Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Õpiedukust ja käitumist mõjutavad tegurid. Õpilaste erinev toimetulek koolis lähtuvalt nende soost on aastakümneid suure tähelepanu all. Inimese käitumine sõltuvalt tema soost ei seisne ainult temas endas, vaid ka teda ümbritsevates inimestes, kes oma tegevusega on lastele eeskujuks, kes väljendavad lapsele suunatud oskusi ja annavad tagasisidet lapse käitumisest. Üldiselt on mõlemast soost õpilaste seas väga hea käitumise ja õpitulemustega, aga ka väga nõrkade tulemuste ja käitumisprobleemidega lapsi. Õpetajal, kes tegeleb probleemi ennetamise ja vähendamisega, tuleb pöörata tähelepanu õpilaste laiemale sotsiaalsele keskkonnale. Oluline on vastastikune mõistmine lapsevanematega. Tähtis on õpetajate omavaheline koostöö sobivate põhimõteteleidmisel ja õpilastega tehtava töö koordineerimisel. Mitmekultuurilisus ja sellega toimetulek on seotud õpilaste enesehinnangu, käitumisraskust...
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ..........................
eristamata tavapäraseid ainetunde. 7. Mis on keeleõppe põhiülesanded? Olulisemaid ülesandeid äratada huvi eesti keele ja kultuuri vastu ning tekitada motivatsiooni järgnevate võõrkeelte õppeks. lõimitud aine- ja keeleõpe; lähtumine kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest; interaktiivne õppimine; õpitava keele kasutamine. 8. Mitu eesti keele tundi on I ja II kooliastmes ette nähtud? Kuidas jaotatakse? Eesti keel teise keelena: 1. kooliaste - 6 2. kooliaste - 12 3. kooliaste - 12 nädalatundi Aine I kooliastmes II kooliastmes tunnete arv tunnete arv Eesti keel teise Kokku 6: Eesti keel teise Kokku 12:
......................................7 2.5Intelligentsuse areng.....................................................................................................7 Kokkuvõte..............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................9 Sissejuhatus Selle referaadi teemaks valisin lapse arengu I kooliastmes. Sellega pean silmas eelkõige lapsi vanuses 6/7 kuni 11/12 ehk n-ö eelpuberteediealisi. Kuna ma õpin algklasside õpetajaks, siis meeldib mulle see teema ja on minu edasises elus väga tähtis, sest pean teadma, mis sünnib lapsega sellel ajal. Käesolevas referaadis püüan anda ülevaate nii lapse füüsilisest arengust kui ka vaimsest arengust, sealhulgas kognitiivsusest, intelligentsusest, kõlblusest ja sotsiaalsest arengust. Suurem osa keskendubki just vaimsele arengule. Selleks
Punktis viis on esile toodud ka see, et õpilasi ei tohiks sildistata ja eneseusku ei vähendata, mis on jällegi tore mõte, aga praktikas kahjuks alati rakendamist ei leia. Ka kiusamise vältimist mainitakse seaduses. Esile tõstetud üksteise toetamist soodustava õhkkonna loomine. Mainitud on internetiühendustega arvutite, esitlustehnika, kooliraamatukogu kasutamise võimalus, individuaalsete vajadustega arvestav õppevara ning turvaline ruumide sisustus. § 7. I kooliastmes taotletavad pädevused Esimese kooliastme lõpus õpilane: 1) peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada; 2) tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;
valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Individuaalse õppekava koostamine on lubatud mis tahes kooliastmes ja mis tahes riikliku õppekava järgi õppivale õpilasele. Individuaalse õppekavaga määratakse vastavalt vajadusele: 1) kooli õppekavaga võrreldes kõrgendatud nõudeid õppesisule gümnaasiumiastmes ning vähendatud või kõrgendatud nõudeid õppesisule ja õpitulemustele ühes või mitmes aines või õppekava üldosa pädevuste osas esimeses kuni kolmandas kooliastmes; 2) erisused õppekorralduses; 3) õppevara, ruumi- ja inimressursi kaasamise vajadus ja põhimõtted.
Näide 1. Leia erinevaid võimalusi ruudu ja ristküliku jaotamiseks 1) kaheks võrdseks osaks; 2) neljaks võrdseks osaks. Näide 2. Leia antud ¼ ringide hulgast. 4. Suuruste õpetamine 1) Mis on suurus? Mida näitab mõõtmise tulemus? Suurus on mõõtmise tulemus. Lapsel peab tekkima kujutlus suurusest kui nimega arvust. Arv näitab, mitu korda on mõõtmisel mõõtühikut järjestikku paigutatud. 2)Milliseid suurusi ja milliseid mõõtühikuid õpetatakse I kooliastmes? Esimeses kooliastmes käsitletakse järgmisi suurusi: pikkus, mass, maht, väärtus, aeg ja temperatuur. Iga suuruse käsitluse juures on olulised praktilised tööd, eelkõige mõõtmised. Vastavate mõõtühikute õpetamisel on vaja, et õpilased näeksid või tajuksid vastava mõõtühikuga suurusi. 5. Geomeetria õpetamine 1) Millised on põhitegevused geomeetria õpetamisel? Esialgu on põhitegevusteks kujundite kirjeldamine, kujundite nimetamine tunnuse järgi ja
lihtsalt pealiskaudse õppimist ning õpilased ei unusta kõike juba õppetundi pärast. Mitte kõikidel õpilastel võiks hästi mõtlemisviis arenenud. Õpetajal ja õpilastel on erinevad maailmavaateid ja mina pean oskama aru nendest saama. Õpilastel võivad probleemis õppimisega olla ja ma pean abivalmis olema ja kõigile tähelepanut pöörama. Kasutatud kirjandus Eve Kikas, E., Toomela, A. (2015) Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine, Tunnetusprotsessid, uskumused, emotsioonid ja motivatsioon. Nende iseärasused ja arengu toetamine kolmandas kooliastmes(lk 34-42).
oma seisukoha kujundamine, oskus ja tahe olukorrale vastavalt käituda. Ühiskonnaõpetuse protsess ja resultaat ongi see, et iga õpilane jõuab kodanikuosaluseni, toetudes teadmistel ja isiklikel tõekspidamistel rajanevatele intellektuaalsetele ja osalusoskustele. Õpetaja ülesanne on õppetöö vastav metoodiline ja didaktiline korraldamine. Ühiskonnaõpetust õpetatakse põhikooli kahes kooliastmes. I kooliastmes on ühiskonnaõpetuse teemad integreeritud inimeseõpetusse, mille üldeesmärgiks on ühiskonna kui inimeste elukorralduse vormi ja elukeskkonna tutvustamine. II kooliastmes esineb ühiskonnaõpetus iseseisva õppeainena. Õpilased omandavad isiklikele kogemustele toetudes ning peamiselt kodukoha näiteil ühiskonna-alased alusteadmised, neil kujundatakse kõige elementaarsemad sotsiaalsed oskused. III kooliastmel integreerib ühiskonnaõpetus lisaks
kooskõlastama (Turnau, 1998). Kasutatus kirjandus Hytönen, Krokfors. 2002. Esi- ja algõpetuse didaktika. 7 Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008 Kiilu, K. 2010. The development of theconcept of music education in Estonian kindergartensm. Kumpas, A. 2000. Varajane muusikakasvatus laulu- ja mängukoolis väikelapse arendajana. Muldma, M. 2007. Muusikaõpetus esimeses ja teises kooliastmes. Rmt E. Kikas. Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Muldma, M. 2008. Muusikaline kasvatus. Rmt E. Kikas. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas Päts, R. 1975. Mudilaste musikaalsuse arendamise põhialused. Päts, R. 2010. Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis. Pullerits, M. 2005. Laps ja muusika. Rmt. Henno. K. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Turnau, E. 1998. Muusikaõpetus.
Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi Kristin Liivat Tööleht 4. klassile Nimi:______________________ Kuupäev:__________________ Viide põhikooli riiklikule õppekavale: 2.1.5. Õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes Analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi 2.1.6.13. Õhk Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi Olles läbinud selle praktilise töö, oskab õpilane leida iseseisvalt internetikeskkonnast ilmaga seotud andmeid. Oskab andmeid analüüsida ning teha järeldusi. Teema omandamiseks vajalikud mõisted: Ilm- õhkkonna olek mingis paigas mingil ajal. Ilma kujundavad elemendid
Mina ja meie NT Kuidas muuta liiklemist ohutumaks? Kuidas soodustada tervislikkumat toitumist? Mida teha, et inimesed ei veedaks nii palju aega arvutit kasutades? Mida teha, et inimesed käituksid viisakamalt? Kuidas vältida nakkushaigusi? Mida teha selleks, et vähendada inimeste vahelisi erimeelsusi? Kasutatud allikad Lepp, Kädi (2003) ,,Inimeseõpetus" Tallinn lk 30 Kulderknup, E (2004),,Õppe- ja kasvatustööst I kooliastmes" Argo lk 8 Tiia Pedastaar (2008) ,,Õpi- ja õpetamis- tegevused" TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lk 45 Kuidas leida ideis? http://www.ahhaa.ee/idee/?leht=2 (24.09.2011) Ajurünnak(24.09.2011) http://cmsimple.e-ope.ee/turism/?4._Efektiivne_%F5ppimine:%D Alex F. Osborn: Father of the Brainstorm (24.09.2011) http://www.skymark.com/resources/leaders/osborne
riikide kõrgkoolid. Eestil avanes võimalus Euroopa Kooli konventsiooniga ühineda pärast liitumist Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Eesti lapsed õpivad viies linnas: Luksemburgis, Brüsselis, Alicantes, Münhcenis ja Vareses. Kõik koolid avaldasid 2004. aasta suvel valmisolekut õpetada Eesti õpilastele eesti keelt emakeelena. Esimesed Eesti riigi poolt lähetatud eesti keele õpetajad alustasid tööd Luksemburgi I EK-s nooremas kooliastmes (alates 2007. a sügisest) ja Brüsseli II EK vanemas kooliastmes (alates 2008. a sügisest). Kõigile Eesti õpilastele on tagatud võimalus õppida eesti keelt emakeelena. 4 3. Koolikorraldus Liikmesriigid leppisid konventsiooni ettevalmistamisel kokku, et Euroopa Kooli süsteem koosneb: - 2-aastasest lasteaiast (ing. k nursery), - 5-aastasest algkoolist (edaspidi noorem kooliaste) (ing. k primary cycle) ja
õigeaegselt. Kasutatud kirjandus: 1. Underwood Barnard, M., (2003). Kuidas aidata depressioonis last. New Harbinger Publications (2003). Tallinn: Kirjastus ERSEN 2. Karelson, B. (2017). Depressiooni tunnuste muutused vanuse ja soo lõikes 11-16 aastaste noorukite seas: longituuduuring. Uurimistöö. Tartu Ülikool. 3. Kikas, E. (2010). Emotsionaal-käitumisraskustega õpilased. Raamatus E. Kikas (toim). Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. Lk 153-170. 4. http://www.regionaalhaigla.ee/sites/default/files/documents/lastejanoorukitedepressioo n.pdf (14.11.2017)
Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Edu saavutamiseks peab üksikisik allutama oma tahtmised ja soovid kollektiivi omadele. Kehalise kasvatuse tund annab võimaluse ennast kehtestada neil, kes on just füüsiliselt 8 andekad, samuti soosib neid, kelles on aktiivsust ja võitlusvaimu. See aitab ennast kollektiivis kehtestada ka neil, kelle akadeemilised võimed on nõrgemad. Esimeses kooliastmes (1.-3. klass) õpitavad harjutused põhinevad lapse igapäevaelu liikumisviisidel, liigutustel ja asenditel ning vahendite käsitlemisega seotud tegevustel. Fundamentaalsete liikumiste/liigutuste kindel omandamine harjutamise teel loob aluse üldisele tegevuslikule meisterlikkusele, aga ka spordialade algtõdede omandamisele. Teises kooliastmes (4.-6.klass) on parim aeg motoorsete tegevuste omandamiseks (kehaliste
Kooliõppenõukogu ülesanded ja töökord Kes peavad osalema õppenõukogu tegevuses? Kooli pedagoogid (liikmed), direktor (esimees, korraldab tegevust), õppealajuhataja (aseesimees), õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja. Kuidas võetakse vastu otsused ja kes nende täitmist korraldab/kontrollib? Lihthäälte-enamusega. Hääletamine on õppenõukogu otsusel avalik või salajane. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks õppenõukogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. Kontrollib kooli direktor. Siin oli veel vaja § 5 lõige 5 ja 6 ja 3; § 1 lõige 3; §7 lõige 3. Õpetaja kutsestandard Mis on õpetaja põhitegevused? Õppeprotsessi planeerimine ja juhtimine; õppija juhendamine, tema arengu ja motivatsiooni toetamine; õppeprotsessi analüüsimine ja hindamine ningtagasisiside andmine õppijale, tema vanematele/hooldajale; õppija kaasamine õppesisu ja eesmärkide kavandamisse; õppija toetamine õpi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel...
.....................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 3.1. Peamised televaatajate tüübid...........................................................10 4. TNS EMORI ANDMED KESKMISE EESTLASE TELEMEEDIA TARBIMISE HARJUMUSTE KOHTA 2014. AASTA SEPTEMBRIKUUST DETSEMBRIKUUNI 12 5. LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI 3. KOOLIASTMES JA GÜMNAASIUMIS LÄBIVIIDUD KÜSITLUSE TULEMUSED JA JÄRELDUSED..................................17 5.1. Küsitluse tulemused...........................................................................18 5.2. Järeldused.......................................................................................... 23 5.2.1. Küsitluse tulemuste võrdlus TNS Emori andmetega.....................24 KOKKUVÕTE...................................................................................
kogemused on aluseks õpilase iseseisvale liikumisharrastusele (Vabariigi Valitsuse määrus nr 14. 2010: 1). Tundides kogetud rõõm liikumise vastu soodustab huvi tervisesündmuste vastu ja innustab õpilast nendes osalema. Kuigi lapseeas sportija liikumisaktiivus võib mingil eluperioodil väheneda, on tal oluliselt lihtsam, võrreldes kogu elu sporti mitte teinud inimesega, oma kehalist aktiivsust jälle suurendada (Harro 2002). Esimeses kooliastmes omandab õpilane spordialade algtõdesid ja fundamentaalseid liigutusi. Teine kooliaste on parim aeg motoorse ja kehalise võimekuse arendamiseks. Selles kooliastmes toetatakse sihikindluse, otsustavuse, julguse, visaduse, püsivuse jm tahteomaduste kujunemist. Kolmandas kooliastmes innustatakse õpilasi oma kehalisi võimeid arendama ja liigutusoskusi täiustama. Neljandas ehk gümnaasiumiastmes on põhirõhk kehaliste võimete arendamisel ja
ettevalmistusele tööks vasakukäeliste õpilastega ning sagedamini esinevad raskused vasakukäeliste õpilaste õpetamisel tehnoloogiavaldkonna ainetes Võrumaa näitel" ning Tallinna Ülikooli uurimistöö ,,Peculiarities of left-handed children`s success at school". Lisaks sellele on läbi töötatud eripedagoog-logopeed Pilvi Kula artikleid. Teemast laiema ülevaate saamiseks on kasutatud ka meelelahutuslikuma sisuga artikleid. Läbi plaaniti viia küsitlus kolmes eri kooliastmes: alg-, põhi- ning keskkool. Kõigist nendest kooliastmetest kavatseti kaasata üks lend. Küsitlus otsustati läbi viia selleks, et teada saada olukorrast Viimsi Keskkooli vasakukäeliste hulgas. Saadud andmete põhjal järeldati, kas olukord võrreldes uurimistöö autori kooliaja ja kogemustega on muutunud. Seejärel intervjueeriti Viimsi Keskkooli eripedagoog Ruth Lobjakast ning klassiõpetajaid. Nende öeldu kinnitas antud töös käsitletud teooriat ning lisas mõningaid uusi mõtteid.
Loovust arendavad erinevad materjalid, eriti head on voolimismaterjalid, sest nendega on lihtne kiirelt vormimuutusi teostada. Aga tavaline ruuduline leht on asendamatu väljendusjulguse arendamiseks. Saab ju kogu leht erinevate suurustega geomeetrilisteks kujunditeks jaotada ja niiviisi suurel pinnal oma väikeste pindadega ka keskosa kasutada, mida paljud lapsed pelgavad. Ruutudest saab ka rangemate jaotustega alustades lihtsamalt vabade konstruktsioonideni jõuda ( 2. kooliastmes). Loovuseks vajalikud eeldused, vabadus ja julgus kujunevad välja algastmetes, seepärast ongi need näited põhikoolist.
üritatakse toetada, koolis aga on lihtsalt ettenähtud standardid, mida tuleb ära õppida. Minu tütar õpib praegu 9.ndas klassis ja juba 9 aastat ma jälgin tema ja tema klassikaaslaste kooliteed. Kohati on väga kurb vaadata, kuidas need lapsed ei ole rahul õppemeetoditega ja kuidas nad rõhutavad seda, kui väga nad tahavad selliseid õppemeetodeid, kus saaks loominguliselt lähtuda ja lahendada, mitte passiivselt kuulata õpetaja loengut. Veel üks tähtis asi, mis lisandub 1 kooliastmes on see, et pööratakse tähelepanu digipädevusele. Lasteasutuse õppekavas pole see punkt välja kirjutatud, kuid ise töötades lasteasutuses võin öelda, et lapsed puutuvad kokku erinevate digipädevustega juba lasteaias. Minu arust see kriteerium võib vabalt olla juba Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas, kuna tänapäeva maailmas see on vaieldamatult tähtis valdkond. Ja paljud digividinad aitavad lastel loominguliselt õppida ja orienteeruda üldoskustes.
vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale. Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine on välishindamine, mille käigus hinnatakse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppealase arendustegevuse vastavust õigusaktidele, riigisisestele ja rahvusvahelistele standarditele ja arengusuundadele eesmärgiga anda soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks. Väärtuskasvatus - I kooliastmes (1.-3.kl) kasutatakse ülesandeid, kus on vaja järgida käitumisreegleid, teha väärtushinnangutel põhinevaid otsustusi või järeldusi. II kooliastmes (4.- 6.kl) on tähtsal kohal väärtuste selginemist ja ideaalide kujunemist soodustavate õppesituatsioonide loomine. III kooliastmes (7.-9.kl) asetub tähtsale kohale kodaniku kasvatamine, mis toetab ühiskonnas toimetulekut. Gümnaasiumiastmes pööratakse suurt tähelepanu inimese ja
Didaktika printsiipide kajastumine tööõpetuse tundides 1. Jõukohasus- näiteks tekstiilitööde puhul ei sea õpetaja I klassi lapsele eesmärgiks täismõõdulise disainkleidi valmistamist (või mõnda muud väga suurt eesmärki, disainkleit on selgelt utreeritud näide), sest (ka põhikooli III astme) lastele ei ole see jõukohane. I kooliastmes laps alles õpib kangaga töötama ja selleks tuleb alustada lihtsamate tekstiilitööde tegemisega. Alustama peab lihtsamate (geomeetriliste) kujundite väljalõikamisest ja nendest näiteks pajalapi, tüdrukute puhul nukuteki vms tegemist. Samuti ei kasuta õpetaja liiga keerulist sõnastust tööjuhiste andmiseks (kuid samas peab kasutama õigeid termineid, mitte „ninnu-nännutada“). Õpetaja lähtub töö teemade ja eesmärkide püstitamisel sellest, millisel tasemel on õpetatavad. 2
· Mitte kaotada kannatust. · Püüda mõista tema tundeid, olla avatud. · Luua õhustik, mis annab kindlustunde. Andekate laste õpimotivatsiooni hoidmiseks on vaja leida sobivaid viise, kuidas kohandada õpet nende huvidele ja võimetele vastvaks. Andekate arengut kõige efektiivsemalt toetavateks õppetöö individualiseerimise ja diferentseerimise võteteks peetakse aktselereerimist ja õppekava rikastamist. Aktselereerimise all mõistetakse õpet kiirendatud tempos. Esimeses kooliastmes on selleks ilmselt kõige õigustatum kas varasem kooliminek või klassi vahelejätmine. Sageli kasutatakse andekate laste puhul nn klassist väljatõstmist (ingl pull-out ) meie mõistes õpet tasemegrupis kas ühes või mitmes õppeaines. Andekate laste puhul tasub õpetajal kindlasti kriitiliselt üle vaadata ka oma aine õppekava ja see vastavalt lapse tasemele n-ö kokku pakkida, et anda võimekale õpilasele võimalus kiiremaks edasiliikumiseks ja mitte lasta tal tegelda
tuleks korraldajatel mõelda, et kui soovitakse asju ajada otse autoriga siis ei piisa näiteks muusikaliteose kasutamisel saada luba vaid muusika loonud autorilt vaid luba tuleb saada ka lauljalt. Jõudes tagasi oma referaadi sissejuhatuse juurde, kus kirjutasin „Tehes lapseeas oma esimesed kritseldused paberile, ollakse juba täisväärtuslik autor“, siis leian, et Eesti Vabariigi koolisüsteemis ei pöörata autoriõiguse seadusele erilist tähelepanu enne, kui alles III kooliastmes. See, et II kooliastmes tehakse ülevaade, mis on plagiaat siis selleks, et kasvatada järeltulevat põlvkonda seaduse kuulekamaks, tuleks seaduste tutvustamisega alustada varem. 11 Kasutatud kirjandus Adamsoo, Reet, 2012. Intellektuaalne omand teadus- ja arendustöös. https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/24773/index.html, 21.12.2020 Autoriõiguse seadus. RT I 1992, 49, 615; RT I, 19
(Põhikooli riiklik õppekava, 8.04.2015) Eesti Õpilasesinduste Liit peab kooli vaimse keskkonna all silmas kooli reeglistikku, õhkkonda, õpilaste suhteid nii omavahel kui ka õpetajatega, õpilaste enesetunnet ja rahulolu, kooli huvitegevust, õpilase tervist ning turvalisust. Füüsilise õpikeskkonna all mõistetakse koolimaja, selle sisustust ja ümbrust, klassiruume kui ka koridore, aatriume-fuajeesid kui ka õpilase kodu ja selle ümbrust. (Haridusplatvorm, 8.04.2015) I kooliastmes on õpetaja olulisim ülesanne toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni. II kooliastmes keskendutakse õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada. III kooliastmes keskendutakse õpimotivatsiooni hoidmisele. (Põhikooli riiklik õppekava, 8.04.2015) ,,Riiklikus õppekavas mõistetakse õpetamist kui õpikeskkonna ja õppetegevuse
Arvutati peast ja sõrmede abil. Peaaegu igaüks võis hakata algõpetajaks, mingit ametlikku luba selle jaoks vaja ei läinud. Seetõttu peeti algkooli õpetajaid inimesteks, kes millegi muuga hakkama ei saa. Õpetaja palk oli väga väike, selle raha eest pidi ta rentima ka ruumi, kus lapsi õpetada. Tihti oli see ruum vilets, sest õpetajal ei jätkunud parema ruumi rentimise jaoks raha. Algkool kestis 5 aastat. Poisid pidid käima kolmes kooliastmes, et saada riigijuhtideks. Grammatiku koolis tegeleti grammatikaga. Õpetajateks olid grammatnikud, nad olid tunnustatud õpetajad, tavaliselt olin nad kreeklaste poolt vabaks lastud orjad. Grammatiku koolis õppisid harilikult aristokraatide pojad. Grammatnikud õpetasid noormehi õigesti kõnelema ja kirjutama, loeti klassikalist kirjandust, kirjutati kirjandeid ja kommenteeriti ning analüüsiti loetut. Grammatiku koolis õpiti üks või kaks aastat ja sealt lahkuti 13-14-aastaselt.
Teeskava koosneb teesidest ehk väidetest, mille abil kavatsed tõestada, et kool muudab sind õnnelikuks. Minu teeskava näeb välja selline: Koolis õpin end tundma. (eneseteostus, ameti valik) Koolis õpetatavad ained, näiteks keemia ja füüsika, on eluks vajalikud. (need teadmised on oma kodus vajalikud, et mitte fööniga vannis juukseid kuivatama hakata) Koolis leian palju sõpru. Igas kooliastmes leitud sõbrad moodustavad hilisema sõpruskonna, kes aitab töö leidmisel või rasketel hetkedel. Esimene armastus leitakse sageli koolis. Algsed seksuaalteadmised ja algtõed perekonnast kuuluvad kooliprogrammi. 5. Teeskava punktid näitavad ära, kui mitu lõiku jaksan oma kirjandisse luua. Teeskava punktid korrektselt sõnastatuna on minu kirjandi lõikude tuumlaused. Neid tuumlauseid (-väiteid) asun argumenteerima, s
..), kuid selles tunnis on kindel reegel. Ma tahan, et sa pa- tegevusi ja oskusi üksikasjalikumalt. Käesolevas avapeatükis käsitleme loomulikke igapäevaseid neksid iPodi minu lauale või kui soovid, oma kotti (või pinalisse)...“ Õpetaja osutab oma laua suunas. arenguid, mille raames meil tuleb käitumise juhtimist kohaldada. Käitumine on vahetevahel Ükskõik, millal ma olen sellise suunatud valiku andnud (esimeses, teises või kolmandas kooliastmes), kompleksne; situatsioonilisel ja suhtumuslikul käitumisel on ka publikut haarav mõju, mis võib pole ma siiani mitte kunagi kohanud ühtegi õpilast, kes ütleks: „Okei, ma panen oma kalli iPodi töötada õpetaja (ja klassi) kasuks või õpetaja vastu. (või mõne muu väärteseme) teie lauale.“ Me ei saa endale lubada 70-80% koostöövalmis õpilaste heatahtlikkuse kaotust, sundides trots-
omadustele. Orienteerumisrefleks on õppetöös oluline seetõttu, et ,,tähelepanu saavutamine on esimene eeldus õppimise käivitamiseks."9 Õppetöös saab kasutada järgnevaid võtteid, et vallandada orienteerumisrefleksi: 6 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 242. 7 Bachmann, Talis, Maruste, Rait. Psühholoogia alused. Tallinn, Tea, 2001. Lk 198. 8 Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Toimetanud Eve Kikas. http://www.scribd.com/doc/40152248/6/ 08.04.2012 Lk 19. 9 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 244. 6 1. märguanded, millele reageeritakse automaatselt (nt nimi; emotsiooni tekitavad sõnad ja välejndid: veri, surm, armastus, kuld, võit, läbikukkumine jne; tähelepanu suunavad fraasid: ,,Tähelepanu
Roomas oli kolm koolide astet: 1) algkool 2) grammatiku kool 3) retoorika kool Algkool mindi 7.aastaselt , poisid ja tüdrukud olid koos. Peaaegu igaüks võis hakata õpetajaks , nende palk oli väga väike , ametlikku luba ei läinud vaja selle jaoks ,et olla algklassideõpetaja. Selle raha eest , mis õpetaja palgaks sai , pidi ka rentima ruumi ,kus õpetama hakkas . Algkool kestis 5 aastat ! Grammatiku kool- Et saada vägevaks poliitikuks , pidid poisid käima 3-mes kooliastmes. Selles koolis tegeleti raamatutega ! Õpetajateks olid grammatikud, nad olid tunnustatud õpetajad, tavaliselt nad olid kreeklaste poolt vabaks lastud orjad. Grammatiku koolis õppisid harilikult aristokraatide pojad. Seal koolis õpiti kirjutama ja kõnelema loeti klassikalist kirjandust , kirjutati kirjandeid. Seal koolis õpiti 1või2 aastat , lahkuti sealt koolist 13-14.aastasena. Retoorika kool- RETOORIKA EHK KÕNEKUNST tõid kreeklased ja nemad ka seda õpetama hakkasid
individuaalseid iseärasusi ja mõtlemistasandite arengut. Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hoiakutele (nt huvitatus, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine, kokkulepitud reeglite järgimine) antakse hinnanguid. Hindamise kriteeriumid ja viiepallisüsteemist erinev hindamise korraldus täpsustakse kooli õppekavas. Eesti keele õppimise tulemusi kokku võtva hindamise vormiks võib olla kompleksne töö. I kooliastmes hinnatakse õpilase: 1) suulist keelekasutust, s.o kõnelemist ja kuulamist, 2) lugemist, s.o lugemistehnikat, teksti mõistmist ja vabalugemist, 3) kirjutamist, s.o kirjatehnikat, õigekirja ja kirjalikku tekstiloomet. II ja III kooliastmes hinnatakse õpilase: 1) suulist ja kirjalikku suhtlust, 2) tekstide vastuvõttu, 3) tekstiloomet, 4) tekstide õigekeelsust. Kirjanduse õppimise tulemusi hinnatakse eesti keele õppest eraldi alates 5. klassist. II kooliastmes hinnatakse:
vahetada preemiate vastu. (Krull, 2000) Arvestuspunktide süsteemi sisse viimiseks tuleb õpilastele selgitada väga täpselt, milliste käitumisviiside eest tasu jagatakse ning premeerida neid ilminguid punktidega. Kehtestada tuleb kindel kord kogutud punktide vahetamiseks hüvede vastu. (Krull, 2000) Mitmete sellealaste eksperimentide tulemusel on selgunud, et tavakoolides on arvestuspunktide süsteemi rakendamine tõhus ilmselt ainult nooremas kooliastmes (O'Leary & Becker, 1967; Ayllion & Roberts, 1974 jt, viidatud Krull, 2000, lk 527). Raskused kompleksmetoodikate rakendamisel. Kõik need eelnevalt kirjeldatud meetodid annavad õpetajale võimaluse kontrollida õpilaste käitumist väliselt. Mõningad autorid on seisukohal, et sellised meetodid võimaldavad manipuleerida õpilaste tahtega ning neid ei tohik koolides üldse kasutada. (Krull, 2000)
põhikool ja gümnaasium olla hälvikute erikool või sanatoorne erikool. Riigikooli moodustab haridusministeerium kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekul; munitsipaalkooli moodustab valla või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega haridusministeeriumi poolt antud koolitusloa alusel. Õppetöö vormid võivad olla päevane, õhtune ja kaugõpe. Koolikohustust võib täita ka kodus õppides. Usuõpetuse õppimine on vabatahtlik. Kui kooliastmes on 15 õpilast, kes soovivad usuõpetust õppida, peab kool selle võimaluse tagama. Alates 2007/2008 õppeaastast peavad venekeelsed riigi ja munitsipaalgümnaasiumid alustama üleminekut eesti õppekeelele. Erakoolid - Erakoolide asutamise eeltingimuseks on õpetajate, õppekava ning õppetööks sobiva sisustusega nõuetekohaste ruumide olemasolu. Kõrgkoolide ja ülikoolide koolituslubade andmiseks akrediteeritakse õppekavad. Erakooli (sh lasteasutused, algkoolid,
Teiseks, anda ülevaate erivajadustega laste võimaluste käsitlemisest gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kolmandaks, tutvustada sama aspekti koolieelseied lasteastusti puudutavates seadusaktides. Märkus: ? tähendad paragrahvi märki, mu tekstiredaktor ei tunne õiget märki. ·Põhikooli riikliku õppekava · 23. Põhikooli lõpetamine: (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad", kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul. ·Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava · 3. Põhikooli lõpetamine (1) Lihtsustatud õppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt ,,rahuldavad"
l. 42 20) Vaimuelu 21) Keskajal ühendas kogu Euroopat katoliiklus ja ladina keel ning sellel pöhnes kultuurielu. Ladina keelt kasutati kirikutes, kloostreis, ülikoolides, kauplemisel, diplomaatias jne. 22) Vana-Liivimaa piiskopkondade keskustesse rajati toomkoolid, millest kõige kauem tootas Tallinna Toomkool Keskaeg Toomkoolide eesmärgiks oli tagada haritud vaimulike kuid õpetati ka linnarahva lapsi Esimeses kooliastmes õpetati matikat, retoorikat ja dialektikat, teises aga aritmeetikat, geomeetriat, muusikat ja astronoomiat 15 saj hakati rajama lihtrahva jaoks linnakoole, mis koosnesid alamastmest või olid ka ülemastmega. # Talupoegadest olid koolis käinud väga vahesed Maakohtades olid kultuurivahendajaks kihelkonnapreestrid ja randmungad Eesti oli jagatud kirikukihelkondadeks olid olulised kultuurikolded, eriti paistis silma Tallinna dominiiklaste klooster
igapäevaelus 2. Kirjandus, kunst, muusika: eluolu Õppetegevus Õppe korraldamisel III kooliastmes on väga oluline õppetegevuste eakohane organiseerimine ning varem omandatu arvestamine. Tähtis on, et õpilastel ei kaoks huvi ajaloo õppimise vastu. Töötatakse individuaalselt, paaris ja rühmas. Kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: vestlus, diskussioon, väitlus, projektõpe, loovülesanne; küsimuste, kava, ajajoone, võrdleva tabeli, skeemi ja plaani ning õpimapi koostamine; rolli- ja otsustusmängud,
1 ja 29.2, kus lugemisharjumuse juurutamine ja kirjanduse väärtustamine on omakeelse kultuuriruumi alustalasid ning riik pöörab suuremat tähelepanu loovkirjutamise õpetamisele kõikidel haridustasanditel ning väärtustab neid ettevõtmisi, mis toetavad lugemist ja kirjandust (Kultuuripoliitika põhialused… 2014: 7), siis ei näinud ma selles tunnikavas neid punkte toetavaid tegevusi. Olen nõus, et õppimine, eriti I kooliastmes peaks toimuma läbi mänguliste tegevuste aga minu ettepanek oleks, et need tegevused võiksid olla lõimitud erinevate ainetundidega. Nagu ma eelnevalt kirjutasin on huviharidus üldhariduskooli vend, kus üks toetab teist, et muuta kasvatustöö terviklikuks. Seega sarnaselt kultuuripoliitika põhialustele, võiksid huvihariduse pakkujad tugevdada loometegevust ja toetada lõimumist. Kui võtta aluseks näitering ning lõimides see eesti keele
sooritada lõpueksameid nõrgemate tulemustega. 45% asemel võisid õpiabirühmas osalevad õpilased positiivse tulemuse saamiseks sooritada eksami 35%-ga. Minu arvates on see väga vale ja ebaõiglane otsus, sest selge on see, et niisama ükski õpilane selles töös ei osale, ikka selleks, et on ilmnenud raskused matemaatiliselt loogilisel mõtlemisel või on nõrgemad keelelised oskused. Individuaalse õppekava (IÕK) alusel toimuv õpe IÕK koostamine on lubatud mis tahes kooliastmes ja mis tahes riikliku õppekava järgi õppivale õpilasele, kelle eriline andekus, õpi- ja käitumisraskused, terviserikked, puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine põhjustab olulisi raskusi töötada klassikaaslastega 10 samal ajal samas ruumis või vastavale klassile koostatud töökava alusel. Samas võib IÕK
9) seab endale õpieesmärke ning koostöös kaaslaste ja õpetajaga oskab hinnata oma saavutusi. Teised keeled Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine A2.2. A2.2. A2.2. A2.2. 12. Milliseid metoodilisi võtteid soovitatakse riiklikus õppekavas rakendada I astmes? Milliseid II astmes? 10p Eesti keele õppimine algab I kooliastmes suulise kursusega. Loetakse ja kirjutatakse peamiselt seda, mis on suuliselt juba omandatud. Suulisele kursusele järgneb põhikursus, millega kujundatakse õpilase oskust kuulata eestikeelset kõnet, ise kõneleda, lugeda ja kirjutada. Sel kooliastmel õpitakse keelt valdavalt tegevuse ja mängu kaudu. Tunnis töötavad õpilased nii paaris kui ka rühmas. Tähelepanu keskmes on hääldusnormide omandamine ja häälega lugemine ning loetu ja
Koolivormide ajaloost ² Koolivorme on igasuguseid ja erineva stiiliga. Täiskomplektis vorm on mõnel üksikul koolil, kuid koolilogoga või värvides riideesemeid kannavad õpilased paljudes koolides. Ühtpidi koolivorm on alati vihatud, teistpidi soovitud, see on keeruline valdkond. Enamasti algkoolilaste vanemad arvavad, et koolivorm on nende jaoks mugav ja väikeste laste puhul pole nii oluline, mida nad selga panevad, üldiselt nad naudivad seda, et nad ühtemoodi välja näevad. Teises kooliastmes jagunevad õpilased juba kahte leeri. Lapsed tahavad üksteisest juba erineda ja võib tekkida koolivormi puhul tülid. Kooli eesmärk on kooli korporatiivne identiteet ja koolikultuur, selle tunnuseks on koolivorm, mille järgi koolijütse ära tuntakse. Koolivorm peamiselt suurendab ka kooli tunnet. Kokkuvõttes tuleb see ka odavam, ei ole vaja pead murda, millise firma särgi parajasti lapsele ostma peab ja kui lapsed on suhteliselt ühtemoodi riides, ei tunne keegi ennast
grammatikat. Arvutati peast ja sõrmede abil. Peaaegu igaüks võis hakata algõpetajaks, mingit ametlikku luba selle jaoks vaja ei läinud. Seetõttu peeti algkooli õpetajaid inimesteks, kes millegi muuga hakkama ei saa. Õpetaja palk oli väga väike, selle raha eest pidi ta rentima ka ruumi, kus lapsi õpetada. Tihti oli see ruum vilets, sest õpetajal ei jätkunud parema ruumi rentimise jaoks raha. Algkool kestis 5 aastat. Et saada vägevaks riigimeheks, pidid rooma poisid käima kolmes kooliastmes. Grammatiku kool tuleneb sõnast grammata-raamatud. Nagu nimigi ütleb, tegeleti grammatiku koolis raamatutega. Õpetajateks olid grammatnikud, nad olid tunnustatud õpetajad, tavaliselt olin nad kreeklaste poolt vabaks lastud orjad. Grammatiku koolis õppisid harilikult aristokraatide pojad. Grammatnikud õpetasid noormehi õigesti kõnelema ja kirjutama, loeti klassikalist kirjandust, kirjutati kirjandeid ja kommenteeriti ning analüüsiti loetut
klassis, võrreldes 2002.aastaga, mil me kooli alustasime. Kolmandas osas küsitlesime 11.klassi õpilasi kohustusliku kirjanduse teemadel ning tegime saadud andmetest kokkuvõtte. Uurimistöö ülesandeks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11.klassides. 1. Kohustuslik kirjandus 1.1. Kohustusliku kirjanduse olemus Kohustuslik kirjandus on teadus- ja haridusministeeriumi poolt välja pakutud teoste kogum, mida vastavas kooliastmes peab lugema. Kohustuslik kirjandus hõlmab endas tuntud õpetlike teoste täielikku läbilugemist ning hiljem loetu põhjalikku töötlemist ning selle üle arutlemist. Tihti tekitab sõna "kohustus" noortes koheselt vastumeelsust ning tekib kiusatus minna kergema vastupanu teed ja lugeda ainult raamatute kokkuvõtteid. Kui küsida kelleltki, miks ta raamatuid ei loe, saab vastuseks tavaliselt, et pole aega. Tänapäevase kiire elutempo juures on vähe aega
võimalik uimastite abil. Inimestel, kes varjavad oma emotsioone või ei suuda neid juhtida, on suurem oht uimastite kuritarvitamisele. (Kull M., Saat.H., 2001) 28.Kooli uimastihariduse üldised põhimõtted ÜRO poolt toetatud projekti tulemusena on Eesti koolidele väljatöötatud uimastihariduse õppekava, mis on integreeritud uuendatud riikliku inimeseõpetuse ainekavva kõikides kooliastmetes, st. I kooliastmes "Inimeseõpetuse" tundidesse, II kooliastmes inimeseõpetuse kursusesse "Terviseõpetus" (5.klass) ja "Suhtlusõpetus" (6.klass), III kooliastmes "Inimeseõpetus" (7.klass) ning gümnaasiumis kas "Psühholoogia" või "Perekonnaõpetuse" kursusesse. Uimastihariduse õppekava olemasolu ning integreeritus riiklikku ainekavva annab võimaluse antud temaatikat sügavuti käsitleda. Olukorda lihtsustab kindlasti ka inimeseõpetuse ja uimastihariduse
tornid (ventilatsioon), et kui kole on, kui prügi metsa all on ja pärast korjasime kõik toidu jäätmed ühte kotti, mille õpetaja kusagile pani. Meenub ka see, et me kutsusime õpetajat kasvatajaks (aasta oli 1990 umbes olen sündinud 1985). Ülesanne 1. Võrdle alushariduse ja I kooliastme loodusõpetuse teemasid. Mida märkad? Sarnasused Erinevused Esimeses kooliastmes käsitletakse loodusõpetuse Käsitletakse ilmastiku teemat. teemasid põhjalikumalt. Märkan, et jätkatakse varasemalt käsitletud teemadega ning tegeletakse nendega põhjalikumalt. Ilmaga seotult käsitletakse kevade, suve, sügise, talve vaheldumist ning sellest, mida aastaaegade muutumine kaasa toob.
in Higher Education. Glasgow: Glasgow School of Art. Hoyles, A., & Hoyles, M. (2007). Dyslexia from a cultural perspective. London: Hansib. Lukanenok, K. (18. 08 2008. a.). Lugemisraskustega tuleb tegelda. Õpetajate leht . Lukanenok, K., & Kasper, K. (8. 04 2004. a.). Lugemisraskustega peab tegelema. Kasutamise kuupäev: 25. 11 2011. a., allikas Õpetajate leht: http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/08.04.04/dialoog/2.shtml (2010). Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. rmt: K. Pruulman, & E. Kikas (Toim.), Õpiraskustega õpilased: Spetsiifiline lugemishäire (lk 196-199). Tartu : Haridus- ja Teadusministeerium: Vahi : Ecoprint. Reid, G. (2011). Dyslexia. London: New York : Continuum.
võtta küll, aga siis tuleb minna ema käest küsima kui palju selles on süsivesikuid, millal ja kui palju peab insuliini manustama jne. Sensomotoorsel staadiumil ja operatsioonide-eelse staadiumi algul haigestunud laps harjub hästi ära oma eripäraga. Siiski on ka selles vanuses lastel olnud tagasilööke puberteedieas ehk formaalsete operatsioonide staadiumil. 2.2. Eelkoolieas ja esimeses kooliastmes (operatsioonide-eelse staadiumi teisel poolel ja konkreetsete operatsioonide staadiumil) diagnoositud diabeedi korral laps saab juba ise aru oma haigusest ja oskab ennast teistega võrrelda. Teised lapsed märkavad samuti, et diabeetik erineb neist. Selles eas on vanematel kõige enam probleeme kooli ja lasteaiaga suhtlemisel. On ju tarvis laps saata kollektiivi ilma ema-isata, samas ei tule ta oma diabeedi kompenseerimisega veel ise toime
Arvutati peast ja sõrmede abil. Peaaegu igaüks võis hakata algõpetajaks, mingit ametlikku luba selle jaoks vaja ei läinud. Seetõttu peeti algkooli õpetajaid inimesteks, kes millegi muuga hakkama ei saa. Õpetaja palk oli väga väike, selle raha eest pidi ta rentima ka ruumi, kus lapsi õpetada. Tihti oli see ruum vilets, sest õpetajal ei jätkunud parema ruumi rentimise jaoks raha. Algkool kestis 5 aastat. Et saada vägevaks riigimeheks, pidid rooma poisid käima kolmes kooliastmes. Grammatiku kool tuleneb sõnast grammata-raamatud. Nagu nimigi ütleb, tegeleti grammatiku koolis raamatutega. Õpetajateks olid grammatnikud, nad olid tunnustatud õpetajad, tavaliselt olin nad kreeklaste poolt vabaks lastud orjad. Grammatiku koolis õppisid harilikult aristokraatide pojad. Grammatnikud õpetasid noormehi õigesti kõnelema ja kirjutama, loeti klassikalist kirjandust, kirjutati kirjandeid ja kommenteeriti ning analüüsiti loetut
Üldjuhul esitatakse koondhinded viie palli süsteemis. Põhikool võib viie palli süsteemi asemel kasutada koolisiseselt teistsugust hindesüsteemi. Kasutatav hindesüsteem ja hinnete viie palli süsteemi teisendamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse selle õppeaasta kokkuvõtvad hinded ja käimasoleva õppeveerandi jooksul saadud hinded viie palli süsteemi. (2) I ja II kooliastmes võib kokkuvõtva hindamisena kasutada vähemalt kaks korda õppeaastas toimuvat kirjeldavate sõnaliste kokkuvõtvate hinnangute andmist, millel ei pea olema numbrilist ekvivalenti. Kokkuvõtvas hinnangus peab selgelt kajastuma, kuivõrd taotletud õpitulemused on saavutatud. (4) Õpilasele, kelle poolaastahinne on «puudulik» või «nõrk», kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne
Inimestel, kes varjavad oma emotsioone või ei suuda neid juhtida, on suurem oht uimastite kuritarvitamisele. (Kull M., Saat.H., 2001) Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetamise metoodika on aluseks ka Eestis väljatöötatud uimastihariduse õppematerjalidele. ÜRO poolt toetatud projekti tulemusena on Eesti koolidele väljatöötatud uimastihariduse õppekava, mis on integreeritud uuendatud riikliku inimeseõpetuse ainekavva kõikides kooliastmetes, st. I kooliastmes "Inimeseõpetuse" tundidesse, II kooliastmes inimeseõpetuse kursusesse "Terviseõpetus" (5.klass) ja "Suhtlusõpetus" (6.klass), III kooliastmes "Inimeseõpetus" (7.klass) ning gümnaasiumis kas "Psühholoogia" või "Perekonnaõpetuse" kursusesse. Uimastihariduse õppekava olemasolu ning integreeritus riiklikku ainekavva annab võimaluse antud temaatikat sügavuti käsitleda. Olukorda lihtsustab kindlasti ka inimeseõpetuse ja uimastihariduse eesmärkide lähedus, pidades siin silmas
annaabi.ee 
