Unitaarriigid- kohaliku elu määrab keskvalitsuse poliitika. Võimukontrollimine on vajalik, et a) tagab ühisvara kasutamise rahva huvides b) garanteerida riigi ja kodanike julgeolek. c) Väldib riigivõimu kuritarvitamist. Õiguskantsler- kontrollib põhiseadusi ja seaduste täitmist. Riigikontroll- kontrollib majandust,riigivaraga ümberkäimist. Kaitsepolitsei- kontrollib julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist. Kontrollorganite moodustamisel ja nende võimupiiride ehk pädevuse määramisel lähtutakse sellest, et a) kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest(parlament,valitsus) sõltumatud b) riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ning vabastab parlament. c) Riigikontrolör ja õiguskantsleri annavad aru parlamendile d) Kontrollorganite töökorralduse määrab vastav seadus. 2.3 Konstitutsioon on riigi kõrgeim seadus, kõik teised peavad olema kooskõlas. 1992. eesti praegune põhiseadus
kasvab, selle võrra kasvab ka elatustase. 10. Kas Sinu arvates on tänases Eestis demokraatia juba kindlustunud või on veel Eesti siirdeühiskond? Põhjenda konkreetsete näidetega! Eestis on demokraatia juurdunud/kindlustunud, sest meil toimuvad vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, meil on õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, meil on võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalukus, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite sõltumatus, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õiguste arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle 11.Mis on siirdeühiskonna suurimaks probleemiks? Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud ka reformide ebaühtlane tempo, analüütikute arvates kujuneb demokraatliku ühiskonna kujundamisel võtmeküsimuseks just reformide tasakaalustamine. 12. Millega tegeleb USA sõltumatu organisatsioon Freedom House ja millistes on riikides on
läheb sotsiaalsfääri vajaduseks.(4)Siirdeühiskond ning 3 ohtu- periood kus 1 valitsemiskord asendub teisega.*rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.*võib populaarseks muutuda autiritaarne valitsemine.*ülemine ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi.(5) 5 demokraatia tunnust- kodanikuvabaduste tunnustamine,tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine,õigusriik ja võrdsus seaduse ees, kohtusüsteem ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. (6)jätkusuutlik areng- areng mis rahuldab praegusse põlvkoinna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Eesti 4 jätku arengu eesmärki- *eesti kultuuri elujõulisus,*heaolu kasv,*ökoloogiline tasakaal,*ühiskonna sidusus. võimu legitiimsus- võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Efektiivne-ehk tulemuslik,läbipaistev ja kodanike kaasav.Sotsiaalne jätkusuutlikus-eesmärgiks ühiskonna
ebaefektiivne. · Tasakaalu puudumine suurendab sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid. · Üleminek toob kaasa tihti majanduskriisi, elatustase langeb 6. Demokraatia tunnusjooned · Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused · Vabad valimised · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle · Põhiseadus 7. Ühiskonna jätkusuutlikkus
Hiina samuti. 14. Mis on siirdeühiskond? Ühiskond, mis on teel ebademokraatlikult valitsemiselt demokraatlikule. (Baltimaad 1990ndate algul) 15. Nimeta siirdeühiskonna tunnused? a) Demokraatia tundub liiga aeglase valitsemisvormina. B) Majanduskriis, ms toob kaasa elatustaseme languse. c) Reformide ebaühtlane tempo. 16. Mis iseloomustab demokraatiat? Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Tsiviilkontroll relvajõudude üle. Vähemuste õigustega arvestamine
aastast hinnanud demokraatia arengut maailma riikides. (vabad, osaliselt vabad ja mittevabad) Vaata tabel lk.20. Demokraatia tunnusjooned: Demokraatia on valitsemiskord, kus on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia miinimumnõue on vabad valimised. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused on: · Kodanikuvabadused · Õigusriik, kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi jt kontrollorganite (keskpank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus · Vaba kodanikuõhiskond · Vaba ajakirjandus · Vähemuste õiguste arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Kui kõik tunnustavad demokraatiat ja toimivad demokraatlike normide järgi, on demokraatia juurdunud. Polüarhia paljude võim (R. Dahl) jagatud ja tasakaalustatud riigivõimu kõrval on aktiivne ja tegus kodanikuühiskond.
7. Heaolu ühiskonna iseloomujooned -resursse võib üle kanda ühest valdkonnast teise -riigi sekkumine majandusse, sotsiaalsete hüvede suur oskakaal -riik on endale võtnud lisaks sotsiaalabi ja majandust reguleerivaid ülesandeid eesmärgiks sotsiaalne õigus. 8. Eesti heaoluriik? (See on arutlus. Siia paned mis ise arvad.) 9. Demokraatia tunnusjooned -kodaniku vabaduste tunnustamine -võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja plurallistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjanuds, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -vähemuste õigustega arvestamine -tsiviilkontroll relvajõudude üle 10.Ühiskonnaliikmete 5 sotsiaalset gruppi -Perekond -Subjektiivsete tunnuste alusel -sugu -rass -rahvus 11.Asutused avaliksektoris -riik -avaliku õiguslikud (rahvusringhääling, ülikoolid) 12.Asutused era sektor
majanduspoliitika on liiga tehnikraatlik ja sotiaalküsimused jäävad tagaplaanile 4.uus eliit võib teha populistlikke otsuseid, eirates majanduse põhitõdesid 5.võivad tekkida rahvuskonfliktid 6.elu põhiväärtused asenduvad matreiaalsetega 7.Demokraatia tunnusjooned(võimude lahusus) 1.Kodanikuvabaduste tunnustamine 2. õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees 3. võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus 4. kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus 5. vaba ja pluralistlik kodanikuphiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks 6. vähemuste õigustega arvestamine 7. tsiviilkontroll relvajõudude üle 8. võimude lahusus- reegel on see, et ükski võimuvalitsus ei tohi saada võimutäiust , vaid erinevate institutsioonid peavad omavahel kontrollima seda. 8.Jätkusuutlik valitsemine.Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus. Võim peab olema legitiimne(õiguspärane)
* õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Kapitalism- majandussüsteem, kus tootmisressursid on eraomanduses * võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus kapitalist- kodanlus, põhiklass, kellele kuuluvad tootmisressursid * kohtusüsteemi ja teine kontrollorganite (keskpank, riigikontroll) poliitiline Leibkond- majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega inimsed sõltumatus Liberalism- parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning * vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus
Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Võimu kontrollimise vajalikkus: 1) Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides 2) Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek 3) Vältida riigivõimu kuritarvitamist Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist. Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist. Kaitsepolitsei jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist. Kontrollorganite moodustamise põhimõtted: 1) kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest sõltumatud 2) Riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ning vabastab parlament 3) riigikontrolör ja õiguskantsler annavad parlamendile oma ametkonna tööst aru 4) kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus. Konstitutsioon kirjalik õigusakt, mis sisaldab valitsemise ja seadusandluse üldisi põhimõtteid; erinevad üksteisest
Heaoluriigi oluliseks eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Demokraatia levik Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: 1. konkurents 2. hääleõigus 3. kodanikuõigused Demokraatia tunnusjooned: kodanikuvabaduse tunnustamine õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus vaba kodanikuõhiskond ja vaba ajakirjandus vähemuste õigustega arvestamine tseviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste ellurakendumine eeldab põhiseaduse ja mitmesuguste valimisinstitutsioonide olemasolu. Ülemineku ehk siirdeperiood periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Siirdeperiood algab vabade valimistega. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja
Üleminek ühelt valitsemiselt teisele toob kaasa reeglina ka majanduskriisi. (selle tagajärjel elatustase langeb.) Probleemiks on reformide ebaühtlane tempo. Kõik juurdlub aeglaselt, ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud, esineb korruptsiooni ja väärtusvaakumit. Demokraatia *tunnused: valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõige võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikotroll) poliitiline sõltumatus, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks, poliitiline sõltumatus, *lained: demokraatimuse lained tõi välja S. Huntington. Demokraatia levik on olnud 20.saj viimase veerandi ülemaailmne suundumus. Kujuneb lähimate aastakümnete põhitrendis demokraatia kindlustamine, mitte levimine. Kommunistliku bloki lagunemine muutis
kõigilt huvitatud isikuilt. Esindusdemokraatia e kaudne demokraatia - inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu. Tänapäevase demokraatia tunnused: - Vabad ja õiglased valimised. - Konkurents võimu nimel. - Poliitikute sõltuvus valijate eelistustest. - Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine. - Õigusriik (e seaduste ülimuslikkus) ja kõigi inimeste võrdsus seaduse ees. - Võimude lahususe põhimõtte järgimine - Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. - Vaba ajakirjandus ja alternatiivsed teabeallikad. - Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim. - Tsiviilkontroll relvajõudude üle. Parempoolsed ideoloogiad mis tähtsustavad ühiskonnas pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. Vasakpoolsed ideoloogiad tähtsustavad ühiskonnas pigem avalikku sektorit ja sotsiaalset võrdsust. MÕISTED. Sotsioloogia- sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid.
See algab dem. põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega ning lõpeb siis, kui dem põhimõtted kõigis ühiskonnavaldkondades juurdunud on. Demokraatia kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Dem tunnused: vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine (sõnavab, valimisõigus, haridus, arstiabi, riigi kaitse jne), õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, kohtusüsteemi jt kontrollorganite poliitiline sõltumatus, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine, vaba kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus. Nende rakendumine eeldab põhiseaduse olemasolu. Mittedemokraatlikud riigivormid: 1) Autoritaarne riigijuhiks keskne liider; ülejäänud pol. jõud kas keelustatud või piirangutega; maj-le piirangud; ideoloogiat ei eksisteeri N: Venezuela, Aafrika riigid
6) Heaoluriigi tulevik-heaoluriiki püütakse ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. 7) Demokraatia tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustus, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. 8) Demokratiseerumise lained 9) Polüarhia-on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Vabadus kritiseerida, palju infoallikaid 10) Ühiskonna jätkusuutlikkus-praegune põlvkond peab elama nii, et järgmised põlvkonnad tulevikus saaksid ka hästi elada. Jätkusuutlikkuse eesmärgid:heaolu kasv, eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna
Täna on maailma enamik riike demokraatlikud .Uusi demokraatlikke riike väga juurde ei tekki ,pigem on eesmärk selle süvenemine . Demokraatia tunnused: · konkurents · hääleõigus · kodanikuõigused Demokraatia miinimum nõue on vabad konkureerivat kanditaatidega valimised. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused: · kodanikuõiguste tunnustamine. · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees. · võimude lahusus. · kohtusüsteemide ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. · vaba ja pluralistlik ühiskond ,vaba ajakirjandus. · vähemsute õigustega arvestamine. · tsiviilkontroll relvajõudude üle. Demokraatia miinused: · Kodanike vastutustundlikus ei pruugi olla piisav. · Oht demagoogide võimule. · Tugevama võim. Siirdeühiskond Ühiskond ,kus üks valitsusvorm on läinud üle teisele. Algab vabade valimistega, lõppeb siis kui kõigis ühiskonna elu valdkondades on juurdunud demokraatia.
Riik: sisemiselt korrastatud avalik- õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi 3 põhitunnust :rahvastik, territoorium ja iseseisev avalik võim. Riigi territoorium: maa-ala ,mis allub riigi võimule .Rahvastik: moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafilise tõlgenduse puhul: 1)põhirahvus 2)rahvusvähemused. Kodakondsus :Rahvastiku poliitilise tõlgenduse alus 1)kodanikud 2)välismaalased 3)kodakondsuseta isikud . Sümbolid :riik loob ja kasutab sümboleid ,et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Tuntumad riigi sümbolid on lipp, vapp ja hümn. Avalik võim: eksisteerib riigiorganite süsteem ,mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigi ülesanne :kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalusel territooriumil. Riigi spetsiifilised jooned :1) riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutel...
· Kiire üleminek demokraatiale (eesti tegi seda) · Aeglane üleminek demokraatiale. (venemaa kasutas seda ja tänapäevaks on nad taas ditaktuuririik) 9) Nimeta demokraatia tunnusjooned. Millise mõistega iseloomustad nüüdisdemokraatiat? 1. kodanikuvabaduste tunnustamine 2. õigusriik ja kõigi võrdus seaduse ees. 3. võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus. 4. kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõtumatus. 5. vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks. 6. vähemuste õigustega arvestamine. 7. tsiviilkontroll relvajõudude üle. Polüarhia- kõrgeltarenenud, pluralistlik ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. 10) Mida tähendab ühiskonna jätkusuutlikus
teisega, üleminekuperiood. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane ja ebamäärane. Võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise ja nn kindla käe loosungid. Üleminek toob reeglina kaasa ka majanduskriisi. 10. demokraatia tunnused. Kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimude lahusus, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite(keskpank) poliitiline sõltumatus, vaba kodanikuühiskond ja ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle. 11. polüarhia ja selle tunnused. Kõrgeltarenenud ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele jne. Vastandub monarhiale. Tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. 12. seleta mõiste jätkusuutlik areng
Algab tavaliselt demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud vabadel valimistel. (probleemid) Demokraatia- valitsemiskord, mille puhul on täidetud 3 põhimõtet: 1) kodaniku õigused 2) hääleõigus 3) konkurents Täieliku demokraatia tunnused: Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Vaba ajakirjandus Vähemuste õigustega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõududele Milles seisnevad revolutsiooni ja reformi erinevused? Revolutsioone viikase läbi vägivaldselt. Reforme viivad läbi poliitikud, ametnikud, revolutsioone juhid koos massidega. 1.5 Postindustriaalne ühiskond ja selle analüüs sotsioloogilistes teooriates Tööstusühiskonnas oli esmatähtis roll hankival ja töötleval tööstusel, mis kasutasid rohkearvulist
6. Heaoluriigi tulevik. Heaoluriike püütakse ümber korraldada tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi,tööandja ,mittetulundussektori ning kodanike vahel. Igaüks peab panustama enda heaollu. 7. Demokraatia tunnused. Kodanikuvabadused Õigusriik, kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi jt kontrollorganite (keskpank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus Vaba kodanikuõhiskond Vaba ajakirjandus Vähemuste õiguste arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle 8. Demokratiseerumise lained. 1826-1922 – selle lõpetas totalitarismi ja autokraatia võimulepääs Teise maailmasõja lõpuga algas lühike teine laine: Lääne-Euroopas taastati
enese huvides. Esiteks rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. demokraatia tunnused (lk. 21)- kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees;võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendaamiseks; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkkontroll relvajõudude üle. otsene demokraatia-tänapäeval põhiliselt kodalikes oavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on peamine teostamise viis referendub ehk rahvahääletus.
Kohtu ees ilma vägivallata. 3)inimõiguste, kodanikuõiguste ja vabaduste tunnustamine. – Inimõigused on tagatud. 4)Vähemuste õigustega arvestamine 5) tsiviilkontroll relvajõudude üle ( riigikogu riigikaitsekomisjon, kaitseminister,kaitseministeerium) Vajalik sest, sõjaväe abil teostatakse riigipöördeid ja sõjavägi on tugev üksus. 6) vaba ajakirjandus 7)kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. 8. Demokratiseerumise lained. 1. laine (1826-1922) tõi kaasa mitmete riikide iseseisvumise ja selle lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. 2. laine toimus peale Teist maailmasõda, kui Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine 1953-56.a suurendas mõnevaõrra vabadust Ida Euroopas 3. laine nõukogude liidu lagunemine, just kommunitliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride
kindlaksmääratud ajavahemikul oma riigi piires või välismaal. Eristatakse kolme liiki lähetust: töö-,ameti- ja teenistuslähetus. Üldmõiste kõigi kolme lähetusliigi puhul on siiski töölähetus. Lähetuse liike eristatakse erinevate töösuhete alusel. Töölähetus toimub töötaja ning tööandja vahel sõlmitud töölepingu raames. Teenistuslähetusse saab saata ainult avalikku teenistujat ning ametilähetus kehtib juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorganite liikmete suhtes. Ametilähetuse puhul ei ole üheski seaduses reguleeritud töötaja ning tööandja omavahelisi suhteid. Ometigi on määratud kulude hüvitamise maksuvabastuse tingimused, kõik muu lähetusega seonduv saavutatakse osapoolte kokkuleppel. Lähetuse eesmärk on teenuse osutamine või mingi kindla ülesande lahendamine. Tööülesandeid annab töölepingus lepitu piires tööandja. Töölähetus
jaoks loodud. 16. Otse- ja osalusdemokraatia Rahvahääletus; kodanikualgatused ja – kampaaniad; protestiaktsioonid. 17. Demokraatia peamised tunnused: Vabad ja õiglased valimised, alternatiivsed teabeallikad, konkurents võimu nimel, poliitika sõltuvus valija eelistustest, seaduste ülimuslikkus, võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemustega arvestav enamuse võim, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. 18. Siirdeühiskond- üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele: ajutine suur ebastabiilsus. Siirdega kaasnevad probleemid: 1) revolutsioon- algatavad senise võimu kriitikud; meeleavaldustest kokkupõrgete ja riigipöördeni 2) reform- algatavad võimulolijad; enamasti kavakindel ja rahumeelne 19. Võimude lahususe autor on Charles-Louis de Montesquieu „Seaduste Vaimust“
esindajate. Teine võimalus demokraatia jagamiseks: demokraatia jaguneb elitaardemokraatiaks ja osalusdemokraatiaks. Elitaardemokraatia Osalusdemokraatia Rahva osalus poliitikas väike, põhirõhk Rahvas sekkub aktiivselt poliitikasse, võimalus rahvaesindajatel osaleda ka küsimuste arutamisel. Demokraatia tunnusjooned vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, kõigi võrdsus seaduste ees, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle. Polüarhia paljude võim. Monarhia ei ole demokraatia vastand. Demokraatia võimalused Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadusi, kuna valitsemine on seaduste piiratud. Edendab haridust ja sotsiaalset kapitali. Tugevdab inimeste ühtekuuluvust, kuna kõigil on võimalus osaleda poliitikas. Edendab ühist ja individuaalsed heaolu. Tagab poliitilise stabiilsuse.
juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades 5. Üleminek toob kaasa majanduskriisi 6. Elatustase langeb 7. Noor demokraatia on tõsiste katsumuste ees (vaatame lk 20 - demokraatia arengu indeksit 2005 aastal) Demokraatia tunnusjooned 1. Konkurents 2. Hääleõigus vabad valimised 3. Kodanikuõigused 4. Kodanikuvabaduste tunnustamine 5. Õigusriik ja kõigi võrdusseaduse ees 6. Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus 7. Kohtusüsteemi ja kontrollorganite (riigipank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus 8. Vaba ajakirjandus 9. Vähemuste õigustega arvestamine 10. Tsiviilkontroll relvajõudude üle 11. Põhiseaduse olemasolu ja valitsemisinstitutsioonide olemasolu, mis tagavad eelnevad tingimused rahvas poliitiline eliit ja ametnikkond ühel meelel Polüarhia pluralistlik valitsemine 1. Nüüdisdemokraatia (D. Dahl erineb esindusdemokraatiast) 2
poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste olukorda igas riigis.Selle järgi jagatakse riigid kolme gruppi vabad, osaliselt vabad ja mittevabad ehk mittedemokraatlikud. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia tunnused: - vabad valimised - kodanikuvabaduste tunnustamine - õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees - võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus - kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus - vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia ühiskonnas kindlalt juurdunud, kui kõik tunnustavad demokraatiat ning toimivad demokraatlike normide järgi. Demokraatia tugevad küljed:
Mida vabam on ühiskond seda vabam on seal tegutseda, Mida kujutab endast siirdeühiskond? Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Diktatuurist demokraatiasse. Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned? Konkutents Hääleõigus Kodanikuõigused Valimised *Kodanikuvabaduste tunnustamine *Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus *kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus *vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks *vähemuste õigustega arvestamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga? Rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist , ühelt valitsemiskorralt üleminek teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb Lk 22 küs 2 Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin)
3) Osalusdemokraatia 4) Eliitdemokraatia Tänapäeva demokraatia e. Täieliku liberaalse demokraatia peamised tunnused: 1) Vabad ja õiglased valimised, st õigus valida ja olla valitud 2) Konkurents võimu nimel ja poliitiku sõltuvus valijate eelistustest 3) Seaduste ülimuslikkus 4) Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus (St seadusandliku täidesaatev ja kohtuvõimu lahustatus üksteist) 5) Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus 6) Vaba ajakirjandus 7) Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond 8) Tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia tunnused: 1) Alternatiivsed infoallikad 2) Vabadus esineda eriarvamusega 3) Vabadus kritiseerida valitsuse poliitikat Siirdeühiskonna probleemid ja ohud: - soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist. - populaarsed on populism ja nn kindla käe loosungid.
Kas Eestis esineb eliitdemokraatiat? Too näiteid Tegelikud otsused otsustab riigis väike grupp poliitikuid ja majandusinimesi. Näiteks annavad ettevõtjad poliitikuteel raha ning ootavad selle eest vastuteeneid. 19. Oskad nimetada demokraatia 5 tunnust. Vabad konkureerivate kandidattidega valimised; kodanikuvabaduste tunnustamine; õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse eest; tsiviilkontroll relvajõudude üle; vähemuste õigustega arvestamine; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus; vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus; võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus. 20. Millised on demokraatia tugevused ja nõrkused? (4+3) Tugevused: võimaldab vabadust, mida ükski alternatiiv ei võimalda; soodustab inimisiksuse arengut; on kindel tee, kuidas inimesed saavad kaitsta ja edendada oma huvisid ja hüvesid; vähendab sõdade tõenäosust.
on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Näiteks demokraatia miinimumnõue on vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Kus valimisi ei toimu, seal pole ka demokraatiat. Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid: · kodanikuvabaduste tunnustamine, · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, · kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus, · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitme kesiseid kanaleid huvide väljendamiseks, · vähemuste õigustega arvestamine, · tsiviilkontroll relvajõudude üle. Poluarhia pluralistlik valitsemine Tänapäeval jagatakse võim mitmete gruppide vahel, sest ükski neist pole piisavalt tugev selle monopoliseerimiseks. Nii peavad nad otsima endale liitlasi ning
hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia miinimumnõue on vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Kus valimisi ei toimu, seal pole ka demokraatiat. Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid: · kodanikuvabaduste tunnustamine, · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, · kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus, · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks, · vähemuste õigustega arvestamine, · tsiviilkontroll relvajõudude üle. Alles siis, kui kõik (poliitiline eliit, ametnikkond kui ka rahvas) tunnustavad demokraatiat, kui nad toimivad demokraatlike normide järgi ja usuvad, et ka nende
• Vabad ja õiglased valimised • Võimude lahusus • Alternatiivsed teabeallikad • Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine • Konkurents võimu nimel • Tsiviilkontroll relvajõudude üle • Poliitiku sõltuvus valija eelistustest • Vähemustega arvestav enamuse võim • Seaduste ülimuslikkus • Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Siirdeühiskond Üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele • Ajutine suur ebastiilsus 1) Revolutsioon 1) • Algatavad senise võimu kriitikud • Meeleavaldustest kokkupõrgete ja riigipöördeni
Demokraatia · Tagatud inimõigused ja kodanikuvabadused · Kõrgem võimukandja on rahvas · Mitmeparteisüsteem · Konkurents võimu nimel · Vabad ja õiglased regulaarsed valimised · Võimude lahusus · Seaduste ülimuslikkus(õigusriik)-kõik inimesed on seaduse ees võrdsed · Sõnavabadus-õigus avaldada oma arvamust · Palju erinevaid teabeallikaid · Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite sõltumatus · Vähemuste õigustega arvestamine Õigusriik Seaduste ülimuslikkus ühiskonnas Tunnused: 1. Riigivõimu piirab põhiseaduslik dokument 2. Ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadustest lähtuvalt 3. Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 4. Võimude lahusus 5. Õigus avaldada oma arvamust ja seda levitada 6. Kodanikuõiguste kaitse 7. Eraomandi kaitse võimaliku omavoli eest
· Vältida riigivõimu kuritarvitamist. Eespool on mainitud abinõusid, mis võimaldavad neid eesmärke saavutada: esiteks parlamendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus, teiseks rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler. Riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist kontrollib riigikontroll. Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist jälgib kaitsepolitsei. Kontrollorganite moodustamisel ja nende pädevuse määratlemisel peetakse demokraatlikul maal kinni kahest printsiibist võimude lahususest ja seaduse ülimuslikkusest, mis tähendab, et tegutsetakse ainult seaduse alusel. Eestis väljenduvad need õigusriigi ja esindusdemokraatia ideed selles, et 1. kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest (parlamendist, valitsusest) sõltumatud; 2. riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist parlament; 3
SKPno min aa ln e deflaator = 100% SKPreaaln e o Varimajanduse mõjurid: o majanduse arengutase: kodumajanduse osakaal o majanduse struktuur : era-ja väikeettevõtjad ning tööjõumahukad elualad kui peamised illegaalse tegevuse harud (metsandus, ehitus, teenindus) o maksud ja inflatsioon o seadusandlus ja kontrollorganite tegevus o usaldus riigi vastu ja kohalike omavalitsuste rolli tugevdamine (võõrandumine riigist) o Varimajanduse mõjud: o riigieelarve tulud väiksemad o ebaaus konkurents o tööturg mõju sotsiaalsele kaitsele o statistilised makroökonoomilised näitajad halvemad o maksumaksjate moraal III loeng, kogunõudlus ja kogupakkumine
Maksuvõla sundtäitmise aegumine on 7 aastat. 14.Kuidas jagunevad maksualased süüteod; Maksualased süütoed jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuritegu on siis, kui Maksu- ja Tolliametile on jäänud laekumata rohkem kui 500 000 krooni. 15.Mis on sots.maksu objektideks, sotsiaalmaksu minimaalne määr; Sotsiaalmaksu objektiks on töötajatele rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt, avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt ja kontrollorganite liimetele makstud töötasudelt tulenevad väjamaksed. Sotsiaalmaksu minimaalmäär on 4350 krooni, millelt arvestatakse sotsiaalmaksu s.o. 1435.-krooni. 16.Kes sots.maksumaksjad; Sotsiaalmaksu maksavad residendist juriidiline isik, füüsiline isik, riigi, valla või linnaasutus ja Eestis püsivat tegevuskohta omavad ja palgamakseid tegevad mitteresidendid. 17.Kes maksavad avansilist sots.maksu ? FIE-d kes ei tööta tööandja juures 18.Mida ei maksustata sots.maksuga ?
● Üldisus-Valimisõiguslike hulk võimalikult lai ● Ühetaolisus-Igal häälel sama kaal ● Otsesus-Kodaniku otsus kujundab tulemust maksimaalselt Demokraatliku riigi tunnused: ● Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine ● Tsiviilkontroll relvajõudude üle ● Vähemustega arvestav enamuse võim ● Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus ● Vabad ja õiglased valimised ● Alternatiivsed teabeallikad ● Konkurents võimu nimel ● Poliitiku sõltuvus valija eelistustest ● Seaduste ülimuslikkus ● Võimude lahusus Rahvas teostab oma kõrgeimat riigivõimu rahvahääletusel ja riigikogu valides. 13. Mis on siirdeühiskond, kuidas mõjutab see inimeste igapäevaelu/ühiskonna üldiseid
turumajandusele. Siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega. 4. Demokraatia tunnusjooned: 3 põhinõuet: KONKURENTS, KODANIKUÕIGUS, INIMÕIGUS Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huide väljendamiseks Vähemuste õigustega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle 5. Ühiskonna jätkusuutlikkus kas Eesti on? ..jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
erinevaid teeinuseid ja loovad töökohti. Eestis on kolmandas sektoris hõivatud 4-5 protsenti tööjõust. Demokraatia Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet on: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue on valimised. Täielik liberaalne demokraatia tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine; õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees; võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus; vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkontroll relvajõudude üle. Totalitarism, totalitaarne ühiskond diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi ühiskonnasfääride, sh eraelu aluutamine riigi ja ainupartei kontrollile. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on võimu monopoliseerinud ning kasutab seda õiguslike piiranguteta.
- 3. Laine: 1974 langes diktatuur Portugalis, siis Hispaanias ja Kreekas, lagunes NL, lagunes totalitarism Kesk- ja Ida-Euroopas ja NL'st sõltuvates Aafrika satelliitriikides. - Kommunistliku bloki lagunemine muutis otsustavalt dem ja dikt vahekorda maailmas, 1980. a-te lõpus olid ülekaalus autoritaarsed riigid. Tunnused: -kodanikuvabaduste tunnustamine -õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees -võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite(keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -vähemuste õigustega arvestamine -tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia(ehk paljude võim)-nüüdisdemokraatia, mis vastandub monarhiale kui ainuvõimule. Vabaduse alused: -Mitmeparteisüsteem -Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus
· Tänapäevase demokraatia peamised tunnused: - Vabad ja õiglased valimised. - Konkurents võimu nimel. - Poliitikute sõltuvus valijate eelistustest. - Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine. - Õigusriik (e seaduste ülimuslikkus) ja kõigi inimeste võrdsus seaduse ees. - Võimude lahususe põhimõtte järgimine (e seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest). - Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (nt riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus. - Vaba ajakirjandus ja alternatiivsed teabeallikad. - Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim. - Tsiviilkontroll relvajõudude üle. · Tihti nimetatakse nüüdisdemokraatiat ka polüarhiaks (kr k polyarchi paljude võim), kus otsitakse erinevate huvigruppide vahel kompromisse, kus tegutseb aktiivne kodanikuühiskond ja eksisteerib arvamuste paljusus (pluralism).
Maksusoodustusi saab kasutada ainult heategevuslikult ja avalikes huvides tegutsev MTÜ või SA, mis vastab seaduses esitatud nõuetele ja on kantud vabariigi valitsuse kinnitatud "Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja" Soodusnimekirja tingimused ei jaga oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajatele, liikmetele, juhtimis- või kontrollorganite liikmetele ega eespool loetletud isikute abikaasale, otsejoones sugulasele, õele, vennale, õe või venna alanejale sugulasele, abikaasa otsejoones sugulasle, abikaasa õele või vennale lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik-õiguslikule
piisavalt teadmisi või praktilisi oskusi. Seetõttu peab audiitor tegelema pidevalt täiendõppega ja enesetäiendusega; 4) Konfidentsiaalsus audiitortegevusega teada saadud info on rangelt konfidentsiaalne ja infot võib avaldada ainult infoallika kirjalikul loal või seaduses ettenähtud juhtudel või tehniliste eeskirjade ja eetikareeglite täitmisel ja rahvusvaheliste audiitorühingute kontrollorganite koosseisu kuuluvatele institutsioonidele. 5) Professionaalne käitumine vandeaudiitor peab käituma selliselt, et tema tegevus ei kahjustaks audiitori ametit, selle head mainet ning ta peab hoiduma võimalikest diskrediteerivatest tegudeks (tahtlikult sooritatud ja kriminaalkorras karistatav kuritegu; tahtlik tuludeklari mitte esitamine või valdeandmete esitamine deklaris; tahtlik kliendi abistamine vale tuludeklari koostamisel või ka muude aruannete koostamisel);
Samas on valimised ainult üks demokraatia tunnus. Demokraatia „kvaliteet” sõltub ka vabaduse ja pluralismi tunnustatusest, võimude seaduslikkusest ja aruandekohustuslikkusest. Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid. • Kodanikuvabaduste tunnustamine • Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees • Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus • Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks • Vähemuste õigustega arvestamine • Tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste ellurakendumine eeldab omakorda põhiseaduse ja mitmesuguste valitsemisinstitutsioonide olemasolu. Põhiseaduslikke norme ja demokraatlikke väärtusi
Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; vähemuste õigustega arvestamine Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond (ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mille moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised) ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia tugisambad: Rahva suveräänsus Valitsemine valitsetavate nõusolekul Enamuse võim Vähemuse õigused Põhiliste inimõiguste tagamine Vabad ja ausad valimised
Kus valimisi ei toimu, seal pole ka demokraatiat. Samas on valimised ainult üks demokraatia tunnus. Demokraatia ,,kvaliteet" sõltub ka vabaduse ja pluralismi tunnustatusest, võimude seaduslikkusest ja aruandekohustuslikkusest. Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid. · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste ellurakendumine eeldab omakorda põhiseaduse ja mitmesuguste valitsemisinstitutsioonide olemasolu. Põhiseaduslikke norme ja demokraatlikke väärtusi peavad
kompetentne ja seetõttu tuleb tal keelduda töödest, mille täitmiseks pole tal piisavalt teadmisi või oskusi. Seetõttu peab ta end pidevalt täiendama nii täiendõppe kui enesetäienduse kaudu. 4. Konfidentsiaalsus- audiitortegevusega teatavaks saanud info on rangelt konfidentsiaalne. Infot võib avaldada ainult infoallika kirjalikul loal, seaduses ettenähtud juhtudel, tehniliste eeskirjade ja eetika reeglite täitmisel ning rahvusvaheliste audiitorühingute kontrollorganite koosseisu kuuluvatele institutsioonidele. 5. Professionaalne käitumine- vandeaudiitor peab kõikides situatsioonides käituma nii, et ei kahjusta vandeaudiitori kutsemainet. Audiitor peab hoiduma diskrediteerivatest tegudest st. audiitor ei tohi sooritada tegusid, mis kuidagi diskrediteerivad audiitori kutsetegevust või selle head mainet. Nt: 1.kuritegu, mida karistatakse kriminaalkorras 2.tahtlik tuludeklaratsiooni mitte esitamine, kui audiitor füüsilise isikuna pidi seda
Niisiis otsus kapitalismi ja demokraatia suhe üpriski vastuoluliseks. Mida vabam on ühiskond seda vabam on seal tegutseda, Mida kujutab endast siirdeühiskond? Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Diktatuurist demokraatiasse. Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned? Konkutents Hääleõigus Kodanikuõigused Valimised *Kodanikuvabaduste tunnustamine *Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus *kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus *vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks *vähemuste õigustega arvestamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga? Rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist , ühelt valitsemiskorralt üleminek teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb Lk 22 küs 2 Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin)
annaabi.ee 
