Eesti 19. sajandil (0)

Eesti 19. sajandil

1.Pärisorjuse kaotamine – 19. sajandi esimese poole talurahvaseadused (plussid ja miinused), talurahva omavalitsuse kujunemine, kirikuvahetusliikumine.
*1802-1804 Esimene seadus reguleeris eluolu. Normeeriti teopäevade arvu, koormisi. Vallasvara oli talupoja enda vara. 1804 koostasid rüütelkonnad uued talurahvaseadused, millega määrati kindlaks iga talu kohustused mõisa ees. Aga talurahvas tekitas see suurt pahameelt, sest nt oli probleemiks öine rehepeks . Tekkisid rahutused , sest neile jagati uued vakuraamatud ning normid. Neid ei usutud, sest need tekitasid palju pahameelt ja segadust.
1816-1819 Pärisorjuse kaotamine-(1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal).
Talupoega ei tohi enam osta, müüa. Võisid hakata ostma kinnisvara, teha juriidilisi tehinguid . Saadi perekonnanimed . Saadi kodanikuõogused. Talupoeg ei olnud enam sunnismaine. Tekkis aga rahulolematus , sest talupojad lootsid maad tagasi saada.
*Talurahvas vabanes mõisa kontrolli ja valitsemise alt järk-järgult. 19. saj algul loodi nt vallakohus ja tekkis olukord, kus valda ei valitsenud mõis vaid mõis ja talupojad koos. Esimesed vallakohtud rajati juba 18 saj lõpupool, et aidata mõisnikku õigusemõistmisel. 1816-1819 a seaduste järgi pidi talurahva pärisorjusest vabastamine algama kogukonna valimistega ja talurahvakogukondade moodustamisega. Eestimaal vastutas kogukonna omavalitsuse kohustuse täitmise eest kogukonnavanem(vallavanem või külavanem). Liivimaal kogukonnavanema institutsioone ei loodud. Vallakohtu ülesandeks oli lahendada talupoegade tsiviilasju ja reguleerida kogukonnaliikmete majandus- ja tüliküsimusi. Vallakohtul oli ka vaesteabi, sotsiaalhoolekande ja õnnetuskindlustuse funktsioon. 1866 oli vallareform ja vallakohtule jäeti ainult kohtulikud funktsioonid.
2.Talurahva lõplik vabanemine – talurahvaseaduste uuendused, Mahtra rahutused, talude päriseksostmine ja selle tagajärjed, põllumajanduse areng.

• *19 saj. keskpaigal sai seaduste uuendustega seaduslikult vahet teha mõisamaal ja talumaal. Mõisnikud aga said õiguse eraldada juba talupoegade käes olnud maast 17-20% mõisale. Toimus viimast korda talumaade mõisastamine. Uued seadused pakkusid talupojale võimalust asendada teorent raharendiga. Kadus tasuta teotöö. Mõis hakkas ise endale tööjõudu palkama. Liivimaa riigimõisates oli teorent kadunud juba 1860a. Eramõisates olid raharendile üle läinud umbes pooled. Talurahvas pooldas ise raharenti, kuigi see võis põhjustada seda, et talurahvas oli mõisnikule võlgu. Rendimäärad kasvasid, algul maksid talupoeg renti 45-40 rubla , aga 1890ndatel juba 100 rubla.
  *Tekkisid rahutused, sest talupojad arvasid, et seadus on nad teotööst vabastanud ja loodeti teoorjuse piiramist. Mõisnikud hakkasid abi paluma sõjaväelt, et talupojad sundida tagasi oma tööde juurde. Kõige dramaatilisem oli olukord Mahtra mõisas aastal 1858. Karistussalklaste vastu kogunes umbes 700-800 ümbruskonna talupoega. Sõdurite ja talupoegade vahel puhkes kähmlus, suri 7 talupoega ja üks ohvitser. Talupojad said karmilt karistada .
  *Talu ostuga sai talupoeg endale pärisomandiks senise renditalu koos hoonete ja maadega.Alates 1860 sai talupoeg võimaluse ka võtta pangalaenu talu ostuks . Talude päriseksostmine sai alguse Mulgimaal, kus Abja mõisnik müüs päriseks kahe küla talud . Eestimaal toimus päriseksostmine 40 a hiljem kui Liivimaal, sest rahvas oli vaesem . Juba 1882. a olid päriseks ostetud umbes pooled talud, sajandi lõpuks kolmveerand. Saaremaal aga suuti sajandi lõpuks ära osta ainult 7% taludest. Sageli ei suutnud peremehed oma talu välja osta ja pidid lahkuma oma esivanemate kodust ja loovutama võõrastele põllud.
  Talude väljaostuga käis kaasa talude kruntimine, st maad koondati terviklikesse kruntidesse, ribapõllud ja küla ühiskarjamaad kaotati.
  

3.Rahvusliku liikumise algus – mõiste, rahvusliku liikumise põhjused, algus. K. J. Peterson . Tartu Ülikool. Estofiilid. Talurahvakoolid .
-Rahvusliku liikumise käigus tekkis rahval eneseteadvus ja enesetunnetus. See oli organiseeritud tegevus rahvuse eneseteadvuse ja enesemääramise äratamiseks. Põhjuseid oli mitu: romantismi levik filosoofias ja kirjanduses ja kunstis, valgustusideed . Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõjad tõid kaasa rahva eneseteadvuse tõusu paljudes maades. Rahvusliku eneseteadvuse kujunemisel oli tähtis roll talupoja maailma avardumisel ( pärast pärisorjuse kaotamist). Hakkasid arenema teedevõrk ja postijaamade süsteem.
*K.J.Peterson(1801-1822) esimene eesti soost rahvuslane. Õppis Tartu Ülikoolis usu- ja filosoofia osakonnas. Südis Riias kirikuteenri pojana , õppis ka seal alguses. Hiljem õppis jah tartus juba. Kultuuriloos teatakse Petsi tänu eestikeelsetele luuletustele. Tema sünnipäeval 14. märts on emakeelepäev.
* Ülikool taasavati 1802. Varsti sai see tuntuks ka juba mujal maailmas. Tartu Ülikool oli 19. sajandil tähtsaim baltisaksa vaimuilma mõjutaja eesti- ja liivimaal. Üks nimekamaid ülikooli kasvandikke oli nt Karl Ernst von Baer .
*Estofiilid- muust rahvusest eesti keelt ja kultuuri harrastanud isikud. Mõjukamad olid kirikuõpetajad. Nt ka arst ja kirjamees Friedrich Robert Faehlmann. Aga ka Friedrich Reinhold Kreutzwald .
*Talurahvakoolide võrgu uuendamine oli alanud juba pärisorjuse kaotamisest, aga domineeris ikka koduõpetus. Kooli läksid need lapsed, kes kodus lugemist ja katekismust selgeks ei saanud. Kihelkonna pastor kontrollis koolitööd ja koduõpetust. Sajandi teisel poolel aga tekkisid muutused. Kohustuslikus vallakoolis õppisid 10-13 aastased lapsed kolm talve. Kool töötas liitklassi põhimõttel. Lapsed jagati ühes ruumis kolmeks, samal ajal kui koolmeister tegeles ühtedega, tegid teised iseseisvat tööd. Ühes vallas võis olla mitu kooli. Vallakooli lõpetamise järel sai õppida kahe- või kolmeaastases kihelkonnakoolis. Pigem seda võimalust ei kasutatud (lol ma ka ei kasutaks). Koolmeistrid olid peamiselt mehed, naised tulid alles venestamisajal.
4.Rahvusliku liikumine – tõusuaeg, esimesed suurüritused, 1870. aastad, kunstimütoloogia, liikumise kõrgaeg ja lõhenemine.
-Tõusuaeg kestis kuni 1870ndate aastateni. 1860ndate aastate algul tulid koolmeistrid ja taluperemehed luua kõrgem eestikeelne kool(keskkool). Jakob Hurda toel sai sellest üle-eestiline ettevõtmine. Kool nimetati Aleksandrikooliks, et meeles pidada keiser Aleksander I-st.
1864 andsid talupoegade saadikud Peterburis keisrile üle palvekirja. Seal esitati mitmeid majanduslikke, õiguslikke ja rahvuslikke nõudmisi. Tulemusi ei saavutatud ja langeti võimude tagakiusamise ohvriks.
1869 toimus esimene Üldlaulupidu. See oli murrangulise tähtsusega edulugu . Selle korraldas Johann Voldemar Jannsen koos Vanemuise seltsiga. Mõte sugenes soovist tähistada Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamine (1819) suure rahvapeoga. See lõi ühtsustunde ja andis rahvuslikele tegelastele võimaluse uute sidemete loomiseks.
* Laulupidu andis tugeva tõuke eestlaste ühistegemistele. Loodi põllumeeste seltse. Aleksandrikooli ettevõtmisele anti ametlik tegevusluba . 1870 a alustas tegevust selle peakomitee, presidendiks sai Jakohb Hurt . Tartus hakkasid 70ndatel käima koos üliõpilased, et arutada mitmesuguseid teaduslikke ja rahvuslikke küsimusi. Alguses uuriti Kalevipoega(rahvuseepost), koosviibimisi nimetati ‘’Kalevipoja õhtuteks’’. Hiljem kujunes välja organisatsioon Eesti Üliõpilaste Selts. Tekkis ka Eesti Kirjameeste selts. 1872 tuli selts esimest korda ametlikult kokku. Selts tegeles rahvale vajalike eestikeelsete raamatute väljaandmisega ja rahvaluuleteaduse arendamisega.
Türa ma ei tea lõhenemise kohta midagi
5.J. V. Jannsen ja L. Koidula.
-J.V Jannsen (1819-1890). Üks rahvusliku liikumise juhte, eesti ajakirjanik ja koolmeister. Kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Korraldas Laulupeo. Lydia Koidula(1843-1886) J. V. Jannseni tütar. Kirjutas sõnad laulupeo lauludele.sai tuntuks kodumaa-armastust ja eesti looduse ilu ülistavate luuletustega.
6.J. Hurt.
(1839-1907). Üks esimesi rahvuslikult meelestatud eestlasi, kel õnnestus kirikuõpetajaks saada. 1880 sai peterburis eesti koguduse pastoriks. Lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna.Töötas Eesti Postimehe lisalehe toimetajana.Eesti Aleksandrikooli peakomitee president . Eesti Kirjameeste seltsi president. Pidas vanemuises kõnesid eesti ajaloost ja rahvaluulest.esines laulupeol kõnega.
7.C. R. Jakobson.
( 1841 -1882). Sündis Tartus. Oli peterburis suurvürsti tütre koduõpetaja. Eesti Postimehes nõudis kooliolude parandamist ja sünid ülemäärase usuõpetuse vastu. Tegi 3 isamaakõnet. Kirjutas palju põllumajandusküsimustest ja valiti Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltsi presidendiks.
8. Venestamine .
-Venestamine algas 1880. Aleksander III algatas rünnaku Balti provintside eriseisundi vastu. Aleksander III tahtis, et kõik oleks venekeelne . Tahtis tugevdada venemaa võimu baltikumis. Venestamine tõi kaasa selle, et ametlik keel oli vene keel. Haridus vene keeles.Ainult usuõpetus ja emakeel eesti keeles. Õigeusku hakati levitama. Uued kubernerid( venelased ). Balti erikord tühistati. Isegi poesildid olid venekeelsed . See kõik tõi kaasa selle, et eestlaste seas vähenes saksastumise atraktiivsus, enam ei tahetud olla sakslased , vaid venelased(nt perekonnanimed).Baltisakslaste ühiskondlikku mõju kärbiti.
9.Tööstuslik pööre.
-19.saj teisel poolel. Linnade elanikkond hakkas kiiresti kasvama. Tallinna elanike arv suurenes üle viie korra. Ka väiksematesse linnadesse hakati kolima . Ennekõike koliti aga nt Narva ja Tallinnasse, seal olid vabrikud. Seda kõike soodustasid passiseadused ja nt raudtee rajamine. Tööstusliku pöörde oluliseks eelduseks oli tsunftikorra lagunemine. Juba 18 saj lõpul tegutsesid paljud väljaspool tsunfte(e. käsitööliste vennaskondi). 18 saj lõpul- 19 saj algul tekkisid esimesed vabrikud (nahavabrik, vasevalukoda kohandati vabrikuks). 1811 tehti suhkruvabrik, aga tollitariifid sundisid vabrikut sulguma. 1813 tehti pliiatsivabrik. Suuremaid vabrikuid hakati ka mitmel pool maal avama, nt Kärdla, sindi, Kunda. Nt Rõika- Meleski klaasivabrikust hakati eksportima ka Hiinasse, Lõuna-Ameerikasse, Peterburi. Eesti agraarühiskond muutus industriaalühiskonnaks
10. Vaimuelu sajandivahetusel.
-Ametlikult kehtis küll vene keel, aga algkoolides õpiti siiski eesti keeles. Samal ajal kasvas koolilaste arv ja nende teadmised suurenesid. 1897 oli rahvaloendus , kus selgus et eesti haridustase on kõrgem kui teistes vene impeeriumi piirkondades. Keskkoolide arvu suurendati, kõrgharidust saanud eestlaste arv suurenes. Sajandivahetusel vähenes venestamise mõju ka seltsiliikumises. Seltsitegevuse peamiseks vormiks kujunes karskusliikumine. Selle kõrval tegutsesid ka põllumeeste seltsid, laulu- ja mänguseltsid. Laialdane seltsiliikumine aitas kaasa ka vaimuelu edendamisele ja rahvakultuuri uuenemisele.