KOORILAUL JA LAULUPIDUDE TRADITSIOONI KUJUNEMINE (1)

KOORILAUL JA LAULUPIDUDE TRADITSIOONI KUJUNEMINE

• Laulupidusid sai hakata korraldama tänu sellele, et Eestis oli selleks ajaks juba piisavalt haritud dirigente ja koorilaulukogemusega inimesi.
• Kooriliikumine oli saanud alguse Lõuna-Eesti vennaskoguduse lauludest.
• Koore hakati Eestis asutama 1820. aastatel kihelkonnakoolide ja kirikute juurde, juhatajateks olid koolmeistrid ja köstrid.
• 19. sajandi koolis peeti muusikaõpetust väga oluliseks.
• 19. sajandi keskpaiku hakati saksakeelseid koorilaule eesti keelde tõlkima ja eestikeelseid tekste viisistama.
•1860. aastate lõpul ilmus Aleksander Kunileidi eesti koorilaulude kogu ,,Wanemuise kandle healed "
Saksamaa eeskujul hakati ka Eesti linnades kokku kutsuma lauluseltse.
1865. Aastal asutas Jannsen esimese meestelaulu seltsi Vanemuine , millel oli oluline osa esimese üldlaulupeo organiseerimisel.
Laulupidu pühendati pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevale.

Esimene üldlaulupidu

• toimus 18.-20. juunil 1869. Tartus.
  
• Osa võttis üle 40 meeskoori ligikaudu 800 lauljaga, lisaks esines 5 mängukoori ehk puhkpilliorkestrit (56 pillimeest).
  
• Osalejaid üle Eesti, ent reisiraskuste tõttu moodustasid suurema osa Tartu- ja Viljandimaa lauljad .
  
• Peadirigendiks oli Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander ( Saebelmann ) Kunilend.
  
• Publikut oli ligikaudu 15 000 inimest.
  
• Laulupeo rongkäik kulges 18. juuni hommikul mööda Tähe tänavat Toomemäele. Kontserdite põhikohaks oli Peetri kiriku lähedal asuv Ressourcce'i seltsi aed, kus asub praegu I üldlaulupeo mälestuskivi.
  

Esimesel päeval lauldi vaimulikke, teisel ilmalikke laule. Peamiselt saksa autorite laule, kuid kavas oli ka kaks Eesti ja kaks Soome laulu . Nii esitati peo lõpus tulevane Eesti hümn „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ ning kaks Aleksander Kunileidi laulu L. Koidula tekstile „ Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“.