SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks
KAASUS 1 1.Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle
Kui kasvõi ühel esindusõiguslikul isikul ei ole võimalik digitaalallkirja anda, tuleb aruanne kõigi esindusõiguslike isikute poolt allkirjastada paberil. Sel juhul aruanne koostatakse küll portaalis, kuid seejärel prinditakse see välja ja kõik esindusõiguslikud isikud allkirjastavad aruande paberil ning lõpuks lisatakse aruanne skaneeritud kujul uuesti portaali. [http://www.rik.ee/aruanne] 3. Täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu 3.1. Täisühing Ühingu juhtimine Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises. Ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule. Sel juhul ei osale teised osanikud täisühingu juhtimises. Kasum ja kahjum 10 Osanike vahel jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse otsustavad osanikud pärast majandusaasta lõppu kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Juhul kui täisühing koostab konsolideerimisgrupi
... Inkorporatsiooniteooria: kohaldatakse selle riigi õigust, kus isik on asutatud ... Asukohateooria: kohaldatakse selle riigi õigust, kust isikut juhitakse ... Eestis kombinatsioon (RVEÕS § 14 lg 1 ja 2) · Asukoha muutmine riigisiseselt ning piiriüleselt · Juriidilise isiku tegevuskoht on püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (TsÜS § 29 lg 2). Postiaadressi täpsusega Juriidilise isiku juhtimine organite pädevus · Üldkoosolek ... pädevus seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ... Juriidilise isiku eksistentsi ja tegevuse seisukohalt olulisimate küsimuste otsustamine (eelkõige põhikirja ja eesmärgi muutmine, juhtorganite valimine ja tagasikutsumine, lõpetamise, ühinemise ja jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine) · Juhtorgan ... Juhatus või seda asendav organ (likvideerija). ..
Ühinguõigus seminarid 26.02.2018 seminar I Otsust ei tohi kunagi tervikuna tühiseks kuulutada, vaid peab asjaolusid eraldi analüüsima! Äriregister, äriühingute asutamine 1 kaasus Osalejad: OÜ, A, B (III isik) Ajatelg: 01.04 otsus A valimiseks, 10.04 ÄR kanne, 20.04 otsus A tagasikutsumiseks, 21.04. lepingu sõlmimine, 22.04 otsusest teatamine, 24.04 ÄR kanne kustutati. TsÜS § 34 lg 1: kui A juhatuse liikmena midagi teeb, siis see on juhatuse otsus. Esindatav (OÜ) esindaja (A) (sisesuhe) III isik (B) (välissuhe) Tuleb analüüsida sise- ja välissuhte kehtivust, et lahendada probleeme. Sisesuhte analüüs: ametisuhe on lepingulaadne suhe, mis tähendab, et suhte tekkimine ja lõppemine on sarnane lepingu sõlmimisele ja lõppemisele. Valimiseks on vajalik mõlemapoolne tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 2). 01.04 valimisotsus on OÜ tahteavaldus. A peab andma nõusoleku. Antud juhul ei nähtu kaasusest nõusolekut, samas v?
aktsiaseltsi vastu esitatavat nõuet ei saa esitada aktsionäri vastu. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Kapital tuleb maksta täies ulatuses sisse, enne kui AS kantakse ÄR. (Saksamaal piisab 1/4ndikust) Aktsiaselts on mõeldud eelkõige õiguslikuks vormiks suurtele ettevõtetele, mis tuleneb mitmetest seaduses otse nimetamata asjaolust. Eelkõige saab siin nimetada aktsiakapitali suurust (see on ilmselge igaühele, kes seadust loeb), lisaks keerulisem juhtimine ning muud tingimused, mis on aktsiaseltsis sätestatud rangemalt, kui osaühingus. Lisaks on aktsiaselts ainus äriühing, mille osalusõigused (aktsiad) võivad olla vabalt kaubeldavad avalikul väärtpaberiturul. Selle võimaluse tõttu ongi aktsiaseltsi reeglid teiste ühingute kohta käivatest reeglitest oluliselt rangemad, kuna ühinguõiguslike normidega on vaja tagada aktsiaseltside ning ka väärtpaberituru Nagu märgitud, on aktsiaseltsis aktsionäride vastutus piiratud
Aktsiaselts - Aktsiaselts on äriühing, kus on aktsiateks jaotatud pôhikapital. Pôhikapital peab olema vähemalt 25000 eur. Tulundusühistu-eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Samuti Euroopa äriühing(SE)-sarnane AS-le:aktsiakapital, aktsionääride piiratud vastutus, kapital vähemalt 120 000 eur. Juhtimine kas ühe või kahetasandiline. Euroopa ühistu(SCE)- sarnane OÜ-ga, osadeks jaotatud osakpital, kuid võib olla nii piiratud kui ka piiramatu vastutusega. Juhtimine kas ühe või kahetasandiline. Euroopa majandushuvi-ühing- sarnane TÜ-le, kuid eesmärgiks ei või olla kaasumi saamine, kuigi saab jagada kasumit kui see tekib. Eesmärk toetada v arendada liikmete majandustegevust (liikmed peavad olema tegevad äris). Mitteäriühingud: MTÜ , Sihtasutus
Aktsionäridele tuleb õigused anda. Nt õigus saada teavet üldkoosolekul. Vähemus ei tohi kuritarvitama oma õigusi. Õigus saada teavet õigus võtta osa üldkoosolekust (AKTSIONÄR peab saama võimaluse seal kohal olla ja talle tuleb teavitada). Kord peab olema mõistlik. Kui AS keeldub teabe andmisest taotleda,et ülskoosolek otsustaks teabe andmise üle. Teabe saamise õigus on ikkagi, isegi kui pole hääleõigust. Aktsionär see, kelle nimel on aktsid EVK-s. 4.5 Aktsiaseltsi juhtimine 4.5.1. Üldkoosolek 4.5.2 Nõukogu 4.5.3 Juhatus 4.5.4 Audiitor 5.6 Aktsiaseltsi aruanded ja avalikustamine 4.7 Aktsiakapital Võib nii toimuda, et annan kellelegi laenu. Tegemist on abstraktse nähtusega. Kui me tema reaalse eksistentsi leida tahame, siis leiame ühingu raamatupidamisraamatust (kõik maj sündmused kajastatakse ja fikseeritakse. Iga ühing koostab bilanssi varade ja kohustuste seis. Koosneb aktivast ja passivast. Aktivas on ühingu vara (asjad, nõuded), passivas on
Kõik kommentaarid