Muusikaelu 16-19.sajandi II poolel (0)

1. Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? Juhuslikud märkmed vanades kroonikatest, harvades säilinud dokumentides , Taani ajaloolase kroonikast, Läti Henriku kroonikast2. Mida uut tõid 13.sajandi sündmused Eesti alade muusikasse? Ristiusustamise-tekkisid kirikud, kabelid, kloostrid . Jumalateenistustel lauldi. Koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Ristirüütlite tegevusega kaasnes põlirahva kultuuri ja paganlike traditsioonide hävitamise püüe. Eesti folkloor3. Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd -ja linnamuusikute tegevus?...
4. Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel?...
5. Missugused olid hariduse omandamise võimalused? Kuidas võiks sõnastada selle perioodi hariduselu eesmärke? Rajati koole , kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli ka kirikulaul ning vajaduse korral käisid õpilased jumalateenistustel abiks. Dominiiklaste kloostrikoolid6. Mis on kirmes ? Suuremates kloostrites ja kirikutes jumalateenistuste järel peetud ilmalikud pidustused
Kuidas kajastusid Martin Lutheri usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis? Kirikureform pidi usku rahvale lähendama. Määrati ametisse rohkem kohalikku keelt mõistvaid vaimulikke. Kogudus pandi ka laulma. Hävitati hulgaliselt kirikute ja kloostire vara, ka ürikuid ja noodiraamatuid. 2. Millised territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? Põhja-Eesti poolteiseks sajandiks Rootsi võimu alla, Ida-Eesti Venemaa valdusse. Saaremaa Taanile , Lõuna-Eesti Poolale. 3. Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja-Eestis. Anna sellele omapoolne hinnang. Põhja-Eestis püüti juurutada koraalilaulu traditsiooni. Võeti kasutusele Saksamaal trükitud lauluraamatud. Lõuna-Eestis rajati eesti esimene kõrgem kool-jesuiidikollegium. Anti välja ka esimesed kirikuraamatud, eestikeelne katoliiklik käsiraamat, eestikeelne katekismus . 4. Milline oli kirikulaulu olukord ja mida võeti ette selle parandamiseks? Koolipoistele õpetati koraale ning nende hea esinemine kirikus pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust. Püüti kogudusele selgeks teha, et kirikulaulud on hea tahtmise korral kergesti õpitavad ja neid võib laulda igal ajal.5. Iseloomusta lühidalt linnamuusikute tegevust 16.sajandil. Nad mängisid rae jootudel, kodanike pulmades , suurematel pidustustel ja rongkäikudel. Keelpillid tõusid juhtivaks kohaks. Tulevane muusik pidi õppima 3 aastat kohapeal, siis 3 aastat Riiasm seejärel Saksamaal või mujal.
1. Kuidas mõjutas jesuiitide ja luterlaste tegevus hariduselu Eesti- ja Liivimaal? Jesuiidikollegiumis õpetati eesti keelt kõnes ja kirjas. Eesti esimene protestantlik lauluraamat ilmus. 2. Milliseid muutusi hariduselus, kirikuelus ja vaimulikus ning ilmalikus muusikas tõi endaga kaasa Rootsi võimu kehtestamine Eesti- ja Liivimaal? Köstrid hakkasid rahvast lugema õpetama, kus õpetajateks olid Forseliuse seminari köstrid/koolmeistrid. Sai alguse eesti maakoolide võrk. Köstrikoolid olid pea kõigis kihelkondades. Ehitati üles sõjas hävinud kirikud. Tallinnasse ja Tartusse rajati gümnaasiume. 3. Mis on koolidraama ja missugune oli tema roll tolleaegses hariduselus? Koolidraama eesmärk oli arendada õpilaste kõneosavust ning tutvustada neid värsiõpetuse ja erinevate retoorikastiilidega. Neis nähti suurt kasu kristlik-humanistlikule haridusele. 4. Too näiteid erinevatest kultuurivaldkondadest Läänemere-äärsete linnade ühtses kultuurielus . Kuna ühine keel ja sarnased tsunftireeglid võimaldasid kunstnikel Läänemere-äärseis linnades sageli töökohti vahetada, kujunes see piirkond terviklikuks kultuuriruumiks, mida iseloomustas ka ühtne muusikastiil .5. Iseloomusta lühidalt Johann Valentin Mederi elukäiku ja loomingut.17.sajandil Eestis tegutsenud väljapaistev helilooja ja bassilaulja. Ta oli saksa rahvusliku muusika arvestatavaid uuendajaid. Ta oli 10 aastat Tln gümnaasiumi kantor ja juhtis Oleviste kiriku muusikaelu . Tema loomingust on säilinud 20 kantaati nind üks ooper .
1.Missugune olukord valitses Eesti-ja Liivimaal pärast Põhjasõda? Maa ja rahva olukord oli raske. Kultuurilised pürgimused jäid soiku. Suurem osa vaimulikke langes katku ohvriks ning usuelu taastumine võttis aega. Inimesed pöördusid tagasi esivanemate looduskultuuri juurde. 2. Kes olid hernuutlased? Nad olid käsitöölised ja jutlustajad, õpetasid talurahvast lugema ja kirjutama- 3. Miks olid hernuutlaste usukäsitlus ja tegevus rahva hulgas populaarsed ? Lootust sisendava usukäsitluse ja lihtrahvaliku käitumisega võitsid nad peagi viletsuses vaevleva rahva poolehoiu. Hernuutlased olid kõik võrdsed, ühendatud püüdes paremuse poole. Kandsid hoolt rahvahariduse eest. Nad hakkasid laule pillidel saatma.4. Mida tõi endaga kaasa hernuutlaste tegevus? Anna sellele omapoolne hinnang. Hernhuutlased panid rõhku elukommetele ning tulemuseks oli see, et paljudes kohtades kadus täielikult kuritegevus ning suleti kõrtsid, sest polnud enam kedagi, kes sinna oleks minna tahtnud. Inimesed olid nüüdsest tõesti sügavalt usklikud. Nende eneseteadvus kasvas, sest koguduses said kõik inimesed kaasa rääkida. 5. Iseloomusta 18.sajandi ilmalikku muusikat nii maal kui ka linnas. Elavnes muusikaharrastus. Korraldati balle , kontserte ja muid pidustusi. Kanti ette ka tõsisemaid teoseid, samuti laulumänge. Mitmes mõisas olid oma talupoegade orkestrid. Levis muusikaõpetus. Linnades esinesid rändnäitetrupid ja külalisesinejad6. Millal ja kuidas avaldusid baltisakslaste identiteediotsingud? 19.sajandil kujunes välja baltisakslus -mitte üksnes poliitilis-geograafiline, vaid ka rahvuslik identiteet . Just emamaast eraldatuse läbi tekkinud vajadus rõhutada oma identiteeti lõi pinna baltisaksa kultuuri tekkimisele.7. Missugused olid baltisaksa estofiilide arvamused ja tähelepanekud eesti rahvamuusikast? Too näiteid nende tegevusest.
1. Missugune oli hernuutlaste roll mitmehäälse koorilaulu arengus? Läbi hernuutlaste kaudu levis see rahva hulka2. Iseloomusta muusikaõpetuse taset ja muusikategevust Laiusel. Neljahäälse koorilaulu arendamisel olid Laiuse kihelkonna saavutused pikka aega teistest ees. Õpetati oreli ja viiulimängu3. Kes oli Georg Julius Schultz-Bertram ning missugune oli tema hinnang eesti muusikaelule? Ta kirjutas eesti folkloorist, etnograafiast ning ta huvitus eesti ajaloost. Ta oli saksa keeles kirjutav literaatm eestikeelse kirjanduse tsensor Peterburis. Ta imetles Laiuse kirikus kuuldud noormeeste fuugat ja motette . See näitas, et eestlased on muusikaliselt väga arenguvõimelised.4. Too näiteid Torma ja Põltsamaa muusikaelu kohta. Torma: A. Jakobson lõi laulukoori, ka pillikoori. Neljahäälset laulu viljeldi pea kõigis Torma kihelkonna koolides .Tema poeg C.R. Jakobson aitas kaasa kõrgele tasemele peale tema isa surma.Põltsamaa: Sealsed pastorid avaldasid esimese eestikeelse ilmaliku laulukogu. Kõrge tase kooridel.
1.Kus, millal ja kelle eestvõttel toimusid esimesed laulupäevad Eestimaal? Toimusid 1858 – 1867. Saaremaal oli koorilaulu eestvedajaks Martin Körber. Hiiumaa muusikaelu juhtis Gustav Felix Rinne. Põlvas juhatas koore Carl Gottfried Donner2. Kus ja millal asutati eesti esimesed pillikoorid? Milline oli selles hernuutlaste roll? Hakkasid kujunema 19. sajandi alguses. Hernuutlased hakkasid propageerima pillimängu. 3. Milline tähtsus on David Otto Wirkhausil eesti muusikaloos? Too näiteid. Väägvere pillikoori tegutses David Otto Wirkhausi eestvedamisel. Tema isa David Wirkhausi algatusel hangiti pille juurde ja ta õpetas noortele pillimängu, sealhulgas ka oma pojale David Ottole.4. Kes oli Janis Cimze ja missugune oli tema roll eesti muusikaloos? Ta oli Saksamaal õppinud lätlane, kes juhatas koolmeistrite seminari. Ta õpetas laulmist , klaveri-oreli-ja viiulimängu, harmooniat jne.
1.Milles seisneb Johann August Hageni ja Andreas Erlemanni muusikaalaste väljaannete tähtsus? J.A. Hagen pani aluse eestikeelsele muusikaterminoloogiale. Tema õpik oli tollal paljudele muusikaharrastajastele ainus abivahend . A. Erlemanni väljaanne sisaldas noodiõpetust, seletusi harmoonia , pillide ja kompositsiooni kohta jne. Võib pidada juba muusikakäsiraamatuks2. Kuidas iseloomustasid saksa päritolu kultuuritegelased kirikulaulu olukorda Eestimaal? Et kirikulaul on moonutatud ja halva tasemega. Koraale lauldakse vigaselt. 3. Iseloomusta maarahva hulgas tekkinud vaimuliku rahvaviisi laulmise traditsiooni. Püüe saksapäraseid koraaliviise suurepärasemaks muuta. Laulda koraalitekste rahvaluulepäraselt.
1. Iseloomusta 19.sajandi eesti linnade muusikaelu. Elav ja mitmekülgne. Koolikooride heatasemeline esinemine. Esitati küllalt keerukaid teoseid.2. Kuidas nimetati baltisaksa lauluseltside kaudu levivat uut ilmalikku laulustiili? Liedertafel3. Missugune võis olla muusikaelu Eesti suuremates linnades võrreldes Euroopa suurlinnadega? Käisid nimekad külalissolistid