Priikslaskmine ja ärkamisaeg (0)

Priikslask
  m
   i  ne
    ja
    ä
   rk
   am
    is
    a  eg
                                                   1819-
1885 a.
                                                                                  
Laura Peets 
Priikslaskmine
Riigivõimu mõjutusel võttis Eestimaa rüütelkond 1816 a. ja Liivimaa  
rüütelkond 1918a. vastu pärisorjust kaotavad talurahvaseadused, millega 
talupoeg sai isikliku vabaduse, kuigi järk-järgult, 14 aasta jooksul ja koos 
liikumisvabaduse piiranguteta
Talupojad said kohustuslikus korras perekonna nimed (Liivimaal 1826 . ja 
Eestimaal 1836. aastaks)
Mõisnikud säilitasid kodukariõiguse ning kontrolli talurahva omavalitsuse ja 
kohtu üle. Talumaal moodustati mõisade kaupa seisuslike omavalitusüksustena 
vallad
Kogu maa kuulutati mõisniku piiramatuks eraomandiks
Talupoja senine maakasutusõigus ja koormisenormid kadusid
Talupoeg oli sunnitud vaba lepingu põhimõtete kehtimisest hoolimata 
tegelikkuses rentima mõisnikult lühiajaliseks kasutamiseks maad, tasudes 
teotööga
Taluperemehed kasutasid mõisateoks maata  talupoeg
Vilja- ja viinahindade langus tõi mõisamajaduse kriisi
Uuendused suurendasid mõisa tööjõuvajadust
Uuendused olid meriino lambad ,  kartul  ja ristikhein
1845-48 siirdus hingemaa saamise kaalutlustel vene kiriku võimude 
soosimisel 17% lõuna-eesti talurahvast luteri usust vene õigeusku
Loodi õigeusu kirikute ja koolide võrk
Luteri usku tagasi minek oli seadusega keelatud
Maapäev võttis vastu Liivimaa talurahva seaduse, mille keiser 1849 aastal 
kinnitas
Seadusega kindlustati taljupoeg maaga, lahutades mõisniku eraomandiks oleva 
maavalduse juriidiliselt talu- ja mõisamaaks
Talumaad tohtis rentida või müüa ainult talupoegadele
Teorendi asemel eelistati  raharenti, eesmärgiks seati maa müümine 
talupoegadele eraomandiks
Seadus nägi ette ka krundi mõõtmist
Talupoegadele jäi arusaamatuks, miks Eestimaa seadust rakendatakse järk-
järgult ning see ajendas tõrkumisi ja vastuhakku. Näiteks mahtra sõda 1858
Rahva rahutus avaldus ka prohvet Maltsveti ehk Juhan Leinbergi juhitud  
usuliikumises
Talurahva liikumisvabadust avardas 1863 aasta kehtestatud  passiseadus
1865 kaotati mõisnike kodukariõigus
1866 vallakogukonna seadus m´kaotas mõisa võimu talurahva omavalitsuse 
üle
1877  kehtestatud Vene linnaseadus kaotas seisusliku saksa omavalitsuse. 
Peterburi rajamine oli ahistanud Tallinna ja Tartu väliskaubandust, Pärnu kaudu 
kulgev metsa ja lina eksport  oli elavam 
1830-40 aastail hakati rajama aurujõul töötavaid vabrikuid( Kärdla, Sindi ja 
Kreenholmi kalevivabrik)
Tallinna ehitati 1870 aastail masinatehased, kundasse  tsemendivabrik ja avati 
Peterburi ja Tallinna vaheline raudteeliiklus
1816 ja 1819 a. Talurahva seadused sätestasid vallakoolide asutamise.
1802 avati kohaliiku saksa ülikoolina taas Tartu Ülikool. Selle mõju kultuurile  oli 
kaudne, kuid sealt tulid eesti esimesed haritlased
1821-23 ja 1825 esimene nädala leht
1710-1800 u 220 eesti keelset raamatut
19. saj. I poolel ilmus neid veel umbes 700
Ärkamisaeg
Suure prantsuse revolutsiooni, saksa rahvusluse ja romantismiideede 
mõjul algas 19. sajandi keskpaigas eestlastel rahvuslik ärkamine
Majandusliku aluse eestlastele pani 1860. aastail alanud talude massiline  
päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine
Eesti rahvusluse kandjaks said tärkav maaharitlaskond ehk koolmeistrid, 
köstrid ja vallakirjutajad ja keskkiht ehk taluperemehed
Hiljem ka linnaametnikud ja äriettevõtjad
Esimesed rahvuslikud liikumise keskused kujunesid Lõuna-Eestis, Viljandimaal( 
Holstre, Paistu, Tarvastu )
Viljandi oli majanduslikult kõige jõukam
Haritlased õhutasid eestlasi osa võtma avalikust elust ning sõnastasid nende 
õiguslikud ja kultuurilised õigused
1875 a. võttis Johann Voldemar Jannsen  kasutusele sõna „eestlane“
Jannsen rajas järjepidava eesti ajakirjanduse
Andis välja 1857-1863 Pärnus nädala lehe „Perno  Postimees “ ja Tartus 1864 
aastast „Eesti Postimees“
Korraldas esimesed suured kultuuriüritused
1860a-il. Levis Lõuna-Eestis laiaulatuslik palvekirjadeliikumine
Ees otsas ärksad haritlased ja talupojad (J.Köler, A. Ja P. Peterson , J.Adamson, 
M. Jakobson )
Peterburi patriootide ehk rahvasõprade toetusel õnnestus üle anda suur 
märgukiri Aleksander II-le
Märgukirjas taotleti soodsamaid maa ostu- ja rendihindu, teoorjuse kaotamist, 
eesti keele kasutamise laiendamist,  rahvakoolide allutamist vene haridusmin-ile 
ning, et kogudus saaks endale valida kirikuõpetaja ise
Eesti Aleksandrikooli rajamise katse, eesti keelse õppega kõrgem 
rahvakool
Kooli jaoks raha korjamise kommiteedest kujunes ülemaailmne 
organisatsioon  mille ees otsas oli peakomitee president  Jakob Hurt
Komitee tegeles rahvuslike ideede levitamise ja kultuuriürituste 
korraldamisega
1865 asutas Jannsen Tartus laulu- ja mänguseltsi „ Vanemuine “
Sellega sai aluse eeesti rahvuslik teater
1869 korraldas baltisaksa  laulupidude eeskujul üldlaulupeo , seda käis 
vaatamas kuni 12 000 pealtvaatajat
Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartus, Pärnus, Viljandis ja Võrus( 1900. 
a. Oli neid üle 40-ne)
Eesti Kirjameeste Selts(1872-93 Tartus) EKS arendas eesti keelt ja kirjandust, 
korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse 
kirjanduse väljaandmist
Eesti Üliõpilaste Selts ( 1883 ) 23. veebruar 1884 pühitseti sisse Otepää kiriklas 
EÜS-i sinimustvalge lipp  
Ärkamisajal sündis eesti poliitika
Eesti rahvuslikus liikumises eristus  kaks suunda
Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund, 
mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele. J.Hurt 
kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, 
mitte poliitilne
Sellesse suunda kuulusid J.Hurt, J.V.Jannsen, J.Bergmann, M.Lipp ja 
M.Jürmann
Teine suund oli radikaalsem. C.R.Jakobson, juht,kes oli  pedagoog , kirjanik, 
ajakirjanik ja põllumees. 
Ta asutas esimese eestikeelse poliitiline ajalehe „Sakala“(1878-82) ning 
sõnastas rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, milles 
nõudis eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi, Balti erikorra ja Balti 
aadli privileegide kaotamist ning Vene seaduste jõustamist eestis.
Erinevad lähtepunktid ja arusaamad rahvusliku liikumise eesmärkidest ja 
nendeni jõudmise viisidest ning juhtide isiklik rivaalitsemine, paisus rahvuslikes 
organisatsioonides avalikuks võimuvõitluseks ja viisid 1878 suurlõheni
Kõik see nõrgestas rahvuslikku liikumist 
J.Hurt läks Peterburi kirikuõpetajaks ja 1882 Jakobson suri. 
Rahvuslikus liikumises algas mõõn , mida süvendas valitsuse  tagurlik  
sisepoliitika
Tänan!

Document Outline

• Slide 1
• Priikslaskmine
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Ärkamisaeg