Ajalugu - Liivi sõda küsimused (0)

1. Mis olid Liivi sõja põhjused?

• Venemaa ( Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika – soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele.
  
• Vana- Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine
  
• Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas
  

3. Ivan IV Julm - (1533-1584) esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks - üks julmemaid valitsejaid ajaloos.
Hertsog Magnus - Taani kuninga vend, kes sai endale võimu Lääne-Eestis. Hiljem andis Ivan lV Julm talle Liivimaa Kuningriigi valitsemise.
Rzeczpospolita - Kuningas Stefan Batory valitsusajal algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu, suured Venemaa alad langesid poolakate kätte. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski vaherahu , mille kohaselt Ivan Julm pidi loovutama Poolale kõik tema käes olevad Liivimaa linnused .
Opritšnina - oli Moskva Suurvürstiriigi juhi Ivan IV Groznõi poolt sisseviidud riigi haldusvorm, millega jaotati suurvürstiriigi territoorium kaheks osaks - aadlikele kuuluv ja päritavad maavaldused ning riigi keskvõimule kuuluv ja valitseja äranägemise järgi jaotatavad maa-alad.
4. Mis riigid osalesid Liivi sõjas ja kes siia kutsuti?
Venemaa, Läti, Poola, Taani, Rootsi
5. Iseloomusta Liivimaa kuningriiki? (valitseja, pealinn, liitlassuhted)
Moskvast sõltuv vasallkuningriik Liivimaal, mille juhiks Ivan Julm nimetas hertsog Magnuse. Kuningriigi keskuseks sai Põltsamaa.
6. Mis olid Liivi sõja tagajärjed Eestimaale?
Liivi sõja tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära. Liivimaa nime säilitas 1562 . aastal Poola kätte langenud Vana-Liivimaa lõunaosa, mis koosnes Lätist ja Lõuna-Eestist, seda nimetati ka Üle-Väina hertsogkonnaks, mis alates 1566. aastast oli personaalunioonis Leeduga ning 1569. aastast Rzeczpospolitaga. Poolast vasallisõltuvuses olevat Kuramaa hertsogiriiki Liivimaa osaks enam ei loetud.
7. Mis juhtus Jam Zapolski ja Pljussa rahulepingute tulemusena?
Eesti alal veel venelaste kätte jäänud linnused langesid poolakate kätte.
Seetõttu pidid rootslased Pärnu ja Põltsamaa piiramise lõpetama ning Rootsi-Poola valduste eraldusjoon hakkas jooksma läbi Eesti, saades hiljem kubermangupiiriks, mis jäi kehtima kuni 1917. aastani.
8. Iseloomusta poolakate võimu Lõ-Eestis 1583-1625 (Kuidas jagati maa, tegevus)?
Stefan Batory ei pidanud vajalikuks täita kõiki oma eelkäija Sisgismund II Augusti lubadusi kohaliku aadli ja linnade privileegide säilitamise osas. Tartu, Pärnu, Võnnu.
9. jesuiidid - katoliikluse ja paavstivõimu levitajad
Gustav II Adolf - Rootsi kuningas, kes vallutas Poolalt Liivimaa. Ta oli innukas hariduse edendaja. Eestisse asutas ta Tartu ja Tallinna gümnaasiumi ning kirjutas alla Tartu ülikooli asutamise ürikule.
reduktsioon - mõisa maade riigistamine
vakuraamatud - talupoegade kohustuse raamat
10. Mis juhtus Altmargi ja Brömsebro rahulepingu tulemusena?
Lõuna-Eesti läks Rootsile, algas Rootsi aeg.
11. Mis põhjusel suutsid rootslased, sõdade perioodi lõpuks, vallutada kogu Eestimaa?
Rootslastel oli parem relvastus ja neil oli abiks Soome talupoegade ratsavägi, ning neil oli kindel taktika.
13. Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti rahvastiku arengut?
Eesti kultuur sai 17. saj. Euroopa kultuuri osaks, eesti rahvas suhtus vallutajatesse hästi, rahvaarv kasvas 70. aastaga 300 000 inimese võrra, kuid 1671 kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks baltisakslaste poolt. Tekkisid käsitöö vabrikud, 1632 asutati Tartu Ülikool.
14. Mis osadeks jagunes Balti hertsogiriik?
Balti hertsogiriik jagunes: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnaks.
15. Mis kunstistiil oli Rootsi ajal Eestis valdavaks ja too näide?
Kunstistiilina oli valdav barokk , sellest on säilinud tänaseni Kadrioru loss. (ovaalsed jooned)
16. Kuidas nimetati esimesi tootmisettevõtteid Eestis ja mis eesmärgil? (mida toodeti Eestis)
Eesti asus rajama manufaktuure ehk käsitöö vabrikuid, kus töö oli paremini organiseeritud ja sellepärast ka tootlikum. Nendeks olid näiteks saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud, paberimanufaktuurid. Manufaktuuri keskuseks oli Narva.
17. Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus?
Tartu Ülikool asutati 1632. aastal. Esimesena asus ülikool Tartus, siis Tallinnas, pärast seda Pärnus. Uus ülikool sai nimeks Academia Gustaviana ja õppetöö toimus ladina keeles.
18. Academia Gustaviana - ülikooli nimetus
Gottfried Forselius - koolistas oma elu ajal välja 160 eesti noormeest kellest pidi saama koolmeistrid ja köstrid.
20. Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele?
Maaravitsejaid kes kasutasid nõidumis kive.
21. Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal?
reduktsioon,