Rootsi aeg (0)

Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda. 1561. aastal alistusid Rootsile Viru-, Harju- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581 . aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti. 1583. Aastal sai Rootsi Venemaalt Pljussa rahuga Lääne-Eesti ja Hiiumaa . 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga aastal 1645 sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare.
Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 – 300 000 inimest, kuid 1620 . Aastateks oli aga rahvaarvkahanenud vähemalt poole võrra. Kuid alates Rootsi aja algusest taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti ning 1695. Aastaks oli inimesi juba 350 000 – 400 000. Rahvaarvu kiirele kasvule andsid lükke mitmed tegurid. Ennekõike pikk rahuaeg, tänu millele sai sündimuste arv kasvada. Kuna Eesti jäi aastakümneteks sõjategevusest puutumata, ei võetud mehi ka enam sundkorras Rootsi sõjaväkke. Seega mehed said perele mitmekesisemat toitu hankida metsloomade näol. 17. Sajandil hakkasid pered liikuma rohkem asustatud aladelt vähem asustatud aladele. Kuna neil kes sõjad olid üleelanud, oli nüüd võimalus valida omale paremate elutingimustega elukoht.
Rootsi ajal toimus edasiminek pea kõigil elualadel, kuid ka haritustase tõusis märgatavalt. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule , seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoega piiblit lugema. Andmeid esimeste talurahvakoolide kohta on olemas juba 17. Sajandi keskpaigast, kuid nende tegevus jäi enamasti lühiajalisteks. Sunniviisiliselt õpetati leeris lugemist ja kirjutamist, et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist ei saanud läbi kui aga puudus lugemis ja kirjutus oskus. Suurimaks probleemiks osutus, aga sobiliku väljaõppega koolmeistrite puudumine. Selle lahendamiseks rajati 1648. Aastal õpetajate seminar . Kooli eestvedajaks oli B.G. Forselius . Seminaari võeti enamasti vastu Tartumaalt pärit talupoisse. Forselius suutis 3 kuuga kasvandikele lugemise selgeks õpetada. Koolis õpiti ka usuõpetust, kirikulaulu, rehkendamist, saksa keelt ja raamatukõitmist. Seminaris võis õppida umbes paarsada õpilast ning neist ümbes 50 võisid asuda koolmeistrina tööle loodavates kihelkondades. 1687 . Aastal võttis Liivimaa maapäev vastu otsuse luua mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeistrid. Forselius ise kahjuks ühel laevareisil Rootsi uppus.
Ülikoolide rajamine oli üks viis kindlustada Rootsi võim Liivimaal. Tartu valiti ülikooli linnaks eelkõige tema hea geograafilise asukoha järgi. Tartu asus Rootsi Baltikumi keskpunktis. Ülikooli asutamise põhitöö tegi ära kindralkuberner Johan Skytte. Tartu Ülikool avati 1632 aastal ning seal õppisid põhiliselt Soome ja Rootsi tudengid. Tartu ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, filosoofia-, arsti- ja õigusteaduskond . Õppetöö toimus ladina keeles ning õpilasi oli umbes saja ringis . Professoreid aga vaid kümme. Rootsi Vene sõja puhkedes viidi ülikool 1655. Aastal Tallinnasse. Seal püsis ülikool kuna 1665 aastani. Tartus sai ülikool taas tööd jätkata alles 1690. aastal. Siis õppisid seal põhiliselt baltisakslased. Rootsiga ühenduse parandamisega viidi ülikool 1699. Aastal Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool kuni vene võimud vallutasid pärnu ning taastati alles 1702. Aastal. Siis kahanes õpilaste arv 30-40ni.
Ka kiriku elu uuendati. Luteri kiriku olukord oli peale Liivi sõda oli üsna täbar. Kirikuid oli käidud rüüstamas ning olid tõsiseid kahjustusi saanud, sammuti puudusid enamikel kirikutel kirikuõpetajad. Rahvas võttis tagasi muinasaja kombed: surnuid maeti vanadesse haudadesse, loobuti abielu sõlmimistest ja ristimistest. Sammuti jättis soovida ka pastorite haridus ja kõlblus. Eestimaal tegi suure töö kirikute ülesehitamisel ära J.Jhering. Ta töötas välja kirikutele iseloomuliku rangete karistuste süsteemi. Näiteks nagu kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, erinevate rahatrahvide kehtestamine ning häbipingil põlvitamine. Kirikust koristati ära kõik vitraasid, maalid ja muud kaunistused, et juhtuda inimeste tähelepanu üksnes jutlusele. Et rahvale jutlusi arusaadavamaks teha, hakati neid pidama emakeeles. Kahjuks selline luterluse peale surumine tekitas usulise sallimatuse, mille tagajärjel tekkisid nõiad ning hakkati läbiviima nõiaprotsesse.
Rootsi aeg tõi Eestile palju kasu. Rootsi kindlustas eesti rahvale pika rahuaja, kus rahvas sai end koguda tragöödiatest ja kaotustest ning elada rahulikku pereelu . Sama oluline oli see, et tänu rootslastele õppisid eestlased lugema ja kirjutama ning targemad isegi rehkendama. See tõstis kõvasti eestlaste arengutaset. Inimestel oli hea rahulik elada rootsi ajal ning seega võib ka öelda, et sel ajal oli vana hea Rootsi aeg. Kuna enne ja pärast Rootsi aega on Eestimaal käinud vaid sõjad ning rahvas võtnud igat päeva vastu angistusega.