Eesti rahvakombestik on suuresti pärit külarahva ühistest ettevõtmistest, paganlikest kommetest, pühade pidamisest, mis segunesid ajapikku ristiusu kombestikuga. Olulist rolli maarahvakultuuri arengus mängis mõisaga seotu (eriti saksterahvas ning nende elustiili lähemalt nägev mõisa teenijarahvas, kiltrid, kupjad), alates 17. sajandist üha tugevamini kanda kinnitav ristiusk ning selle vahendajad (kirikuõpetajad, köstrid), aga ka koolmeistrid ning 19. sajandil järjest suuremal hulgal maale kolivad nn maatamehed ehk kaupmehed- käsitöölised (Berg jt 1998:207). Nii võib öelda, et Eesti külaühiskonnas kujunes17.-19. sajandil oma eliit, mis koosnes traditsiooniliselt koolmeistrist, pastorist, arstist ja mõisnikust. Nende kaudu jõudis maarahvani kombeõpetus, vaimu- ja hingeharidus ning osake maailmakultuurist. 3.1. Külaelanike ühistegevus kultuurikandjana
Adam Peterson oli üks juhtudest. Uued talurahva seadused: 1866 võttis Aleksander II vastu uue vallakorralduse seaduse talupojad said osaleda vallavalitsemises. Valla kõrgemaiks seadusanlikuks organiks sai vallavolikogu. Sinna valiti nii peremehi, kui maatamehi. Lisaks valiti vallavanem, tema ülesanne oli jälgida, et vallas täidetakse seadusi, makstakse makse. Vald hoolitses sotsiaalhooldekande eest. ,, Iga vald pidi toitma oma sandid". Vallaülalpidamisel olid ka koolmeistrid. II periood : 1860 1870 Tähtsamad isikud_ 1. Johann Voldemar Jannsen rahvusliku liikumise Eesti suuna esindaja. Kahtlustati ka koostööd baltisakslastega. Ta andis endisele maarahvale nime eesti rahvas. 1857a I ajaleht ,,Perno Postimees". Toimetaja Jannsen. I number algas sõnadega ,, Tere armast Eesti rahvas !". See ajaleht oli rahvameelne ja õpetusi jagav. 1864a ,,Eesti Postimees" avati Tartus. Näitemänguseltsid Lydia Koidula. 1865 Vanemuise näitemänguselts
(Laar: 2010, 60). Õpetajakandidaadid õppisid esimese kooliaastaga lugema ning prooviti ka nende pedagoogivõimeid. Teisel õppeaastal jätkati tööd koolmeistriks sobivate õpilastega kutseoskuste harjutamiseks, arvestades sealjuures kasvatamise ja õpetamise eakohasust. Seminaris said hariduse umbes 160 noormeest. 1688. aastaks tegutses Eesti territooriumil juba 50 kooli, õpetajateks olid Forseliuse seminaris hariduse saanud koolmeistrid. (Laar: 2010, 60.) Rahvakoolide õigusliku aluse taotlemiseks sõitis B. G. Forselius 1686. aasta suvel Stockholmi piiskopi jutule. Juba sama aasta detsembris anti välja kuninga korraldus, kus nõuti koolide asutamist igasse kihelkonda. Korralduses toodi välja, et koolimajad tuleb ehitada kirikute juurde, tööle peavad hakkama koolitatud koolmeistrid, kes õpetavad noortele lugemist ja palveid ning selle töö eest on õpetajale ette nähtud palk. Esimesed koolid avati Tartule
Mida sellest tead? 11 lk, teise raamatu kaaned, mitmes keeles kirjutatud Millal pandi alus eesti kirjakeelele ja eesti kirjandusele? 16, 17 saj. Esimene eestikeelne piibel? 1739 Mida tead esimesest eestikeelsest piiblist? Tõlk. Anton Tworelle, põhja-eesti keeles Eesti ilmalik kirjandus? 17 saj. Mis oli esimese eestl.........? ,,Oh ma vaene Tartu linn" Käsu Hans Esimene eestlase poolt kirjutatud luuletus? 1708, kirjeldas vene vägede sissetungi Tartu Esimeste juturaamatute autorid? Pastorid, koolmeistrid, kirikuõpetajad Estofiilid? Ise teisest rahvusest, aga tunnevad huvi eesti keele vastu Valgustus ja romantism? 18, 19 saj. Tidaktiline? Õpetlik Rahvaraamat? Põneva süzeega Esimene eesti ajaleht? 19 saj esimene pool Eesti ajalehe toimetaja? Otto Wilhelm Masing ,,Maarahva Nädalaleht" O.W.Masingu 3 teenet? Õ-täht, ajaleht, õpikud Rosemplänte? Tegutses pärnus, pastor, esimese eesti teadusliku ajakirja toimetaja K.J
Samuti viidi venestamise käigus läbi halvad koolireformid, mis tõi kaasa - koolide allutamise vene haridusministeeriumile, venekeelse õppetegevuse algklassidest peale, piirati laste suhtlemist emakeeles ning karistati neid selle seda tehes ja õppetukke tuubiti sisust aru saamata pähe. Koolireformidel olid ka väga halvad tagajärjed nt. kirjaoskuse taseme langus, venekeelt mitteoskavad õpetajad jäid töötuks, vallandati ärkamisaega pooldanud koolmeistrid. Venestamise käigus viidi läbi ka teisi reforme, nt. kohtusüsteemi ümberkorraldus ning selle muutmine venemaal olevaga sarnaseks, kohtupidamine viidi üle vene keelde, vene keel muutus asjaajamis keeleks kõikides valla- ja linnavalitsustes, valdade ühendamine ning tehti ka uus linnaseadus, mis vähendas tunduvalt valimisõiguslike kodanike hulka. Venestamise käigus kuulutati Tartu põliseks vene linnaks
1849 talurahvaseadus 1802 TÜ taasavamine Õppisid: K.J.Peterson, F. R. Kreutwald, F.R Faehlmann. 1838 Õpetatud Eesti Selts Johann Heinrich Rosenplänter (17821846) "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (18131832) Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele arvestamine kirjakeele loomisel, õ-täht, laen- ja uudissõnad (nt termomeeter, aurulaev, pikksilm) I eestikeelne aabits (,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ..." (1795)) KRISTJAN JAAK PETERSON (18011822) 18191820 TÜ (teoloogia, keeled) 16aastasena rootsi keele grammatika
KOORILAUL JA LAULUPIDUDE TRADITSIOONI KUJUNEMINE · Laulupidusid sai hakata korraldama tänu sellele, et Eestis oli selleks ajaks juba piisavalt haritud dirigente ja koorilaulukogemusega inimesi. · Kooriliikumine oli saanud alguse Lõuna-Eesti vennaskoguduse lauludest. · Koore hakati Eestis asutama 1820. aastatel kihelkonnakoolide ja kirikute juurde, juhatajateks olid koolmeistrid ja köstrid. · 19. sajandi koolis peeti muusikaõpetust väga oluliseks. · 19. sajandi keskpaiku hakati saksakeelseid koorilaule eesti keelde tõlkima ja eestikeelseid tekste viisistama. ·1860. aastate lõpul ilmus Aleksander Kunileidi eesti koorilaulude kogu ,,Wanemuise kandle healed" Saksamaa eeskujul hakati ka Eesti linnades kokku kutsuma lauluseltse. 1865. Aastal asutas Jannsen esimese meestelaulu seltsi Vanemuine, millel oli oluline osa esimese üldlaulupeo organiseerimisel.
Rahvuslik liikumine (Rahvuslik ärkamine) Etapp Saksamaa Eesti Elitaarne-Kirjanikud, kunstnikud jt. Fichte Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann Tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine. Haritlaste liikumine-tudengid, Goethe, Herder, Schiller, Jena Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, haritlased, kooliõpetajad. ülikool. 1818 ülesaksamaaline palvekirjad, EÜS üliõpilasliit. Seltsiliikumine- põhisuunitlus Meestelauluseltsid, 1845 esimene Laulu- ja mänguseltsid, esimene kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu. Haydn ,,Saksamaa, laulupidu, põllumeeste seltsid , elukutse kui tegevusalade järgi. Saksamaa ülekõige" karskusseltsid. Rahvuslik poliitiline liikumine- 1834. Saksa tolliliit. ...
said õiguse isegi kuningale kaevata ja kohtusse minna, kui neile nende arvates liiga tehti, kuid üldiselt arvati, et õigus on ikkagi mõisnikul. Esimesed talurahva koolid Eestis tekkisid Rootsi ajal. See oli tänu Bengt Gottfried Forseliusele, kes 1684. aastal rajas õpetajate ettevalmistamiseks seminari, mis kestis 4 aastat. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Seminari saatis edu ning kaks Eesti poissi viidi isegi Rootsi kuningale näitamiseks, kes kiitis kooli õppemeetodi heaks. Eesti jaoks oli Rootsi võim sama nagu kõik teisedki võõrvalitsejad – tõusude ja mõõnadega. Märkimisväärne on rahvastiku kiire kasv 17. sajandil ning esimeste talurahva koolide avamine.
18. sajandil levis viiul ka maarahva hulka. 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude mängimiseks sobis viiul paremini. Need tantsud olid kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka, valss jt.Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmisid need vanemal ajal kodusel teel. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Viiulit õppisid koolmeistrid mängima seminaris või kihelkonnakoolis. Rahvapillimehed valmistasid sageli oma pilli ise ning mängisid viiulit rahvapäraselt improviseerides ja lahtisi keeli kaasa tõmmates. Viiuli laiema levimisega arenes ka koosmäng kaks viiulit ja kannel. Vanem pilli toetamise viis (vastu rinda) võimaldas mängijal kaasa laulda. Tänapäeval on viiul rahvamuusika mängimisel üks populaarseimaid pille. Rahvapärast viiulimängu
kontrollis koolitööd ja koduõpetust. Sajandi teisel poolel aga tekkisid muutused. Kohustuslikus vallakoolis õppisid 10-13 aastased lapsed kolm talve. Kool töötas liitklassi põhimõttel. Lapsed jagati ühes ruumis kolmeks, samal ajal kui koolmeister tegeles ühtedega, tegid teised iseseisvat tööd. Ühes vallas võis olla mitu kooli. Vallakooli lõpetamise järel sai õppida kahe- või kolmeaastases kihelkonnakoolis. Pigem seda võimalust ei kasutatud (lol ma ka ei kasutaks). Koolmeistrid olid peamiselt mehed, naised tulid alles venestamisajal. 4.Rahvusliku liikumine tõusuaeg, esimesed suurüritused, 1870. aastad, kunstimütoloogia, liikumise kõrgaeg ja lõhenemine. -Tõusuaeg kestis kuni 1870ndate aastateni. 1860ndate aastate algul tulid koolmeistrid ja taluperemehed luua kõrgem eestikeelne kool(keskkool). Jakob Hurda toel sai sellest üle-eestiline ettevõtmine. Kool nimetati Aleksandrikooliks, et meeles pidada keiser Aleksander I-st.
ametikaaslastega. Jakopson pöördus tülli Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 6.Venestamine (Millal? Kus? Mis oli? Muutused hariduses, valitsemises, kirikuelus?) ? Sai alguse 1880. Vene Keisri Aleksander 3nda käsul. Valitsemiskorraldus: Eesti ja Saksa ametnikud vahetati välja umbvenelastega. Eriti innukas Venestaja Eestis oli kindralkuberner Sahhovskoi Koolikorraldus: Koolireform, õppetöö vene keeles. Koolmeistrid kes ei osanud vene keelt vallandati. Tartu Ülikool muudeti Jurjevi Ülikooliks. Keel: Kõik asjaajamine vene keeles 7.K. Pätsi ja J. Tõnissoni tegevus 20 saj algul? (Erinevused? Sarnasused?) Sarnasused: Mõlemate erakonnad andsid välja ajalehte Tõnissonil oli ,,Postimees" ja Pätsi häälekandjaks sai ,,Teataja". Mõlemad pidasid Eesti probleemiks vähest rahvustunnet ning eneseteadvust. Erinevused: Tõnisson toetas Tartu liberaale, Saksameelne
kooliharidust. Johann Fischer. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. 10)Forseliuse seminar, miks see oli tähtis? Bengt Gottfried Forselius võttis enda peale koolmeistrite väljaõpetamise raske ülesande. Talurahvakoolid ja eesotsas koolmeistrid. 11) TÜ asutamine Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis.(Gustavianovi akadeemia)
Eestimaa maakonnad: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Hiiumaa Liivimaa kubermangud: Saaremaa, Tartu ja Viljandimaa Maariik kaitses talurahva õigusi, kuna maa oli jagatud kaheks kubermanguks, siis valiti mõlemasse kubermangu keskvõimu esindav kindralkuberner. Lutherlus sundis inimesi saama haritud, 1645 kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Reduktsioon e. mõisamaade riigistamine lõhestad aadlikke, kuna nemad tundsid, et nende õigusi on rikutud ja nüüdsest pidid mõisnikud osa tulust Rootsi riigile andma. Talupoegadele jaoks oli asi alguses samasugune, kui pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Forseliuse seminar arendas eesti kultuuri, 1684 loodi Tartu lähedale õpetajate seminar kuhu asusid õppima ümberkaudsete kihelkondade poisid, kell...
millest kujunes luteriusu keskuseks. Kirikuelu korraldamiseks moodustati kirikuvalitsus, mille etteotsa sai Eestis piiskop. Kuna kirikuõpetajad oskasid pidada eestikeelseid jutlusi, olid nad tänuväärsed eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Kirikukorraldus viidi väga kõrgele tasemele ning sellega kaasnes ka haridusoludede paranemine. Eriti tänulikud saame olla Bengt Gottfried Forseliusele, kelle eestvedamisel asutiti Forseliuse seminar, kus õpetati välja koolmeistrid. Pandi alus kiriklikule rahvakoolide rajamisele, kirjaoskuse levitamisele. 1630. aastal asutati esimene gümnaasium Tartusse ning kaks aastat hiljem juba Tartu ülikool. Suure põntsu pani Rootsi ajale Suur näljahäda 1695. aastal, mis kestis kaks pikka aastat. Selle ajaga langes Eesti rahva arv hinnanguliselt viiendiku võrra. Rootsi aega heaks nimetades mõeldakse ilmselt koheselt mõisate reduktsiooni peale, talupoegade pärisorjade vabastamisele ning hariduse arenemisele
1. Mis olid Liivi sõja põhjused? · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine · Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas 3. Ivan IV Julm - (1533-1584) esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks - üks julmemaid valitsejaid ajaloos. Hertsog Magnus - Taani kuninga vend, kes sai endale võimu Lääne-Eestis. Hiljem andis Ivan lV Julm talle Liivimaa Kuningriigi valitsemise. Rzeczpospolita - Kuningas Stefan Batory valitsusajal algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu, suured Venemaa alad langesid poolakate kätte. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski vaherahu, mille kohaselt Ivan Julm pidi loovutama Poolale kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Opritsnina - oli Moskva Suurvürstiriigi juhi Ivan IV Groznõi poolt sisseviidud riigi haldusvorm, millega jaotati suurvürstiriigi territoor...
Suuremate kirikute ja kloostrite juures peeti pärast jumalateenistust kirmeseid. Võeti linnamuusikud palgale. 1585. sai alguse Eesti esimene kõrgem kool - Jesuiidi kolleegium 1632 rajasid rootslased Tartusse ülikooli, mille nimi oli Akadeemia Custaviana. See oli pikem rahuaeg rootslaste võimu all eestimaal. See aeg mõjus positiivselt Eesti haridus ja usuelule. Ilmus esimene protestantlik lauluraamat. 1684 asutati Tartu lähistele seminar, mis valmistas ette köstrid, koolmeistrid, õpetajaid Seminari nimeks sai Forseliuse seminar. 17. saj lõpul oli kohustuslik koraalilaulu õppimine koolis. Lavastati koolidraamasid. Johann Valetin Meder Elas kümme aastat Tallinnas, juhtis Oleviste kiriku muusikaelu, on kirjutanud 20 kantaati. Muusikaelu 18. 19. sajandil 1721 - põhjasõda Pikk sõjaperiood ja hiljem vene võimu alla sattumine muutsid rahva olukorra võimatuks, sõjaga kaasnes ka katk, mis hävitas pool elanikkonnast. Selle olukorra kasutasid vennastekoguduslased
Koolmeistreid oli nüüd piisavalt ja 1687. Aasta otsusega algas laialdane talurahvakoolide asutamine. Mõisnike kohustuseks oli ehitada koolimaja ja seda ning koolmeistrit ülal pidada, kool asus rehetoas, kus oli pime ja külm, lapsed istusid ja laudu oli väga vähe, kuna enamasti istuti ning vähestes koolides kirjutati. Õpilasi oli nii noori, kui ka vanu, enamasti noored poisid, tüdrukuid oli väga vähe. Koolmeistrid olid noored Forseliuse õpilased, kelle palk oli madal või olematu. 1687/88 on fikseeritud 41 talurahvakooli, aga sajandi lõpul tahtsid mõisnikud tagasi saada koolmeistritena töötavaid talupoegi. 1693 avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika ja pani kirja põhjaeesti kirjakeele reeglid. Just kui rahvaarv oli paisunud üle 350 000, algas 1695. aastal kaheaastane Suur nälg, mis oli tingitud halbadest ilmastikuoludest- suri viiendik Eesti rahvastikust. Ka redutseeritud
Tasuti meestele eraldi, orkestritele tervikuna, arvutati protsente pidude puhtast sissetulekust või piletite müügitulust. 7 3 ORKESTRIJUHTIDEST Oli teada 134 orkestrijuhti, neist 58 kihelkonna- või vallakooliõpetajat, 7 köstrit, 1 abiköster, 6 taluperemeest, 3 kirikuõpetajat, 2 metsaülemat, 1 viiulimeister, kirikuteener, pagar ja tisler. Ülejäänute tegevusalad on teadmata. Koolmeistrid, kes olid enamjaolt vaimuelu juhid, adsid suure panuse orkestrite edasiarendamisele. Koolmeistritel ja köstritel oli eeldusi saada orkestijuhiks, kuna nemad olid saanud muusikalise ettevalmistuse. 3.1 D.O.Wirkhaus D.Wirkhaus oli seltsiliikumistegelane ja koorijuht. Wirkhaus tegutses "Vanemuise" seltsis, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsis, Aleksandrikooli liikumises ning juhatas Väägvere pasunakoori ning üldlaulupidude pasunakoore. Ta osutas suuri teeneid algajatele
7. Kindralkuberner monarhile alluv kõrgeim valitsusametnik 8. Reduktsioon mõisnikelt maa tagasivõtmine 9. Bastion muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga Isikud: · Johan Skytte Ta oli Liivimaa kindralkuberner. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. · Bengt Gottfried Forselius Tema õpetas välja koolmeistrid. Valdas hästi eesti ja saksa keelt. Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja. Juurutas uue lugemismeetodi üks loeb kõva häälega, teised loevad mõttes. 1686. aastast sai kasutada tema koostatud aabitsat. Tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati tagasi. Küsimused: 1. Kes pretendeerisid XVI sajandi alguses Liivimaa aladele?
G. Forselius. Seminaari võeti enamasti vastu Tartumaalt pärit talupoisse. Forselius suutis 3 kuuga kasvandikele lugemise selgeks õpetada. Koolis õpiti ka usuõpetust, kirikulaulu, rehkendamist, saksa keelt ja raamatukõitmist. Seminaris võis õppida umbes paarsada õpilast ning neist ümbes 50 võisid asuda koolmeistrina tööle loodavates kihelkondades. 1687. Aastal võttis Liivimaa maapäev vastu otsuse luua mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeistrid. Forselius ise kahjuks ühel laevareisil Rootsi uppus. Ülikoolide rajamine oli üks viis kindlustada Rootsi võim Liivimaal. Tartu valiti ülikooli linnaks eelkõige tema hea geograafilise asukoha järgi. Tartu asus Rootsi Baltikumi keskpunktis. Ülikooli asutamise põhitöö tegi ära kindralkuberner Johan Skytte. Tartu Ülikool avati 1632 aastal ning seal õppisid põhiliselt Soome ja Rootsi tudengid. Tartu ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, filosoofia-, arsti- ja õigusteaduskond
Kool ja kasvatus Vanal-Liivimaal Rahvaõpetuse ümberkorraldamise katsed Protestantismi kindlustumisega eestis jõudsid siia ka Lutheri ideed rahvaharidusest. Lutheri arvates pidi iga inimene oskama lugeda vaimulikke raamatuid, esmajoones piiblit. Iga koguduse liige pidi tundma uuendatud kiriku tähtsamaid õpetusi. Emakeeles pidi peast teadma 10 käsku, usutunnistust, meieisapalvet- oluline oli ka arusaamine. Kooli uut sisu nähti usuõpetuse omandamises. Laste teadmiste eest vastutasid vanemad. Usuõpetuse öaused tuli omandada kooli või koduõpetuse kaudu. Köstri ülesandeks oli laulu juhtimise kõrval ka laste õpetamine pastori juhiste järgi. Kogudusekoolide põhisisuks katekismus ka kirikulaul. Andekamad omandasid ka kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Õppima pidid ka tüdrukud. Katkekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Koolid asutati kirikute juurde. Õppetegevust soodustas uue eestikeelse katekismuse väljaandmine ja aabitsa t...
Retsensioon raamatust ,,Kuulsuse narrid" Lugesin E. Bornhöhe raamatut ,,Kuulsuse narrid" ja vaatasin koolis ka selle raamatu järgi tehtud telelavastust lavastajalt Ago-Endrik Kerge. Raamat räägib 19. sajandi lõpus, Tallinas elanud kahest mehest, leiutajast Jaan Tatikast ja luuletajast Salomon Vesipruulist. Nende mõlema eripära seisnes selles, et tegelikult ei osanud kumbki absoluutselt seda, mida nad arvasid oskavat. Endi arust on nad maailma kõige suuremad vaimukangelased, kuid kahjuks vaid ühe inimese silmis, ja need inimesed olid nemad ise. Huvitav on see, et mõlemad uskusid pimesi oma annetesse ja kõigis oma ebaõnnestumistes süüdistasid nad teisi inimesi. Alati leidus mõni ettekääne enda õigustamiseks. Jaan Tatika juures oli olnud juba sünnist saati midagi omalaadset, nimelt puudus tal parema käe pöial. Kui Jaan juba käima õppis, ronis poiss keelust hoolimata akna peale ja kukkus sealt välja. Vedas, sest ta maandus o...
1821-23 ja 1825 esimene nädala leht 1710-1800 u 220 eesti keelset raamatut 19. saj. I poolel ilmus neid veel umbes 700 Ärkamisaeg Suure prantsuse revolutsiooni, saksa rahvusluse ja romantismiideede mõjul algas 19. sajandi keskpaigas eestlastel rahvuslik ärkamine Majandusliku aluse eestlastele pani 1860. aastail alanud talude massiline päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine Eesti rahvusluse kandjaks said tärkav maaharitlaskond ehk koolmeistrid, köstrid ja vallakirjutajad ja keskkiht ehk taluperemehed Hiljem ka linnaametnikud ja äriettevõtjad Esimesed rahvuslikud liikumise keskused kujunesid Lõuna-Eestis, Viljandimaal( Holstre, Paistu, Tarvastu ) Viljandi oli majanduslikult kõige jõukam Haritlased õhutasid eestlasi osa võtma avalikust elust ning sõnastasid nende õiguslikud ja kultuurilised õigused 1875 a. võttis Johann Voldemar Jannsen kasutusele sõna ,,eestlane" Jannsen rajas järjepidava eesti ajakirjanduse
Friedrich Reinhold Kreutzwald. Eepose mõju ilmnes ennekõike eesti haritlaste järgmises põlvkonnas, rahvusliku ärkamise sisulistes läbiviijates. Koos majanduslike võimaluste suurenemisega toimus tõus ka vaimuelus, milleks leidus nüüd üha rohkem vahendeid. Ärkamisaja kolle ei olnud sugugi Tallinn, mis sel ajal oli üpris vaene ja ajast maha jäänud tsaaririigi provintsilinn, vaid Mulgimaa ja siinsed rahvuslikult meelestatud koolmeistrid. Just talupoegade seas küpsesid plaanid Vene keisrilt õiguse nõutamisel mõisnike üleoleku vastu, samuti plaan rajada küla- ja kihelkonnakoolide kõrvale ka eesti oma gümnaasium Aleksandrikool, nagu seda nimetati keiser Aleksander I auks, kes oli kaotanud pärisorjuse. 2. Juhtivad figuurid Ärkamisaja juhtivamad figuurid olid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson, keda võiks täie õigusega pidada esimesteks Eesti poliitikuteks
maakondlikke laulupidusid korraldaksid koorijuhid ja kooride saadikud. Veske püüdis üksikasjalikult põhjendada maakondlike laulupidude paremust: koorid saaksid käia ühistel proovidel, mis tõstaks nende taset; iga maakonna rahvas võiks kuulata neid kontserte, sest kergem on pääseda oma maakonna linna kui mujale. Maakondades hakati tegema ettevalmistusi. Igasse maakonda asutati laulukomiteesid. Peaaegu igasse kihelkonda lubasid ärksamad koolmeistrid teha ajutised ,,lauluseltsid". Veske ajas maakondlikke seltside asja edasi ja saatis septembris J.Kapile vastavate nõupidamiste protokollid ja maakonna lauluseltside põhjuskirja, millele lootis kinnitust kõrgemalt poolt. Kõnede jaoks aga luba paluda ei tohtinud, sest riigivalitsus oli nende suhtes viimasel ajal ettevaatlik. Septembris olid juba viie maakonna Võru, Viru, Järva, Harju ja Pärnu- eestseisused valitud ning enamasti ka põhikirjad ja protokollid olemas. Seepärast hakati
11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558 Liivi sõja algus 1561 Rootsi väed saabusid Tallinna 1583 Liivi sõja lõpp. Loodi esimene jesuiitide gümnaasium 1632 Tartu ülikooli asutamine 1684 Õpetajate seminar, mille tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. 3 kuuline seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid. 1686 Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul. 1696-97 Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest 1699 Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa) 1700 Põhjasõja algus 1710 Põhjasõja lõpp Eesti aladel, katk Eestis. 1715 1739 I koolikorralduskava, põhjaeestikeelne piibel 1765 II koolikorralduskava, 1783-1796 Asehalduskord 1784 Pearaharahutused. Rajati Võrumaa Isikud:
Kui võrrelda seda olukorraga Rootsis, kus talupoeg oli vaba, siis oleks kindlasti saanud pärisorjust vältida ka Eestis. Kuigi Rootsi kuningad tegid katseid muuta meretagustel riigimaadel elavate talupoegade olukorda, oli see vastuseisus kohalikule aadlile ning olukord ei muutunud. Talurahvakoolide asutamine ja Eesti talupoja lugema õpetamine oli Rootsi riigil juba algselt kavas. Pikka aega õpetasid talurahvast lugema köstrid ning hiljem õpetati lapsi ka kodus. Ametis olid ajutiselt ka koolmeistrid ning tegutses ka talurahvakoole. Kuid täiendava muutuse rahvahariduse korraldusse tõi kuninga Karl XI ajal kehtestatud kirikuseadus, tänu millele 2 Estonica. Kaubandus ja Tööstus. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1558- 1710_Rootsi_aeg/Kaubandus_ja_t%C3%B6%C3%B6stus/ 3 Laur, Mati. Eesti ajalugu I. Avita, 2005, lk 105. olid 17. sajandi lõpuks talurahvakoolid kogu Eestis. Mõnda aega tegutses koolmeistrite seminar, kus sai õpetust ligi 160 eesti soost noormeest, kes
õpilasega (Eesti alal kokku niisiis 49 kooli rohkem kui 1060 õpilasega). Ka Eestimaa aadel oli aastal 1690 sunnitud tegema vastava otsuse. Koolimajade ehitamine pidi algama aastal 1690 või 1691. Eestimaal ei saanud aga kooliõpetajad aadli otsusest hoolimata lubatud tasu ei maas ega rahas, ja ka koolide ehitamine edenes visalt. (Talve 2004, lk. 144) 6 Paljudesse kohtadesse saadeti koolmeistrid ainult talvekuudeks. Suveks läksid nad kodukohta tagasi. Sellise liikumise põhjustas asjaolu, et kõigist kihelkondadest polnud poisse Tartu seminari saadetud. Kõige enam leidus õpetatud noormehi Palamuse, Tartu- Maarja, Kambja ja Puhja kihelkonnas. Eriti palju andis koolmeistreid Palamuse kihelkond: sealt tulnute abiga avati koolid Vigalas, Järva-Madisel, Suure-Jaanis ja Kodaveres. Maarahva õpetaja tõusis oma teadmisega, kuid ka õigustega tavalisest talupojast kõrgemale
19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka,valss jt.) mängimiseks sobis viiul paremini. Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmistati neid vanemal ajal kodusel teel. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Mängutaset hoidsid kõrgel koolid ja laulukoorid: laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Selle mängu õppisid koolmeistrid seminaris või kihelkonnakoolis. Viiuli laiema levimisega arenes ka koosmäng: kaks viiulit, viiul ja kannel jne. Vanem pilli toetamise viis (vastu rinda) võimaldas mängijal kaasa laulda. Torupill Torupill koosneb neljast põhiosast: * Nahast õhukotist * Õhupuhumistorust * Mänguvilest * Bassvilest Nahast õhukotti hoiab pillimees kaenla all ja surub sealt küünarnukiga vajutades õhku välja. Õhukoti materjale võib olla mitmeid: kõige tavalisemad on lähiümbruse
Eesti linnades tunti viiulit ka juba 17. sajandil. Suurt edukäiku tegi pill aga 18. sajandil. Viiuleid valmistasid mängijad tavaliselt ise ning seda kohati küllalt suure oskusega. Vastavad kogemused anti põlvkonnalt põlvkonnale edasi. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Mängutaset hoidsid kõrgel koolid ja laulukoorid: laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Selle mängu õppisid koolmeistrid seminaris või kihelkonnakoolis. Viiuli põhi tehti üldiselt pihlaka või kasepuust, kaas kuusepuust, kael ja keelehoidjad ka kas pihlakast või kasest. Viiul koosneb piklikust kõlakastist ja selle ülaosa külge kinnituvast tiguja peaga kaelast, pea küljes on häälestuspulgad, kaelal sõrmlaud. Sõrmlaua kaelapoolses otsas asetseb sadul ja kõlakasti keskel roop, mis hoiavad keeli vajalikul kõrgusel. Sellise kuju sai viiul 17. sajandil
Hariduse edendamise oluline tegelane oli Johan Skytte. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium, mis aastal 1632 avati kuninga korraldusel Tartu Ülikoolina. Tartu Ülikool oli esimene kõrgeim õppeasutus Eestis.Talupoegade jaoks seati sisse rahvakoolide süsteem. Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Peale Põhjasõda olid tingimused hariduse edendamiseks halvenenud. Tartu Ülikool oli suletud, koole oli vähe, kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel ja õpetajaks oli enamasti kiriku köster. 1765. aasta Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja suuremasse mõisasse. Mõisnike arvates talupoegadel haridust polnud vaja ja sellepärast see nõue täit rakendamist ei leidnud.
1. Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? Juhuslikud märkmed vanades kroonikatest, harvades säilinud dokumentides, Taani ajaloolase kroonikast, Läti Henriku kroonikast2. Mida uut tõid 13.sajandi sündmused Eesti alade muusikasse? Ristiusustamise-tekkisid kirikud, kabelid, kloostrid. Jumalateenistustel lauldi. Koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Ristirüütlite tegevusega kaasnes põlirahva kultuuri ja paganlike traditsioonide hävitamise püüe. Eesti folkloor3. Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd-ja linnamuusikute tegevus?... 4. Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel?... 5. Missugused olid hariduse omandamise võimalused? Kuidas võiks sõnastada selle perioodi hariduselu eesmärke? Rajati koole, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli ka kirikulaul ning vaja...
1. Millised positiivsed tagajärjed olid Balti erikorrast eestlaste jaoks? Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga ja tagas kiirema arengu võrreldes Venemaa sisekubermangudega. 2. Miks vene valitsus suhtus Balti erikorda soosivalt? Vene võimule oli tähtis baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud kindel olla oma vallutuste püsivuses. Poolehoiu võitmiseks alustati mõisate tagasiandmisega endistele omanikele. 3.Milliseid koormisi pidid talupojad kandma mõisa, riigi, kogukonna ja kiriku ees? Mõisa ees teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatöödeks. Arvestati rakmepäevades (mõisa põllule mindi veoloomade ja inventariga) ning jalapäevades. Lisandusid naturaalandamid, rahamaksud mõisa heaks. Riigi ees pearaha maksmine, nek...
Milline oli talurahvakultuuri käekäik Rootsi ja Poola ajal? Poola ja Rootsi aeg. Kui 1561.aastal Vana-Liivimaa sisuliselt lagunes, siis Põhja-Eesti koos Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkonnaga läksid Rootsi krooni alla ning Lõuna-Eesti ja Lätimaa aga ka Liivimaa Leedu suurvürsi võimu alla.1569.aastast peale Lublini uniooni sõlmimist läksid aga need alad Poola maade koosseisu.Kui aga 1570.aastal puhkes sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi vahel siis pidid Leedu suurvürstiriik ja Poola kuningriik ühinema ning sellest saigi Rzeczpospolita. Pärast 12 aastat väldanud sõda sõlmisidki Rootsi kuningriik, Rzeczpospolita ning Moskva tsaaririik vaherahud, mis jaotasid Eesti just nii nagu ka üleval mainisin. Rootsi ja Poola valdusi märkiv piir pandi paika 1582.aastal, sellest jaotusest kujuneski välja Eestimaa ja Liivimaa, mis likvideeriti alles 1918.aastal ühise Eestimaa kubermangu moodustamisega. Haridus ja kultuur Poola võimu aladel Zygmund II Augu...
Tuntumad estofiilid Marit Koppel Haapsalu Gümnaasium 2010 Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 August Wilhelm Hupel 3-4 Johann Wilhelm Ludwig von Luce 5 Friedrich Gustav Arvelius 6 Otto Wilhelm Masing 7 Johann Heinrich Rosenplänter 8 Kasutatud materjal 9 Sissejuhatus 1730. aastatel hakkas Eesti aladel levima kirjaoskus, millest said kasu eelkõige koolmeistrid, kes hakkasid tegelema päevikute, kõnede, elulugude ja aruannete kirjutamisega ning nende trükkimise ja levitamisega. Kirjasõna levikuga kaasnes hulk ini...
Need ei kadunud, tegutseti salaja, 1764.a lubati see uuesti. 18.saj II poolel levis osade kirikuõpetajate seas teoloogiline ratsionalism. Nemad asusid kritiseerima valitsevat ühiskonnakorraldust, eriti pärisorjust. See jäi reeglina üksikute kirikuõpetajate kritiseerimise tasandile. Haridus Rootsiaja lõpul pandi alus talurahva haridusele, aga vahepeal oli Põhjasõda, mis põhjustas tagasilöögi haridusele, nt paljud koolmeistrid said surma sõja tõttu, osad surid katku, pärast sõda tuli asuda uuesti koole rajama. 1739.a anti välja LM konsistooriumi otsus talurahva koolikorraldusest, seda järgiti ka mõnevõrra Eestimaal. Mida peab oskama: 1) Luteri katekismuse 5 ptk peas, tuleb osata selgitada, 2) Piibli lugemine (lugemisoskus), 3) olulisimad kirikulaulud pähe, 4) osata kasutada lauluraamatut (seina peal numbrid, tunned neid ja leiad õige laulu raamatust üles).
Teemad ja märksõnad Restitutsioon ja selle mõju Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele, aadel sai ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Balti erikord ja selle tunnused Balti erikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti-ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Aadlimatriklid ja nende tähendus Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud. George Browne ja tema tegevus George Browne...
1 2 Sisukord 1.0 Ärkamisaeg Eestis (1860 – 1885) 1.1 Ärkamisaja mõju ja rahvustunde õhutamine 1.2 Ajakirjandus Eestis 1.3 Kultuuriüritused Eestis 1.4 Teised suunad 2.0 Juhan Liiv 2.1 Juhan Liivi elulugu 2.2 Juhan liivi tegemised 3 Sissejuhatus Referaat on koostatud sündmustest ärkamisajal Eestis ning Juhan Liivi eluloo ja tegevuste järel. Esimene pool räägib ärkamisajast Eestis , mis annab ülevaate kogu nendest sündmustest. Teine pool aga sellest , mis tähtsus oli Juhan Liivil ühiskonnas. Juhan Liiv sündis 30. Aprillil 1864 aastal Tartumaal Alatskivi kandimehe pojana, sealt läks edasi tema elutee Naelavere külakooli ja sealt veel edasi Kodavere kihelkonna kooli. 1893 aastal J.Liiv haigestus katatooniasse ja elas siitpeale peamiselt maal sugulaste ja tuttavate juures , J.Liiv suri 1.detsember 1913. 4 ärkamisaeg Eestis (1860–1885) ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja algus...
Usinasti tuli selle poole püüelda, et lapsed ja sulased lugema õpiksid ja oma silmaga näeksid, mida Jumal püha sõnaga öelnud on. Seal, kus kirjaoskajaid köstreid veel polnud, tuli nad ametisse panna. Ka pidi pastor lapsevanemaid veenma, et nad nõuaksid oma lastelt usuõpetuse tükkide usinat õppimist. Kaplan või köster pidi laste õpetamist korraldama. Eriti tuli jälgida gümnaasiumide ja linnakoolide tööd. Piiskopid pidid kontrollima, missuguse usinuse, püüdmise ja kasuga koolmeistrid lapsi õpetavad. Oma kohustustes oskamatud ja hooletud tuli vallandada ja ainult need ametisse jätta, kellest kindlasti teati, et nad noorsoole kasulikud on. Esimesed talurahvakoolid avati kõigepealt Tartu lähedastes kihelkondades, kus Forseliust kõige enam tunti. Pärast seminari esimese lennu lõpetamist pöördusid koolmeistri saamiseks Forseliuse poole kõik selle aja parimad eesti keele tundjad: J. D. Berthold asutas kooli Pilistverre, C. F. Rauschert Sangastesse, M
kunsti rajaja. Jutukirjanik. häälikuintonatsioonid, kordused ja onomatopöa. PERIOOD: 20 sajandi algus Iseloomustus: Lastekirjanduse teke. Pidev lasteperioodika väljaandmine. Väikelasteluule sünd. Tugevnes kunstita mel ületas padagoogilise piiratuse. Lastekirjanduse, kui spetsiaalse kirjandusharu väljakujunemine Vaimuliku- ja kommertskirjanduse paljusus (autorid koolmeistrid ja vaimulikud). August Kitzberg Näitekirjanik ja prosaist. Põhiliselt täiskasvanutele kirjutatud näidendite kõrval 1855-1927 ilmusid ka mõnad lastenäidendid. Lastejuttudes vahel- duvad romantilised elemendid realistlik-humoorikatega. Lastenäidendid avaldati kogumikus "Lastenäidendid!
EESTI RAHVA PILLID Referaat Jaana Vaus Tallinn 2009 PUHKPILLID Puhpillid on kõige arvukam pillirühm eesti rahvapillide seas. Enamik neist pillidest olid tööriistad, omades kindlat funktsiooni ja neid tohtis kasutada ainult karja väljasoleku perioodil - Jüripäevast (23. aprill) Mihklipäevani (29. september). Muul ajal oli nende kasutamine keelatud. Nende valmistamiseks kasutati käepärast looduslikku materjali (puukoor, puit, loomasarved, kõrred, putked, pilliroog, savi, puulehed, linnuluu jne.)Heli tekitamise printsiibi järgi võib eesti rahvalikud puhkpillid jagada kolmeks: · flöödi tüüpi · klarneti tüüpi · trompeti tüüpi Flöödi tüüpi puhkpillid on kõik erinevad vilepillid. Neid valmistati puukoorest (pajupill), männikasvust (vilepill), putkest(putkepill), linnuluudest(peibutusviled jahimeestele) ja savist (savipiilud). Lihtsamad neist võ...
ja tema abilistest ning vallakohtust. Valla täiskokku kuulusid kõik päris ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest. Täiskogu valis volikogu, kuhu võis kuuluda vastavalt elanike arvule 3-24 liiget. Valla tähtsaim ametimees oli vallavanem, kes valiti taluperemeeste hulgast. Vallavanem koos abilistega moodustas vallavalitsuse, kes palkas endale abiks mitmesuguseid ametimehi: vallakirjutaja, rõugetepanija, koolmeistrid valladekoolidesse, magasiaidamehe. Vallateenustjakas võidi palgata ka käskjalgu, parvemehi, ämmaemandaid ja teisi. Majandus ja linnad Teoorjusliku mõisamajanduse püsimine 19.saj. algul oli eesti külas põhiline majandusüksus endiselt mõis. Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine. Peamine sissetulekualikkas oli aga viinaköökides teraviljast põletatud viin. Suure osa viinatoodangust ostis ära vene kroonu, ülejäänu realiseeriti arvukates maakõrtsides
Meeskoore asutati paari aasta jooksul hulgaliselt, mis näitas nii rahva musikaalsust kui organiseerijate mõju ja osavust. Segakooride peolt väljajätmise vastu astus peokomitee presidendiks valitud pastor Willigerode, ent tulutult. Miks oli kasulik peakomitee esimeheks valida mitteeestlane ning pastor? Presidendi isik pidi kaasa tõmbama intelligentsemaid(ka saksameelsemaid)ringkondi-köstreid, koolmeistreid, mõisavalitsejaid. Kuna maal tegutsevaid koore juhtisid köstrid ja koolmeistrid ning koolid asusid peamiselt kirikute juures, siis avaldasid neile suurt mõju kohalikud pastorid. Nendest olenes ka kooride osavõtuvõimalus laulupeost. A.H.Willigerode oli eesti koguduse pastor, Liivimaa Inge Org konsistooriumi assessor. Tuntud ka aktiivse muusikategelase, koorijuhi ja komponeerijana. Peokomiteesse kuulus 17 liiget erinevatelt elualadelt, peale presidendi veel üks sakslane,
(rahvuslik, vaimne hoiak). -keel -seadused - etonüüm (rahvanimetus) ,,eestlane" Jannsen pöördus esimese Pärnu Postimehe kaanel ,,Tere, armas eesti rahvas..". -rahvuslust levitab eliit, haritlased ja majandusega tegelevad isikud. Levitamise aluseks hariduse levitamine, suhtluse kasv, seltside tekkimine (laulu-raamatu- teatriseltsid). Seltsielu haripunkt laulupidu. On üks haritlaste, eliidi rühm (vähemus), madalamal astmel on koolmeistrid, koorijuhid, kelle kaudu saavad haritlased rahvuslust levitada, viia lihtrahvani. Oluline on koostöö eri rühmade vahel (koolmeistrid õpetavad Kalevipoega, ajalehed levitavad mõtteid jne..). Oluline ka mobiilsuse kasv, rongiliiklus jne. Meie vs nemad vastandus jätkuvalt. J. Hurt vaimu olulisus, kehtestamine, aluseks haritlaskond. Jakobson kultuuritegevusel peab olema poliitiline raam. Oluline on majanduslik areng. Kirjanduses kujundite süsteem, mille pinnal luuakse rahvuslust
kõrgajaks, millesse langevad tema kõige teravamad sõnavõtud nii erakirjades kui ka avalikkuse ees. Samal ajal muutusid Jakobsoni väljaastumised järjest võitlevamaks ning poliitiliselt teravamaks. Temalt mais 1870 ilmunud artikliga väljarändamise põhjuste kohta algas " Eesti Postimehes" äge poleemika rahvakoolide olukorra üle. Vaidlevateks poolteks olid ühelt poolt Jakobson ja teiselt poolt pastorid ning kumbagi poolt toetavad koolmeistrid. Jannsen avaldas mõlema poole kirjutisi Jakobsoni omadest küll nagu sageli varemgi "karedamaid kohti" välja jättes. Rahva huvi sulesõja vastu oli suur ja tellijate arv kasvas kiiresti. Kahe tule vahel laveerival Postipapal tuli lõpuks otsustada, kumba poolega ta ühineb. Arglik, kasuhne ja ülemate ees aupaklik nagu ta oli, asub Jannsen pastorite poolele. 1871. a. vebruarist keeldus ta avaldamast Jakobsoni kaastööd. Seejärel sai Jannsen üheksa aasta jooksul Eestimaa ja
Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes LõunaEestis. Forselius Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Oluline oli sorav lugemine ning usuõpetus, veidi õpiti ka raamatuköitmist, kirikulaule, arvutamist ehk rehkendamist ja saksa keelt. Suuri raskusi tegi koolile aga õpilaste saamine, sest mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata. Haridus tegevat inimesed targaks ja kihutavat mässama. Teised ütlesid, et eestlased olevat orjadeks loodud ja pidavat neiks jääma.
kiirenduse, mida varem ei tuntud. Lastekirjandus oli nüüd omaette haruna olemas ja perioodika kaudu avalikkusele teadvustatud. Käesoleva sajandi alguses peeti lastekirjandust eelkõige kasvatusvahendiks, mille kaudu sai kõige muu kõrval sisendada ka jumalakartlikkust, alandlikkust ja keisritruudust. Lastekirjanduse pedagoogiline töökord oli tõenäoliselt oluliseks põhjuseks, miks selles kirjandusharus tegutsesid peamiselt koolmeistrid ja vaimulikud, kes oma ameti kaudu olid seotud lastega. Neil inimestel jätkus küll head tahet, aga mitte alati piisavalt võimeid kunstiväärtusliku kirjanduse loomiseks ja nii kujuneski välja tarbekirjandus, mille põhieesmärgiks oli eeskätt käitumis- ning moraalipõhimõtete, aga ka usuliste veendumuste sisendamine. Laste- ja noorsookirjanduse väljaandmise võttis käsile Eesti Kirjanduse Selts, kus 1908. aastal asutati koolikirjanduse toimkond
Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, mille tuumikuks olid tol ajal kirkuõpetajad ja koolmeistrid. Friedrich Robert Faehlmann - ,,Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwald - ,,Kalevipoeg" Rahvusliku ärkamise algus Ühiskonnaelus toimusid suured muutused ka täna raudteede, tööstuse, linnade arengu läbi. Majandusliku aluse pani murrang omandisuhetes - talude päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine. Kultuuris toimus suur edasiminek: kirjaoskus sai üldiseks, eestikeelne trükisõnas kasvas, aegapidi tekkis laiahaardeline eestikeelsete kultuurikanalite võrk
meresõidud ja maaharimine. Põlvest põlve kandus edasi emakeel, rahvalaul, säilisid rahvariided, püsis rahvakunst ehituses ja majatarvetes. Suurem osa Virumaa külakoolmeistritest oli kihelkonnakooli haridusega. Nad saavutasid oma teadmised enamasti iseseisvalt edasi õppides. Töötasu oli neil väike ja elu raske. Talvel töötasin nad koolis, suvel põllul. Koolmeisrid pidid lisaks vihikute ja tööde parandamise, vahel ka koorinoote käsitsi ümber kirjutama. Koolmeistrid olid tavaliselt aktiivsed inimesed, kes võtsid osa tuletõrjest ja ehitamisest ning korraldasid küla üritusi. 20. sajandi alguses hakati otsima vene keele oskusega noori õpetajaid. Kui senini eksisteeris ainult Tartu õpetajate seminar, siis nüüd alustas tööd ka Rakvere õpetajate seminar. Kool alustas ühe klassiga pisikeses eramajas, kuid 1915 sai seminar uue kooli (pildil). Tegemist oli korraliku hoonega, millel oli oma elektrivarustus ja veevärk.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
