1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungi...
Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) Esimesne Kt Teine KT 1. Mida loetakse õhksideaineks ning nimeta neid. Õhksideaineks nimetatakse Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult kuivades kohtades. 1. Lubja põhilised kasutuskohad? • Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört • Krohvimördid segus kipsiga • Kuivsegud • Lubi-liiv tooted (silikaatkivid) • Lubivärvid
SITUATSIOONIÜLESANNE SUPERKAUBAMAJA 1. PROBLEEM · Probleem on Sirle Saarel, kes on kogu Eestit katva superkaubamajade keti Lõuna-Eesti piirkonna juht ning tasandiks on üksikisik. · Probleemi mõju on suur ning tegemist on üksikjuhtumiga, kuna on vaja leida kaubamajale uus juht, kes teeks oma tööd sama hästi kui Martin ning Sirlet polnud ette hoiatatud, et praegune juht Martin Mänd läheb ära lähiajal. TUNNUS PÕHJUS TAGAJÄRG
LOODUSKIVIMATERJALID *Mineraal on ühtlane anorgaaniline mass. Igal mineraalil on kindel keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. *Kivimid –mineraalide kogumid; jagatakse survetugevusklassidesse *Kivimite klassifikatsioon. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse kivimid: 1) tardkivimid 2)settekivimid 3) moondekivimiteks. Igaüks neist jaguneb veel alaliikidesse. 1.TARDKIVIMID Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kris...
Sirle Sommer-Kalda kirjutatud artikli "Uuring: pakutav haridus on elukauge" analüüs. Artikkel on ilmunud ajalehes Põhjarannik 16.05.2009. (Artikkel on kättesaadav internetiaadressil: http://www.pohjarannik.ee/modules.php? name=News&file=article&sid=10353) Uuring on läbi viidud aastal 2009 Ida-Viru ettevõtluskeskuse tellimusel "Ettevõtliku kooli" programmi 2009-2025 strateegia koostamise raames. Uuringu eesmärk oli panna alus haridussüsteemi uuendamisele ja luua tegevuskava, kuidas praegust süsteemi parandada ning muuta. Uurimuse kajastus artiklis oli aktuaalne, kuna haridusüsteemi puudujäägid on kogu ühiskonda puudutav probleem ja muudatused haridussüsteemis on olulised nii lapsevanematele, õpilastele, õpetajatele, tööandjatele kui ka teistele sihtrühmadele. Artiklis kajastatud uurimuse originaalsust on raske hinnata, kuna tulemusi ei ole konkreetselt ja selgelt välja toodud. Tekstis kajastatud tulemused tunduvad olevat algupära...
Superkaubamaja Situatsiooniülesanne 1. Probleem Situatsiooniülesandes on probleemiks see, et ühe kaubamaja juhataja Martin Mänd lahkub ettevõttest. Kiiresti on vaja leida uus juhataja, kes teeks oma tööd sama kompetentselt ja edukalt, kui eelmine. Probleem puudutab Sirle Saart, kes on kogu Eestit katva superkaubamajade keti Lõuna-Eesti piirkonna juht. Mõjutab tervet organisatsiooni, sest on vaja leida uus juhataja ning selleks tehakse juhtide seas muudatusi. Tunnus – põhjus – tagajärg a) Ettevõtte suurima kaubamaja juht, Martin Mänd, oli valitud lähiajal avatava Maksimarketi tegevdirektoriks. b) Võib oleteda, et juba neli aastat juhina töötanud Martin vahetas töökohta, kuna leidis,
Sirle Sauman 013-008 Keskkonnategurid Müra Heli on keskkonnas lainena leviv võnkliikumine, rõhu muutumine, mida kõrv tajub kuulmisaistinguna. Inimkõrva kuulmistajust kõrgemad helid on ultrahelid, madalamad infrahelid. Mitteperioodiliselt võnkuv heli on lärm ehk müra, mis on indiviidile ja keskkonnale ebameeldiv heli. ( Santti jt 1996.) Müra kaks põhiomadust on sagedus, mida
888889 Joonas Mehilane 5 4 5 2 3.666667 KARL Haljasmägi 3 5 4 4 3.222222 Reiko Kallion 2 3 5 4 3.555556 Rivo Mehilane 4 4 2 2 3.666667 Silvi Jakan 2 5 4 5 3.666667 Sirle Puusepp 3 3 3 5 3.777778 Vahur Leenurm 4 4 4 4 3.555556 2 4 3 4 3.777778 5 5 4 2 3.555556 4 5 3 4 4.222222 5 2 4 4 4
Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). G ...( g / cm 3 ), kus V - materjali erimass, G – materjali mass kuivas olekus (g), V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³). Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. Kõige
Arvata ka oli, et suuremal määral tegeletakse kauba veoga kui inimeste transpordiga. Kohale jõudes liikusime grupiga nõupidamis saali kus presenteeriti meile slaididega ettevõtte hetke seisu, tulevasi plaane ja eelnevate aastatega kogutud statistika materjale. Kohale jõudes ootasin suuri töö saale ja palju sagimist ja inimesi kuid nii see ei olnud. Nagu teada saime töötab neil kokku natuke üle 250 inimese ja kontoris on neid natuke üle 60.ne. Kohtus meiega Sirle Arro kes oli antud ettevõttes turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja. Sirle näitas meile slaide Tallinna Sadama kohta. Slaididel oli olemas kõik vajalik info mida teada antud ettevõtta kohta. Rääkis lähemalt meile sadama ajaloost ja selle tekkest. Rääkisime ka tuleviku plaanidest mis enamasti sisaldasid ettevõtte laiendamist. Enda jaoks sain uut teada sadama konkurentide kohta. Enamik konkurente olid Venemaa sadamad, kes omasid kogu kauba tarnest suurema osa
RR51 Sirle Mällo Kätlin Lehtma Teemad Ehted Prillid Peakatted ja Vööd Soengud ja Meik Ehted Põhilisteks märksõnadeks on VORM ning SUURUS http://www.youtube.com/watch?v=ykW Prillid = Geomeetria Inspiratsioon märksõnadeks on diskoteek platvorm kingad polüester Peakatted ja Vööd Soengud & Meik
Meeste portreed Sirle Kangur 11 B Juhan Liivi portree 1934 Click to edit Master text styles Second level Nikolai Triik Third level Fourth level Fifth level 1884- 1940 Eesti maalikunstnik , graafik ja pedagoog Sümbolism Tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede loojat. Igor Stravinski portree 1920 Click to edit Master text styles Second level Pablo Picasso Third level Fourth level Fifth level 1881-1973 Elas Prantsusmaal ...
Soolad Koostaja: Sirle Oja Gustav Adolfi Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord 1) Soolade koostis 2) Valemite koostamine 3) Nimetuste andmine 4) Ülesanne 5) Videod Soolade koostis Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad metallioonist ja happejääkioonist. Nt. NaCl Soolad Pildi lisamiseks klõpsakePildi ikooni lisamiseks klõpsake ikooni http://office.microsoft.com Valemite koostamine Soolad on tervikuna elektriliselt neutraalsed, mida tuleb arvestada valemite koostamisel. Kõigepealt kirjutame ühendi valemi ning märgime peale nende laengud ning paneme ühe iooni laengu arvu teise iooni ind...
Kunstiliigid Sirle Jaansalu 10A Kunstiliigid Arhitektuur Skulptuur Maalikunst Graafika Tarbekunst Arhitektuur Cesar Pelli Petronas Towers Maailma kõrgeim hoone 1996-2003, tornide kõrgused on 452m ja 172m kõrgusel on tornid ühendatud 58m terassillaga Asub Kuala Lumpuris, Malaisia pealinnas Petronas Towers Arhitektuur Eero Saarinen Gateway Arch 192m kõrge, kõrgeim inimtegevusest monument läänepoolkeral, Mississippi jõe kaldal Asukoht St. Louis, Missouri, United States Gateway Arch Skulptuur Mati Karmin Suudlevad tudengid Rajati üleöö, igal aastal 30. aprillil, poole kuue ajal õhtul, saab Raekoja platsi purskkaevus suudlev tudengineiu volbriööks pähe valgepunarohelise pärja. Asub Tartus, Raekoja platsis Suudlevad tudengid Skulptuur Rait Pärg Raimond Valgre skulptuur Võim...
TURISM PÕLVAMAAL Sirle Prei M-08 Põlva, kui turismimagnet :) · Põlva ilus maastik ja veel ilusama loodus on ära võlunud turistid, kes seda tihti külastavad. Külalisi on nii Eestist, kui ka välismaalt. Vaatamisväärsused ja kohad kus on mõtet käia.. · Põlval on väga palju ilusaid kohti, kus pole käinud isegi kõik põlvamaalasedgi, kuid kus käib väga palju välisturiste nimelt on turistide tiheda liikluse tõttu isegi mõned kohad ajutiselt suletud nagu näiteks: Akste Sipelgariik ja Piusa koopad. Taevaskoja Piusakoopad Midagi huvitavat tegemist: Taevaskoja kõrgseiklusrada Kanuuga Ahja jõele... Saabumine sipelgakuningriiki · Kiidjärvel asub Sipelgakuningriik, kus on umbes 200 sipelgapesa. Matkarajad · Tilleoru matkarada · Suur-Taevaskoja Otteni matkarada · Saverna matkarada · Valgesoo matkarada · Võhandu jõe ürgoru matkarada Meteoriidikraatrid · Ilumetsa meteor...
LÄHTEÜLESANNE TURUNDUSPROBLEEMI LAHENDAMISEKS Üle-eestiline jaekaupluste kett soovib mõõta klientide rahulolu. Ettevõttel on üle-eesti 50000 kliendikaardi omanikku. 1. Uuringu eesmärgiks on uurida klientide rahulolu ning selgitada välja klientide probleemid. 2. Probleemküsimused · Kuidas hindate kliendikaardiga pakutavaid soodustusi. (1-5 pallisüsteemis) · Hinnake oma rahulolu pakutavate toodetega. (1-5) · Mis mõjutab teie rahulolu pakutavate toodete ja teenuste juures? · Mis häirib teid pakutavate toodete ja teenuste juures? · Hinnake seda, kuidas olete saanud oma vajadusi rahuldada antud jaekaupluses. (1-5) · Kuidas iseloomustate seda jaekauplust. (1-5) · Milliseid halbu kogemusi on teil olnud seoses antud jaekauplusega? · Kuidas olete rahul teenindusega. (1-5) · Milline on teie positiivseim kogemus seoses antud jaekauplusega? · Milliseid vig...
kontserdimajas. Esinesid eelvoorudest edasi saanud 10-19 aastased pärnumaa noored lauljad, kes suutsid publiku väga hästi endaga kaasa tõmmata ning saali meeldiva meeleolu lüüa. Teoseid esitati omaloomingust kuni tuntute hittideni välja. Sügisulg tähistas see aasta juba oma 10. Sünnipäeva, finaalkontserdil esines 58 noort ja andekat lauljat. Võisteldi A-ja B-kategoorias. Alustasid nooremad lauljad 10-12 aastased, kelle seast pälviti parimateks Sirle Allikivi ning Tauno Tamm. Edasi tulid juba väheke vanemad 13-15 aastased, kelle seast jäid kõige rohkem kohtunikele silma Marta Lotta Kukk ning Hanna Valk. Kõige vanemate kategoorias 16-19 aastaste konkurents oli samuti tihe, kuid parimateks osutusid Martin Lõbu ja Rael Rent. Nii mõnegi laulja esituse puhul tulid imestusest ja vaimustusest peale külmavärinad või kananahk. Veel valiti välja publiku
Isa Goriot Vauqueri lesk tahab raha pärast abielluda isa Goriotiga , aga ta mõtleb vartsi ümber, sest avab, et ta tegelikult pole piisavalt rikas. Lisaks levivad kuulujutud, et Goriotil käivad külas noored naisterahvad. Tegelikult on need tema oma tütred. Eugene tahab saada osa Pariisi elust ja ütleb oma tädile, et ta kasuaks ära oma tutvusi õukonnaga ja et ta kirjutaks nende kaugele sugulasele. Kirjas seisab, et nende sugulane võtaks Eugene enda juurd.De Bauseant saadab pärast kohtumist Eugenega kutse ballile, kus ta armub Gorioti tütresse, Anastasiesse. Anastasie kutsub ta endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde. Kuidseal saadetakse ta tagasi, ning ta ei näegi oma isa. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest ta armukese Maxime ja abikaasa. Teda võetakse halvasti vastu ja tema ebaviisaka käitumise pärast palub de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb ...
• Lipu saatorid: Alan Edvrd Nurm, nooremleitnant Talis Marna Kaitseliit • Ülem: brigaadikindral Meelis Kiili Liputoimkond • Major Madis Morel • Lippur: kapten Meelis Ivask • Lipu saatorid: sideohvitser major Villem Sedrik, staabiohvitser Ivo Heilo Tallinna maleva liitlased, põhjakompanii • Ülem: kapten Tanel Järvet Liputoimkond • Lippur: lipnik Tõnu Kõrge Naiskodukaitse • Üksusejuht: Ave Proos • Lippur: Sirle Baldesport Märss Tallinna maleva akadeemiline malevkond • Pealik: Lipnik Gert Kalju Liputoimkond • Lippur Tõnu Koppel • Lipu saatorid: Risto Aav, Silver Salla Sisekaitseakadeemia • Lippur: komissar Triinu Laos • 5 teenistuskoera (3-Belgia-, 2 Saksalambakoera) • Politsei-ja piirivalveameti helikopterit AgustaWestland AW139 1.JALAVÄEBRIGAAD • Ülem: kolonel Veiko-Vello Palm • Veebel: staabiveebel Andreas Rebane Viru jalaväepataljon
Alvina Panova ja Sirle Toots TAANLASED Üldinfo : Riik : Taani Kuningriik Pindala : 43 094 km² Rahvaarv : 5 543 819 inimest (11.02.2010.a.) Riigikeel: taani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuninganna Margrethe II Pealinn: Kopenhaagen 678 873 elanikku Rahaühik: Taani kroon Usund: luteri usk Rahvas: Praegune Taani rahvas on kujunenud : kohalikest germaani hõimudest jüütidest Taanlastest Seepärast pole imekspandav, et taani keel on sarnane saksa keelele ja väga lähedane norra keelele - sedavõrd, et üksteist on võimalik mõista. Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast: rohelised tasandikud vaheldumisi rulluvate põldudega, nende vahele lõikuvad sinised fjordid ja abajad. Et meri on hästi lähedal, kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Igal perel on oma jaht või paat. Vabal ajal on pop minna loodusesse sportima ja jalutama. Pa...
JÜRIPÄEV Alvina Panova ja Sirle Toots Jüripäev on 23. aprillil. Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni nad ei rünnanud koduloomi Eestis on jüripäev eeskätt maamehe tähtpäev. Naistepüha. Lüpsikute turrutamine Kirde-Eestis säilis 20. sajandi alguskümnenditeni eriline naistepüha ehk lüpsikute turrutamine. Abielus külanaised kogunesid kas kõrtsi või kuhugi mujale. Peo huvitavamaid osi oli suures puutünnis võitegemise jäljendamine: segati kujuteldavat võid ja loeti võisõnu. Üldiselt oli pidu omalaadne vastuvõtu- ja liitmisriitus, sest sinna kutsuti eelmisel aastal abiellunud noorikud. Uustulnukad pidid tihtilugu teistele joogi välja tegema. Peotoidud varuti varem ja toodi ühiselt kohale. Kimbutati mehi, kes sattusi...
Kildu Põhikool Mürgised marjad Referaat Koostaja: Sirle Kabanen juhendaja: Viiu Toomigas Kildu 2009 Sissejuhatus Suur hulk taimedest on mürgised, et end ärasöömise vastu, aga ka mikroobide ja parasiitide eest kaitsta. Paljud mürktaimed on samas ka väärtuslikud ravimtaimed. Mürgistus on kerge tekkima taime mürgiste osade söömisel või naha kokkupuutumisel mürgise taime mahlaga. Kergema mürgistuse korral tekib nõrkus, peavalu- ja pööritus, oksendamine ja krambid.
Aravete Keskkool Referaat Isaac Newton Juhendaja: Sirle Virves Koostaja: Kirke Somelar 10.klass 2008 2 Isaac Newton Isaac Newton 46-aastasena Godfrey Kneller'i portreel. Isaac Newton Godfrey Kneller'i portreel 1702.a. 3 Sissejuhatuseks: Sir Isaac Newton sündis 4.jaanuaril 1643.aastal Woolstrophe Lincolnshire´i. Ta oli inglise füüsik, astronoom, teoloog, alkeemik ja matemaatik.Tollel ajal, kui teoloogia,
Bessemerprotsess Referaat ajaloos. Koostajad: Krista Makke Helen Baumann Aveli Noortoots Sirle Sauman 8D klass M.R.G Tartu 2004 Rauaga on inimkonna elu tihedalt seotud. Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on leitud tähtede hõõguvates atmosfäärides. Maakera tuum koosneb rauast ja sellega sarnaste metallide, nikli ja koobalti lisanditest. Maakoores on arvutuste järgi 4,5% rauda. Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub
Varajane sekkumine Soomes Sirle Veider Referaadi teemaks on varajane sekkumine meie põhjanaaberriigis Soomes. Esmalt antakse ülevaade olulistest varajase sekkumise alastest õigusaktidest ja poliitilistest muudatustest enne ja pärast 2004. aastat, seejärel tutvustatakse Soome varajase sekkumise süsteemi üldisemas mõttes ning kitsamas tähenduses saab sellest aimu väikelapse psüühikahäire näite varal. Soome on Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri üks liikmesriikidest. Agentuuri
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Taavi Tammekivi 10B klass Tabasalu Ühisgümnaasium Sisukord 1 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Kokkuvõte 4. Mõtteterad teosest 5. Info autorist ja tema loomingutest 6. Minu enda arvamus 7. Midagi huvitavat veel Kokkuvõte 2 Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes , nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja...
Ehitusmaterjalide labori aruanne Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Õppejõud: lektor Sirle Künnapas 2011 Töö nr 1. Materjalide tiheduse, näivtiheduse ja tühiklikkuse määramine. 1.Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine 1.Töö ülesanne Antud proovikehade tiheduse määramine. 2.Töö käik · Mõõdan proovikehad · Kaalun proovikehad · Arvutan nende põhjal proovikeha mahu ja tiheduse (kasutan tiheduse arvutamiseks valemit Yo=G/Vo x 1000 ),G=proovikeha mass õhus (g ), Vo =proovikeha maht (cm3) 3
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž ettevõtluse osakond Sirle Kabanen AÜTH1 SCENARIO DIAGRAM Referaat Juhendaja: assistent Taavi Tamberg Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus Scenario diagram (eesti keeles ka stsenaariumskeem) on skeem, mis visualiseerib protsesside toimimise struktuuri eelkõige ajalises järjekorras ja näitab ära seejuures kõik võimalikud stsenaariumid. Tegemist on skeemiga, mille abil kirjeldatakse protsesse. Tavalisele
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Alkoholi mõju närvisüsteemile Koostas: Lotta Otsepp Klass: 9.a Juhendaja: Sirle Oja Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus……………………………………………………………………………………….. 3 1. Alkohol ja selle toime organismile……………………………………………………………... 4 2. Alkohol ja närvisüsteem………………………………………………………………………... 5 2.2
Nimi HÜDROELEKTRIJAAMAD RÜHMATÖÖ Õppeaines: Ökoloogia ja keskkonnakaitse Mehaanikateaduskond Õpperühm: ET-11 Juhendaja: lektor Sirle Künnapas Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Viimasel ajal on CO2 emissioon ning sellest tulenevalt kliimasoojenemine aktuaalseks teemaks saanud. On olemas neid, kes arvavad, et see on propaganda, neid kes leiavad, et kliima on alati muutunud ning neid kes usuvad sellesse, et tegemist on meie elutegevusest tingitud kõrvalnähuga. Teadlased analüüsisid pooluste jääst leiduvaid gaase ning kinnitasid, et tõepoolet on meie planeet
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ott Levisto Ehitusmaterjalid REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 2 Sisukord 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE.....................................................................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................17 Kasutatud kirjandus:..........
Aleksei Stempen Päikeseenergia REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI21A Juhendaja: lektor Sirle Künapas Tallinn 2011 Sisukord Päikesekollektorid................................................................................................................................. 4 Sajandi läbimurre päikeseenergia salvestamisel................................................................................... 6 Päikeseenergia taskusse...................................................................................
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Madis Arula Mait Fridolin Vahur Ikonen Tarvo Iskül Madis Kesküla Karl Teigar ASBEST REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-22 Juhendaja: õppejõud Sirle Künnapas Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Asbesti intensiivne tootmine ja kasutamine algas juba 19. sajandil. Tänapäeval kaevandatakse asbesti aastas veel üle 2 miljoni tonni, millest enamuse moodustab krüsotiil e valge asbest, mis kuulub serpentiinide hulka. Amfiboolasbestiderühma kuuluvad krokidoliit (sinine asbest), amosiit (pruunasbest), antofülliit, aktinoliit ja tremoliit.
kas venelased ja teised muulased hakkavad eesti keelt õppida või ei. Need artiklid palju näitavad seda, millilsed tingimused loob riik selle jaoks. Need artiklid näitavad, et kui sa tahad keelt õppida, siis sa pead seda ise tegema, olukord on selline, et kui saa ise ei tee, siis keegi sind ei aita. Kasutatud kirjandus: · Teet Korsten "Piirilinnas aitab keelt propageerida ungarlane" http://pr.pohjarannik.ee/? p=7221 Viimati kontrollitud 12.11.2013. · Sirle Sommer-Kalda ,,Hirm: Narva eestlased pakivad koolide ühendmisel kohvrid" http://pr.pohjarannik.ee/?p=8552 Viimati kontrollitud 12.11.2013.
Vaido Vahter PLASTIDEST KATUSEKATTEMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12a Juhendaja: lektor Sirle Suviste Esitamiskuupäev:12.10.2015 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 Sisukor SISSEJUHATUS................
TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühemikega) mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], Valem 1: 0 = G/V0 *1000 [Valem 1.] kus G - proovikeha mass õhus [g] V0 proovikeha maht [cm3] Eritingimuste puudumisel kasutatakse tiheduse määramiseks 105°C juures püsiva massini kuivatatud korrapärase kujuga kehasid. Korrapärase kujuga keha maht V0 arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsuseks on 0,1 mm. Siin kasutasin valemeid: V=a*b*h ja V=*r2*h Proovikeha mass õhus G määratakse kaalumise teel. Töö tulemuste vormistamine Proovikeha Materjli Proovikeha Proovikeha Proovikeh...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Taimetoitluse plussid ja miinused Koostas: Egerd Enok Klass: 9.B Juhendaja: Sirle Oja Tallinn 2016 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.1 Taimetoitlus..................................................................................................... 3 2.1 Taimetoitluse plussid....................................................
TURISMI- JA HOTELLIMAJANDUSE ALUSED Viljandi turismisihtkohana Pärnu 2015 Koostas: TÜ Pärnu kolledži 1. kursuse üliõpilane (AÜTH1) Sirle Kabanen Sissejuhatus Käesoleva aruande eesmärk on analüüsida Viljandit kui turismisihtkohta. Töös on välja toodud Viljandit mõjutavad tegurid ja ressursid, turismimajanduse komponendid Viljandis, turismi mõjud ja turismitooted ning teenused sihtkohas. Täiendatud on autorite hinnangutega turismisihtkoha hetkeolukorrast ning tulevikuvaadetest. Lisatud on turismipuu joonis, mis annab piltliku ülevaate Viljandi turismiolukorrale.
Luunja Keskkool KOOLIPÄEVA ALGUSE KELLAAJA JA UNETUNDIDE VAHELISED SEOSED Loovtöö Koostaja: Riian Rõuk 8.klass Juhendaja: Sirle Suurväli Luunja 2014 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Minu loovtöö põhineb Riina Kanguri artiklil, kus ta räägib Eesti üleväsinud, tüdinud ja õnnetutest lastest, kelle sarnast ta pole mujal riikides töötades märganud. Sellest tekkis idee antud valdkonda täpsemalt uurida ning selgitada, mis roll on tekkinud olukorral noorte uneharjumustel. Seega viisin läbi Eesti noorte päevakava uuringu, kus käsitletakse
Siim Vaade Keia Laht Madis Timmi Silver Kruusalu Andre Remsel Karl-Kaur Kaseorg OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED RÜHMATÖÖ REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja Keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 11 Juhendaja: lektor Sirle Künnapas Esitamiskuupäev:26.10.2014 Tallinn 2014 SISUKORD 1.MIS ON OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED?............................................................................4 2.ASBEST.............................................................................................................................. 6 2.2. Mis on Asbest?............................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ppeaines: EHITUSMATERJALID I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 12 Juhendaja: lektor Sirle Knnapas Tallinn 2008 SISUKORD. 1. Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine.................................. 3 1.1. Puidu niiskussisaldusest........................................................................................................3 1.2. Kuivatite klassifikatsioon..................................................................................................... 4 1.3. Projekteerimisest........................................................................
Jõgeva Ühisgümnaasium Kirjanduse õpetus Rühmatöö Jaan Kross ,,Wikmani poisid" Eisi Kõiv, Kadi Margens, Marinanne Milinevis, Sirle Erimäe Juhendaja: Inga Reinumägi Jõgeva 2010 Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 ÕPETAJAD......................................................................................................................... 3 Hr. Markson........................................................
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL RADOON REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: EI- 11 (A) Koostaja: Robsurf Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................4 1. RADOON...............................................................................................................................
xxx REFERAAT Variant 4 Matrikli nr.x Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2011 Sisukord A. Sissejuhatus 3 B. Käsitletavad teemad 3 1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest. 3 2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. 6 3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). 9 4. Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele. 13 C
TALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL Marko Pettai EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines. EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule...............................................................................................................
kogutakse seekord annetusi sisekõrvaimplantaatide soetamiseks kuulmispuudega lastele. Kell 14 algaval kontserdil esinevad Maarja-Liis Ilus, Tanel Padar & The Sun, Jäääär, Maire Eliste laululapsed, Chillin jt ning kontsert on kõigile tasuta. Kontserdi salvestust saab vaadata ETV-s kell 19.35. Sisekõrva implantaat on kallis ja keerukas kõrgtehnoloogiline seade, mis võimaldab kurdil lapsel saada kuuljaks. MTÜ Eesti Meeleelundite Rehabilitatsiooni Keskus Audiere asutajaliikme Sirle Karu sõnul ei ole paljudel abivajajatel implantaadi soetamiseks vahendeid. "Kuigi suure osa implantaadi maksumusest tasub haigekassa, tuleb igal abivajajal leida täiendavalt ligikaudu 3000 eurot," nentis Karu. "Implantaat opereeritakse väikelapsele kogu eluks ja loomulikult soovib iga vanem oma lapsele kõige paremat, seega ka kõige kallimat mudelit, mida ei kata haigekassa kehtestatud piirhind," ütles Karu.
(Juhanson, 2016) Noorte lojaalsus on seotud omavahelise gruppi kuulumisega ja nende grupiliidritest. Antud juhul tekkis noortel lojaalsuskonflikt, sest nad otsustasid enamuse mõjul mitte teavitada kiirabi. Määravaks sai hirm karistuse ees. Selle asemel, et Toomasele abi osutada, nad viisid ta välja ja jätsid üksi tänavale. Kogu noorte grupp allus „juhtfiguuri“ korraldustele. Grupi reflektsioon Selles grupis tegid suurepärast koostööd Maila, Merilin, Sirle ja alguses ka Sirli ( kahjuks koolist lahkunud). Meie koostöö sujus hästi. Iga juhtumi kohta jagasime ära, millise teooria kohta kirjutada. Tööd laadisime üles GoogleDrive’i. Tegime ka vahepeal grupikõnesid, see lihtsustas omavahelist suhtlust. Keeruline oli kirjalik suhtlus, sest olime erinevatel aegadel arvuti taga või teemasse süvenenud. Grupitööna õppimine on väga hea ja materjali läbitöötamise hulk palju suurem kui üksi tehes. Lõpptulemusena tuli põhjalik ja pikk
Õiguslik probleem: Elementaarsed tingimused on tingimused, millele peab elamiseks mõeldud lepinguese VÕS § 217 lg 2 p 2 eelduslikult vastama, nagu näiteks töökorras pliit, vee kasutamise võimalus. Kui lepinguese ei vasta elementaarsetele tingimustele, siis on tegemist lepingueseme puudustega ning müüja saab oma vastutuse selle eest välistada üldjuhul üksnes siis, kui ta on puuduse enne müügilepingu sõlmimist ostjale avaldanud. RKTKo 2-15-18582, p 15 Asjaolud: Madis Kerge ja Sirle Kerge (hagejad) hagi Virve Kikase vastu 11 000 euro saamiseks. Pooled sõlmisid notariaalselt tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt kostja müüs kinnistu hagejale. Kinnistule ei saa ehitada maja, sest asub rahvuspargi territooriumil. Hagejad tegid oma ehitus soovi kostjale enne müümist selgeks, kostja ei avaldanud teavet hoonestuskeelu kohta. Hagejad taganesid müügilepingust ja nõuavad kostjalt müügilepinguga üleantu tagastamist. Õiguslik probleem:
6 $arv = count($rida); //rea väljade arv
7 echo $jrk.'. '; //järjekorra number
8 $jrk++;
for($i = 0; $i<$arv; $i++){
9 echo $rida[$i].' ';
10 }
11 echo '
';
12
13 }
14 fclose($minu_csv);
15
Väljund:
?
1
1. Madis M 19
2 2. Anu N 16
3 3. Elen N 22
4 4. Nele N 25
5 5. Jenni N 25
6. Eero M 26
6 7. Taavi M 19
7 8. Sirle N 29
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
