17.sajand - Kas vana hea Rootsi aeg eestlaste jaoks? (0)

17.sajand - Kas vana hea Rootsi aeg eestlaste jaoks?
Rootsi ajast räägitakse vahel rohkem nostalgiliselt, kui sellest, mis eelnes või sellest, mis järgnes. Mõnes mõttes ta oligi parem selle eelnenud Saksa ajast ning järgnenud Vene ajast, kuid seda tähtsustatakse üle.
Rootsi aeg algas ning lõppes Eesti jaoks veriselt. 17. sajandi alguses, mil eesti langes Rootsi võimu alla, oli rahvaarv sõjast tingituna kuskil 100 000 ringis , kuid 100 aastat hiljem, Rootsi aja lõpuks, oli see neljakordistunud. Rahvastiku kasvule aitas kaasa see, et kuna palju viljakat maad oli tühi ja kasutamata, toodi inimesi mujalt Eestist juurde, nagu näiteks Saaremaalt. Lisaks rändas mujalt lähipiirkondadest Eestisse inimesi elama. 18. sajandi alguses andis rahvastiku kasvule suure tagasilöögi katk, mille tagajärjel oli 1712 . aastal Eestis alles umbes 150 000 – 170 000 inimest.
Algselt oli talurahva olukord üsna halb. Sunnimaisus ja pärisorjus kinnitati Põhja-Eestis 1645. aastal ning kasvasid talupoegade teokoormised , mille määras mõisnik ise. Hiljem veel avaldati maapolitsei korraldus, mis toonitas talupoegade pärisorjuslikku seisundit ning halvendas talurahva olukorda enamgi . 1680. aastal korraldas Karl XI Eesti- ja Liivimaal reduktsiooni, andes suurema osa eramõisatest riigile tagasi ning vähendades mõisnike võimu talupoegade üle. Seati sisse vakaraamatud, mis piirasid valitsejate kuritarvitusi talunike suhtes ning talunikud said õiguse isegi kuningale kaevata ja kohtusse minna, kui neile nende arvates liiga tehti, kuid üldiselt arvati, et õigus on ikkagi mõisnikul.
Esimesed talurahva koolid Eestis tekkisid Rootsi ajal. See oli tänu Bengt Gottfried Forseliusele, kes 1684 . aastal rajas õpetajate ettevalmistamiseks seminari , mis kestis 4 aastat. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid . Seminari saatis edu ning kaks Eesti poissi viidi isegi Rootsi kuningale näitamiseks, kes kiitis kooli õppemeetodi heaks.
Eesti jaoks oli Rootsi võim sama nagu kõik teisedki võõrvalitsejad – tõusude ja mõõnadega. Märkimisväärne on rahvastiku kiire kasv 17. sajandil ning esimeste talurahva koolide avamine .