10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Dr4g0nd4m
Õppematerjali autor
1. Mis lauluga algavad Eesti üldlaulupeod alates 1969. Aastast? (teos helilooja) Mihkel Lüdig „Koit“ 2. Kus sai keskajal Eesti aladel õppida muusikat? Kloostrites, kloostrikoolides, kirikutes 3. Mis keeles toimus õpe keskaja koolides? Ladina keeles 4. Kuidas nimetatakse kirikukoguduse laule? Koraalid 5. 17. Sajandil hakati tõlkima kirikulaule ladina keelest eesti keelde? 6. Kes asutas 1684. Aastal Tartu lähedale Eesti soost õpetajate ettevalmistamiseks seminari, kus sai õppida ka kirikulaulu? Forseliuse seminar 7. Et parandada koguduse lauluoskust, andis kirikuõpetaja J. E. Punchel 1839. Aastal välja Ühtne lihtsustatud viisidega koraaliraamat 8. Usuliikumine 18. saj, mille eesmärgiks oli kõlbeliselt täiusliku, alandliku ja tööka inimese kasvatamine? Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine 9. Liikumne, tänu millele algas 18. Saj mitmehäälse koorilaulu ja erinevate pillide kasutamise levik maara
Rahvuslik ärkamine ja laulupeod 1. Missugune oli baltisakslaste roll eestlaste koorikultuuri kujunemisel? Baltisakslased asutasid lauluseltse, levis uus ilmalik laul, kontsertid, muusikaüritused. 2. Milline on Johann Voldemar Jannseni panus Eesti muusikaloos? Ilmalike laulude kogumik “Eesti laulik”, rahvuslike tekstidega laulud. Meeslauluseltsi Vanemuine asutamine Tartus 1865. aastal. Üldlaulupeo idee, korraldamine, ühendkooride juhatamine. 3. Kuidas mõjutas meeslauluseltsi Vanemuine tegevus Tartu ja kogu Eesti kultuuripilti? 1870. aasta 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend “Saaremaa onupoeg” ja seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. 4. Missuguse hinnangu andis Georg Julius Schultz-Bertram Aleksander Saebelmann- Kuinileiu koorilauludele? (Vt Vahelugemist) Georg Julius Schultz-Bertram pidas Aleksander Saebelman
Koorilaul ja laulupidude traditsioon Eelugu ● Kaotati päris- ja teoorjus, seejärel alustati uusaegse euroopaliku kultuuri ja rahvusliku kunstmuusika loomist. ● Muusikas võeti eeskuju baltisaksa kultuurist ● Esimesteks sammudeks said koorilaulu arendamine ja üldlaulupeo korraldamine. Koorilaul - Kooriliikumine sai alguse Lõuna- Eesti vennastekoguduste lauludest - Koore hakati rajama enamasti kihelkonnakoolide ja kirikute juurde, juhatajateks koolmeistrid või köstrid - Muusikaõpetust peeti väga oluliseks - Tõlgiti koorilaule eesti keelde - Tekkisid lauluseltsid Koorilaul ● Koor on lauljatest koosnev muusikakollektiiv ● Koori juhatab koorijuht ● Olemas on mitmeid kooriliike näiteks: ● Poistekoor ● Kirikukoor ● Segakoor ● Lisaks tehti 2018.a teleseriaal ,,Üks koorilaul” mis käsitleb koori lähemalt Ettevalmistused l Üldlaulupeoks ● 1867. a esitati palve registreerida üle-Eestiline la
1. Kihelkonnakoorid ja pasunakoorid. Kus tekkisid, tänu millele? Eesti koorikultuur sai alguse kihelkonnakoolidest, millest esimesed asutati 19. saj. 20-tel aastatel. Esialgu lauldi peamiselt vaimulikke laule. Algul õpiti ühehäälseid koraale ning hiljem ka mitmehäälset muusikat. Kooriliikumine elavnes eriti sajandi kolmandal veerandil tänu Cimze seminarile Valgas, kus valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide koolmeistreid. Janis Cimzse pani muusika õppimisele suurt rõhku. 19. saj keskel hakkasid tekkima ka puhkpilliorkestrid ehk pasunakoorid. Kaks vanemat ja tugevamat orkestrit olid Torma ja Väägvere pillikoorid. Väägvere pasunakoorijuhiks oli eesti puhkpillimuusika isa David Otto Wirkhaus. Peaaaegu pooled 19. saj Eestis tegutsenud pillikoorid asutati tema kaasabil. 2. Cimze seminar Cimze seminar oli läti pedagoogi ja muusiku Jnis Cimze juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar (183949 tegutses Valmieras ja 184990 Valgas). Cimz
sajandil? Vastus: Eestimaal oli asutatud hulgaliselt koore, eriti arvukalt Tartu- Ja Võrumaal, Viljandi- ja Pärnumaal edenes kooriliikumine jõudsalt, aeglasem oli areng Põhja- Eestis. Saaremaal viis oma laulukoori kõrgele tasemele Sõrvemaa pastor Martin Körber, Ansekülas. Tema laulukoor oli üks esimesi Eesti koore. Lisaks hakati asutama pillikoore. 2. Milline oli baltisakslaste roll eestlaste muusikakultuuri kujunemisel? Too näiteid. Vastus: Baltisaksa laulupidude toimumine 1857. ja 1866. aastal Tallinnas ning eriti 1862. aastal Riias sai eeskujuks ja innustas eestlasigi laulupäevi korraldama, seda just väiksemates maakohtsades üle Eesti. Kuigi baltisakslaste korraldatud muusikaüritustest said osa vähesed eestlased, oli neil siiski mõju eesti rahva muusikaharrastusele. Kohalikus saksa ajakirjanduses hakati järjest enam tooma teateid eestlaste kultuurielu kohta. 3. Nimeta veel olulisi tegureid, mis aitasid kaasa eesti muusika arengule 19.
sajandil? Vastus: Eestimaal oli asutatud hulgaliselt koore, eriti arvukalt Tartu- Ja Võrumaal, Viljandi- ja Pärnumaal edenes kooriliikumine jõudsalt, aeglasem oli areng Põhja- Eestis. Saaremaal viis oma laulukoori kõrgele tasemele Sõrvemaa pastor Martin Körber, Ansekülas. Tema laulukoor oli üks esimesi Eesti koore. Lisaks hakati asutama pillikoore. 2. Milline oli baltisakslaste roll eestlaste muusikakultuuri kujunemisel? Too näiteid. Vastus: Baltisaksa laulupidude toimumine 1857. ja 1866. aastal Tallinnas ning eriti 1862. aastal Riias sai eeskujuks ja innustas eestlasigi laulupäevi korraldama, seda just väiksemates maakohtsades üle Eesti. Kuigi baltisakslaste korraldatud muusikaüritustest said osa vähesed eestlased, oli neil siiski mõju eesti rahva muusikaharrastusele. Kohalikus saksa ajakirjanduses hakati järjest enam tooma teateid eestlaste kultuurielu kohta. 3. Nimeta veel olulisi tegureid, mis aitasid kaasa eesti muusika arengule 19.
Esimesed heliloojad 11. klass 19. sajandi lõpu Eesti muusikaelus valitses saksamõjuline romantism ja koorilaulus eeskätt Liedertafel'i-stiil (sks Liedertafel-laululaud). Liedertafel'i-stiil tähistas tundelist mitmehäälset meestelaulu, mis levis 19. sajandi Saksa lauluseltsides. Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Rahvusromantism = rahvuslikud + romantilised ideed Rahvusromantismi tunnused: Tundeline Rahva ajaloost Folkloorist ehk rahvaluulest Rahvamuusikas hakati nägema kunstmuusika algmaterjali ning see ajendas heliloojaid koguma ja tundma õppima oma rahvaviise. Eesti heliloojate esimese põlvkonna silmapaistvamad esindajad olid vennad Aleksander Kunileid, Friedrich Saebelmann ning Karl August Hermann. Kõik kolm heliloojat kirjutasid eestikeelseid koorilaule, mis olid tõhusaks repertuaaritäienduseks kooridele ning kõlasid ka laulupidudel. Aleksander Kunileid: · Oli helilooja, ko
Jõgeva Gümnaasium Referaat EESTI ESIMENE ÜLDLAULUPIDU Karolin Küngas 8.D Juhendaja: Jana Tiido 2011 Eesti esimene üldlaulupidu Eesti esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. Juunil Tartus. Algataja oli Johann Voldemar Jannsen, kes kirjutas sõnad ka Eesti hümnile, oli Vanemuise lauluseltsi juht ja toimetas ,,Eesti Postimeest". Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid, kes oli eesti helilooja ja teda peetakse ka üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks. Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid Laulupidu taheti korraldada, sest lähenemas oli eesti rahva 50.priikslaskmise aastapäev. Laulupeo peakomisjoni esimeheks o
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid