Ärkamisaeg (0)

Kordamise Küsimused Ajalugu
1. Rahvusliku liikumise( ärkamisaja) eeldused?( majandus, poliitilised, kultuur)
Eesti ala majanduslik arenemine, restiharitlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kommunikatsiooni võrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus.
2. Mida nim Rahvuslikuks liikumiseks (millal? Mida nõuti?) ?
Toimus 19 sajandil eesmärgiks oli sisendada eestlastele et „eestlane olla on uhke ja hea“
3.Ärkamisaja seltsid ja nende tegevus( ka uue rahvusliku tõuse ajal) ?
1872 Eesti kirjameeste selts *uue kirjaviisi juurutamine *kooliraamatute väljaandmine *keele edendamine.
1870 Eesti põllumeeste selts *tõu ja sordi aretuse edendamine *
1865 Vanemuine *laulupeod * harrastus teater
EÜS * eesti lipu sisseõnnistamine * rahvaluule kogumine * panid aluse eesti rahvamuuseumile
4. Nimeta Rahvusliku liikumise üritusi, organisatsioone! Nende tähtsus?
Esimene Üldlaulupidu 1869. Eestvedajaks Jansen . Eesmärk: rahva ühtekuuluvus tunde kasvatamine , panna alus traditsioonile. Tulemuseks ongi traditsioon.
Eesti Aleksandri komiteed 1871-72. Eestvadaja oli Hurt aga ka Viljandi ärksamad talupojad. Eesmärk: koguda raha Eesti keelse kõrgema kooli rajamiseks Põltsamaale. Tulemus: Rahvusliku liikumise kriisiaastatel ja venestamisega seoses avati hoopis vene kool. Osa raha jagati krimmi eestlastele.
Eesti kirjameeste selts 1872. Eestvadajad: Jakopson, Hurt; Krutzvald. Eesmärk: uue kirjaviisi juurutamine, uute kooliõpikute välja andmine. Tulemus: kasvas eestlaste kirjasõna väljaandmine.
5. Lahkhelid Rahvusliku liikumise juhtide vahel?
1870. aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema. Hurdast ja Jakopsonist said poliitilised vaenlased kuna Hurdale oli vastuvõetamatu Jakopsoni kirikuvastasus, pingestusid suhted sakslastest ametikaaslastega.
Jakopson pöördus tülli Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega.
6. Venestamine (Millal? Kus? Mis oli? Muutused hariduses, valitsemises, kirikuelus?) ?
Sai alguse 1880. Vene Keisri Aleksander 3nda käsul.
Valitsemiskorraldus : Eesti ja Saksa ametnikud vahetati välja umbvenelastega. Eriti innukas Venestaja Eestis oli kindralkuberner Sahhovskoi
Koolikorraldus : Koolireform, õppetöö vene keeles. Koolmeistrid kes ei osanud vene keelt vallandati. Tartu Ülikool muudeti Jurjevi Ülikooliks.
Keel: Kõik asjaajamine vene keeles
7.K. Pätsi ja J. Tõnissoni tegevus 20 saj algul? (Erinevused? Sarnasused?)
Sarnasused: Mõlemate erakonnad andsid välja ajalehte Tõnissonil oli „ Postimees “ ja Pätsi häälekandjaks sai „ Teataja “. Mõlemad pidasid Eesti probleemiks vähest rahvustunnet ning eneseteadvust.
Erinevused: Tõnisson toetas Tartu liberaale, Saksameelne. Päts aga toetas Tallinna Radikaale Venemeelne.
8. Nimed, daatumid?
Johann Voldemar Jansen- Möldri poeg, käis Vändra köstri ja kihelkonna koolis. Ta oli Vändra köster ja Pärnu vallakooli õpetaja. Laulis kirikukooris ja tõlkis juturaamatuid. Lehetoimetaja „Esimene nädalileht“ „ Perno Postimees “ ja „Eesti Postimees“. Oli Luterlane ja kirikuga lähedalt seotud. Suhtus Sakslastesse pooldavalt. Elu edendamiseks tarvis kokku leppida nii sakslaste kui venelastega. Korralda 1. Laulupidu , 1865 Vanemuise laulu ja mänguselts, põllumeeste selts.
Carl Robert Jakopson- Sündis Tartus elas Tormas. Simse Seminari kooli õpetaja. Ta oli kooliõpetaja Tormas, Peterburi koduõpetaja, Põllumees (Kurgia talu), kooliõpikut koostaja, „Sakala ajaleht“.Suhtus kirikusse äärmiselt negatiivselt ning oli avalikult selle vastu. Pooldas koostööd Venelastega. 3 isamaa kõnet.
Jakob Hurt- Õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Oli Otepää kirikuõpetaja1872, Peterburis Jaanikiriku õpetaja, 1872 Eesti kirjameeste seltsi president . Oli Luterlane. Rõhutas Eestlust, Saksalaste vastu. Kogus Eesti luule ja vanavara .
Villem Reiman - Kolkajaani kirikuõpetaja, karskus seltsi eestvedaja , helilooja
A. Grenžtein- Pooldas tugevalt venestamist
1857- Kalevipoeg ning „Perno Postimees“
1869- 1. Laulupidu Tartus
1870- Esimene raudtee Paldiski- Tallinn- Peterburi
1884- Sini- Must- Valge kasutuselevõtt EÜSi lipuks