandamise ja tagatiseks võtmise ning võõrandamise, samuti teabevahetuse osas. Teabevahetus väärib eraldi märkimist, sest erinevalt aktsionärist on osanikul õigus saada juhatuselt teavet OÜ tegevuse kohta ja tutvuda OÜ dokumentidega ka muul ajal kui üldkoosolekul. Aktsionäril on õigus saada juhatuselt teavet ainult ASi tegevuse kohta, ja sedagi vaid üldkoosolekul.
  
• Erinevalt ASist võib kohus OÜ taotlusel osaniku OÜst välja arvata, kui osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata jätnud või on muul viisil OÜ huve oluliselt kahjustanud ega ole kohustust täitnud ega kahjustamist lõpetanud, vaatamata ka OÜ kirjalikule hoiatusele.