Arvuti ja interneti kasutamine 8.a klassis (0)

 
 Loksa Gümnaasium   
 
 
   
 
 
 
 
 
Arvuti­ ja interneti kasutamine 8.a klassis 
III. kooliastme  loovtöö    
 
 
 
 
 
 
 
 
 
                                                                               Kendra Kari ja  Daniel  Gurevitš 
8.A klass 
Juhendaja : Urve Veersoo   
 
 
 
Loksa  2015   
 
 
 
 
 
 
 
 
SISUKORD 
 
SISUKORD……………………………………………………………………………...………………………
………………………...2 
SISSEJUHATUS…………………………………………………………………………...……………………
………………………..3 
1. 
TEOREETILINE 
TAUST……………………………………………………………………………..…………………………….
.4 
1.1 Mis on  internet ?.......................................................................................................................4   
1.2 
Interneti 
ajalugu………………………………..…………………………………….……….………..…………………
…....5 
2. 
MEETODI 
KIRJELDUS…………………………………………………………………………..…………….……………
……...6 
3.TULEMUSTE ANALÜÜS.................................................................................................................7 
4.KOKKUVÕTE.................................................................................................................................9 
5.KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................10 
6.LISAD..........................................................................................................................................11 
 6.1 Küsimustik..............................................................................................................................11 
 6.2  Diagrammid ...........................................................................................................................14 
 
 
 
 
 
 
 
2 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
SISSEJUHATUS 
 
Me   valisime  teema ,,Arvuti ­ ja internetikasutus 8.a klassis’’, sest me ise kasutame internetti ja 
meid väga  huvitab , kuidas teised meie vanused internetti kasutavad.  
 
Eesmärgiks  on  uurida,  kui  palju  kasutavad  8.A  klassi  õpilased  internetti.  Püstitatud  olid 
järgmised küsimused:  
● Mitu tundi päevas veedad arvuti taga? 
● Kui palju vaatad päevas televiisorit? 
● Mille jaoks kasutad arvutit? 
● Kuidas suhtuvad sinu vanemad arvuti kasutamisesse või teleri vaatamisse? 
● Kas suhtled kellegagi i nterneti teel, kui s
  uhtled, s
  iis kas meeldib rohkem s
  uhelda i nterneti 
teel või silmast silma ja miks? 
● Kas kasutad internetis olemiseks peale arvuti ka muid seadmeid? 
● Kas internetis on keegi võõras sinuga ühendust  võtnud ? 
● Kas oled olnud küberkiusamise ohver? 
● Kas saad ilma internetita elada? 
● Kas internet on mõjutanud sinu õppimist? 
● Kas  tunned , et oled internetist sõltuv? 
 
 
 
 
 
3 
 
Loovtöö  koosneb kolmest   põhiosast . Esimeses  osas on  tutvustatud  töö teoreetilist  tausta , teises 
meetodi kirjeldust ning kolmandas osas on küsitluse tulemused. 
 
Läbivatest teemadest on loovtöö seotud järgmistega: 
● “Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” ­ internet aitab planeerida oma tulevikku. 
● “Kultuuriline identiteet” ­ internet on kultuuri osa. 
Loovtöö  tegemisel  tekkis  mitu  probleemi.  Tekkis  probleem  küsimustiku  koostamisel 
(Küsimused) ja töö vormistamisel. Koos suudeti antud probleemid lahendada. 
1. Teoreetiline taust 
 
1.1 Mis on internet? 
 
Internet  on   arvutivõrkude   võrk,  mis  seob  arvuteid  üksteisega  ühise  TCP/IP  protokolli  abil. 
Tarkvara  kasutades on võimalik informatsiooni pakkuda/teenindada või saada infole juurdepääs 
ning  seda  vaadata.  Internet  on  transpordivahendiks  teabele,  mida  hoitakse  teistes  arvutites 
asuvates  failides  ja   dokumentides .  Seega  internet  ise  ei  sisalda  infot,  vaid  tema  kaudu  on 
võimalik seda teistest internetiga ühendatud arvutitest kätte saada. 
Internetiga ühendatud arvutid võivad kasutada ühte või kõiki allpooltoodud internetiteenuseid: 
● Elektrooniline  kiri  (e­mail)  ­  võimaldab  sul  saata  või  saada  kirju  ning  võimaldab 
juurdepääsu diskussioonigruppidele e meililistidele. 
● Telnet või  Secure   Shell   ​
(SSH)  ­  klientprogrammid, mis võimaldavad internetis  olevast  
töökohaarvutist sisse logida serverarvutisse. Kui kasutaja logib ennast v
  õrku Telneti a
  bil, 
siis edastatakse tema kasutajanimi ja salasõna i nternetis avatuna. Seepärast on turvalisem 
kasutada SSH­d, mille puhul andmed edastatakse kodeeritult. 
● FTP  ehk  File   Transfer    Protocol   ­  võimaldab  su  arvutil  kiiresti kätte saada faile mujal 
asuvatest arvutitest, neid vaadata või enda arvutisse salvestada. 
● Gopher  ­  varasem,  ainult  tekstil  põhinev  meetod  internetidokumentidele 
juurdepääsemiseks.   Praeguseks   on  sellest  üldiselt   loobutud ,  kuid  ikkagi  võib veel  leida 
mõningaid  veebilehekülgedega seotud ​
gopher​
 dokumente. 
 
 
 
 
4 
 
● World  Wide  Web​
 (WWW või lihtsalt veeb) ­ suurim ja kiiresti arenev internetiteenus. 
 
 
 
 
 
 
 
 
1.2 Interneti ajalugu 
 
Tänase  interneti  kujundamist  alustati  1960.  aastatel  USA  kaitseministeeriumi  katselisest 
arvutivõrgust  ARPANET,  mis  hiljem  jaotati  tsiviilkasutusega  ARPANETiks  ja  salastatud 
sõjaväeliseksMILNETiks.  Aastail  ​
1962­1968  arendati  välja  paketipõhine  tsentraliseerimata 
andmesidevõrk, et tagada töökindlus k
  a s
  uurte p
  urustuste (
  näiteks tuumasõja) korral.1969.. a
  astal 
toimusid  esimesed  õnnestunud  katsed  pakettedastusprotokolliga   California   Ülikoolis  Los 
Angeleses (UCLAs)  prof . Kleinrocki juhtimisel ning 1970​
. aastate alguses töötasid  Vint  Cerf ja 
Robert Kahn​
 välja​
 TCP/IP​
 protokolli. 
Aastal 1983 k
  äivitati esimene T
  CP/IP a
  rvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel a
  astal a
  lustas t  ööd  
sellel põhinev kommerts­ arvutivõrk . 
1980.  aastate  lõpus  hakati  Genfis  Euroopa  Tuumauuringute  Keskuse  CERN​
­i  uurimislaboris 
arendama  jooniseid  ja  viiteid  sisaldavate  dokumentide   edastamise   süsteemi   inglase   Tim 
Berners ­Lee  juhtimisel.  Aluseks  võeti  uus  loodav  hüpertekstikeel  HTML  (HyperText  Markup 
Language ). 
1993  formuleeris  Tim  Berners­Lee  oma  hüpertekstikeele  (​
HTML​
­i)  esimese  versiooni. 
Teaberuum,  kus  seda kasutama  hakati,  sai  veebi  (World Wide  Web, WWW​
) nime. Samal ajal 
töötas   Marc   Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese  mugava  kasutajaliidesega veebisirvija 
(​
brauseri​
) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. 
2012​
. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja. 
 
 
 
 
 
5 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2. Meetodi kirjeldus 
 
Koostasime küsitluse  8.a klassile seoses  arvuti­  ja interneti  kasutamisega.  Küsimustik  koosnes 
11­st  küsimusest.  Antud  küsimustiku  täitsid  kõik  8.a  klassi  õpilased.  Hiljem  analüüsisime 
küsitluste  vastuseid  ning  koostasime  diagrammid.  Pärast  diagrammide  koostamist  tegelesime 
vormistusega. 
 
Töö oli jaotatud pooleks. Kendra tegeles järgmisega: 
● Sissejuhatus. 
● Teoreetiline taust. 
● Meetodi kirjeldus. 
 
Danieli ülesanded olid: 
● Kokkuvõtte ja tulemuste analüüsi koostamine. 
● Diagrammide koostamine. 
● Vormistus. 
 
Küsitluse koostati  ja anti kätte koos. 
 
 
 
 
 
 
6 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
7 
 
3.Tulemuste analüüs 
1. küsimus​
: ​
Mitu tundi päevas veedad arvuti taga? 
● 0,5­1 tund  ­  2 õpilast ehk 11,75% 
● 1­2 tundi ­ 4 õpilast ehk  23,55% 
● 2­3 tundi  ­ 0 õpilast ehk 0% 
● rohkem kui 3 tundi ­ 11 õpilast ehk 64,7% 
   
2. küsimus​
: ​
Kui palju vaatad päevas televiisorit? 
● pool­1h ­ 7 õpilast  41,3% 
● 1h­2h  ­  2 õpilast 11,75% 
● 2h­3h ­ 3 õpilast 17,6% 
● rohkem kui 3h ­ 5 õpilast  29,35% 
 
3. küsimus​
: ​
Mille jaoks kasutad arvutit? 
●  suhtlemine  ­ 15 õpilast 88,3% 
● koolitööd ­ 14 õpilast  
●  mängimine  ­ 11 õpilast 64,7% 
●  muusika   kuulamine   ­ 15 õpilast 88,3% 
 
4. küsimus​
: ​
Kuidas suhtuvad sinu vanemad arvuti kasutamisesse või teleri vaatamisesse? 
● piiravad aega ­ 3 õpilast ­ 17,6% 
● lubavad olla nii kaua, kui  tahad  ­ 11 õpilast 64,8% 
● neid ei huvitagi 3õpilast ­ 17,6% 
 
5.  küsimus​
:  ​
Kas  suhtled  kellegagi  interneti  teel, kui  suhtled,  siis kas  meeldib  suhelda rohkem 
interneti teel või silmast silma ning miks? 
● silmast silma ­ 12õpilast 70,5% 
● interneti teel ­ 5õpilast  29,5% 
 
 
 
 
8 
 
 
6. küsimus​
: ​
Kas kasutad internetis olemiseks peale arvuti ka mingeid muid seadeid? 
● telefon  17 õpilast 100% 
●  tahvelarvuti  ­ 10 õpilast 58,9% 
●  playstation  ­ 3 õpilast 17,6% 
 
7. küsimus​
: ​
Kas internetis on keegi võõras sinuga ühendust võtnud? 
● ei ­ 6 õpilast 35,3% 
● jah ­ 11 õpilast 64,7% 
 
8. küsimus​
: ​
Kas oled olnud küberkiusamise ohver? 
● ei ­ 16 õpilast 94,1% 
● jah ­ 1 õpilane 5,9% 
 
9. küsimus​
: ​
Kas saad ilma internetita elada? 
● jah ­ 9 õpilast 53% 
● ei ­ 8 õpilast 47% 
 
10. küsimus​
: ​
Kas internet on mõjutanud sinu õppimist? 
● jah ­11 õpilast  64,7% 
● ei ­  6 õpilast 35,3% 
 
11. küsimus​
: ​
Kas tunned, et oled internetist sõltuv? 
● jah ­ 9 õpilast 53% 
● ei ­ 8 õpilast 47% 
 
 
 
 
 
 
 
9 
 
4. Kokkuvõte 
Loovtöö eesmärk oli uurida, kui palju kasutavad 8.a klassi õpilased internetti. 
Täitsime  kõik  oma  eesmärgid.  Saime  palju  uut  teada  interneti  ja  selle  kasutuse  kohta. 
Arendasime  ennast  küsitlusi  analüüsides  ja  diagramme  tehes.  Saime  palju  uut  teada  oma 
klassikaaslaste  kohta.  Kõige  enam  meeldis  meile  analüüsida  küsimustikke  ja  koostada 
diagramme. Saime kõik vastused oma küsimustele.  
Küsitlusest järeldati, et 8.a klassi õ
  pilased k
  asutavad i nternetti v
  äga p
  alju. E
  namik õ
  pilasi veedab 
arvuti taga rohkem kui 3 tundi. 
Koostöö mõlema autori vahel sujus. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
10 
 
 
 
 
 
 
 
 
5. Kasutatud kirjandus 
 
●  http://et.wikipedia.org/ 
●  http://loksa.edu.ee/ 
●  http://www.miksike.ee/ 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
11 
 
 
 
 
 
6. Lisad 
6.1 Küsimustik 
Arvuti­ ja interneti kasutus 8.a klassis 
 
Klass:.................... 
Poiss ⬜                                        Tüdruk ⬜ 
 
 
 
 
 
1.Mitu tundi päevas veedad 
arvuti taga? 
a) pool tundi ­ 1 tund 
   b) 1 tund ­ 2 tundi 
c)  2 tundi ­ 3 tundi 
d) rohkem kui 3 tundi 
 
2.Kui palju vaatad päevas 
televiisorit? 
a) pool tundi ­ 1 tund 
   b) 1 tund ­ 2 tundi 
c)  2 tundi ­ 3 tundi 
d) rohkem kui 3 tundi 
 
 
 
 
12 
 
3.Mille jaoks kasutad arvutit? 
 a) suhtlemine 
b) koolitööd 
c) mängimine 
d) muusika kuulamine 
 
4.Kuidas suhtuvad sinu 
vanemad arvuti kasutamisesse 
või teleri vaatamisesse? 
a) piiravad aega 
b) lubavad olla nii kaua, kui ise 
tahad 
 
5.Kas suhtled kellegagi 
interneti teel, kui suhtled, siis 
kas meeldib suhelda rohkem 
interneti teel või silmast silma 
ning miks? 
 
6.Kas kasutad internetis 
olemiseks peale arvuti ka 
mingeid muid seadeid? 
a) telefon 
b) tahvelarvuti 
 
 
 
 
13 
 
c) playstation 
 
7.Kas internetis on keegi 
võõras sinuga ühendust 
võtnud? 
a) ei 
b) jah 
 
8.Kas oled olnud 
küberkiusamise ohver? 
a) ei 
b) jah 
 
9.Kas saad ilma internetita 
elada? 
a) jah 
b) ei 
 
10.Kas internet on mõjutanud 
sinu õppimist? 
a) jah 
b) ei 
11.Kas tunned, et oled 
internetist sõltuv? 
 
 
 
 
14 
 
a) jah 
b) ei 
 
 
6.2 Diagrammid 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
15 
 
 
 
 
 
  
 
 
 
 
16 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
17 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
18 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
19