Õppematerjal
II kooliastme loodusõpetuse tundide läbiviimiseks.
Janne
Änilane
Pärnu
Ülejõe Gümnaasiumi klassiõpetaja .
Kobras
Kobras
on Eesti põlisasukas, kes poolteist sajandit tagasi liigse küttimise tagajärjel siit kadus – viimased andmed aastast 1841 – ja
sajandi jagu hiljem (1957) taas meie jõgedele asustati ning samal
ajal ka ise kagu poolt sisse rändas. Ta on jõudsasti levinud ja
paiguti väga arvukas, ning seetõttu sattunud pahuksisse nii metsa-
kui ka põllumeestega: tema hingele pannakse rohkesti pahandusi. Ent
looduses on just kobras see, kes loob soodsaid elutingimusi paljudele teistele.
Välimus
Koprad on suured närilised : pikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on
jässakas. Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk ,
esijäsemetel ujunahka ei ole. Tagajäseme teise varba küüs on
kahestunud, moodustades omamoodi hargi. See võimaldab loomal karvu harjata ning välisparasiite
eemaldada.
Sukeldudes
tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed
sulguvad.
Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks
ja tihedaks pehmeks aluskarvaks.
Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani.
Saba
on kaetud suurte sarvsoomustega. Saba selgmisel keskjoonel kulgeb
jäik sarvkiil. Sarvsoomuste vahel kasvab hajusalt lühikesi karme
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
oliver_k
Õppematerjali autor
Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Koprad väldivad nii laiu ja kiire vooluga veekogusid, millele nad ei suuda tammi ehitada, ja samuti talvel põhjani jäätuvaid veekogusid. 57 cm läbimõõduga haava langetab kobras 2 minutiga, aga 1012 cm läbimõõduga puu ühe ööga. Langetatud puul hammustavad nad küljest ja tükeldavad oksad. Osa oksi söövad nad kohapeal, osa veavad ära või parvetavad oma koopa või tammi juurde. Järele jäävad iseloomuliku kujuga känd ja laastud. (Vikipeedia) Kobras on üks suurimaid närilisi, ta võib olla üle meetri pikk (koos sabaga) ja kaaluda 30 kg! Kopra hambad on võimsad ja võimaldavad tal teha puuraiduri tööd. Tal kulub 10 cm jämeduse puu langetamiseks 5 min
......................................................................................... 10 8.KOBRASTE LEVIK ........................................................................................................ 11 KOKKUVÕTE .....................................................................................................................12 KASUTATUDKIRJANDUS ................................................................................................13 Sissejuhatus 2 Euroopa kobras on koerakujuline paks laiasabaline vee-eluviisiga näriline. Kobras on 1-1,5 meetrit pikk. Keskmine loom kaalub 12-30 kg. Täiskasvanud isane kobras on põlvekõrgune matsakas loom (Kuresoo, 2005). Kobras elab peaaegu kõikjal meie sisevetes: jõgedes, kraavides ja järvedes. Paiguti on koprad end sisse seadnud inimeste naabrusse ning seal nende lähedaloluga harjunud (Kuresoo, 2005 ). Koprad on taimtoidulised. Zooloogid on kindlaks teinud üle 150 taimeliigi, mille erinevaid
Saba on kaetud suurte sarvsoomustega . Elupaik Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Tammid Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Sotsiaalne- ja territoriaalne struktuur Kobras on perekondliku elulaadiga loom. Kobras saab suguküpseks teisel eluaastal. Pojad lahkuvad pesakonna juurest kahe aasta vanuselt. Koprapesakonnas võib olla kuni kümne isendit, harva rohkem. Toitumine Suvel eelistavad koprad süüa rohttaimi (vesikupp, valge vesiroos, võhumõõk, pilliroog), sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks. Karu Ilves Hunt Vaenlased Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Kobras http://kuninga.parnu
Kopra karvastiku värvus varieerub helepruunist mustani (eristatav on kare pealiskarv ja pehme ning tihe aluskarv). Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega. Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele. Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru
kilo. Kopra karvastiku värvus varieerub helepruunist mustani (eristatav on kare pealiskarv ja pehme ning tihe aluskarv). Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega. Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele. Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru
Ülemiste järv Järve loomastik ja taimestik Järveloomastik Imetajad (mügri, saarmas, nahkhiir) Veelinnud (tuttpütt, sinikaelpart, roolind) Loomplankton (vesikirp, sõudik) Põhjaloomastik (karbid, teod, kaanid) tuttpütt Ujum: Röövkalad (haug, ahven) Lepiskalad (särg, latikas) luts Kobras · Välimus Koprad on suured närilised: tüvepikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad. Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. · Elupaik Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõekaldale.
lamba-aruhein, värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, angervaks, mailane, hanijalg, kullerkupp, siberi võhumõõk, sale tarn, lünktarn, luhttarn, päideroog, sinine emajuur, väga haruldane kobrapea jpt. Loomadest või luhaniidud kohata eelkõige linde nagu tikutaja, kiivitaja, suur-koovitaja, rohunepp, tutkas, nurmkana, toonekurg, sinikael-part, turteltuvi, must-ja valge-toonekurg, mustsaba- vigle,ka loomi nagu kobras, põder jt. Iseloomulikke pesitsejaid on umbes 30 liiki. Lisaks neile on luhtadel ka ohtralt konni, kiile ja putukaid. 2.Abiootiliste tegurite iseloomustus. Valgus Kuna luhaniidud on suhteliselt puudest lagedad, saavad taimed küllaltki palju valgust. Eestis vaheldub aastaaegadega päevase valgusperioodi pikkus, st. suvel on päevase valgusperioodi pikkus üle 12 tunni, ja talvel jällegi alla 12 tunni. Sellest on tulenevalt kasvavad luhal nii lühipäevataimed kui ka pikapäeva taimed
C klass KOBRASTE UURIMUSTÖÖ Referaat Juhendaja: H. Juust Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimustöö on koostatud teadvustamaks, et meiega koos elavad sellised huvitavad ja kadedust tekitavad ning erilisi oskusi ja võimekust näitavad loomad nagu seda on koprad. Töö on tegelikult järg minu 1997.aastal koostatud uurimusele kobrastest. Töö käigus kogudes lisateadmisi nende loomade kohta leidsin suureks üllatuseks , et kobras on Eesti Jahindusliidu poolt kuulutatud 1999.aasta aastaloomaks. See oli ka tõukeks miks otsustasin oma töö kindlasti koostada. Nüüd leidsin, et peaksin oma uurimust jätkama, aga seekord juba veidi teisest aspektist. F. Jüssi on oma raamatus "Rebasetund" väitnud, et "nii kaua, kuni kobraste üldarv Eestimaal ei ole ületanud tuhandet ei juhtu nähtavasti midagi erilist, sealt edasi hakkab ilmselt juhtuma,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid